3-21-1980/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1980

Haldusasi

X kaebus Kaitsepolitseiameti kohustamiseks võimaldada

kaebajal tutvuda kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX

kriminaaltoimiku materjalidega

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Kaitsepolitseiamet, volitatud esindajad Karel

Virks ja Siim Jurkatam

Asja läbivaatamine

27.01.2022 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Kaitsepolitseiameti taotlus kaebus läbi vaatamata jätta.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1

sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 19.04.2021 Riigiprokuratuurile teabenõude kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX

lõpetamise määruse väljastamiseks.

2. Riigiprokuratuur teatas Xle 20.04.2021 kirjaga nr RP-6-8/21/251-1, et teabenõue edastatakse

Kaitsepolitseiametile (KAPO).

3. KAPO edastas 26.04.2021 kirjaga nr 12-2 teabenõudega küsitud kriminaalasja nr

XXXXXXXXXXX lõpetamise määruse.

4. X esitas 15.06.2021 KAPO-le teabenõude sooviga tutvuda kriminaalasja nr

XXXXXXXXXXX toimikuga ja tema suhtes teostatud jälitustoimingutega ning nende aluseks

olevate jälitustoimingute lubadega.

5. KAPO edastas 07.07.2021 kirjaga nr 12-4 vastuse, milles teatas, et KAPO ei ole

kriminaalmenetlust X suhtes alustanud ja ei ole menetlustoiminguid tema suhtes teostanud.

KAPO teavitas, et kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ei ole X suhtes antud jälitustoimingu

lubasid. Kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tervikuna tutvumine polnud KAPO

hinnangul võimalik isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 24 lg 2 p 2 alusel. KAPO tõi välja, et

taotleja soovi korral saab KAPO tutvustada toimikust üksnes kahe dokumendi sisust taotleja

nime ja lausestuse sidesõnu. Ülejäänud tekst tuleb teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks

kinni katta.

6. X esitas 22.07.2021 KAPO-le korduva nõude kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga

tutvumiseks ning palus selgitada, miks KAPO 26.04.2021 kirjaga nr 12-2 esitas ebaõigete

andmetega kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX.

7. KAPO vastas 29.07.2021 kirjaga nr 12-6, milles teatas, et KAPO ei ole Xle ebaõigeid

andmeid avaldanud. Xle anti võimalus kahe dokumendiga osaliselt tutvuda.

8. X esitas Tallinna Halduskohtule 30.08.2021 kaebuse, milles taotles kohustada KAPO-t

võimaldama kaebajal tutvuda kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX kriminaaltoimiku

materjalidega või alternatiivselt kohustada KAPO-t uuesti otsustama kriminaalasja nr

XXXXXXXXXXX kriminaaltoimiku materjalide tutvustamine kaebajale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX kriminaaltoimikut kaebajale mitte tutvustades

kahjustab KAPO teadlikult kaebaja õigusi ja vabadusi, kuna takistab kaebajal tutvuda tema

kohta teadvalt fabritseeritud andmetega, milledest on teadlik menetlusvälise isikuna A. A., kes

nendele andmetele tuginedes kaebajat avalikult meedias laimab.

2) Kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tutvumine ei kahjustada teiste isikute õigusi

ja vabadusi, kuna selle kriminaalasja algatamiseks avalduse KAPO-le kirjutanud isik A. G. on

sellest kriminaalasjast rääkinud Harju Maakohtu menetluses olnud kriminaalasjas nr XXXXXX

toimunud avalikul kohtuistungil 14.05.2013, kui ta andis süüdistatavana ütlusi. Harju Maakohtu

menetluses olnud kriminaalasjas nr XXXXXX 15.05.2013 toimunud avaliku kohtuistungi

protokollist nähtub, et kriminaalasjaga nr XXXXXXXXXXX seotud asjaolusid kontrollis ka

kriminaalasjas nr XXXXXX süüdistaja riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Riigiprokurör S.-

H. Evestuse protokollitud selgitustest nähtub, et A. G. avalduse alusel oli KAPO-s alustatud

kriminaalasi 2010. a, kriminaalasja number on XXXXXXXXXXX, kriminaalasjas kellelegi

kahtlustust ei esitatud ja kriminaalasi on lõpetatud.

3) KAPO büroo juhi Harrys Puuseppa poolt 26.04.2021 kirjaga nr 12-2 edastati kaebajale

teabenõude

korras

kriminaalasjas

nr

XXXXXXXXXXX

„Prokuratuuri

loal

kriminaalmenetluse lõpetamise määrus“, mis on koostatud 25.11.2010. Nimetatud määrusest

nähtub, et kriminaalasi alustati 08.06.2010 Riigiprokuratuuri poolt karistusseadustiku (KarS) §

214 lg 2 p 4 tunnustel selle kohta, et isikule varaliselt kasulike menetlustoimingute teostamise

eest nõutakse temalt vara. Vara nõudmisega võivad laekunud teabe kohaselt olla seotud endised

kõrged politseiametnikud. 11.06.2010 muutis juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp kriminaalasja nr

XXXXXXXXXXX uurimisalluvust ja tegi uurimise ülesandeks KAPO-le. Kriminaalmenetluse

käigus on teostatud erinevaid menetlustoiminguid tuvastamaks, kas isikult nõutakse vara

endiste kõrgete politseiametnike poolt selle eest, et isikule teostatakse rahapesu andmebüroo

(RAB) poolt kasulikke menetlustoiminguid. Teostatud toimingutega ei õnnestunud tuvastada

isikult vara nõudmist endiste ametnike poolt ega RAB ebaseaduslike menetlustoiminguid.

4) Harju Maakohtu menetluses olnud kriminaalasja nr XXXXX toimiku materjalides oleva

informatsiooni pinnalt ja meedias kõlanud A. A. avalduste põhjal võib tõsikindlalt väita, et

KAPO seisukoht, et kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX kaebaja suhtes

ei alustatud ja kaebaja suhtes ei ole menetlustoiminguid teostanud, on ebaõige. Kriminaalasjas

nr XXXXXXXXXXX toimunud kriminaalmenetluses koheldi kaebajat kahtlustatavana ja

kaebaja suhtes teostati erinevaid menetlustoiminguid, mida nüüd püütakse varjata, kuna

kriminaalmenetlus alustati teadvalt valekaebuse alusel, mida lobeerisid A. A. ja E. H.

rahapesijate huvides. KAPO-l oli juba kriminaalasja nr XXXXXXXXX (kriminaalasi alustati

16.06.2009 ja lõpetati 28.10.2009 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (KrMS § 199 lg 1

p 1)) menetlemise raames teada isikute ring, kes toimetas RAB sildi all ja et kaebajal puudus

igasugune puutumus RAB sildi all toimuva õigusvastase tegevusega.

5) 29.07.2021 KAPO juhtivspetsialist Jürgen Klemm edastas kirjaga nr 12-6 vastuse

kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tutvumise nõudele, milles teatas, et KAPO ei

ole kaebajale ebaõigeid andmeid avaldanud. Kaebaja järeldused Harju Maakohtu menetluses

olnud kriminaalasjas nr XXXXXX toimiku materjalide ja meedias kõlanud avalduste põhjal ei

olevat õiged. Samuti selgitatakse, et kriminaalasja numbriga XXXXXXXXXXX ei alustanud

KAPO, vaid kriminaalmenetlust alustati 08.06.2010 Riigiprokuratuuri poolt KarS § 214 lg 2 p

4 tunnustel selle kohta, et isikule varaliselt kasulike menetlustoimingute teostamise eest

nõutakse temalt vara. 11.06.2010 muutis Prokuratuur kriminaalasja uurimisalluvust ja tegi

uurimise ülesandeks KAPO-le. KAPO tegi kriminaalasjas menetlustoiminguid, kuid need

menetlustoiminguid ei olnud tehtud kaebaja suhtes. Samuti anti teada, et kaebajat ei ole

kõnealuses kriminaalasjas koheldud kahtlustatavana. Kuivõrd teostatud toimingutega ei

õnnestunud tuvastada isikult vara nõudmist endiste ametnike poolt ega RAB ebaseaduslikke

menetlustoiminguid, siis lõpetati kriminaalmenetlus prokuratuuri loal 25.11.2010.

6) Kaebaja soovib teada, millistele andmetele tuginedes on kaebaja nimi seostatud

kriminaalmenetlusega kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX (s.t. kaebaja soovib tutvuda

kuriteokaebusega) ning soovib teada, milliseid ütlusi ja selgitusi on menetluses üle kuulatud

isikud kaebaja kohta menetluse käigus andnud (s.t. kaebaja soovib tutvuda isikute ülekuulamise

protokollide ja võimalike kirjalike seletustega). Selline kaebaja õigus tuleneb põhiseaduse (PS)

§ 44 lg-st 2. Kaebaja poolt kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tutvumine ei saa

kahjustada kuriteoavalduse kirjutanud isiku õigusi ja vabadusi, kuna ta on ise sellest

kriminaalmenetlusest avalikult rääkinud. Samuti on sellest kriminaalasjast avalikult rääkinud

A. G. huvide eest seisja A. A. Kaebajal on veendumus, et kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX

koheldi teda kahtlustatavana ja tema suhtes teostati erinevaid menetlustoiminguid, mida nüüd

kaebaja eest soovitakse varjata, kuna tegemist oli teadlikult esitatud valekaebusega. Ülaltoodud

informatsioonist tulenevalt ei ole vastustaja poolt esitatud kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX

toimikut tervikuna tutvustamise keeldumise alus IKS § 24 lg 2 p 2 asjakohane, kuna kaebaja

poolt kriminaalasja toimikuga tutvumine ei saa kuidagi kahjustada kuriteoavalduse kirjutanud

isiku A. G. õigusi ja vabadusi.

10. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) X tutvus 10.09.2021 KAPO-s kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga mahus ja

ulatuses, mis ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Toimikuga tutvumise kohta on olemas

tutvumisleht, kus kaebaja on omakäeliselt kirjutanud, mis dokumentidega ta tutvus ja tema

allkiri tutvumise kohta. Samuti avaldas kaebaja soovi saada tutvustatud dokumentidest koopiad.

KAPO edastas 22.09.2021 kirjaga nr 12-10 kaebajale koopia dokumentidest, millega kaebaja

10.09.2021 KAPO-s tutvus ning tutvumislehe. Seega on vastustaja täitnud kaebuses esitatud

kohustamisnõude 10.09.2021, mistõttu tänaseks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ja

kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

2) Isegi kui möönda, et kaebajal on kaebeõigus tutvumaks tervikuna kriminaalasja nr

XXXXXXXXXXX toimikuga, siis kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

Vastustaja on korduvalt kaebajale selgitanud, et KAPO-l ei ole võimalik talle tutvustada

kriminaalasja toimikut tervikuna, sest see võib kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, s.t

esineb IKS § 24 lg 2 p 2 alus keelduda andmesubjektile teabe väljastamisest. Kaebajale on

tutvustatud toimikus olevaid dokumente ulatuses, mis ei kahjusta kolmandate isikute õigusi ja

vabadusi ning teavet, mis kajastab tema isikuandmeid. Samuti on kaebajale tutvustatud

kriminaaltoimiku

dokumentide

loetelu,

kust

nähtub,

mis

menetlustoiminguid

on

kriminaaltoimiku raames tehtud. Loetelust nähtub üheselt, et kaebajat ei ole koheldud

kahtlustatavana ega tehtud tema suhtes menetlustoiminguid. Seega olukorras, kus kaebajale ei

võimaldatud tutvuda kriminaaltoimikuga tervikuna, s.o ulatuses, mis on seotud kolmandate

isikute õiguste ja vabadustega, on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning esineb

HKMS § 151 lg 2 p 1 alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks koosmõjus HKMS § 121 lg 2 p-

ga 21.

3) A. A. ei ole kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tutvunud. KAPO ei saa olla

vastustaja A. A. või mõne muu kolmanda isiku sõnavõttude eest meedias. Kui kaebaja leiab, et

teda meedias laimatakse, siis tuleb tal pöörduda väidetava laimaja poole või esitada hagi või

muu avaldus tsiviilkohtusse.

4) Kriminaalasja dokumentide väljavõtetest on näha, milliseid andmeid on kaebaja kohta

kuriteoavalduses avaldatud. Seal ei ole teavet, mida saaks käsitleda kaebaja kohta teadvalt

fabritseeritud andmetena. Kuivõrd kaebajale on tutvustatud kriminaaltoimikus olevat

kuriteoavaldust ulatuses, mis käsitleb teavet tema kohta, siis on tänaseks ära langenud kaebuses

punktis 8 nõutud soov saada teada, milliseid ütlusi ja selgitusi on tema kohta antud.

5) Kaebaja arusaam, et kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga tutvumine ei saa

kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi (kaebuse p 6 alapunkt 2 ja p 8), on väär. Kriminaalasi

nr XXXXXXXXXXX alustati Riigiprokuratuuri poolt KarS § 214 lg 2 p 4 tunnustel selle kohta,

et isikule varaliselt kasulike menetlustoimingute teostamise eest nõutakse temalt vara. Vara

nõudmisega võivad olla seotud endised kõrged politseiametnikud. Seega ei ole

kriminaalmenetlust alustatud konkreetselt kaebaja suhtes, vaid uuriti endiste kõrgete

politseiametnike tegevust. Seetõttu sisaldab kriminaaltoimik teavet kolmandate isikute kohta,

mille avalikustamine kaebajale ei ole põhjendatud, sest see võib kahjustada teiste isikute õigusi

ja vabadusi. Õiguslikult on lubatud teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks keelduda

isikule tutvustamast ka tema enda kohta käivaid andmeid. Kuna kriminaaltoimik sisaldab teavet

teiste inimeste kohta, siis on vastustaja tegevus olnud kooskõlas PS § 44 lg-ga 3 ja IKS § 24 lg

2 p-ga 2. Ebaõige on kaebaja järeldus, et teda on koheldud kriminaalmenetluses kahtlustavana.

Kriminaalmenetluses ei esitatud kahtlustust ega süüdistust mitte ühelegi inimesele. Vastav

asjaolu nähtub ka kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, mille kaebaja on endale küsinud

ja saanud. Ebaõige on kaebaja järeldus, et tema suhtes on teostatud menetlustoiminguid. KAPO

on enda 15.06.2021 ja 29.07.2021 vastustes kaebajale öelnud, et kõnealuses kriminaalasjas ei

ole KAPO tema suhtes menetlustoiminguid teostanud ning tema suhtes ei ole antud

jälitustoimingu lubasid.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja on esitanud nõude kohustada KAPO-t võimaldama kaebajal tutvuda kriminaalasja

nr XXXXXXXXXXX kriminaaltoimiku materjalidega või alternatiivselt kohustada KAPO-t

uuesti otsustama kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX kriminaaltoimiku materjalide

tutvustamine kaebajale. Kohus võttis 21.01.2022 määrusega haldusasja juurde kriminaalasja nr

XXXXXXXXXXX kriminaaltoimiku, mistõttu oli kohtul võimalik tutvuda kõigi toimikus

sisalduvate dokumentidega terviklikult.

12. Vastustaja on esitanud taotluse jätta kaebus läbi vaatamata, kuna vastustaja on enda

hinnangul täitnud kohustamisnõude, mistõttu tänaseks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus

(HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 1). Kohus märgib, et vastustaja väidetud olukorras

oleks kohasem alus HKMS § 152 lg 1 p 4, kuid ka selle sätte kohaldamise eeldused pole

täidetud, sest kaebaja teabenõue täideti vaid osaliselt. Alternatiivselt leiab vastustaja, et kaebus

tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel koosmõjus HKMS § 151 lg 2 p-ga 1.

Kohus leiab, et ka viidatud sätete kohaldamise eeldused pole täidetud. Esiteks pole kohtu

hinnangul tegemist kaitstava õiguse väheintensiivse riivega. Teiseks puuduvad sellised asjaolud

(nt väljakujunenud kohtupraktika konkreetses küsimuses), mille pinnalt saaks juba

eelmenetluses piisava kindlusega väita, et kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline. See, et

vastustaja on taotletava teabe osaliselt väljastanud ning ülejäänud osas peab kaebust

väheperspektiivseks, selliste asjaolude esinemiseks küllaldasi eeldusi ei loo. Seega vastustaja

taotlus jätta kaebus läbi vaatamata jääb rahuldamata.

13. Kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX kriminaaltoimiku dokumentide loetelu (dtl 46)

kohaselt sisaldab toimik järgmisi dokumente: 1) avaldus (lk 1-2); 2) uurimisalluvuse muutmise

määrus (lk 3); 3) tunnistaja ülekuulamise protokoll (lk 4-7); 4) äratundmiseks esitamise

protokoll (lk 8-10); 5) äratundmiseks esitamise protokoll (lk 11-13); 6) tunnistaja ülekuulamise

protokoll (lk 14-15); 7) äratundmiseks esitamise protokoll (lk 16-18); 8) Prokuratuuri loal

kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (lk 19).

Kaebajale võimaldati tutvuda avaldusega (lk 1-2) osaliselt (dtl 48) kaebajat puudutavas osas.

Kinni olid kaetud teiste isikute nimed ja nendega seotud asjaolud. Vastustaja esindaja selgitas

kohtuistungil, et avaldust ei saanud tervikuna avaldada, kuna see ei sisalda üksnes kaebaja nime.

Vastustaja esindaja selgituse kohaselt isikutel, kes õigusrikkumistest teada annavad, peab

olema kindlus, et seda infot käsitletakse konfidentsiaalsena. Uurimisalluvuse muutmise

määrusega on kaebajal kohtuistungi järgselt olnud võimalus tutvuda tervikuna. Tunnistaja

ülekuulamise protokolliga (lk 4-7) on olnud võimalik tutvuda osaliselt, st üksnes osas, mis

puudutas ütlusi X kohta (dtl 50-53). Vastustaja selgitas kohtuistungil, et kinni olid kaetud

tunnistaja ütlused osas, mis puudutasid 3. isikuid ja nende tegevusi. Prokuratuuri loal

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega on kaebajal olnud võimalik täies mahus tutvuda.

KAPO ei pidanud võimalikuks kaebaja tutvumist dokumentide loetelus toodud dokumentidega:

„4) äratundmiseks esitamise protokoll (lk 8-10); 5) äratundmiseks esitamise protokoll (lk 11-

13); 6) tunnistaja ülekuulamise protokoll ( lk14-15); 7) äratundmiseks esitamise protokoll (lk

16-18)“. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et äratundmiseks esitamise protokollid

sisaldavad 3. isikute pilte ning need ei puuduta kaebajat. Samuti ei puututa kaebaja isikut

tunnistaja

ülekuulamise

protokoll

(lk14-15).

Need

dokumendid

tunnistas

KAPO

asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12 alusel. Nimetatud

sätte kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine

kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. KAPO on teabe andmisest keeldumisel

tuginenud ka IKS § 24 lg 2 p 2-le, mille kohaselt võib vastutav töötleja keelduda andmesubjekti

kohta käivate isikuandmete teatavaks tegemisest, kui see võib kahjustada teise isiku õigusi ja

vabadusi.

14. Esmalt tuleb selgitada, millist seadust tuleb antud juhul kohaldada. Kriminaalmenetluses

kogutud andmete väljastamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). Riigikohtu

halduskolleegium märkis 10.09.2021 otsuses haldusasjas 3-19-2069 (p 8): „KrMS sisaldab

mitmesuguseid sätteid teabele juurdepääsupiirangute ja -tingimuste kohta. Näiteks reguleerib

KrMS § 341 kahtlustatava õigust tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega, § 12613

jälitustoimingust teavitamist, § 214 kohtueelse menetluse andmete avaldamist ja § 224

kriminaaltoimiku tutvustamist, sh § 224 lõige 8 sellest kõrvaldatud materjaliga tutvumist.

KrMS-is sätestatud teabe väljastamist puudutavate sätete kohaldamise üldiseks eelduseks on,

et tegemist on kriminaalmenetluse eesmärgil kogutud või kriminaalmenetluse toimingut

kajastava teabega. Nimetatud sätete kohaldamine eeldab neis kirjeldatud menetlusliku

olukorra esinemist, nt teabe asumist kriminaaltoimikus, jälitustoimingust teavitamist või

kohtueelse

kriminaalmenetluse

toimumist.

Kui

taotletaval

teabel

pole

seost

kriminaalmenetlusega, ei saa KrMS olla teabele juurdepääsupiiranguid või juurdepääsu

eritingimusi, korda või viisi sätestav eriseadus AvTS § 2 lõike 2 punkti 4 tähenduses. Kui

tegemist on kriminaalmenetluses kogutud teabega, mille avaldamist KrMS ei reguleeri, on

kohaldatav AvTS (vt AvTS § 35 lõike 1 punkti 1).“ KAPO on selgitanud, et kaebaja ei ole olnud

kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX kahtlustatavaks. Kohtule nähtuvalt vastab see tõele.

KrMS § 33 lg 1 kohaselt on kahtlustatav isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või

isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud

menetlustoimingule. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat ei ole nimetatud kriminaalasjas

kahtlustavana

kinni

peetud,

samuti

pole

kaebajat

allutatud

KAPO

kinnistusel

menetlustoimingutele. KAPO väidet kinnitavad kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX

menetlusdokumendid, millega kohtul on olnud võimalik täies mahus tutvuda. Seega ei saa

kaebaja õigus tutvuda kriminaaltoimiku nr XXXXXXXXXXX materjalidega tuleneda KrMS

§-st 341. Kaebaja õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega ei tulene ka teistest KrMS

sätetest. Antud kriminaalasi lõpetati kellelegi süüdistust esitamata, kohtulikku menetlust ei

toimunud.

15. KrMS ei reguleeri kriminaaltoimikuga tutvumise korda pärast kriminaalmenetluse lõppu.

Riigikohtu halduskolleegium leidis 03.11.2016 määruses nr 3-3-1-58-16 (p 9), et halduskohus

on pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise ja koopiate

saamise üle sõltuvalt taotletavatest andmetest kas IKS-i või AvTS-i alusel. Kaebaja on lähtunud

sellest, et tegemist on tema kohta käivate andmete avaldamisega. Kohus leiab, et kuna kaebajal

puudub vastav menetluslik staatus (kahtlustatav, süüdistatav), siis ei saa pelgalt asjaolu, et

kaebaja nimi menetlusdokumentidest läbi käib, anda kaebajale automaatset õigust tutvuda

kriminaaltoimikuga kogu ulatuses. Teave, mida kaebaja taotleda saab, peab olema teda

puudutav teave. Vastustaja on välja toonud, et menetlustoimingud, mida kriminaaltoimikus

sisalduvad ja mida kaebajale ei ole avalikustatud, ei puuduta kaebaja isikut. Kohus, tutvunud

kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et KAPO seisukoht on õige. Seega tuleb kaebaja

teabenõude taotlemisel võrdsustada menetlusvälise isikuga, kes teavet taotleb.

16. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et menetlusvälise isiku puhul tuleb analoogia korras

arvesse kohtutoimikuga tutvumise üldpõhimõtteid (vrdl HKMS § 89 ja TsMS § 59), mis

eeldavad taotluses toimikuga tutvumiseks selleks õigustatud või põhjendatud huvi äranäitamist.

Sellest järeldub ringkonnakohtu arvates, et kohtutoimik (ka kriminaaltoimik) ei ole

menetlusvälisele isikule piiranguteta avalik, sest kohtutoimik sisaldab juba eelduslikult

hulgaliselt erinevate piirangutega teavet, sh juurdepääsupiiranguga isikuandmeid, ning kõikide

kohtutoimikute töötlemine selliselt, et neist oleks kõigile tutvumise võimaldamiseks

eemaldatud kogu juurdepääsupiiranguga teave, ei ole praktiliselt võimalik (Tallinna

Ringkonnakohtu 26.05.2020 otsus asjas 3-19-1076, p 11). Kriminaalmenetluses kogutud teave

ei ole eelduslikult avalik teave, vaid teabevaldaja on kohustatud tunnistama selle

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, välja arvatud KrMS-s sätestatud tingimustel

avaldatav teave (AvTS § 35 lg 1 p 1). Antud juhul on vastustaja tunnistanud teabe

asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Kohus leiab, et KAPO on käitunud

õiguspäraselt. Teabe avaldamine puudutaks isikute, kelleks ei ole kaebaja, eraelu ning selle

avaldamine rikuks IKS ja AvTS põhimõtteid. Kohus ei näe, et teavet oleks võimalik juba

avaldatust suuremas ulatuses avaldada. Alusetu on kaebaja oletus, et teda on koheldud

kriminaalasjas kahtlustatavana ja tema suhtes teostati menetlustoiminguid, mida püütakse

varjata. Kohus nõustub vastustajaga, et kuritegude avastamiseks ja uurimiseks on oluline, et nii

teabeallika kui ka esitatud teabe osas oleks tagatud konfidentsiaalsus. Sellisena erineb

kriminaalmenetlus teistest avaliku võimu tegevusvaldkondadest, kus kogu kogutud teave on

eelduslikult avalik. Kriminaalmenetluses kehtib vastupidine eeldus (AvTS § 35 lg 1 p 1).

17. Asjaolu, et kaebaja taotletav teave on juba varasemalt mingis kontekstis avalikuks saanud

(teise kohtumenetluse käigus), ei tähenda, et see tuleks ka vaidlusaluses kriminaalasjas

avalikuks teha, sest õiguslik alus selleks puudub. Kohus nõustub KAPO-ga, et kogu teabe

avaldamine kahjustaks ebaproportsionaalselt teiste isikute õigusi ja vabadusi võrreldes kaebaja

huviga saada infot kriminaalasja kohta, mille dokumentidest tema nimi läbi käib. Vastustaja on

kinnitanud, et kaebaja suhtes ei ole kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX raames

menetlustoiminguid tehtud. Toimiku materjalid kinnitavad vastustaja väiteid.

18. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud

jäävad kaebaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

OSALISELT

TÜHISTATUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

30.11.2022

KOHTUOTSUSEGA.