3-20-1209/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2022, Tartu

Haldusasja number

3-20-1209

Haldusasi

Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.05.2020. a

korralduse

nr

12.2-3/051535-6

osaliseks

tühistamiseks ja 12.06.2020. a vaideotsuse nr 6-

1/4644-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.02.2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – X, esindaja advokaat Marko

Kaevando

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek

Lips

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Yi 30.09.2020. a menetluskulude nimekiri haldusasjas nr

xxx.

2. Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.02.2021. a otsus

muutmata.

3. Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 23.02.2022, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 21.01.2020. a korralduse alusel Giga Ehitus OÜ suhtes

menetlust käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse

kontrollimiseks perioodil jaanuar 2016 kuni detsember 2018 (dtl 8-14). MTA teavitas

09.04.2020. a korraldusega Giga AS-i, et alustab maksukontrolli, mis hõlmab nimetatud

äriühingu käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse

kontrolli maksustamisperioodidel jaanuar 2016 kuni detsember 2018 (dtl 15-20).

1.1. Giga Ehitus OÜ suhtes läbiviidava kontrollimenetluse raames andis MTA 26.05.2020. a

Xile (kaebaja) maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-te 1 ja 3 alusel korralduse esitada oma

pangakonto väljatrükk perioodi juuni 2017 kuni detsember 2018 kohta (dtl 46-50).

1.2. Kaebaja esitas 09.06.2020. a vaide MTA 26.05.2020. a korralduse kehtetuks

tunnistamiseks, kuna see on põhjendamata ja ebaseaduslik ning rikub tema õigusi (sh riivab

tema eraelu puutumatust). Maksuhaldur jättis 12.06.2020. a vaideotsusega kaebaja vaide

rahuldamata (dtl 51-56).

2. Kaebaja esitas 24.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 26.05.2020. a korralduse

nr 12.2-3/051535-6 ja 12.06.2020. a vaideotsuse nr 6-1/4644-2 tühistamiseks (dtl 2-7).

2.1. MTA otsustas 06.07.2020. a otsusega nr 12.2-3/051535-6-1 kaebajale 26.05.2020

väljastatud korralduse osaliselt kehtetuks tunnistada (dtl 290-291). MTA otsustas tunnistada

kehtetuks

korraldusega

antud

kohustuse

esitada

pangakonto

väljavõte

perioodi

01.06.2017 - 01.08.2018 kohta. Kehtima jäi kohustus esitada pangakonto väljavõte perioodi

02.08.2018 - 31.12.2018 kohta. Tartu Halduskohus otsustas 14.08.2020. a määrusega lõpetada

haldusasja nr 3-20-1209 menetlus MTA 26.05.2020. a korralduse nr 12.2.-3/051535-6

tühistamiseks osas, millega kaebajat kohustati esitama pangakonto väljavõte perioodi

01.06.2017 - 01.08.2018 kohta (dtl 344-345).

2.2. Xi kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgnevad.

2.2.1. Maksuhalduri poolt kolmandale (menetlusvälisele) isikule antud korraldus teabe või

dokumentide esitamiseks peab olema nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud, sh peab selle

põhjenduste järgi olema võimalik veenduda, et kolmandalt isikult nõutav teave või dokument

on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks vajalik.

Vaidlustatud korraldus ei vasta eeltoodud nõuetele seetõttu, et see ei ole faktiliselt piisavalt

põhjendatud.

2.2.2. Tegelikult on perioodil 2017 juuni – 2018 detsember tehtud Giga Ehitus OÜ pangakontolt

kaebaja pangakontole ainult üks ülekanne – 02.08.2018 summas 10 000 eurot. Maksuhalduri

arvates on vaja kontrollida, kas vastav rahasumma jõudis ka tegelikult äriühingu kassasse ning

selleks on vaja kaebaja pangakonto väljavõtet perioodi juuni 2017 – detsember 2018 kohta.

Kaebaja arvates ei ole maksuhalduri käsitlus praegustel asjaoludel põhjendatud.

2.2.3. Giga Ehitus OÜ (tulu)maksukohustuse seisukohast ei ole tähtsust sellel, milline oli

konkreetselt ettevõtte pangakontolt kaebaja pangakontole kantud rahaliste vahendite edasine

saatus. Oluline on üksnes see, et samasugune summa rahalisi vahendeid jäi ettevõtte mõjusfääri

ning seda kasutati edaspidi äriühingu majandustegevuses. Seetõttu ei ole maksuhalduril mingit

alust ega vajadust ka sellekohaste tõendite kogumiseks.

2.2.4. Giga Ehitus OÜ ja AS Giga suhtes algatatud maksukontrollide käigus on esitatud

maksuhaldurile lepingud ja muud dokumendid, mis kinnitavad, et Giga Ehitus OÜ pangakontolt

kaebaja pangakontole ülekantud summale vastav rahasumma jõudis äriühingu kassasse ning et

seda

kasutati

äriühingu

edasises

majandustegevuses.

Maksuhaldurile

esitati

raamatupidamisdokument, millest nähtub, et Giga Ehitus OÜ tasus kassas olnud sularaha arvelt

oma emaettevõtjale AS-le Giga võla summas 372 000 eurot, tagastas sõsaräriühingule OÜ-le

Giga Investeeringud viimaselt saadud laenu summas 6800 eurot ning andis AS-le Telver laenu

summas 1 030 000 eurot. Giga Ehitus OÜ esitas maksuhaldurile ka eelnimetatud

majandustehinguid kinnitavad kassadokumendid ja lepingud. AS Giga esitas maksukontrolli

käigus maksuhaldurile dokumendid, millest nähtub, et AS Telver täitis Giga Ehitus OÜ-lt

saadud sularahaga oma kohustuse AS Giga ees summas 1 000 000 eurot ning et 02.01.2018. a

inventuuriakti kohaselt oli AS-i Giga kassas 02.01.2018. a seisuga sularaha summas

2 117 338,50 eurot. Eelnimetatud majandustehingud said toimuda üksnes juhul, kui Giga Ehitus

OÜ pangakontolt tema juhatuse liikmete (sh kaebaja) pangakontodele kantud summad jõudsid

Giga Ehitus OÜ kassasse.

2.2.5. Asjaolu, et AS Giga maksis perioodil 2018 – 2019 oma aktsionärile sularahas dividende

eelnimetatud summades, kinnitab üheselt, et Giga Ehitus OÜ pangakontolt tema juhatuse

liikmete (sh kaebaja) pangakontodele kantud summad jõudsid Giga Ehitus OÜ kassasse (ja sealt

omakorda kas otse või AS Telver kaudu AS Giga kassasse).

Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja pangakonto väljavõttest võivad nähtuda Giga Ehitus OÜ

maksukohustuse seisukohast tähtsust omavad asjaolud, on vaidlustatud korraldus ilmselgelt

ebaproportsionaalne.

3. Tartu Halduskohus jättis 18.02.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

põhjendas oma otsust järgmiselt.

3.1. Vaidlustatud korralduse näol on tegemist HMS § 54 ja MKS § 46 mõistes nii vormiliselt

kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab

haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea

HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.

3.2. Kaebaja on seisukohal, et MTA 26.05.2020. a korraldus on kehtima jäänud osas (s.o osas,

millega

kaebajat

kohustatakse

esitama

tema

pangakonto

väljavõte

perioodi

02.08.2018 - 31.12.2018 kohta) ebaproportsionaalne ja rikub tema eraelu puutumatust.

Korraldus on kaebaja hinnangul nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendamata. Samal põhjusel on

kaebaja arvates õigusvastane 12.06.2020. a vaideotsus.

3.3. Vaidlustatud korraldus on antud MKS § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ning 3 alusel.

MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on

kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja

andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut

teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

MKS § 61 lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks sama seaduse

§-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase

nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet

kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste

andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht.

MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses

olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt

isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib sama seaduse § 61 lg-s 2 sätestatud

piirang.

3.4. Riigikohus selgitas 26.09.2018. a otsuses asjas nr 3-16-2324 MKS § 61 kohaldamisega

seonduvat. Viidetega enda varasemale praktikale märkis Riigikohus otsuse p-s 9, et sobiv

kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava

maksumenetlusega (24.05.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhalduril puudub

kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on

kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega

(14.04.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). MKS § 61 lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue

(s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira maksuhalduri õigust nõuda

kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla

(14.04.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11).

3.5. Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas MKS-ga, kohaldades muuhulgas

MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet. MKS § 11 kohaselt on maksuhaldur maksude

tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas

tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid

(lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute

sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke

tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude

väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib

vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole (lg 2).

3.6. MKS § 61 lg 1 võimaldab maksuhalduril kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis

omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ja kolmandalt isikult

nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobiv teabe seos läbiviidava maksumenetlusega

(viidatud otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Lisaks on kohtupraktikas märgitud, et MKS § 61

lg 2 ei määratle ammendavalt olukordi, mil saab eelnevalt maksukohustuslase poole

pöördumata kolmanda isiku käest teavet nõuda (nt Tallinna Halduskohtu 21.09.2015. a otsus

asjas nr 3-15-423) ning eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult

nõutav teave ei pea kattuma kokkulangevate küsimuste tasandil, vaid peab käima samade

tehingute kohta (Riigikohtu 30.03.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-98-10, p 19). Lisaks on

kohtupraktikas aktsepteeritud, et kolmanda isiku poole pöördumise alused võivad tuleneda

maksukohustuslase antud teabest ning kui teavet valdab ainult kolmas isik, siis on lubatud

pöörduda ilma konkreetseid küsimusi maksukohustuslasele esitamata kolmanda isiku poole

(Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2012. a otsus asjas nr 3-11-1341).

3.7. Kohtu hinnangul on vaidlusalune korraldus kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud

seisukohtadega ning korraldust on vajalikul määral nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud.

MTA 26.05.2020. a korraldusega kaebajalt nõutava teabe ning maksumenetluse

kontrolliobjekti vahel on piisav seos. MTA selgitas kaebajale, et nad kontrollivad

21.01.2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-1 alusel Giga Ehitus OÜ käibemaksu ja ettevõtte

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2016 kuni

detsember 2018. Maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik

saada teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult. Selleks et veenduda, et kaebaja pangakontole

kantud summad on liikunud äriühingu kassasse, vajab MTA informatsiooni kaebajalt kui

kolmandalt isikult. Kohtu hinnangul ei saa korraldusest järeldada, et MTA nõuab kaebajalt

dokumente, millel ei ole kontrollitava maksukohustuse seisukohast tähtsust.

3.8. Kohus nõustub kaebajaga, et isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku

eraelu puutumatust (Eesti Vabariigi PS § 26; EIK 27.04.2017. a otsus asjas Sommer

vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika

ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on

teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi tehingute kohta (Riigikohtu

26.09.2018. a otsus asjas nr 3-16-2324/18, p 12 ja 01.02.2021. a määrus asjas nr 3-18-1328,

p 11). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja enda otsus kanda äriühingu raha isiklikule

panagakontole, on sellise olukorra ja teabenõude vajaduse põhjustanud. Kaebaja sidus

teadlikult oma pangakonto OÜ Giga Ehitus majandustegevuse rahavooga, mistõttu ei ole tegu

tavapärase olukorraga. Maksuhaldur väidab, et ei Giga Ehitus OÜ ega kaebaja tema juhatuse

liikmena ei ole tänaseni MTA-le mõistlikult selgitanud, mis oli see objektiivne vajadus, miks

kanti äriühingu raha läbi juhatuse liikme pangakonto väidetavalt Giga Ehitus OÜ kassasse.

Tõepoolest, kaebaja pangakontolt nähtuvad tema isiklikud kulutused, kuid olukorras, kus

maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kaebaja kasutas Giga Ehitus OÜ raha isiklikuks

otstarbeks, on see maksumenetlusest puudu olev ja tõendamist vajav aspekt. Kahtlustatud fakti

kinnituse järgselt muutuks ka Giga Ehitus OÜ maksuarvestus.

3.9.

Maksuhalduri

kaalutlusõigus

(MKS

§

12)

ja

maksuhalduri

haldusakti

motiveerimiskohustus (MKS § 46 lg-d 2-4) on väga tugevalt seotud maksuhalduri

maksusaladuse hoidmise kohustusega (MKS § 26), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses

tehtud korraldused teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki

kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Ka Riigikohus on selgitanud, et

kolmandale isikule ei pea põhjendama, kuidas on nõutav teave ja dokumendid seotud

konkreetse maksukohustuslase kontrollimisega (14.04.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11).

Seega ei esine korralduses põhjendamispuudusi, mis annaks aluse lugeda korraldust

õigusvastaseks. Maksuhalduril ei olnud kohustust kaebajale korralduses selgitada, kas tema

pangakonto

väljavõttes

sisalduv

teave

omab

tähtsust

seoses

Giga

Ehitus

OÜ

käibemaksukohustusega või tulumaksukohustusega. Maksuhaldur ei pidanud ka vaidlustatud

korralduses täpsemalt selgitama, millist maksumenetluses tähendust omavat asjaolu soovitakse

kolmandalt isikult nõutava teabega tõendada. Määrav on seos kontrolliobjekti ning nõutava

teabe vahel. See seos on piisaval määral äratuntav. See, kas maksumenetluses kogutud üks või

teine tõend lõppastmes maksuhalduri väiteid kinnitab, ei ole kolmandalt isikult teabe nõudmise

korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav, sest vaidluse esemeks ei ole kontrolli tulemusena

koostatav võimalik maksuotsus.

3.10. Vaidemenetluses on vastustaja selgitanud, et maksuhalduri kahtlused on ilmselgelt

tingitud sedavõrd ebatavalisest raha liigutamisest, kus äriühingu pangakontole laekunud

summad, mis on väidetavalt mõeldud äriühingu kassasse sissemaksmiseks, kantakse esmalt

juhatuse liikme isiklikule pangakontole, misjärel samad summad väidetavalt omakorda

sularahas välja võetakse selleks, et need lõpuks äriühingu kassasse viia. Kuigi seadus ei kohusta

äriühingut hoidma oma rahalisi vahendeid pangakontol, on ometi tavapäraseks ja eelistatud

viisiks, et äriühing teeb ettevõtlusega seotud kulusid ennekõike pangakonto vahendusel, mitte

sularahas. Kui Giga Ehitus OÜ eelistas ettevõtlusega seotud kulusid teha sularahas, siis pidi ta

arvestama sellega, et maksuhalduri kahtluste hajutamiseks peab ta suutma tõendada reaalset

raha liikumist äriühingu pangakontolt äriühingu kassasse. Pelgalt vormikohaste dokumentide

vormistamisest selleks ei piisa, mistõttu kaebajalt korraldusega nõutud pangakonto väljavõtetel

on otsene seos maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel. Kuivõrd

kaebaja näol on ühtlasi tegemist Giga Ehitus OÜ juhatuse liikmega, siis peaks korraldus olema

talle arusaadav ning ka kohtupraktika ei eelda korralduse detailsemat põhjendamist kui seda on

tehtud vaidlustatud korralduses. Kohus nõustub selle vastustaja seisukohaga.

3.11. Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et dokumendid tuleb esitada e-posti teel

digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 02.06.2020. Andmete saatmisel e-postiga tuleb arvestada,

et andmemaht ei ületaks 20 MB ühe e-kirja kohta. Kui dokumendi esitamine e-posti teel on

selle suure mahu tõttu keeruline, paluti kaebajal ühendust võtta korralduse koostajaga, et

leppida kokku mõlemale poolele sobiv dokumentide esitamise viis. Samuti selgitas MTA, et

juhul, kui kaebajale korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on võimalik taotleda tähtaja

pikendamist (MKS § 50). Seega on vastustaja üles näidanud paindlikkust dokumentide

edastamise kuupäeva osas. Vaieldamatult peab maksuhaldur, juhul kui eesmärgi saavutamiseks

on võimalik valida erinevate meetmete vahel, mis on sama tõhusad, ent millest üks on kolmanda

isiku jaoks teistest vähem koormav, valima vähemkoormava meetme. See aga ei tähenda, et

kolmas isik saaks nõuda, et maksuhaldur valiks tõendite kogumiseks igal juhul need meetmed,

mis on kolmandale isikule meelepärasemad. Maksuhaldur peab kaalutlusõiguse teostamisel

silmas pidama ka MKS § 10 lõikes 3 sätestatud kohustust viia maksumenetlus läbi võimalikult

lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Seega otsustamaks, kuidas konkreetsel juhul menetlust läbi viia,

peab maksuhaldur kaaluma ühelt poolt menetlustoimingute ökonoomsust ja efektiivsust ja

teiselt poolt puudutatud isikute huve.

3.12. Eeltoodust tulenevalt on MTA 26.05.2020. a korraldus õiguspärane, mistõttu jätab kohus

rahuldamata kaebaja nõude korralduse tühistamiseks. Vaidlustatud korraldus on asjakohase

kohtupraktikaga kooskõlas. Nõutud teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on äratuntav.

Samuti on teabe maht ajaliselt ning esemeliselt piisavalt konkreetselt piiritletud ning korraldus

on proportsionaalne. MTA on vaidemenetluse käigus kaebajale korralduse andmise asjaolusid

täiendavalt selgitanud. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat

haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus 12.06.2020. a vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu

hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.

3.13. Seoses kaebaja väitega, et MTA tegevus 16.06.2020 tema pangakonto väljavõtte

nõudmisel AS-lt Swedbank oli ebaseaduslik (dtl 1897), selgitab kohus, et see ei puuduta

käesoleva vaidluse eset. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga

(HKMS § 158 lg 2 ls 2). Seetõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja väidete osas, et MTA ei

teavitanud eelnimetatud korralduse andmisest ega selle täitmisest AS-i Swedbank poolt

kaebajat ega ka maksukohustuslast, kelle suhtes algatatud maksukontrolli raames MTA kaebaja

pangakonto väljavõtte esitamist nõudis. Kohus märgib vaid, et MKS § 146 lg 2 regulatsiooni

mõte ei ole keelata maksuhaldurit alternatiivsetest teabeallikatest samasisulise teabe hankimist.

Pealegi selgitas kaebaja vastuseks kohtunõudele, et ta ei soovi kaebust muuta ega vaidlustada

MTA toimingut, mis seisnes korralduse andmises AS-le Swedbank kaebaja pangakonto

väljavõtte esitamiseks perioodi juuni 2017 kuni detsember 2018 kohta (dtl 2176, 2178).

3.14. Tartu Halduskohus lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel 14.08.2020. a määrusega

käesolevas kohtuasjas menetluse MTA 26.05.2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-6

tühistamiseks osas, millega kaebajat kohustati esitama pangakonto väljavõte perioodi

01.06.2017 - 01.08.2018 kohta.

Halduskohus leidis, et MTA ei ole tõendanud (ja see ei ole kohtule asja materjalidest ka üheselt

arusaadav), et vaidlusaluse korralduse osalist kehtetuks tunnistamist ei tinginud kaebuse

esitamine. Kohtul puudub alus arvata, et kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka juhul,

kui kaebust poleks esitatud. Seetõttu kohaldub HKMS § 108 lg 6 ning kaebaja menetluskulud

tuleb jätta vastustaja kanda osas, mis on seotud menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel.

3.15. Kaebaja esindaja ei ole oma taotluses selgelt välja toonud, kui suures osas menetluskulude

väljamõistmist ta taotleb ja millised kulud on seotud menetluse osalise lõpetamisega. Kaebaja

esindaja märkis, et kaebaja menetluskulud senises menetluses kokku on 828,80 eurot,

sh kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot ja kaebaja lepingulise esindaja kulud kokku summas

2264,80 eurot (sh käibemaks), mis tulenevad kaebajale osutatud õigusabist 15 tunni ja

53 minuti ulatuses tunnitasuga 156 eurot (sh käibemaks). Kohtule jääb arusaamatuks, mida

kaebaja 828,80 euro all silmas pidas. Esitatud menetluskulude dokumentidest nähtub, et

kaebaja on kandnud kulusid kokku 2264,80 eurot (770,50 eurot, arve nr 2006047; 862,50 eurot,

arve nr 2007040; 553,80 eurot, arve nr 2010054; 78 eurot, arve nr 2011082).

3.16. Kohus peab menetluskulude väljamõistmisel hindama, kas taotletud õigusabikulu oli

vajalik ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud

menetluskulud on ½ osas üle paisutatud. Tegu on keskmisest maksuvaidlusest lihtsama

vaidlusega. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et paralleelselt toimus kaebaja esindaja osavõtul

sarnane vaidlus ka kohtuasjas nr xxx, milles esitatud kaebus on põhiosas kattuv praeguses asjas

esitatud kaebusega. Arvestades, et kaebus sisaldab mõlemas kaebuses esitatud tõendeid ja

väiteid ning ka kaebaja hilisemad avaldused dubleerivad varasemaid seisukohti ja viitavad

kaebusele, on kaebaja avalduses näidatud menetluskulud ebamõistlikult suured. Seetõttu leiab

kohus, et käesolevas asjas on kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud suuruses 1150

eurot. Menetluse osalise lõpetamisega seotud menetluskuluks tuleb lugeda 500 eurot ja see

tuleb HKMS § 108 lg 6 alusel MTA-lt kaebaja kasuks välja mõista. Muus osas jäävad

menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu

vaidlustatud otsuse tühistada; teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning tühistada MTA

26.05.2020. a korraldus ja 12.06.2020. a vaideotsus ning mõista vastustajalt välja Xi

menetluskulud halduskohtus summas 2 279,80 eurot.

Kaebaja põhjendab apellatsioonkaebust järgmiselt.

4.1. Kaebaja tugines MTA 26.05.2020. a korralduse vaidlustamisel mh sellele, et korraldus on

ebaproportsionaalne ja seetõttu vastuolus HMS § 54 nõuetega. Proportsionaalsuse nõue kehtib

ka maksuhalduri poolt MKS § 61 alusel antava korralduse suhtes, millega nõutakse teavet

kolmandalt isikult. MTA põhjendas 26.05.2020. a korralduses kaebaja pangakonto väljavõtte

nõudmist perioodi 2017 juuni – 2018 detsember kohta väitega, et Giga Ehitus OÜ pangakontolt

on tehtud kaebaja pangakontole selle perioodi jooksul ülekandeid kokku summas 79 500 eurot.

Kaebaja esitas menetluses tõendi, et tegelikult on kogu selle perioodi jooksul tehtud Giga Ehitus

OÜ pangakontolt kaebaja pangakontole ainult üks ülekanne – 02.08.2018 ülekanne summas

10 000 eurot. Halduskohus ei ole asja lahendamisel võtnud seisukoha, kas asjaolu, et Giga

Ehitus pangakontolt kanti 02.08.2018 kaebaja pangakontole 10 000 eurot, õigustab kaebajalt

pangakonto väljavõtte nõudmist perioodi 02.08.2018 – 31.12.2018.

Kaebaja on seisukohal, et tema tervikliku pangakonto väljavõtte nõudmine perioodi

02.08.2018 – 31.12.2018 kohta põhjendusega, et Giga Ehitus OÜ kandis sellele kontole

02.08.2018 10 000 eurot, on ilmselgelt ebaproportsionaalne.

4.2. Vaidlustatud korralduse proportsionaalsuse hindamisel ei saa tähelepanuta jätta ka kaebaja

poolt menetluses välja toodud asjaolu, et kaebaja koos abikaasaga (A) sai perioodil jaanuar

2016 – aprill 2020 Giga Ehitus OÜ emaettevõttelt AS-lt Giga dividende kokku summas 12 215

000 eurot. Kaebaja arvates on selle asjaolu valguses täiesti meelevaldne püstitada hüpotees, et

kaebaja kasutas temale Giga Ehitus OÜ pangakontolt ülekantud 10 000 eurot ära isiklikuks

otstarbeks ning sellise täiesti naeruväärse hüpoteesi kontrollimise eesmärgil nõuda kaebajalt

tervikliku pangakonto väljavõtte esitamist 5 kuu kohta.

4.3. Lisaks ei ole halduskohus asja lahendamisel arvestanud seda, et maksuhalduril on olemas

kaebaja pangakonto terviklik väljavõte perioodi juuni 2017 – detsember 2018 kohta, mille ta

sai AS-lt Swedbank 07.07.2020.

4.4. Halduskohtu otsus on ka menetluskulude jaotust ja nende rahalist kindlaksmääramist

puudutavas osas ebaseaduslik ja põhjendamata. Õige on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud

26.05.2020. a korralduse osaline kehtetuks tunnistamine vastustaja 06.07.2020. a otsusega oli

tingitud kaebuse esitamisest käesolevas asjas ning et seetõttu tuleb menetluskulud jätta vastavas

osas HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda. Ekslik ja põhjendamata on halduskohtu

seisukoht kaebaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse osas, samuti 26.05.2020. a

korralduse kehtetuks tunnistatud osaga seotud kulude suuruse osas. Kaebaja menetluskulud

halduskohtus olid kokku 2 279,80 eurot, so kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ja

kaebaja lepingulise esindaja kulud summas 2264,80 eurot. Nähtuvalt 09.01.2021. a

menetluskulude nimekirjast osutas lepinguline esindaja kaebajale halduskohtumenetluses

õigusabi 15 tunni ja 53 minuti ulatuses. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja lepingulise esindaja

kulud on ½ osas üle paisutatud tähendab sisuliselt seda, et kohtu arvates saab kaebaja

lepingulise esindaja kulu lugeda põhjendatuks vähem kui 8 tunni ulatuses. Selline seisukoht on

meelevaldne ja põhjendamata. Kui halduskohus leidis, et kaebaja lepingulise esindaja ajakulu

15 tundi ja 53 minutit on 50 % võrra ülepaisutatud, oleks kohus pidanud tooma välja, millise

konkreetse menetlustoimingu ajakulu on ülepaisutatud.

4.5. Halduskohtu otsuse kohaselt ei ole kaebaja 09.01.2021. a menetluskulude nimekirjas

selgelt välja toonud, millised kaebaja kulud on seotud menetluse osalise lõpetamisega. Kaebaja

märgib, et praegustel asjaoludel ei olegi võimalik seda üheselt välja tuua. Kaebaja vaidlustas

maksuhalduri haldusaktid tervikuna ning selleks kantud kulud seostusid ühtviisi nii

haldusaktide selle osaga, mis tunnistati kehtetuks MTA 06.07.2020. a otsusega, kui ka selle

osaga, mille tühistamise nõue jäi kaebuse esemeks. Kaebaja arvates oleks halduskohus pidanud

sellises olukorras lähtuma HKMS § 108 lg-st 2, mille kohaselt jagatakse kaebuse osalisel

rahuldamisel menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega, mistõttu tuleks kaebaja

põhjendatud menetluskulud mõista MTA-lt välja vähemalt 2/3 ulatuses. Halduskohus on aga

tema poolt põhjendatuks ja vajalikuks loetud kaebaja menetluskulud (1150 eurot) mõistnud

vastustajalt välja vaid ca 43 % ulatuses (500 eurot).

5. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus jättis kaebuse ekslikult

rahuldamata. Vastustaja arvates on halduskohus äärmiselt põhjalikult ja asjakohasele

kohtupraktikale tuginedes selgitanud maksuhalduri õigusi kolmandalt isikult teabe nõudmisel.

Halduskohtu hinnangul on vaidlusalune korraldus kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud

seisukohtadega ning seda on vajalikul määral nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud.

5.1. Vastustaja hinnangul on kohus põhjalikult analüüsinud kaebuses esitatud väiteid kaebaja

eraelu puutumatuse osas ning nõustunud vastustajaga, et kaebaja, sidudes teadlikult oma

pangakonto äriühingu majandustegevuse rahavooga, on ise põhjustanud sellise olukorra ja

teabenõude vajaduse.

5.2. Asjakohased ei ole ka argumendid, mis põhinevad sellel, et maksuhaldur on korralduse

osaliselt kehtetuks tunnistanud. Osaline kehtetuks tunnistamine ei anna alust väiteks, et

ülejäänud osa korraldusest on õigusvastane või põhjendamatu.

5.3. Kaebaja arvates pidanuks halduskohus asja lahendamisel võtma seisukoha, kas asjaolu, et

Giga Ehitus OÜ pangakontolt kanti 02.08.2018 kaebaja pangakontole 10 000 eurot, õigustab

kaebajalt pangakonto väljavõtte nõudmist perioodi 02.08.2018 - 31.12.2018 kohta. Vastustaja

hinnangul

on

apellatsioonkaebusest

nähtuv

seisukoht,

nagu

omaks

korralduse

proportsionaalsuse hindamisel tähendust summa, mille osas maksuhaldur informatsiooni

kogub, kummaline ja väär.

5.4. Vastustaja ei jaga ka apellatsioonkaebuses esitatud seisukohta, et kaebaja võiks MTA-le

teavet anda oma äranägemise järgi ja ulatuses. Selleks, et kontrollida raha jõudmist tagasi

Giga Ehitus OÜ majandustegevusse, oli maksuhalduril kahtlemata õigus küsida kaebaja

pangakonto väljavõtet sellisel kujul, et sellelt nähtuks raha kasutamine. Kogudes infot

äriühinguga seotud isikult ning seda olukorras, kus on kahtlus, et äriühingu rahaliste vahendite

kasutamist ei ole deklareeritud õigesti, on maksuhalduril eriti oluline kindlustada tõendite

usaldusväärsus ja tõesus. Kui isik filtreerib pangakonto väljavõtte oma äranägemise järgi, ei saa

maksuhaldur saadava info õigsuses kindel olla.

5.5. Vaidlusaluse korralduse õiguspärasuse hindamise seisukohalt on täiesti asjakohatud

apellatsioonkaebuses esitatud viited AS Giga dividendimaksetest kaebajale. Samuti ei oma

tähtsust kaebaja subjektiivne hinnang maksuhalduri tegevusele.

5.6. Asjakohane pole seisukoht, justkui oleks kohus pidanud vaidlusaluse haldusakti

õiguspärasuse hindamisel arvesse võtma asjaolu, et maksuhaldur on saanud (pärast vaidlusaluse

haldusakti andmist ja selle osalist kehtetuks tunnistamist) Swedbank AS-ilt Xi pangakonto

väljavõtte. Kaebaja viide maksumenetluse pikkusele on käesolevas vaidluses samuti asjasse

puutumatu ega seostu korralduse õiguspärasuse hindamisega. Küll aga võib märkida, et kui

maksuhaldur ei saa teavet korralduse adressaadilt ning on sunnitud otsima seda alternatiivsetest

allikatest (nagu käesoleval juhul), mõjutab see kindlasti menetluse kestust. Sellise olukorra on

põhjustanud kaebaja ise.

5.7. Vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väidetega menetluskulude jaotumise

osas ning leiab, et puudub alus muuta halduskohtu otsust ka selles osas. Halduskohus on

õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust õigesti hinnanud. Kaebaja vastupidised avaldused

ei ole põhjendatud. Vastustaja arvates on kohus õigesti leidnud, et tegemist on keskmisest

maksuvaidlusest lihtsama vaidlusega. Vastustaja leiab, et kohtul on võimalik hinnang

menetluskuludele anda isikliku kogemuse põhjal ning ta ei pea seejuures tegema kohtupraktika

süvaanalüüsi või lahkama iga konkreetse menetlustoimingu sisu ja ajakulu, nagu näib eeldavat

kaebaja. Sellist nõuet ei tulene ka kohtupraktikast. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu, et

kaebaja pole ise suutnud välja tuua, millised kulud olid seotud selle osaga kaebusest, mille osas

menetlus lõpetati.

Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et haldusasjas nr xxx, seega vaidluses, mida nii kohus kui

kaebaja võrdlesid käesoleva haldusasjaga, esitas sama esindaja halduskohtule taotluse

menetluskulude väljamõistmiseks summas 828,80 eurot. Sellest õigusabikulu moodustas

813.80 eurot. Õigusabile kulunud ajaks oli taotluses märgitud 5 tundi ja 13 minutit. Kuigi

käesolevas menetluses oli esindajal vajalik teha täiendavaid toiminguid seoses maksuhalduri

poolt haldusakti osalise kehtetuks tunnistamisega ja seega võis aega kuluda rohkem, ei selgita

see käesoleva asja ligikaudu kolm korda suuremaid õigusabikulusid, kui haldusasjas

nr xxx. Eelnevat arvestades võib kohtu hinnangut, et käesolevas asjas on vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud 1150 eurot, lugeda igati põhjendatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab esmalt uurimisprintsiibist lähtuvalt asja materjalide juurde vastustaja

19.07.2021. a apellatsioonkaebuse vastusele lisatud Yi 30.09.2020. a menetluskulude

nimekirja analoogse sisuga haldusasjas nr xxx. Kuna vaidlus käesolevas asjas MTA-lt kaebaja

kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse üle saigi tekkida alles apellatsioonimenetluses,

siis

ei

pea

ringkonnakohus

nimetatud

tõendi

esitamist

vastustaja

poolt

alles

apellatsioonimenetluses selle tõendi hilinenult esitamiseks.

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu

vaidlustatud otsus muutmata. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates 18.02.2021. a

otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme.

Halduskohus on otsuses samuti igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki

asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta.

Halduskohtu vaidlustatud otsuses on selgelt toodud ka kõik põhjendused, miks kohus sellise

lõpplahenduseni jõudis. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjenduste ja järeldustega ning

halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid

ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Eeltoodust tulenevalt nõustub

ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4) ja ei korda neid.

Vastuseks Xi apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kaebus oleks tulnud rahuldada ja vaidlusalune MTA

26.05.2020. a korraldus nr 12.2-3/051535-6 tühistada põhjusel, et temalt tervikliku pangakonto

väljavõtte nõudmine perioodi 02.08.2018 – 31.12.2018 kohta põhjendusega, et Giga Ehitus

OÜ kandis sellele kontole 02.08.2018 10 000 eurot, on ilmselgelt ebaproportsionaalne.

Halduskohus analüüsis MTA 26.05.2020. a korralduse nr 12.2-3/051535-6 õiguspärasust,

põhjendatust ja proportsionaalsust 18.02.2021. a otsuse põhjendava osa p-des 20-29 ja leidis

ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et tegemist on õiguspärase, oma sisult asjakohase

kohtupraktikaga kooskõlas oleva, ajaliselt ning esemeliselt piisavalt konkreetselt piiritletud

teabe nõudmiseks koostatud proportsionaalse haldusaktiga.

8.1. Vaidlusaluse korraldusega nõudis maksuhaldur kaebajalt pangakonto väljavõtte esitamist

perioodi 02.08.2018 - 31.12.2018 kohta tulenevalt Giga Ehitus OÜ kontrollimisel selgunud

asjaolust, et äriühing tegi kaebaja kui oma juhatuse liikme pangakontole väljamakseid. Kuigi

Giga Ehitus OÜ esitas kontrollimisel kassa sissetulekuorderid selle kohta, et X on Giga Ehitus

OÜ kassasse teinud sissemakseid, ei olnud maksuhaldurile siiski selge, kas raha ka reaalselt

kassasse sisse maksti või piirdus kõik ainult dokumentide vormistamisega. Asjaolu, et kaebaja

pangakontole laekunud raha reaalselt Giga Ehitus OÜ kassasse jõudis ja seda kasutati tõesti

äriühingu majandustegevuses, saab tõendada kaebaja pangakonto väljavõttega, kust peaks

nähtuma samas summas sularaha väljavõtmine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

vaidlusaluse korraldusega kaebajalt vastava teabe nõudmine oli tingitud maksuhalduri

õigustatud kahtlustest sedavõrd ebatavalise raha liigutamise kohta, kus äriühingu pangakontole

laekunud summad, mis olid väidetavalt mõeldud äriühingu kassasse sisse maksmiseks, kantakse

esmalt juhatuse liikme isiklikule pangakontole, misjärel võetakse samad summad väidetavalt

uuesti sularahas välja selleks, et need lõpuks Giga Ehitus OÜ kassasse viia. Kassaorderi ja Giga

Ehitus OÜ pangakonto väljavõttest tekkinud vastuolude pinnalt võis MTA-l tekkida

põhjendatud kahtlus, et Xi pangakontolt ei ole raha tegelikult edasi Giga Ehitus OÜ kassasse

jõudnud ja äriühingu kassaorderitega võib olla manipuleeritud ning raha on ettevõtlusest ilmselt

välja viidud. Seega ei ole tegemist kaebajale alusetult esitatud nõudega. Samuti on periood, mil

kaebaja Giga Ehitus OÜ kassarahaga kummaliselt opereeris maksuhalduri kontroll all seoses

Giga Ehitus OÜ osas teostatava maksukontrolliga, mistõttu ei ole samuti alust arvata, et tegu

oleks ebaproportsionaalse ulatusega teabe nõudmisega. Vaidlust ei ole ka selles, et MTA

vähendas kaebaja poolt esitatud teabe alusel 26.05.2020. a korralduse esialgse nõude ulatust.

Seega ei saa väita, et korralduses kehtiv nõue esitada pangakonto väljavõte perioodi

02.08.2018-31.12.2018 ehk ligi viiekuulise perioodi osas on ebaproportsionaalne, kui tegemist

on 02.08.2018 tehtud 10 000 euro suuruse kande ja selle summaga edasi toimunu uurimisega

olukorras, kus esines suur tõenäosus, et kaebaja kasutas Giga Ehitus OÜ raha isiklikuks

otstarbeks. MTA vastav nõue on seega proportsionaalne ja täidab konkreetset kontrolli

eesmärki (MKS § 10 ja 11) ning alust ei ole kaebaja väitel, et perioodi 02.08.2018-31.12.2018

osas pangakonto väljavõtte nõudmisega soovib MTA hoopis kaebajat varjatult maksustada. Kui

kaebaja kasutas pangakonto väljavõttest nähtuvalt äriühingult laekunud vahendid omatarbeks,

mitte ei viinud seda sularahas Giga Ehitus OÜ kassasse tagasi, järelduks sellest, et Giga Ehitus

OÜ vahendid on ettevõtlusest välja läinud ja sellega seonduvalt on küsimus siiski äriühingu

täiendavas maksustamises. Ka asjaolu, et kaebaja pangakontolt nähtuvad muuhulgas tema

isiklikud kulutused ligi viiekuulise perioodi jooksul, ei anna olukorras, kus maksuhalduril on

tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaebaja kasutas Giga Ehitus OÜ raha isiklikuks otstarbeks,

mis ongi äriühingu maksumenetluses puudu olev ja tõendamist vajav aspekt, alust pidada

kõnealust korraldust ebaproportsionaalseks. Samuti ei oma korralduse proportsionaalsuse

hindamisel tähendust summa suurus (10 000 eurot), mille osas maksuhaldur

informatsiooni kogub. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et maksumenetlustes on tihtipeale

vaatluse all märksa väiksemad summad, mis aga ei tähenda, et maksuhaldur peaks jätma sellisel

juhul

uurimiskohustuse

täitmata.

8.2. Vaidlustatud kohtuotsuse ebaõigsust ja korralduse ebaproportsionaalsust ei ole alust

jaatada ka selle kaebaja väite alusel, mille järgi oleks olnud proportsionaalne nõuda näiteks

pangakonto filtreeritud väljavõtte esitamist 10 000 euro arvel kaebaja kontolt tehtud

väljamaksete vms kohta. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et ta võiks MTA-le teavet anda

oma äranägemise järgi ja enda poolt aktsepteeritud ulatuses. Selleks, et kontrollida raha

jõudmist tagasi Giga Ehitus OÜ majandustegevusse, oli maksuhalduril õigus küsida kaebaja

pangakonto väljavõtet kujul, et sellelt nähtuks raha kasutamine. Kogudes infot äriühinguga

seotud isikult olukorras, kus on kahtlus, et äriühingu rahaliste vahendite kasutamist ei ole õigesti

deklareeritud, tuli maksuhalduril kindlustada tõendite usaldusväärsus ja tõesus. Kui kaebaja

filtreerib pangakonto väljavõtte oma äranägemise järgi, ei saa maksuhaldur saadava info

õigsuses kindel olla. Samuti annab maksuhaldur tõendite analüüsimisel ja hindamisel ise

hinnangu sellele, kas ja millises osas omab kogutud teave lõppkokkuvõttes tähendust.

8.3. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses väljatoodud asjaolu, et ta sai koos abikaasaga

perioodil jaanuar 2016 – aprill 2020 AS-lt Giga dividende kokku summas 12 215 000 eurot, ei

oma käesolevas asjas tähtsust, kuna MTA tegi vaidlusealuse korralduse selleks, et koguda

tõendeid

konkreetse

summa

äriühingu

majandustegevuses

kasutamise

kohta.

8.4. Halduskohtu vaidlusaluse otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei anna alust

kaebaja väide, et maksuhaldur sai tema pangakonto tervikliku väljavõtte perioodi

juuni 2017 – detsember 2018 kohta AS-lt Swedbank 07.07.2020. Käesoleval juhul on tegemist

26.05.2020. a korraldusega, mida muudeti 06.07.2020. a otsusega nr 12.2-3/051535-6-1.

Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2),

millele viitas ka halduskohus vaidlusaluse otsuse põhjendava osa p-s 30. Samuti märkis

halduskohus õigesti, et MKS § 146 lg 2 ei keela maksuhalduril ka alternatiivsetest

teabeallikatest samasisulise teabe hankimist.

9. Halduskohtu 18.02.2021. a otsust ei ole põhjust tühistada ka menetluskulude jaotust ja nende

rahalist kindlaksmääramist puudutavas osas. Halduskohus jättis Xi kaebuse rahuldamata ja

mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 500 eurot seoses menetluse

osalise lõpetamisega HKMS § 108 lg 6 alusel. Muus osas jättis halduskohus poolte

menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et HKMS § 108 lg 6

alusel kaebaja kasuks välja mõistetud summa 500 eurot on liiga väike, kuna halduskohus on

kaebaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse ebaõigesti kindlaks määranud.

Kaebaja arvates oleks halduskohus pidanud lähtuma HKMS § 108 lg-st 2, mille kohaselt

jagatakse

kaebuse

osalisel

rahuldamisel

menetluskulud

proportsionaalselt

kaebuse

rahuldamisega ja mõistma MTA-lt kaebaja menetluskulud välja vähemalt 2/3 ulatuses.

9.1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega vaidlustatud otsuse p-de 43 ja 44

osas, milles kohus määras kindlaks kaebaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruse

ja ei pea neid vajalikuks korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et

kuna halduskohus jättis Xi tühistamiskaebuse tervikuna rahuldamata, siis puudus halduskohtul

alus kohaldada menetluskulude jagamise ja nende suuruse üle otsustamisel HKMS § 108 lg-t

2, mis räägib menetluskulude jagamisest kaebuse osalisel rahuldamisel. Asjaolu, et MTA

26.05.2020. a korraldus nr 12.2-3/051535-6 tunnistati kohtumenetluse käigus MTA

06.07.2020. a otsusega osaliselt kehtetuks (kohustuse osas esitada pangakonto väljavõte

perioodi 01.06.2017 - 01.08.2018 kohta), ei tähenda seda, et tegemist oleks kaebuse osalise

rahuldamisega. Seoses sellega, et vastustaja tunnistas kohtumenetluse käigus ise vaidlusaluse

korralduse osaliselt kehtetuks, lõpetas halduskohus 14.08.2020. a määrusega osaliselt asja

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja see määrus on jõustunud. Eelnevast tulenevalt ja

lähtudes HKMS § 108 lg-st 6, mis sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus

lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel ja kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine on kohtu hinnangul tingitud halduskohtule kaebuse esitamisest, mõistis

halduskohus MTA-lt välja 500 eurot kantud menetluskulude katteks. Väljamõistetud summa

500 eurot ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult väike, kuna halduskohus on kaebaja

vajalike ja põhjendatud menetluskulude summa suuruse vaidlusaluses otsuses õigesti kindlaks

määranud ja nagu juba märgitud, nõustub ringkonnakohus halduskohtu vastavate

põhjendustega. Seda halduskohtu seisukohta, et käesolevas asjas kaebaja poolt taotletud

õigusabikulu summas 2264,80 eurot (sh käibemaks), mis tulenes kaebajale osutatud õigusabist

15 tunni ja 53 minuti ulatuses tunnitasuga 156 eurot (sh käibemaks) on üle paisutatud, toetab

vastustaja poolt esitatud 30.09.2020. a menetluskulude nimekiri haldusasjas nr xxx, milles käis

samuti vaidlus MTA korralduse õiguspärasuse üle, millega teiselt Giga Ehitus OÜ juhatuse

liikmelt nõuti oma pangakonto väljavõtte esitamist. Sama esindaja esitas asjas nr

xxx halduskohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 828,80 eurot, millest

õigusabikulu moodustas 813,80 eurot koos käibemaksuga ning õigusabi osutamisele kulunud

ajaks oli taotluses märgitud 5 tundi ja 13 minutit. Ka selles valguses on käesoleva asja ligikaudu

kolm korda suuremad õigusabikulud liiga suured ja halduskohtu hinnang, et käesolevas asjas

tuleb kaebaja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks lugeda 1150 eurot, millest 500 eurot

tuleb HKMS § 108 lg 6 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista, on igati põhjendatud.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 18.02.2021. a otsuse muutmata.

11. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)