2-22-852/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-22-852

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2022 Tallinn

Tsiviilasi

A.

S. avaldus

pankroti

väljakuulutamiseks

ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): A. S. (isikukood xxxx)

Ajutine pankrotihaldur Mari Männiko

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. S. avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja A. S. pankrot 23. veebruaril 2022 kell 15.00.

3. Nimetada A. S. pankrotihalduriks pankrotihaldur Mari Männiko.

4. Kohus kohustab A. S. ilmuma 21.03.2022 kell 11.00 Harju Maakohtusse Tallinna

kohtumajja, Lubja 4, Tallinn, kohtusaali nr 2020 võlgniku vande andmiseks. Kohus

hoiatab, et kui võlgnik oma kohustusi ei täida, on kohtul õigus teda trahvida,

kohaldada sundtoomist või aresti.

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 21.03.2022 algusega kell 11.05 Harju

Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinn, kohtusaal nr 2020.

6. Jätta menetluskulud A. S. kanda.

7. Määrata ajutise pankrotihalduri Mari Männiko ajutise halduri tasuks 1614,07 eurot

(käibemaksuga).

8. Mõista A. S.lt välja ajutise halduri Mari Männiko tasu 829,27 eurot Advokaadibüroo

HEED Entsik OÜ arvelduskontole xxxx.

9. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Mari Männikole ajutise pankrotihalduri tasust

784,80 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Advokaadibüroo HEED

Entsik OÜ arvelduskontole xxxx.

10. Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile A. S. tuludeklaratsioon.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

13. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

14. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast käesoleva määruse punktis 13

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude

esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist.

15. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

16. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

17. Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja ajutisele haldurile ning edastada

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. S. esitas 18.01.2022 (täiendatud 30.01.2022) Harju Maakohtule avalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt

puudub avaldajal vara ja ta ei suuda nõudeid juba väga pikka aega tasuda. Maksejõuetuse

põhjuseks on kergekäeliselt võetud laenud ja järelmaksud ning muud valed finantsotsused, mis

on tekkinud alates novembrist 2019. Igasugused sissetulekud avaldajal puuduvad.

Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku ligikaudu 24 763,23 eurot. Seega on

võlgnik püsivalt maksejõuetu.

2. Kohus võttis 01.02.2022 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

ajutiseks pankrotihalduriks Mari Männiko. Kohus menetles pankrotiavaldust kirjalikus

menetluses.

3. Ajutine haldur esitas 17.02.2022 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt

maksejõuetu. Võlgnikul vara puudub. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele

registreeritud sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette.

Kinnisvara tal ei ole. Võlgnik on äriühingu ja korteriühistu juhatuse liige. Osalusi teistes

äriühingutes ei ole. Väärtpaberikonto puudub. Võlgniku kohustused kokku on 20 807,51 eurot.

4. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et A. S.l ei ole võimalik pankrotimenetluse

kulusid kanda ja võlausaldajate nõudeid rahuldada. Maksejõuetuse tekkepõhjusteks on valed

finantsotsused, kergekäeliselt võetud laenud ja järelmaksud. Võlgnik tegeles ettevõtlusega, kuid

ettevõtluses tekkisid raskused saamata jäänud objektitasudega. Kohustuste tasumiseks võttis ta

laenu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu. Võlgnik on ülehinnanud oma

finantsvõimekust ja võtnud liiga suured kohustused, mida ta ei ole võimeline enam tasuma.

Vara tagasivõitmise võimalusi ei esine. Haldur ei tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja A. S. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub mistahes vara, mille arvelt kõigi

võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 20 807,51 eurot. Kohus arvestab

lisaks ka PankrS § 31 lg-ga 4, mille kohaselt võlgniku pankrotiavalduse lahendamisel tuleb

maksejõuetust eeldada.

6. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt

tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Käesoleval juhul ei ole võlgnikul piisavalt vara pankrotimenetluse kulude

katteks ja ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 171 lg 11

sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja,

kui ei esine PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega

avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole praeguses

menetlusstaadiumis teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja

kuulutamata jätmise. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on maksjõuetuse põhjuseks valed

finantsotsused, kergekäeliselt võetud laenud ja järelmaksud. Võlgnik ülehindas oma

finantsvõimekust ja võttis liiga suured kohustused, mida ei ole võimeline tasuma. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et A. S. pankrot tuleb välja kuulutada olenemata sellest, et tal ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks.

7. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses

tuleb märkida

pankroti

väljakuulutamise

kellaaeg.

Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti

välja 23.02.2022 kell 15.00. Ajutine pankrotihaldur Mari Männiko on andnud nõusoleku enda

nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Mari Männiko.

8. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek

toimub 21.03.2022 kell 11.05 Harju Maakohtus.

9. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgnikku ilmuma enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut vande andmisele, s.o 21.03.2022 kell 11.00. Halduril tuleb eelnevalt

kooskõlastada ja vormistada võlgnikuga kirjalikult andmed, mille kohta võlgnik vande annab.

10. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste

ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

11. PankrS § 87 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile

abi tema ülesannete täitmisel ning on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita

oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust.

12. PankrS § 89 lg 1 p 1 alusel võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või

seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida

teabe andmise kohustust.

13. Karistusseadustiku (KarS) § 385 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest

isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses

või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude

võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest, kui andmetes

kajastatakse vara olulises ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega.

14. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti

väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku

juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Ajutise halduri tasu kindlaksmääramine

15. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lg 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6

kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus

rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

16. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §

171 lg 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

17. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise

halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2

sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

18. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi

vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis

ei või ületada kuupalga alammäära.

19. Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on

äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud

aruande kohaselt kulus ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks 10 tundi 17 minutit,

sh 45 minutit kohtumääruse ja pankrotiavaldusega tutvumisele; 3 tundi 14 minuti päringute

koostamisele ja edastamisele; 30 minutit Xxxx pangakonto väljavõttega tutvumisele; 16 minutit

Xxxx pangakonto väljavõttega tutvumisele; 2 tundi 14 minutit vastuste analüüsile ja

süstematiseerimisele; 3 tundi 18 minutit ajutise pankrotihalduri aruande koostamisele. Haldur

palub määrata ajutise halduri tasuks 1614,07 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need

vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.

20. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et ülal

toodu põhjal võib esineda PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks,

mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi

vahenditest. Kuna PankrS § 171 lg 11 järgi tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades,

et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused osaliselt hüvitada riigi

vahenditest.

21. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 10 tunni 17 minuti eest

(alustatud pooltunde 21 × 33) 693 eurot, s.o 831,60 eurot käibemaksuga. Kuna riigi vahenditest

ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui ühekordne kuupalga alammäär,

tuleb ajutise halduri tasu hüvitada riigi vahenditest summas 654 eurot, s.o 784,80 eurot koos

käibemaksuga. Ülejäänud ulatuses, s.o 829,27 eurot (1614,07 – 784,80) tuleb ajutise

pankrotihalduri tasu jätta võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik