3-21-2141/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(11)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2141

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 09.06.2021 otsuse nr

TVH/21/025788 ja 04.08.2021 vaideotsuse nr 2200

tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks tema

31.05.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi vaadata

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Vladimir Makarov

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Meelis Paavel, Helle

Rebane, Maarika Nüganen

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.03.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 31.05.2021 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

määramise ning puude raskusastme tuvastamise taotluse.

2. Tartu Arstiabi Keskus OÜ ekspertarst leidis töövõime hindamise eksperdiarvamuses, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud.

3. Eesti Töötukassa tegi 09.06.2021 otsuse nr TVH/21/025788, millega tuvastas, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud.

Otsuse põhjendustes on viidatud töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 punktile 1, mille kohaselt

ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes

takistatud. Taotlejal on kerged tegutsemispiirangud liikumise ning teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkondades, mille põhjuseks on soolepõletikud. Taotleja kirjeldatud õppimise ja

ja tegevuste sooritamisega seotud muid piiranguid on arvestatud teadvusel püsimise ja

2(11)

enesehoolduse valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkonnas ning muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates.

4. Kaebaja esitas 28.06.2021 Eesti Töötukassa 09.06.2021 otsuse peale vaide, mille Eesti

Töötukassa jättis 04.08.2021 vaideotsusega nr 2200 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid

kokkuvõtlikult järgnevad:

Terviseandmete põhjal võib järeldada, et vaide esitajal esinev haavandiline koliit on raviga enamasti

kontrolli all ja võib põhjustada üksnes kergeid piiranguid. Kõhulahtisuse püsivat esinemist ei ole

kirjeldatud, terviseandmete kohaselt ei ole viimasel paaril aastal ägenemisi olnud. Viimati on

haiguse ägenemist kajastatud 29.06.2018, hilisemad gastroenteroloogi sissekanded koliidi

ägenemisi ei kirjelda. Dieedi jälgimine ei ole töövõimet piiravaks asjaoluks. Vaide esitajal esinev

astma on raviga kontrolli all, 2019. aastal tehtud spirograafia oli korras. Korduvale vastuvõtule,

kuhu vaide esitaja oli 2020. aastal kutsutud, ta ei pöördunud. Vaide esitaja on kaasuva allergilise

nohu raviks välja kirjutatud ninaspreid viimase kahe aasta jooksul apteegist välja ostnud ühel korral

2020. aasta juulis. Vaide esitajal esines roietevaheline valu ühekordselt ning käesolevalt piiranguid

ei põhjusta.

Vaide esitajal esinevad kerged tegutsemispiirangud liikumise ja enesehoolduse valdkondades.

Terviseandmete alusel on vaide esitaja tervislik seisund paranenud võrreldes eelnevate aastatega

ning puuduvad asjaolud, millele toetudes kinnitada, et vaide esitaja töövõime oleks vähenenud. Kui

vaide esitaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ja seda kinnitavad ka tervise infosüsteemis (TIS)

olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uued uuringud ja/või diagnoosid), on tal

võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus. Vaide läbivaatamisel ei ole selgunud

uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel

tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada.

5. Eesti Töötukassa poolt töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele ja töövõime

hindamise otsusele tuginedes jättis Sotsiaalkindlustusamet (SKA) 10.06.2021 otsusega nr P260-

2021-49606 kaebajal ka puude raskusastme tuvastamata.

6. Kaebaja esitas 20.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse: 1) Eesti Töötukassa 09.06.2021

otsuse nr TVH/21/025788 tühistamiseks, 04.08.2021 vaideotsuse nr 2200 tühistamiseks ja Eesti

Töötukassa kohustamiseks teha uus otsus, millega kohustada Eesti Töötukassat kaebaja 31.05.2021

taotlust uuesti läbi vaatama ja tuvastada osaline või puuduv töövõime ja määrata töövõimetoetus

vastavalt töövõimetoetuse seaduse §-dele 11-17 ja 27; 2) SKA 10.06.2021 otsuse nr P260-2021-

49606 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks teha uus otsus, millega tuvastada, et kaebaja on osaliselt

töövõimetu või alternatiivselt SKA 10.06.2021 otsuse nr P260-2021-49606 tühistamiseks ja kaebaja

suhtes uue ekspertiisi läbiviimise määramiseks.

7. Kohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 09.06.2021 otsuse nr

TVH/21/025788 ja 04.08.2021 vaideotsuse nr 2200 tühistamist, Eesti Töötukassa kohustamist tema

31.05.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi vaadata, SKA 10.06.2021 otsuse nr P260-2021-

49606 tühistamist ja SKA kohustamist tema 31.05.2021 puude raskusastme tuvastamise taotlus

uuesti läbi vaadata.

8. Kohus tegi 03.11.2021 määruse, millega luges, et kaebus on Eesti Töötukassa vastu esitatud

nõuete osas tähtaegne ja SKA vastu esitatud nõuete osas kaebetähtaja rikkumisega esitatud. Kohus

jättis SKA vastu esitatud nõuete osas kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas haldusasja menetluse SKA

vastu esitatud nõuete osas. Kohus võttis kaebuse Eesti Töötukassa vastu esitatud nõuete osas

menetlusse.

9. Kohus määras 23.12.2021 kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses. Muuhulgas jättis

kohus rahuldamata kaebaja taotluse nõuda teise tervishoiuteenuse osutaja või Töötukassa arstiõppe

läbinud töötaja hinnangut.

3(11)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad kaebuses ning 03.12.2021, 28.01.2022 ja 11.02.2022 täiendavates

seisukohtades

10. Töötukassa kordab töövõime hindamise otsuses üksnes eksperdiarvamuse kokkuvõtet. Selles

märgitakse küll valdkondade piirangute raskusastmed ja antakse lõplik hinnang kaebaja töövõime

ulatusele, kuid töövõime hindamise otsusest ei selgu, kuidas kaebaja puhul töövõime

kindlakstegemiseni jõuti. Töötukassa otsuses pole isegi viidet määrusele nr 39, mis sätestab

töövõime hindamise tingimused. Töötukassa parandas oma vea alles vaideotsuses, milles selgitas

kaebajale, kuidas tema töövõimet hinnati, sh töövõime hindamise metoodikat. Selgitamine ei

tähenda seaduse ja määruste normide kopeerimist haldusaktis, vaid isikule arusaadavaks tegemist.

Kaebaja märgib, et haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks,

miks otsus nii tehti.

11. Kaebaja on seisukohal, et töövõime hindamise aluseks olnud eksperdiarvamuses on ekspertarst

valesti määranud kaebaja tervislikust seisundist tulenevad piirangud tema võimekusele.

12. Kaebaja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et kaebajal on diagnoos haavandiline koliit.

Haavandiline jämesoolepõletik ehk haavandiline koliit on krooniline, ägenemistega kulgev

jämesoolehaigus. See on haigus, mis vahepeal raviga või iseeneslikult taandub ja peaaegu kaob, aga

siis aktiviseerub jälle. Ägenemise ajal häirivad pidevad valud kõhus, seedehäired ja probleemid

tualeti leidmisega. Krooniline haigus võib aja jooksul kas süveneda või paraneda aga see ei tähenda,

et inimene on terve. Sõltumata sellest, kas selle haigusega inimene võtab ravimeid või mitte, algab

ägenemise periood ja siis on vajalik haiglaravi.

13. Kaebaja leiab, et ekspertarst ei võtnud kaebaja töövõimet hinnates arvesse kaebaja haiguse

olemust, nimelt seda, et haigus on krooniline, ägenemise perioodidega. Kaebaja tervis ei ole

parenenud, see eksisteerib ainult ravimitel, mida kaebaja peab igapäevaselt võtma. Ida-Tallinna

Keskhaigla gastroenteroloog dr. Benno Margus märkis, et tegemist on haigustega, mis pole Eestis

veel nii levinud kui Lääne-Euroopas või USA-s. Selle haiguse puhul ei oska me tõesti täpselt öelda,

mis seda põhjustab. Kahjuks ei saa patsiente täielikult välja ravida. Ükski ravim ei ole haavandilise

koliidi korral täiesti efektiivne.

14. Kaebaja viibis perioodil 17.09.2021 kuni 15.10.2021 kuu aega haiguslehel, mis oli seotud

haavandilise koliidi ägenemisega. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et iga tööandja ei hoia oma

töökohal töötajat, kes vormistab igas kvartalis kuuajalise haiguslehe.

15. Kaebaja ei ole aktiivne inimene tema diagnoosi tõttu, kuna tänapäeval on palju samaealisi

inimesi, kes elavad aktiivset eluviisi, reisivad, töötavad jne. Kaebaja jääb oma haiguste tõttu sellest

kõigest ilma. Samal ajal tunnistas vastustaja ta täiesti terveks inimeseks.

16. Kaebaja diagnoos jäi samaks, kuid varem tuvastati viis aastat järjest kaebajal 50% töövõimetust,

ning 5 aastat hiljem otsustati kaebaja sama diagnoosiga, et kaebajal ei ole enam puuet, kuigi faktid

tõestavad vastupidist. Eesti Töötukassa tegi 09.06.2021 otsuse nr TVH/21/025788, milles leiti, et

kaebajal töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja töövõime

ei ole ka suurenenud.

17. Töövõime on indiviidi potentsiaalne võime sooritada teatud aja jooksul asjakohast tegevust

etteantud

efektiivsustasemel.

Tõhusus

sõltub

tegevuse

välistingimustest

ja

indiviidi

psühhofüsioloogilistest ressurssidest. Selleks, et teha kindlaks, kas kaebaja töövõime on vähenenud

või mitte, tuleb välja selgitada, milline oli kaebaja töövõime enne haigust. Vastustaja väidab, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et pärast haigestumist ei

ole tema töövõime tõusnud. Sellest lähtuvalt ei saa järeldada, et kaebaja töövõime ei oleks

vähenenud.

4(11)

18. Alates 2015 kuni tänapäevani ei ole kaebaja tervislik seisund oluliselt muutunud. Kaebaja viibib

jätkuvalt haiguslehel haiguse ägenemise tõttu. See asjaolu mõjutab kindlasti töö mahtu ja kvaliteeti.

Kaebaja märgib, et tema haiguse (mida ei ravita) esinemisel on tema töövõime ja füüsiline seisund

alati madalal tasemel. Sellest lähtuvalt ei ole otstarbekas haiguse ägenemise korral (arvestades, et

ägenemine toimub neli korda aastas) esitada iga kord uus töövõime hindamise taotlus.

Vastustaja seisukohad 03.12.2021 vastuses ning 28.01.2022 ja 11.02.2022 täiendavates

seisukohtades

19. Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 09.06.2021 otsus nr TVH/21/025788 ja

04.08.2021 vaideotsus nr 2200 on õiguspärased.

20. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku

töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg

2). Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu

(edaspidi määrus) § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel

tehtud eksperdiarvamuse alusel. Eksperdiarvamus koostatakse järgmiste andmete alusel: taotluses

olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja

võtmetegevustes); TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud andmed (tervise infosüsteemi kantud taotleja

terviseandmed); taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed

taotlusel

nimetatud

arstidelt

ja

spetsialistidelt

ning

tervishoiuteenuse

osutaja

poolt

eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.

21. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud

töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime

toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste

soovitustega

ja

tugineb

rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime,

vaeguste

ja

tervise

klassifikatsioonile.

22. Kaebaja ise on 31.05.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad

piirangud liikumise, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse,

õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ja

muudest tervisehäiretest tingitud piirangud.

23. Tervishoiuteenuse osutaja Tartu Arstiabi Keskus OÜ (edaspidi TTO) ekspertarst dr Riina

Urbanik, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid

oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 08.06.2021

eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti

Töötukassa 09.06.2021 otsusega nr TVH/21/025788 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames 12.07.2021 veel kord kaebaja

terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest

tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma

esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime

ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime

hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas. Eeltoodu alusel koostati vaidlustatud vaideotsus nr 2200.

24. Käesoleva kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas

kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle

vaadanud ning koostanud 01.12.2021 oma seisukoha. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti

01.12.2021 koostatud seisukohas jääb dr Pille Tommingas esialgse seisukoha juurde.

5(11)

25. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“

arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 2 (mõõdukas piirang). TTO ekspertarst on

selgitanud, et kerge piirangu liikumisel põhjustab võimalik kõhuvalu haiguse ägenemisel, viimasel

ajal on seisund ravi foonil püsinud stabiilne. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei

tuvastanud tegutsemispiiranguid liikumise valdkonna võtmetegevustes „1.2 Ohutu ringiliikumine“,

„1.3 Seismine ja istumine“, „1.4 Liikumisega seotud muud probleemid“, millest tulenevalt hinnati

need võtmetegevused arvväärtustega 0 (piirangut ei tuvastatud).

TTO ekspertarst on vaidemenetluses täiendavalt selgitanud, et terviseandmete põhjal võib järeldada,

et haavandiline koliit on raviga enamasti kontrolli all ja võib põhjustada üksnes kergeid piiranguid.

Kaebaja on arstile pöördunud 2020. aastal ühel korral- 15.01.2020 gastrenteroloogile. Kaebusi ei

ole kirjeldatud. 23.07.2020 toimus perearsti telefonikonsultatsioon retsepti pikendamiseks.

09.06.2020 gastroenteroloogi kaugvisiit - ägenemiseta. Gastroenteroloogi epikriiside alusel

ägenemisi ei ole olnud (16.04.2021 - Momendil ägenemiseta. 09.06.2020 Ägenemiseta. 15.01.2020

- Ägenemiseta. 17.09.2018 Haiguse kulg ägenemiseta). Kaebajal diagnoositud astma on raviga

kontrolli all, 2019. aastal tehtud spirograafia oli korras. Korduvale vastuvõtule, kuhu kaebaja oli

kutsutud 2020. aastal, ta ei pöördunud. Astma on raviga kompenseeritav ja terviseandmete kohaselt

piiranguid ei põhjusta. Kokkuvõtlikult on kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas.

Kaebajal on piirangud käimisel ja kehalistel tegevustel võimaliku kõhuvalu tõttu. Põhjuseks on

soolestiku struktuuri kahjustus.

26. Kaebajal hinnati teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevus „3.3

Teabevahetusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda

hinnang 9 (muutuv piirang). Terviseandmetes puudub info lugemisprillide kasutamise osas. Kaebaja

ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkonna võtmetegevustes „3.1 Teabe edasiandmine“ ega „3.2 Teabe vastuvõtmine“, mistõttu

hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud).

27. Kaebajal hinnati teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmegevus „4.2 Tualettruumi

toimingud“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 4 (täielik piirang). TTO

ekspertarst selgitab, et kaebaja saab põletikulise soolehaiguse tõttu ravi, terviseandmete alusel ei ole

viimasel paaril aastal ägenemisi olnud. Kaebajal hinnati teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonna võtmetegevus „4.4 Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“

arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud. Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst

selgitab, et dieedi jälgimine ei ole töövõimet piirav. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei

tuvastanud kaebajal piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses

„4.1 Teadvusel püsimine“ ja „4.3 Söömine ja joomine“, mistõttu hinnati võtmetegevused

arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kokkuvõtlikult on kaebajal kerge tegutsemispiirang

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Kaebajal on vähesel määral piiratud oma tervise

eest hoolitsemine soolehaiguse ägenemisel tekkiva kõhulahtisuse ja sageda roojamise tõttu.

Põhjuseks on soolestiku struktuuri kahjustus.

28. Kaebajal hinnati muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevus „6.1

Väljaskäimine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 2 (mõõdukas

piirang). Kaebaja kirjeldatud krooniliselt koliidist tingitud piirangud on hinnatud liikumise

valdkonnas (tegemist on kehalise probleemiga), tegutsemispiirang selles valdkonnas on hinnatud

kergeks.

29. Muude tervisehäirete osas kirjeldatud krooniline koliit on hinnatud liikumise valdkonnas,

piirang selles valdkonnas on hinnatud kergeks. TTO ekspertarst on selgitanud, et astma on raviga

kompenseeritav ja terviseandmete alusel piiranguid ei põhjusta.

30. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst on lisaks selgitanud, et roietevahelist neuralgiat on

ühekordselt kirjeldatud 11.12.2019, kui kaebaja pöördus EMOsse. Esines valu vasakul rindkere

piirkonnas VAS 4-5, kaasnes õhupuudus. Kaks päeva varem oli põletav tunne rinnaku taga, mis

6(11)

taandunud spontaanselt. Palpatoorselt esines valupunkt vasakul rindkere 4 roidevahemikus.

Hilisemaid pöördumisi selliste kaebustega terviseandmed ei kajasta. Samal visiidil on ühekordselt

välja kirjutatud retsept gabapentiinile, hiljem ei ole valuvaigisteid vajanud. Eeltoodust saab

järeldada, et kaebajal esines roietevaheline valu ühekordselt ning käesolevalt piiranguid ei põhjusta.

31. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse

tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt

hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete

arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud

töövõimeliseks.

32. Vastustaja selgitab, et kroonilise haiguse olemasolu iseenesest ei anna alust hinnata töövõimet

vähenenuks. Töövõime hindamine ei sõltu üksnes meditsiinilise diagnoosi olemasolust, vaid sellest,

kuidas isik, vaatamata diagnoosile, talle määratud ravi foonil hinnatavate võtmetegevustega toime

tuleb. Samuti ei ole võrdsustu hinnang „töövõime ei ole vähenenud“, et isikul ei oleks

terviseprobleeme. Kõiki piiranguid hinnatakse isikule määratud ravi foonil, s.t hinnatakse n.ö.

jääkpiirang, mida ravi ei suuda kompenseerida. Samuti arvestatakse vahelduva terviseseisundi

korral ägenemiste sagedust ja kestvust, kusjuures ka asjaolu, et ägenemiste ajal võib isik vajada

ajutist töövõimetuslehte. Arstlikust seisukohast on oluline ka asjaolu, kas raviarst on pidanud

vajalikuks ravi tõhustada. Kui ravi pole tõhustatud, kuid ravipotensiaal on olemas, on see samuti

kinnituseks, et antud ravi juures on saavutatud oodatud efektiivsus. Kui isik ei kasuta ravi talle

määratud ulatuses, loetakse ravisoostumus või haigusteadlikkus ebapiisavaks ja asjaolu võib olla

kaudseks viiteks, et haigussümptomaatika ei häiri oluliselt igapäevategemisi. Haiglaravil ei ole

kebaja viibinud.

33. Vastustaja on seisukohal, et töövõime hindamise otsuse põhjendustest on arusaadav selle

põhisisu ja lõppjäreldus kaebaja töövõime ulatuse kohta. Vaidlustatud töövõime hindamise otsuses

on märgitud viide töövõime hindamise õiguslikule alusele (TVTS § 5 lg 3 p 1), välja on toodud

kokkuvõte otsuse aluseks olevast eksperdiarvamusest. Vastustaja on nii vaide- kui kohtumenetluses

täiendavalt selgitanud, kuidas kaebaja puhul töövõime hindamise tulemuseni jõuti. Vastustaja juhib

tähelepanu kaebaja poolt kaebuses esitatud ilmselgele ebatäpsusele, mille kohaselt ei kajastu

vaidlustatud töövõime hindamise otsusel viidet määrusele nr 39. Vastustaja otsusel on toodud viide

tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“.

34. Vastustaja selgitab täiendavalt, et kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ning seda

kinnitavad ka tervise infosüsteemis olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uued

uuringud ja/või diagnoosid), on tal võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.

35. Vastustaja selgitab, et puude raskusastet tuvastab Sotsiaalkindlustusamet puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide alusel. Töövõime hindamisel ei

võeta aluseks Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud puude raskusastet. Ekslik on kaebaja

seisukoht siduda varasemalt temal Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud püsiv töövõimetus Eesti

Töötukassa poolt läbiviidava töövõime hindamise menetlusega. Tallinna Ringkonnakohus on

otsuses nr 3-17-1695 punktis 13 märkinud, et töövõime hindamismetoodika ei ole seotud püsiva

töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud

töövõime kaotuse ulatusest. Võrreldes püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tugineb töövõime

hindamise metoodika täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema

funktsionaalset ja tööalast võimekust. Selle tulemusena võivad Sotsiaalkindlustusameti poolt varem

tuvastatud püsiv töövõimetus (s.o töövõime kaotuse protsent) ja töötukassa poolt tuvastatud

töövõime ulatus (s.o töövõime ei ole vähenenud, osaline või puuduv töövõime) erineda.

36. Kaebaja on 28.01.2022 esitanud menetluskulude nimekirja, kuid ei ole esitanud

kuludokumente.

7(11)

KOHTU PÕHJENDUSED

37. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

38. Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 09.06.2021 otsuse nr TVH/21/025788 ja 04.08.2021

vaideotsuse nr 2200 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist tema 31.05.2021 töövõime

hindamise taotlus uuesti läbi vaadata. Töötukassa on seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Kaebaja leiab, et tema töövõime on vähenenud. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas

kaebaja töövõime ulatus tuvastati Töötukassa poolt õiguspäraselt.

39. Vaidlus puudub selles, et Töötukassa oli vaidlustatud haldusaktide tegemiseks pädev

haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik.

40. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

41. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti,

teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu

õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega saab

kohus Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse ja vaideotsuse õiguspärasuse hindamisel võtta

arvesse ainult neid asjaolusid, mis olid vastustajale nende tegemise ajal teada.

42. Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri

07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet

hindab

ning

töövõimetoetust

määrab

ja

maksab

Eesti

Töötukassa

(TVTS

§

3).

Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus

(TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg

2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui isiku

töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1).

43. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5

lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal,

vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses

mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.

44. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes

isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest

(TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt

ning

tervishoiuteenuse

osutaja

poolt

eksperdiarvamuse

koostamisse

kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).

45. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi

kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Viidatud valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine –

liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud

piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega

seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe

vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus –

teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja

enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste

8(11)

õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud

piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine,

toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades

piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite

kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste raskusastmetele

antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt

järgnevad:

0 – piiranguid ei tuvastatud;

1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast;

2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt;

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik

sooritada, vastav funktsioon puudub.

46. Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete

arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1

määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime

hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).

47. Kaebaja on koos kaebusega esitanud 08.06.2021 dokumendipõhise töövõime hindamise

eksperthinnangu, mille koostas tervishoiuteenuse osutaja Tartu Arstiabi Keskus OÜ ekspertarst dr

Riina Urbanik. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste

summa oli 0. Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

48. Kaebaja on vastustajale ette heitnud otsuse ebapiisavat põhjendamist. Kirjalik haldusakt ja

soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti

põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on

haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti

adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti. Töötukassa 09.06.2021 otsuse põhjendustes on korratud

08.06.2021 eksperthinnangu kokkuvõtet. Kohus möönab, et Töötukassa 09.06.2021 otsuses ei ole

töövõime hindamise metoodikat üldse selgitatud, mistõttu pole aru saada, kuidas töövõimele antud

lõplik hinnang täpsemalt kujunes. Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9 ning

tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“.

Määrusele nr 39 on hinnatud tervikuna, mitte paragrahvide täpsusega, mistõttu pole aru saada,

millised sätted olid kaebaja juhtumi puhul asjakohased. Samas on otsuses märgitud, et töövõime

ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis

digilugu.ee ja e-töötukassas. 08.06.2021 eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest,

kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati,

milline hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel). Seega saab lugeda, et töövõime

hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses

viidatud.

49. Kuigi vastustajal on töövõime hindamisel kahtlemata teatav hindamisruum, ei ole sellele

vaatamata tegemist kaalutlusotsusega, vaid tuvastava haldusaktiga, mille põhjendamisvigadel ei ole

samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020

otsus nr 3-19-705, p 16). Arvesse saab võtta põhjendusi, mis on antud pärast esialgse otsuse

tegemist. Kaebajale on töövõime hindamise otsust täiendavalt põhjendatud Töötukassa 04.08.2021

9(11)

vaideotsuses nr 2200 ning kohtumenetluses esitatud dokumentides (03.12.2021 vastus kaebusele,

dr Piret Tommingase 01.12.2021 kirjalikus seisukohas). Seega loeb kohus Töötukassa 09.06.2021

töövõime hindamise otsuse võimalikud põhjendamispuudused vaidemenetluses ja kohtumenetluses

kõrvaldatuks.

50. Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja

hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete (nt taotlejal on diagnoositud teatud haigus) alusel taotleja

terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu

raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui

eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem

kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu

raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama

eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute

raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks

haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud

töötaja kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud ka seda, et

halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud

eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme

määramisel (p 24).

51. Kaebaja märkis töövõime hindamise taotluses, et tal esinevad piirangud liikumise, teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste

sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ja muudest tervisehäiretest

tingitud piirangud. Kaebaja on kirjeldanud probleeme seoses haavandilise koliidi (kõhuvalu,

vajadus kiiresti tualetti minna), astma (inhalaatori kasutamine) ja ribidevahelise neuralgiaga. Lisaks

on kaebaja maininud lugemisprillide kasutamist.

52. Dr Riina Urbanik on andnud oma arvamuse 08.06.2021 eksperthinnangus ja 12.07.2021

täiendavas eksperthinnangus (vastustaja 03.12.2021 vastus, lisa 4). Dr Riina Urbanik hindas

piirangu raskusastmed kaebaja antud hinnangutest väiksemaks järgnevates võtmetegevustes: 1.1.

Liikumine eri tasapindadel; 3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud; 4.2. Tualettruumi

toimingud; 4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud. Võtmetegevust 5.3.

(õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud) on hinnatud teadvusel püsimise ja

enesehoolduse raames, sest vajadus koheselt tualetti minna on kehaline probleem. Võtmetegevust

6.1. (väljaskäimine) on hinnatud liikumise raames, sest ühistranspordi kasutamise vältimine

vajaduse tõttu koheselt tualetti minna on kehaline probleem. Dr Riina Urbanik on oma arvamustes

põhjendanud, miks ta hindab piirangu raskusastme kaebaja antud hinnangust väiksemaks.

Võtmetegevuse 1.1. juures on dr Riina Urbanik märkinud, et eri tasapindadel liikumise piirang on

kerge, sest viimasel ajal on seisund ravi foonil püsinud stabiilne. Võtmetegevuse 3.3. juures on

märgitud, et kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Võtmetegevuse 4.2. juures

on märgitud, et tualettruumi toimingute piirang on kerge, sest kaebaja saab põletikulise soolehaiguse

tõttu ravi, kõhulahtisuste püsivat esinemist ei ole kirjeldatud ning viimasel paaril aastal ei ole

ägenemisi olnud. Võtmetegevuse 4.4. juures on märgitud, et dieedi jälgimine ei ole töövõimet piirav.

Muude tervisehäirete all tõi kaebaja välja astma ja ribidevahelise neuralgia. Selles osas on

ekspertarst märkinud, et astma on raviga kompenseeritav ja terviseandmete alusel piiranguid ei

põhjusta.

53. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Pille Tommingas on andnud oma seisukoha

nii vaidemenetluses kui kohtumenetluses (vastustaja 03.12.2021 vastus kaebusele, lisad 5 ja 6). Ka

tema on leidnud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Dr Pille Tommingas on oma 01.12.2021

kirjalikus seisukohas märkinud, et haavandiline koliit on kulgenud viimastel aastatel ravi foonil

oluliste ägenemisteta, viimasel gastroenteroloogi visiidil on uuringus (koloskoopia 13.05.2021)

leitud haavandilise koliidi jääknähud. Ravivajadust on vähendatud („Pentasa 4 g 1 kuu, sellejärgselt

2g“). On võimalik, et periooditi esinevad kõhuvalud, mis üldist liikumisvõimet ja enesetunnet

10(11)

häirib, kuid antud kaebuseid raviarstidele pole esitanud. Samuti ei saa funktsionaalne võimekus olla

häiritud määral, mis takistaks üldist püsivat töövõimet. Töötamise registri andmetel on kaebaja

füüsilisel tööl täiskoormusel. Perearst on viimase kahe aasta jooksul väljastanud kahel korral ajutise

töövõimetuslehe haavandilise jämesoolepõletiku tõttu 23.07.-13.08.2019 (22 päeva) ja 05.05.-

24.05.2021 (20 päeva). Antud juhul ei kinnita terviseandmed kroonilise haavandilise koliidi

sagedasi ägenemisi. Peitvere esinemine on antud haigusseisundi juures ootuspärane. Aneemilist

seisundit ei esine. Tõenäoline, et on sagedasem roojamine ja sellega seotud tualettruumi kasutamise

vajadus, kuid püsivat kõhulahtisust ei ole kirjeldatud.

Kaasuvana on kaebajal diagnoositud astma, määratud ravi, mis pulmonoloogi hinnangul 28.08.2019

on hea raviefektiga. Hilisemat konsultatsioonivajadust TIS ei kajasta. Ravi väljakirjutust on

jätkanud perearst. Ravi kasutamine ei ole retseptikeskuse andmetel vajalik olnud aastaringselt või

on seda kasutatud alaannuses. TIS andmetel ei ole kaebajal diagnoositud kõne- ega

kuulmisfunktsiooni häiret. Kuulmisfunktsiooni on hinnatud töötervishoiualasel läbivaatusel

08.03.2019. Silmaarsti sissekannet TIS ei kajasta. Võimalike lugemisprillide vajadus töövõimet ei

mõjuta.

Roietevaheline neuralgia ei ole püsiseisundina käsitletav. Roietevahelist neuralgiat on ühekordselt

kirjeldatud 11.12.2019, kui kaebaja pöördus EMO-sse. Hilisemaid pöördumisi selliste kaebustega

terviseandmed ei kajasta. Eeltoodust saab järeldada, et kaebajal esines roietevaheline valu

ühekordselt lühiajaliselt ning käesolevalt piiranguid ei põhjusta.

54. Seega on kaebaja terviseandmed üle vaadatud kahe erineva arsti poolt. Kohtule on esitatud

kaebaja terviseandmete väljavõte (vastustaja 03.12.2021 vastus kaebusele, lisa 2). Kohtul puudub

alus arvata, et kaks erinevat arsti on TIS-i kantud kaebaja terviseandmeid valesti kasutanud ja

jõudnud valele järeldusele. Kaebaja leiab, et ekspertarst ei ole arvesse võtnud, et kaebaja haigus on

krooniline ja ägenemise perioodidega, mille puhul ükski ravim pole täiesti efektiivne. Kohus sellega

ei nõustu. Nii dr Riina Urbaniku kui dr Pille Tommingase seisukohtades on tuginetud asjaolule, et

kaebajal ei ole viimastel aastatel olnud haiguse ägenemist. Seega on nad teadvustanud, et haigusel

on ägenemise perioodid. Töövõime hindamisel ei saa lähtuda üksnes üldisest asjaolust, et haigusel

võivad olla ägenemise perioodid, vaid hinnata tuleb konkreetse isikuga seotud asjaolusid, eeskätt

seda, millise sagedusega haiguse ägenemise perioodid tema puhul esinevad. Kaebaja väitel toimub

haiguse ägenemine neli korda aastas. TIS-i andmed seda ei kinnita. 2017. aastal oli haiguse kulu

kohta märgitud, et soolepõletiku ägenemine toimub 3-4 korda aastas (vastustaja 03.12.2021 vastus

kaebusele, lisa 2, lk 19-21). Gastroenteroloogi 29.06.2018 sissekande kohaselt oli kaebajal

haavandilise koliidi ägenemine umbes kuu aega. Samas pole pärast seda haiguse ägenemisi

terviseandmetes otsesõnu kirjeldatud. Seega on tõendamata, et kaebajal esineks haavandilise koliidi

ägenemist neli korda aastas. Ekspertarstid tuginesid töövõime hindamisel põhjendatult asjaolule, et

kaebaja seisund on püsinud ravi foonil stabiilne, sest töövõime hindamine toimubki ravi mõju

arvesse võttes. Seejuures ei tunnistanud nad kaebajat terveks, vaid asusid seisukohale, et kaebaja

haigus ei takista töötamist sellisel määral, et tuleks tuvastada osaline töövõime. Kaebaja on olnud

haavandilise koliidi tõttu alates 2018. aastast küll kahel korral tööõimetuslehel (vastustaja

03.12.2021 vastus kaebusele, lisa 2, lk 24), kuid töövõimetuslehel olemine 22 päeva ühel aastal ja

20 päeva ülejärgmisel aastal ei ole selline sagedus, mille tõttu peaks isiku töövõime kindlasti

vähenenuks lugema. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku töövõimetuslehel viibimise

sagedusega, mida võib esineda ka isiku puhul, kes ei põe kroonilisi haigusi.

55. Kaebuses kirjeldatud töövõime hindamise metoodika (milline oli kaebaja töövõime varasemalt

ja milline on praegune töövõime sellega võrreldes) ei ole kooskõlas sellega, kuidas Töötukassa

töövõimet hindab. Töövõimet hinnatakse vastavalt taotluse hetkel olemasolevatele terviseandmetele

ja isiku varasemat töövõimet ei tuvastata. Dr Pille Tommingas on 01.12.2021 seisukohas selgitanud,

et kõiki piiranguid hinnatakse isikule määratud ravi foonil, s.t hinnatakse n.ö. jääkpiirang, mida ravi

ei suuda kompenseerida. Samuti arvestatakse vahelduva terviseseisundi korral ägenemiste sagedust

ja kestvust, kusjuures ka asjaolu, et ägenemiste ajal võib isik vajada ajutist töövõimetuslehte.

11(11)

Kaebajal esinevad piirangud, mis vajavad tähelepanu töötingimuste valikul, kuid ei vähenda

püsivalt üldist töövõimet. Kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja viimase viie aasta

terviseandmeid kogumis arvesse võttes ei ole käesoleval hetkel piirangud väljendunud ulatuses, et

oleks tuvastatav osaline töövõime.

56. Kaebusele on lisatud SKA 2015. ja 2016. aasta otsused püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta.

Vastustaja on õigesti märkinud, et varasemalt SKA poolt tuvastatud püsiv töövõimetus ei ole

töövõime hindamisel asjakohane. Töövõime hindamise praegune metoodika tugineb täiesti uutele

alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust.

57. Kaebaja on viidanud, et ta viibis perioodil 17.09.2021 kuni 15.10.2021 kuu aega haiguslehel,

mis oli seotud haavandilise koliidi ägenemisega. Kaebaja esitas 03.12.2021 foto haiguslehest,

millelt nähtub töövabastuse periood 17.09.2021 kuni 15.10.2021. Kuna kaebaja vajas nimetatud

haiguslehte pärast töövõime hindamise ja vaideotsuse tegemist, ei saa see tagantjärgi nende

õiguspärasust mõjutada. Seetõttu ei kajastu haiguslehe andmed ka kohtule esitatud kaebaja

terviseandmete väljavõttes. Kui kaebaja on pärast vaidlustatud haldusaktide tegemist hakanud

senisest sagedamini haavandilise koliidi tõttu haiguslehel viibima, on kaebajal õigus esitada Eesti

Töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.

58. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 09.06.2021 otsuse nr TVH/21/025788

tühistamiseks puudub alus. Kuna algne otsus on õiguspärane ja vaideotsus ei riku kaebaja õigusi

vaide esemest sõltumatult, puudub alus Eesti Töötukassa 04.08.2021 vaideotsuse nr 2200

tühistamiseks. Kuna Eesti Töötukassa haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti

Töötukassa kohustamiseks vaadata 31.05.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.

59. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt.

Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole

enda kanda.

60. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu

avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses

omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm