Legislator Case Law & Legislation
2-21-12608/9 AI generated

2-21-12608/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-12608/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista T.-E. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 14 978,50 eurot, Mõista T.-E. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt alates

Legislator headnote

AI generated

2-21-12608/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista T.-E. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 14 978,50 eurot, Mõista T.-E. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt alates

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

23. veebruar 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-12608

Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T.-E. K.

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

20 939,77 eurot

Menetlusosalised

ja

nende Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood esindajad

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja: T.-E. K. (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital

hagi T.-E. K.

vastu

tagaseljaotsusega.

2. Mõista T.-E. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 14 978,50 eurot,

intress 807,78 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

3176,26 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.

3. Mõista T.-E. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt alates

12.08.2021 kuni põhinõude tasumiseni 12,90% aastas.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud T.-E. K. kanda.

5. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

6. Mõista T.-E. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitisena

välja 1320 eurot (sh riigilõiv 900 eurot ja hageja õigusabikulu 420 eurot).

7. Mõista T.-E. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 11.08.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse T.-E. K.

vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 14 978,5 eurot, intressi 807,78 eurot,

laenuhaldustasu 10 eurot, viivise 3176,26 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja edasiulatuva

viivise põhinõude tasumata osalt alates 12.08.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni 12,9%

aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude

hüvitamiseks välja riigilõivu 900 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot. Kohus võttis hagi

03.09.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile

21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.

2. Rahvastikuregistri andmetel on kostja kehtivaks elukoha aadressiks xxxx. Kohus üritas

kostjale dokumente kätte toimetada viidatud aadressil, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja

möödumise tõttu. Ka aadressile xxxx saadetud dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja

möödumisel. Kohus üritas dokumente kätte toimetada ka kostja e-posti aadressidel xxxx ja

xxxx, kuid vastuseta. Maksu-ja Tolliameti andmetel kostja ei tööta ega saa pensioni, samuti ei

viibi

ta

kinnipidamisasutuses.

Kohtuistungi

sekretär

helistas

13.12.2021

kostjale

telefoninumbritel xxxx ja xxxx, kuid tulemuseta. Politsei- ja Piirivalveameti andmekogu

kohaselt on seisuga 06.09.2020 kostja võimaliku elukohana nimetatud xxxx. Hilisemad

kokkupuuted puuduvad. Tallinna Linnakantselei andmetel on isiku kontaktandmeteks aadress

xxxx ja telefoninumber xxxx.

3. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada ja kostja ei ole

kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib

menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei

ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või

viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku

esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil.

4. Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte

avalikult. Teadaanne avaldati 06.01.2022 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel

kättetoimetatuks 22.01.2022. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast

(21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 14.02.2022. Kostja ei ole käesolevaks ajaks

vastust esitanud.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult

põhjendatud.

6. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 1320 eurot, sh riigilõiv

900 eurot ja hageja õigusabikulu 420 eurot (3 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 100 eurot

(lisandub käibemaks)). Hagejat esindas käesolevas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele

vastav isik.

7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline

kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

8. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi

eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks

vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 350 euro ulatuses. Kohus arvestab

hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 100 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja

hageja esindaja kvalifikatsiooni. Esindaja menetluses tehtud toimingud on olnud hageja õiguste

kaitsmise seisukohast vajalikud. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on

hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1320 eurot, so riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulu 420

eurot (350 + 20%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

9. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178).

Kohtu selgitused 

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). 

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. 

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416). 

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). 

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). 

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik