2-21-8371/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-8371

Tsiviilasi

A.A. ja B.B. hagi T.S. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

A.A. nõude osas 828 eurot

B.B. nõude osas 828 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXX) ja B.B.

(ik: XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja R.M., lepinguline

esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar

Vastustaja (kostja): T.S. (ik: XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2021 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

3. Võtta A.A. ja B.B. 4. veebruaril 2022 esitatud täiendavatest tõenditest asja materjalide

juurde järgmised tõendid: R.M. konto väljavõte, mis kajastab töötasu laekumisi XX OÜ-

lt ajavahemikus 1. september 2021 kuni 24. jaanuar 2022, Tartu Ülikooli Kliinikumi

epikriis nr XXXXXXXXXXX ja A.A. iseloomustus X Lasteaialt XXXXXXX. Ülejäänud

4. veebruaril 2022 esitatud tõendid jätta asja juurde võtmata ning lugeda A.A.le ja B.B.le

tagastatuks.

4. Rahuldada A.A. ja B.B. 4. veebruaril 2022 esitatud taotlus täiendavate tõendite

kogumiseks osaliselt, osas, milles taotletakse kontrollida T.S. varalist seisundit

äriregistrist. Ülejäänud osas jätta taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (sünd XXXXXXXXX) (hageja I) ja B.B. (sünd XXXXXXXXX) (hageja II) esitasid

25.05.2021 maakohtule T.S. (kostja) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt alates hagi

esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni välja elatise mõlemale hagejale 292 eurot kuus

ning tagasiulatuvalt perioodi 01.01.–24.05.2021 eest mõlemale 1394 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad sündinud kostja ja hagejate seadusliku esindaja (ema, R.M.)

kooselust. Hagejad elavad koos emaga. Kostja ei ole pärast vanemate lahkuminekut hagejaid

kasvatanud ega nende ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Hagejate kulud on

keskmiselt 1050 eurot lapse kohta kuus. Hagejad soovivad kostjalt elatist üksnes minimaalsete,

hädavajalike kulude kandmiseks.

Viimati tasus kostja hagejatele elatist 2020. a detsembris. Perioodil 01.01.–24.05.2021 olid

mõlema hageja kulud vähemalt 2788 eurot, mis tähendab, et kummagi vanema kanda oli

1394 eurot lapse kohta. Seega on kostjal elatisevõlg kummagi hageja ees 1394 eurot.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on maksnud hagejatele kokkuleppel hagejate emaga

elatist 200 eurot kuus, millele lisandub pool riiklikest peretoetustest, s.o 310 eurot kuus.

Peretoetused laekuvad K.S. arvele, kes on alates detsembrist 2018 kandnud poole summast

hagejate ema pangakontole. Vastavalt võimalustele on kostja hagejaid täiendavalt toetanud:

andnud raha küttepuude ja kingituste ostuks, viinud vanemate laste kasutamata riideid ja

jalanõusid, ostnud mänguasju. Alates novembrist 2020 ei olnud kostjal tööd (2021. a jaanuarist

kuni veebruari lõpuni oli kostja töötuna arvel), mistõttu polnud võimalik elatist tasuda. Alates

17.05.2021 osutab kostja teenuseid talle kuuluva XXXXXXXXX OÜ kaudu, prognoositav

netosissetulek on 1000 eurot kuus. Kohtuistungil avaldas kostja, et saab ettevõtjana sissetulekut

600–800 eurot kuus (bruto). Kostjal on võimalik tasuda hagejatele elatist 100 eurot kuus lapse

kohta, kuna kostja ülalpidamisel on peale hagejate veel kolm alaealist last. Koos peretoetustega

teeb see kokku 510 eurot kuus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 19. oktoobri 2021 otsusega hagi osaliselt ning mõistis T.S.lt alates

25. maist 2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise A.A. kasuks 200 eurot

ja B.B. kasuks 200 eurot.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates 25. maist 2021 R.M. pangakontole

hagejate elatise katteks kantud summadega.

Menetlusosaliste kantud menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad emaga.

Kohus nõustus hagejate seadusliku esindajaga, et eelduslikult tuleb anda lastele ülalpidamist

võrdses ulatuses. Samas on elatise maksmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine, mistõttu tuleb

ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda iga konkreetse lapse vajadustest.

Kostja on tasunud hagejatele juulist kuni novembrini 2020 elatist 200 eurot kuus ja detsembris

405 eurot. 2021. aastal on kostja tasunud hagejatele elatist kokku 460 eurot (mais 10 eurot,

juunis 50 eurot ning juulis ja augustis 200 eurot). K.S. kontolt on igakuiselt tasutud hagejate

seadusliku esindaja kontole 310 eurot. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et vanematel oli

kokkulepe elatise tasumiseks 200 eurot kuus, millele lisandus igakuiselt veel 310 eurot

lastetoetust.

Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele veel kolm alaealist last (X, X ja X sündinud). Maksu-

ja Tolliameti tõendi kohaselt on kostja saanud XXXXXXXXX OÜ-lt (bruto)töötasu 2021. a

mais 20 eurot, juunis 200 eurot, juulis 400 eurot ja augustis 260 eurot. Kohtu järelepärimistele

krediidiasutustesse on vastatud, et kostja omab blokeeritud arvelduskontot Swedbank AS-s,

millel toimingud alates 25.05.2021 puuduvad. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on kostja

suhtes algatatud mitmed täiteasjad elatiselahendite sundtäitmiseks, st kostjal on oma teiste laste

ees tekkinud elatisevõlad. Kinnistusraamatus ja sõidukite registris kostja vara kohta andmed

puuduvad. Äriregistrist nähtuvalt on kostja XXXXXXXXX OÜ osanik ja juhatuse liige ning

äriühingu osale on seatud kohtutäituri poolt keelumärge. Muid tõendeid, millest nähtuks kostjal

täiendavate sissetulekute olemasolu, kohtule esitatud ei ole.

Kohus leidis, et teiste ülalpidamist vajavate laste ja kostja varalise seisu (sissetuleku) tõttu on

põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära ning samuti on seetõttu

põhjendatud arvestada, et osaliselt on hagejate kulud kaetud peretoetuste arvelt. Arvestades

hagejatele varasemalt tasutud elatise suurust, kostja sissetulekut ja seda, et tema ülalpidamisel

on veel kolm alaealist last, leidis kohus, et kostja on võimeline tasuma mõlemale hagejale elatist

200 eurot kuus. Kuivõrd vanem peab oma kasutuses olevaid rahalisi vahendeid kasutama

ühetaoliselt, siis sellises summas elatise tasumine ei kahjusta kostja enese igapäevast

toimetulekut, arvestab ka tema teiste laste vajadustega ja katab hagejate vältimatud vajadused.

Arvestades elatise eesmärki (milleks on eelkõige jooksvate kulude katmine) ja seda, et hagejate

seaduslikule esindajale on laekunud ajavahemikus 01.01.–24.05.2021 kostjalt 310 eurot kuus,

ei ole hagejate tagasiulatuv elatisenõue PKS § 108 alusel põhjendatud.

Menetluskulud on asjaolusid ja nõude rahuldamise ulatust arvestades õiglane jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A.A. ja B.B. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2021

otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja

jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohus lähtunud kostja huvidest ja heaolust, mitte aga hagejate (2- ja 3-aastaste väikelaste)

vajadustest. Mõlema hageja kulud on vähemalt 1050 eurot kuus, s.o oluliselt suuremad

miinimumist. Kohus ei analüüsinud hagejate kulusid ja vajadusi, sh hageja I erivajadusi;

2) on kohus kulutanud aega kostja mittetäielikuks taustauuringuks, leidmaks põhjuseid, miks ei

peaks hagi rahuldama täies ulatuses. Kohtul polnud põhjust leida ise valikuliselt tõendeid kostja

kasuks, eirates samas hagejate tõendeid. Kohus ei ole toiminud erapooletult.

Kui kohus oleks analüüsinud ka kostja ettevõtte XXXXXXXXX OÜ rahavooge, oleks ilmselt

saanud kinnitust, et kostja kasutab ettevõtte raha enda huvides, nt autoliising, kütusekulud, lisa

korter jne, mistõttu pole kostjal vajadust endale piisavat palka maksta.

Kohus võinuks analüüsida ka vanematele lastele väljamõistetud elatisi. Kostja on nõustunud

fiktiivse elatise väljamõistmisega X ja X S., keda ta igapäevaselt hooldab ja kellega koos elab,

kahjustades sellega vanima lapse, E.S., ning hagejate huve.

Kuna kostja vanematele lastele on määratud miinimumelatis, kostja peab kõiki lapsi kohtlema

ühtemoodi ja kostja ise ei ole tõendanud, et nõutud summa maksmine oleks talle üle jõu käiv,

tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis nõutud määras nii edasi- kui ka tagasiulatuvalt;

3) ei ole hagejate esindaja sõlminud kostjaga mingit kokkulepet, oli vaid kostja vastus, et lapsed

saavad kokku 200 eurot, sest vanemad lapsed olid enne ja vajavad rohkem;

4) on vale kohtu väide, et hagejate esindajale on 01.01.–24.05.2021 laekunud kostjalt 310 eurot

kuus. Nimetatud perioodil ei ole kostjalt laekunud ühtegi eurot. Seega on õigustatud nõuda

elatist tagasiulatuvalt alates 01.01.2021;

5) olid hagejate menetluskulud seoses kostja seaduse mittetäitmisega vältimatud ja see kulu ei

saa jääda alaealiste laste kanda, vaid tuleb jätta kostja kanda;

6) on kohus jätnud avalikustamata kostja vastuse hagejate menetluskuludele.

5. T.S. vaidleb oma lõplikus seisukohas apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu

otsuse muutmata.

Vastuväidete kohaselt on õiguslik olukord seoses PKS muudatustega alates 01.01.2022

muutunud. Lisandunud on ka PKS § 101 lg 7, mille järgi juhul, kui isik on kohustatud elatist

tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat

15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

19.10.2021 otsus muutmata.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Seega ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hagejate

apellatsioonkaebuse alusel, s.t osas, kas kostjalt tuleb mõista alates 25.05.2021 välja elatis

suuruses 292 eurot kuus lapse kohta ning kas kostjalt tuleb välja mõista ka tagasiulatuv elatis

perioodi 01.01.–24.05.2021 eest mõlemale hagejale 1394 eurot.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning

ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole selle muutmise aluseks. Nõustudes esimese

astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks

neid kõiki oma otsuses korrata.

9. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9.1. Kuni 31.12.2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei võinud

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Alates 01.01.2022 PKS elatise suuruse määramise regulatsioon muutus.

01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem

kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on

suurem kui kolm aastat.

PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud

miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid lõike 2 sõnastust), s.o et erandina saab

alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel.

Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele

(vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune

muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad

vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega

lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega) (RKTKo 09.06.2017,

3-2-1-35-17, p 28). Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKo

07.02.2018, 2-15-15909, p 14).

PKS §-i 102 täiendati lõikega 3, mille kohaselt kohus võib elatise välja mõista käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud

alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste

jaotusest vanemate vahel.

Riigikohus on varem selgitanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust

reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi

on esitatud enne 01.01.2022, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 01.01.2022 elatise

välja enne 01.01.2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 01.01.2022 aga kehtiva

perekonnaseaduse sätete alusel (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11, p 11).

Seega peab ringkonnakohus alates 01.01.2022 elatise väljamõistmisel lähtuma kehtivast

seadusest. Selline tõlgendus on kooskõlas ka PKS §-ga 2172.

9.2. Hagejad taotlesid 25.05.2021 esitatud hagis kostjalt elatist 292 eurot kuus lapse kohta,

s.o summas, mis kuni 2021. a lõpuni oli elatise seadusjärgne alammäär. Taotletav elatis on aga

suurem, kui oleks alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 järgi arvutatud elatis.

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjas (PKS eelnõu seletuskiri) on PKS § 102 lg 3 kohta kirjas, et eelnõu kohaselt võib

kohus lisaks lapse vajaduste arvestamisele suurendada PKS § 101 alusel arvutatud elatise

summat muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste

jaotusest vanemate vahel. Kui PKS § 101 kohaselt arvutatud elatise summa ei kataks lapse

tegelikke vajadusi (lapsel on terviseseisundist tulenevad erivajadused, tema kulud

huviharidusele on keskmisest suuremad vms) või ei ole kooskõlas lapse elustandardiga ajal, mil

vanemad last koos kasvatasid, on võimalik nõuda elatist suuremas summas.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohtupraktika kohaselt miinimummääras elatise nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi

tõendama (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 12).

Seega praegusel juhul tuli kostjal PKS § 102 kohaldamiseks tõendada, et tal esines mõjuv

põhjus maksta hagejatele elatist kuni 31.12.2021 vähem kui 292 eurot kuus lapse kohta, ning

alates 01.01.2022 suurema elatise kui maakohtu väljamõistetud 200 eurot saamiseks tuleb

hagejatel tõendada PKS § 102 lg 3 kohaseid asjaolusid.

Hagejad esitasid 04.02.2022 ringkonnakohtule hulgaliselt uusi tõendeid ja taotluse kohtu poolt

täiendavate tõendite kogumiseks.

Kuivõrd poolte tõendamiskoormis muutus asja ringkonnakohtus menetlemise ajal ja pärast

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist, on põhjendatud lubada hagejatel esitada

TsMS § 652 lg 1 p 2, lg 3 p 2 alusel täiendavaid tõendeid oma vajaduste ja vanemate varalise

seisundi kohta.

Lähtudes TsMS § 238 lg-st 1 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Tõendi asjakohasus tähendab, et tõendiks esitatud informatsioon võimaldab kohtul teha

järeldust asjas olulise asjaolu esinemise kohta.

9.3. Ringkonnakohus, tutvunud hagejate 04.02.2022 esitatud täiendavate tõenditega, leiab, et

asja juurde tuleb võtta järgmised tõendid: hagejate ema konto väljavõte, mis kajastab töötasu

laekumisi XX OÜ-lt ajavahemikus 01.09.2021 kuni 24.01.2022, Tartu Ülikooli Kliinikumi

epikriis nr XXXXXXXXXXX ja hageja I iseloomustus X Lasteaialt XXXXXXX.

Ülejäänud täiendavalt esitatud tõendid (nt hagejate vanemate sõnumivahetus, e-kirjad,

suhtluskorra kokkulepe, hageja II kiirabikaart ja ambulatoorne epikriis, Tartu Linnavalitsuse

vastus seoses S.S. lasteaia kohatasu suurusega, keeldumine hageja I elukoha registreerimisest,

XXXXXXX kommunaalmaksete arved ja XXXXXXX üüri tasumise maksekorraldus 2021. a

märtsis–aprillis (hagejad on enda ja oma seadusliku esindaja elukohana nii hagiavalduses,

apellatsioonkaebuses kui 04.02.2022 lõplikus seisukohas kohtule teatanud aadressi XXXXX),

fotod, maksekorraldused ja tšekid erinevate esemete ostmise ja teenuste eest tasumise kohta

(nt riided, mänguasjad, turvatool, aga ka auto, lasteaiatasud, sõidukikindlustus) on

ringkonnakohtu hinnagul asjakohatud, kuna need ei tõenda asjaolu, et hagejate vajadused on

PKS § 101 uue regulatsiooni kehtestamisel aluseks võetust suuremad. Nimetatud tõendid tuleb

seetõttu jätta asja juurde võtmata.

PKS eelnõu seletuskirja kohaselt võeti muudatuste tegemisel aluseks pool lapse keskmisest

ülalpidamiskulust kuus (elatise baassumma 200 eurot), mis on lapse vajaduspõhise

miinimumelatise uuringu lõpparuandes (uuring) pakutud keskmisest standardeelarvest ehk

kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa

(181 eurot), mis ümardati 20 euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu

aluseks olnud algandmed mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta

1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ja baassummale lisatakse

reeglina veel 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast.

Seadusemuudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete

vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond.

See tähendab, et PKS §-ga 101 uue elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on

arvestatud lapse mõistlike kuludega nii eluasemele ja kodusele majapidamisele,

telekommunikatsioonile,

transpordile

(sh turvavarustusele),

haridusele

(sh lasteaiale,

huviharidusele),

toidule,

hügieenile,

tervishoiule,

riietele-jalatsitele-mänguasjadele-

raamatutele-vaba aja veetmisele jne.

Hagejate väitel on nende igakuised kulud mõlemal vähemalt 1050 eurot, 04.02.2022 seisukoha

kohaselt hagejal I 1064 eurot ja hagejal II 1134 eurot.

Ringkonnakohus märgib seoses hagejate hagiavalduse lisas 3 ja 04.02.2022 lisas väljatoodud

kuludega lühidalt, et mitmetest pere ühistest kuludest hagejatele langev osa on leitud selliselt,

et pere kogukulu (nt eluase, toit, side) on jagatud võrdselt kolme pereliikme (s.o kaks väikelast

ja nende ema) vahel. Lastele ei saa nende vanust arvestades omistada täiskasvanuga võrdset

tarbimist. Hagejad ei ole väitnud, et nende toidukulud on tervislikest põhjustest tulenevalt

suuremad kui lastel tavapäraselt. Uuringu kohaselt puuduvad sellises vanuses lastel

telekommunikatsiooniga seotud kulud (lapsed ei vaja veel isiklikku telefoni ega kõnepaketti).

Mõlema hageja kuludeks on esitatud ka nt lennupiletid 1200 eurot aastas ja huvitegevus

65,50 eurot igakuiselt, mis on samuti oluliselt rohkem, kui selles vanuses lastel keskmiselt.

Selliseid kulutusi ei saa pidada lastele vajalikeks ning nendest elatise suuruse määramisel

lähtuda.

Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist nähtub, et hageja I kõne areng ei vasta eakohasele ja vaja

on logopeedilist abi, hageja I käib Hariduse Tugiteenuste Keskuses logopeedi ja psühholoogi

juures, soovitatud on ka eripedagoogilist abi. Lasteaia iseloomustuses on kirjas, et hageja I saab

lasteaias loovteraapia teenust, vajab stabiilset, rahulikku kasvukeskkonda ning turvalisi suhteid.

Viimatinimetatud tõendid tõendavad hageja I vajadust tugiteenuste järele. Samas ei selgu

nendest tõenditest, et tugiteenused oleksid lapsele tasulised. Reeglina peaks nii haridus kui ka

ravi olema Eesti Vabariigis lapsele tasuta.

Eeltoodut kokku võttes on ringkonnakohtu hinnangul hagejate kulude hindamisel põhjendatud

lähtuda arvestuslikest keskmistest kuludest.

9.4. Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja puhul esineb mõjuv põhjus mõista

temalt elatis välja alla 2021. aastal kehtinud alammäära. Samuti heidetakse maakohtule ette

kostja varalise seisundi kohta tõendite kogumist kohtu algatusel.

Kohus ei ole perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega

seisukohtadega ning kohtupraktika kohaselt peab kohus lapse ülalpidamise asjas TsMS § 230

lg-te 3, 4, 5 alusel vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise

koguma (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 11).

Kostja väitis, et tal ei ole võimalik anda hagejatele ülalpidamist maakohtu menetluse ajal

kehtinud miinimumelatise ulatuses, s.o 292 eurot lapse kohta kuus.

Sellises olukorras tuli kohtul koguda kostja varalise seisundi kohta tõendeid ning maakohus on

põhjendatult teinud päringud avalikesse registritesse, Maksu- ja Tolliametile ning

krediidiasutustele.

Hagejad on esitanud 04.02.2022 ringkonnakohtule taotluse koguda kostja majandusliku

olukorra kohta täiendavaid tõendeid, sh XXXXXXXXX OÜ tulude ja kulude kohta (hagejate

väitel on XXXXXXXXX OÜ kustutatud 19.01.2022 seisuga); kas kostja või tema elukaaslane

on avanud mõne uue äriühingu; seoses kostja väidetava tööleasumise ja Soomes

komandeeringus viibimisega tuvastada, kas ja kui palju sai kostja töölähetustasusid ning

millisele kontole laekuvad kostja palk ja lähetustasud, sh uurida kostja tulude laekumist tema

elukaaslase K.S. kontodele ning kas kostja on avanud konto mõne oma alaealise lapse nimele;

kohtutäitur Reet Rosenthalilt uurida kostja elatisevõlgu E.S. ning X ja S.S. ees (summa ja

periood).

Ringkonnakohus leiab, et taotlus on asjakohane ja kuulub rahuldamisele osas, milles taotletakse

kontrollida kostja varalist seisundit äriregistrist. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus taotluse

rahuldamata.

Ringkonnakohus tuvastas, et äriregistri avalike andmete alusel ei ole kostja varaline seisund

peale maakohtu otsuse tegemist muutunud. Kostja on jätkuvalt XXXXXXXXX OÜ osanik ja

juhatuse liige. Äriühing on registrisse kantud, kuid viimane majandusaasta aruanne on esitatud

2018. a kohta, osale on seatud kohtutäituri poolt keelumärge.

Kostjale ei kuulu peale eelnimetatud äriühingu muud registrisse kantavat vara.

Riigikohus on selgitanud (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p 14), et olukorras, kus

ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse

tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel

mh arvestada tema elustandardiga.

Asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et kostja elustandard oleks märkimisväärselt

kõrge. Seda ei ole väitnud ka hagejad (tl 28 pöördel, tl 40).

Vaidlust ei ole selles, et kostjal on ülalpidamiskohustus viie alaealise lapse ees.

Täitemenetlustes täidetakse kostja elatisevõlgnevust kolme vanema lapse ees. Hagejate

arusaam, et kuna kostja väidetavalt elab oma teise ja kolmanda lapsega koos, siis nende

ülalpidamiskohustusega ei tule hagejatele elatise väljamõistmisel arvestada, ei tugine seadusele.

Kostjal tuleb ülal pidada kõiki oma alaealisi lapsi, sh neid, kellega ta koos elab.

Juhul kui kostja annaks viiele lapsele ülalpidamist 292 euro ulatuses kuus, moodustaks kostja

ülalpidamiskohustus 1460 eurot kuus. Lisaks tuleb kostjal tagada enda minimaalne toimetulek.

Selleks peaks kostja igakuiselt teenima sissetulekut, mis ületab oluliselt Eesti keskmist töötasu.

Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et asja materjalidest ei nähtu, et kostja sellist

sissetulekut teenib. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada tegeliku olukorraga. Riigikohus on

selgitanud (RKTKo 17.05.2011, 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb

mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis

ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda,

kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime

ilma riigi abita.

Seega ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja puhul esineb mõjuv põhjus

mõista temalt elatis välja alla 2021. aastal kehtinud alammäära, arvestades sealjuures, et

osaliselt saab hagejate kulude katteks vahendeid riiklikest peretoetustest.

Vaidlust ei ole selles, et hagejate ning kostja poegade X. ja X.ga seoses makstavad riiklikud

peretoetused (praegu kokku 620 eurot) on määratud kostjale, need laekuvad K.S. (X ja X. ema)

kontole ning K.S. kannab sellest igakuiselt poole, s.o 310 eurot, hagejate ema kontole (tl 31,

22–23).

9.5. Perekonnaseaduse kohaselt on elatise väljamõistmise eesmärgiks lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine.

Ringkonnakohus leidis eespool, et hagejad ei ole tõendanud, et nende vajadused oleksid

suuremad kui 01.01.2022 jõustunud PKS § 101 kehtestamisel aluseks võetud summa.

Riigikohus on rõhutanud (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.1), et kuna lapsel ei ole

üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige

vanemate varalisest seisundist.

Hagejate ema on esitanud 04.02.2022 kohtule tõendi oma alates septembrist 2021 XX OÜ-lt

saadud töötasu kohta, mis nelja kuu keskmisena on olnud 865 eurot (neto).

Seega hagejate mõlema vanema varaline olukord ja elustandard on selline, mis ei võimalda neil

kulutada oma laste ülalpidamiseks keskmisest oluliselt suuremaid summasid.

Kui mõlemad vanemad annavad hagejatele igakuiselt ülalpidamist 200 euro ulatuses lapse

kohta (lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest) ja riiklikest peretoetustest lisandub mõlema

hageja vajadusteks veel 155 eurot (310 ÷ 2), saab mõlema hageja vajadusteks kulutada

555 eurot kuus. Nimetatud summa on ligilähedane 2021. aastal kehtinud seadusjärgsele

miinimumülalpidamisele (2 × 292 = 584 eurot) ning ületab alates 01.01.2022 kehtiva

miinimumelatise suurust. Lisaks saab arvestada, et hagejate kui väikese vanusevahega laste

ülalpidamisel esineb mastaabisääst. Eeltoodud summadega on ringkonnakohtu hinnangul kõik

hagejate mõistlikud vajadused kaetud ning hagejate nõue suurendada maakohtu väljamõistetud

elatist 92 euro võrra lapse kohta ei ole põhjendatud nii varem kehtinud kui ka praegu kehtiva

elatise regulatsiooni järgi. Seega maakohtu väljamõistetud elatise suurendamiseks puudub alus.

Vastuseks kostja väitele vastuses apellatsioonkaebusele, et õiguslik olukord on seoses PKS

muudatustega alates 01.01.2022 muutunud, märgib ringkonnakohus, et kuivõrd kostja ei ole

maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud, siis ringkonnakohus ei kontrolli, kas oleks

alust mõista kostjalt alates 01.01.2022 elatis välja väiksemas summas kui maakohtu

väljamõistetud 200 eurot lapse kohta.

9.6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et hagejate tagasiulatuva

elatisenõude rahuldamine ei ole põhjendatud.

Riigikohus on selgitanud (RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav.

Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda

asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku

toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat

ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid.

Kostja ülalpidamisvõime on selline, et tal puuduvad vahendid, tasumaks lisaks viie lapse

igakuisele ülalpidamisele (elatise maksmisele) veel ka suures summas tagasiulatuvat elatist.

2021. a jaanuaris–veebruaris on kostja olnud Töötukassas töötuna arvel (tl 32, 76). Kostjal on

tekkinud elatisevõlg kõigi oma laste, sh ka hagejate ees neile alates 25.05.2021 välja mõistetava

elatise osas. Maakohus on õigesti märkinud, et hagejate kulude katteks on hagejate ema kontole

laekunud K.S.lt igakuiselt riiklikud peretoetused summas 310 eurot, millest poole saab lugeda

kostja ülalpidamiskohustuse katteks.

Eeltoodust tulenevalt ei täidaks tagasiulatuva elatise väljamõistmine enam oma eesmärki ja

paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda.

10. Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt

muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse

muutmiseks.

11. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi osaliselt, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul

ületanud diskretsioonipiire, jättes poolte menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel

nende endi kanda.

Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega kõik menetluskulud jäävad asjas poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja