2-21-110975/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-110975

Tsiviilasi

A. H. e hagi Bonus Motors OÜ vastu 1101 euro 82 sendi ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1189 eurot 97 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. H. ; isikukood XXX; elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: E. K.

e-post info@legius.ee

Kostja: Bonus Motors OÜ, registrikood 12340528; asukoht

Oksa, Metsapoole küla, Häädemeeste vald, 86010, Pärnu

maakond

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige A. O.

Kostja lepinguline esindaja: I. M.

e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

3. veebruar 2022

Protokollija

kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt A. H. e hagi Bonus Motors OÜ vastu 1101 euro 82 sendi ja viivise

väljamõistmiseks.

2. Mõista Bonus Motors OÜ-lt A. H. e kasuks välja 264 eurot ja viivis 264 euro tasumisega

viivitamise eest alates 21. aprillist 2021 kuni 264 euro täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta A. H. e hagi Bonus Motors OÜ vastu ülejäänud osas rahuldamata.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskuludest 24% Bonus Motors OÜ ja 76% A. H. e kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. A. H. (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Bonus Motors OÜ (kostja)

vastu 1101 euro 82 sendi ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20. juulil 2020 rendilepingu sõiduki Peugeot

Boxer, registrimärgiga XXX, (edaspidi: sõiduk) kasutamiseks eesmärgiga transportida hageja

vara seoses kolimisega Rootsist (Sjulsmarkist) Eestisse. Rendiperiood pidi kestma 21. juulist

2020 kuni 27. juulini 2020. Marsruudiks pidi olema Pärnu-Helsingi-Tornio-Sjulsmark-Tartu-

Pärnu. Lepingu sõlmimisel, sellele eelnenud telefonivestluse käigus ega pärast lepingu

sõlmimist läbiviidud sõiduki esmasel tutvustamisel ei viidatud sõiduki puudustele. Hagejaga

osales sõidul ja kolimisel kaasjuhina H. O. .

Kostja poolt volitatud isik U. B. andis 21. juulil 2021 hagejale sõiduki üle. U. B. võttis vastu

ettemaksena tasutud renditasu 315 eurot sularahas. U. B. viitas sõiduki üleandmisel sõidukil

esinevatele puudustele: teine käik ei püsi aeg-ajalt sees ja süütelukul esineb tõrkeid. U. B. lisas,

et „aga alati on ju auto lõpuks käima saadud“. See viitab, et tegu ei olnud hiljuti ilmnenud

puudustega, vaid kostja oli neist lepingu sõlmimisel teadlik, kuid ei teavitanud hagejat. Kuivõrd

laevapiletid (sõidukile, hagejale ja kaasjuhile) olid samaks päevaks ostetud, ei olnud hagejal

enam võimalust lepingust taganeda või oodata puuduste kõrvaldamist. Kuna puudustele viidati

kui väheolulistele, mis ei takista sõiduki sihtotstarbelist kasutamist, jätkas hageja senise

plaaniga ja alustas sõitu läbi Soome Rootsi poole.

Sõiduki süütelukuga ilmnes probleem sõiduki esimesel korral bensiinijaamas tankimiseks

seiskamisel. Kütusepaagi korgi avamiseks oli vaja süütevõtit, mistõttu tuli see süütelukust

eemaldada. Pärast tankimist ei õnnestunud võtit süütelukus keerata ja sõidukit käivitada. Selgus

ka, et sõiduki seisupidur ei tööta. Hageja teavitas U. B. i sellest telefoni teel, mispeale viimane

soovitas võtit süütelukus „logistada“. Pärast 5-10 minutit kestnud proovimist õnnestus sõiduk

käivitada ja hageja liikus laevale. Sama probleem ilmnes laevalt maha sõitmist alustades, kus

tekkis oht, et laevalt ei õnnestugi maha sõita, kuna teatavasti lukustub süütevõtme eemaldamisel

sõiduki rool, mis teeb liikumise võimatuks. Sõiduki edasisel kasutamisel süüteluku tõrge

süvenes ja pärast sihtpunkti (Sjulsmarki) 22. juulil 2020 jõudmist sõidukit ei õnnestunud

käivitada. Pärast mitme tunni pikkust katsetamist õnnestus 23. juulil 2020 sõiduk käivitada,

käia tankimas ning osaliselt asjad sõidukisse laadida. Hiljem ei õnnestunud käivitamine jälle.

Hageja teavitas olukorrast kostja seaduslikku esindajat A. O. a ja U. B.i. A. O. soovitas hagejal

ise lahendus leida, otsida töökoda, kus tõrge likvideerida, või kasutada sõidukit viisil, et

parkimisel süütevõtit ei eemaldata. Kostja andis hagejale seega üle puudustega sõiduki ega

kõrvaldanud puudust (süüteluku riket) ka pärast sellest teadasaamist. Hagejal ei olnud kostjast

tuleneval põhjusel seega võimalik sõidukit kasutada.

A. O. saatis 23. juulil 2020 hagejale e-kirja, milles pakkus hagejale tekkinud olukorra eest

hüvitist summas 200 eurot ja nentis, et kuna tegu on tehnikaga, siis võib tõrkeid ette tulla. Kuna

hageja ei saanud sõidukit eesmärgipäraselt kasutada ja sõiduki rentimise eesmärk ei täitunud,

ei nõustunud hageja hüvitisega. Kostja vältis edaspidi hageja e-kirjadele vastamist. Kostja oli

telefonivestlustes ebaviisakas või vältis hageja telefonikõnedele vastamist. Hageja tellis

25. juulil 2020 kohalikult autoremonditöökojalt Norrvagn spetsialisti (mehhaaniku), et

tuvastada süüteluku tõrke olemasolu. Mehhaanik tuvastas sõiduki ülevaatusel, et süütevõti

sobib süütelukku, kuid süüteluku silindrit ei ole võimalik pöörata ning soovitas kontakteeruda

Peugeot’ esindusega, et süütelukk välja vahetada.

Kostja ei teinud pikkade telefonivestluste ja e-kirjade vahetamise käigus puuduse

kõrvaldamiseks midagi. Hageja järeldas sellest, et kostja ei kavatse riket kõrvaldada ega

sõidukit asendada. Hageja saatis 25. juulil 2020 kostjale e-kirja, milles märkis, et kuna sõidukit

ei ole võimalik käivitada ega kolimiseks kasutada, soovib hageja renditasu tagastamist ja

laevapiletite ning kütusekulu hüvitamist. Hageja andis kostjale teada, et kostja tuleks sõidukile

Rootsi järele. Kostja saabus sõiduki asukohta Rootsis ja viis sõiduki ära 28. juulil 2020.

Hageja 25. juuli 2020 kiri on lepingu ülesütlemise avaldus. Lepingu ülesütlemine on

põhjendatud ja kehtiv. Üürisumma tagastamise nõue on käsitletav hinna alandamisena

VÕS § 112 lg 1 mõttes. Kuna lepingu sõlmimisega soovitud eesmärk jäi täies ulatuses

saavutamata, nõudis hageja kogu üürisumma tagastamist, st hinna alandamist nullini.

Kuna kostja riket ise ei likvideerinud ega toonud asendusautot, millega oleks olnud võimalik

kahju tekkimist vältida, pidi hageja tegema eraldi sõidu Eesisse, võtma uue auto, millega kolida

asjad Rootsist Eestisse. Hagejal tekkisid seetõttu kulud. Hagejale tekkis lepingu rikkumise tõttu

alljärgnev kahju: laevapilet Helsingi-Tallinn (10.07.2020) 36 eurot; laevapiletid Muuga-

Vuosaari-Muuga (21.07. ja 26.07.2020) 160 eurot; kütusekulu 23.07.2020 (1177,06 SEK)

116 eurot 82 senti; laevapilet mootorrattale 27 eurot; laevapiletid Vuosaari-Muuga

(13.08.2020) 97 eurot; tasu H. O. ale 350 eurot. Kuna rikke tekkimise tagajärjel ei olnud

võimalik sõidukit kasutada ja üürilepingu sõlmimise eesmärk jäi täitmata, oli hageja sunnitud

tegema täiendavaid kulutusi oma asjade ja kaasjuhi Rootsist Eestisse toimetamiseks. Kui riket

ei oleks olnud ja sõidukit oleks saanud kavatsetud eesmärgil kasutada, ei oleks kahju tekkinud.

Kostja vastutab kahju eest. Rendilepingu punktis IV.2 sätestatud kostja vastutuse piirang on

tühine tüüptingimus. Leping sõlmiti kostja poolt eelnevalt välja töötatud lepingupõhjal, mille

sisu hageja ei saanud mõjutada.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Hagejale kasutamiseks antud sõiduk Peugeot Boxer (XXX) oli tehniliselt ja funktsionaalselt

korras. U. B. ei väitnud, et sõidukil on tehnilised puudused. Puudusi ei olnud. Süüteluku riket

ei olnud. Sõiduk oli läbinud tehnilise ülevaatuse. Hageja ei osanud sõidukit ilmselt käsitleda.

Kostja esindaja läks koos P. H. iga sõidukit Rootsist ära tooma. Sõiduk käivitus kogu teekonna

vältel Eestisse. Hageja oleks seega ka ise saanud sõidukiga Rootsist tagasi Eestisse sõita.

Sõiduk on jätkuvalt rendiautona kasutusel. Sellel ei ole tõrkeid. Hageja ei tõendanud puuduste

olemasolu. Hageja ei tõendanud, et puudused tekkisid kostja kohustuste rikkumise tõttu.

Hageja väitel tekkis sõidukil tõrge enne laevale minekut Eestis tankimisel. Kui tegemist oleks

olnud tõsise rikkega, mis oleks takistanud sõiduki kasutamist, oleks hageja kahjude tekkimise

ärahoidmiseks võinud lepingust taganeda ja tagastada sõiduki kostjale. Hageja läks sellele

vaatamata pikale reisile ja võttis sellega kõik sõidukist tulenevad takistused või kahju enda

riisikoks. Kui hageja oleks leidnud ja tõendanud, et tegemist on sõiduki kasutamist takistava

rikkega, oleks teise rendiauto leidmine olnud kerge. Seda enam, et hageja liikus Eestist Rootsi

tühja autoga, mistõttu oleks olnud auto vahetamine lihtne.

Sõiduki rendilepingu punktis IV 2 on välistatud, et sõiduki rikkest tingitud ja muud kahju

(avarii, reisi ära jäämine, töö või muude kohustuste täitmata jätmisest tulenev kahju) kannab

perspektiivis sõiduki rendileandja. Kõik sõiduki kasutaja kulud, mis tekivad sõiduki

võimalikust rikkest, jäävad seega sõiduki kasutaja, mitte rendileandja kanda. Arvestades

sõiduki vanust ja amortisatsiooni ning sellele vastava renditasu suurust, oli see tingimus

hagejale vastuvõetav. Hageja võttis sõiduki kasutamisega seega sõidu võimalikust rikkest

tekkida võivate kulude kandmise riski. Rendilepingu p IV 2 ei ole tühine tüüptingimus. Lepingu

sõlmimisel oli võimalik lepingut muuta või täiendada, kui selles oleks olnud läbirääkimised ja

kokkuleppele oleks jõutud. Kostja ei sundinud hagejat lepingut sõlmima. Hageja sõlmis lepingu

vabal tahtel. Hageja sai mõjutada lepingu sisu. Leping oli tasakaalus. Mõningast suuremat riski

tasakaalustati vastava klassi ja vanusega sõiduki puhul soodsama rendihinnaga.

Rendilepingust taganemise või selle ülesütlemise aluseid ei ole. Lepingust taganemine / selle

ülesütlemine ei ole kehtiv. Hageja kahju ei ole tõendatud.

Kostja ei tunnistanud 23. juuli 2020 kirjaga hageja nõuet. Kostja pakkus kliendi heaolu nimel

lihtsalt lahenduse välja.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20. juulil 2020 lepingu, mille alusel kostja

kohustus andma hagejale kasutamiseks sõiduki Peugeot Boxer, registrimärgiga XXX, ja hageja

kohustus maksma kostjale sõiduki kasutamise eest tasu (edaspidi: leping). Pooled ei vaidle

lepingu sõlmimise ega selle kehtivuse üle. Lepingu sõlmimine nähtub ka hagiavaldusele lisatud

lepingust (dtl 46 – 47) ning tunnistajate H. O. a ja U. B. i ütlustest (dtl 184 ja 187 - 188). Leping,

millega üks isik kohustub andma teisele isikule kasutamiseks sõiduki ja teine isik kohustub

maksma selle eest tasu, on võlaõigusseadus (VÕS) § 271 mõttes üürileping. Hageja ja kostja

sõlmisid seega üürilepingu.

4. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi ja kas

hagejal on sellest tulenevalt õigus leping üles öelda, hinda alandada ja nõuda lepingu alusel

makstud üüri tagastamist ning kahju hüvitamist.

5. Kostja on VÕS § 276 lg 1 järgi kohustatud andma sõiduki hagejale kokkulepitud ajaks koos

päraldistega üle lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama sõiduki hoidmise

selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Hageja saab VÕS § 278 ja § 279 lg 1 järgi lepingu üles

öelda, kui:

• sõidukil tekkis lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest hageja ei vastuta ja mida ta ei pea

oma kulul kõrvaldama, või kui sõiduki lepingujärgne kasutamine oli takistatud;

• puudus või takistus välistas sõiduki sihtotstarbelise kasutamise või piiras seda olulisel

määral;

• kostja teadis või pidi puudusest või takistusest teadma;

• kostja ei kõrvaldanud puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi;

• hageja tegi kostjale lepingu ülesütlemisavalduse ja kostja sai selle kätte (VÕS § 195 lg 1).

5.1. Hageja väitel ei öelnud kostja talle 20. juulil 2020 lepingu sõlmimisel, et sõidukil on

puudused. Hageja väitel ütles U. B. 21. juulil 2020 sõiduki talle üleandmisel, et sõidukil on

puudused, so et sõiduki teine käik ei püsi aeg-ajalt sees ja et süütelukul esineb tõrkeid, lisades,

et „aga alati on ju auto lõpuks käima saadud“. Lepingust nähtuvalt anti sõiduk hagejale üle

21. juulil 2020 kell 11. U. B. i ütlustest nähtub, et ta käivitas sõiduki selle hagejale üleandmisel

ja sõiduki käivitamisel ei esinenud tõrkeid, sõiduk läks kohe käima (dtl 187). H. O. a ütlustest

nähtub, et H. O. viibis sõiduki hagejale üleandmise juures. H. O. a kinnitusel ütles U. B.

sõiduki üleandmisel, et teine käik ei pidavat aeg-ajalt sees püsima ja süütelukuga olla võimalik,

et mõnikord kergeid probleeme. H. O. a ütlustest saab järeldada, et sõidukiga lahkuti sõiduki

üleandmise kohast (dtl 184 jj). Kuna sõiduki hagejale üleandmisel käivitas sõiduki kostja poolt

sõidukit üle andma volitatud isik ja sõiduk käivitus, ei saanud hagejal tekkida sõiduki

üleandmisel põhjendatud arvamust, et sõiduki hilisemal kasutamisel ei pruugi seda olla

võimalik süütelukust enam sama hõlpsasti käivitada. Isegi, kui U. B. ütles hagejale, et sõiduki

süütelukuga võib olla probleeme, ei saanud hagejal ikkagi tekkida sõiduki üleandmisel

põhjendatud arvamust, et sõiduki hilisemal kasutamisel ei pruugi seda olla võimalik käivitada,

kuna hagejale ei öeldud selgelt, et sõiduki süütelukk on sellises seisukorras, et on oht, et sõidukit

ei pruugi olla võimalik kergema vaevata kogu lepingu perioodi jooksul, so alates 21. juulist

2020 kuni 27. juulini 2020, käivitada pärast süütelukust võtme eemaldamist.

5.2. Hageja, U. B. i ja H. O. a väidetest saab järeldada, et hageja lahkus sõidukiga selle

üleandmise kohast. Hageja väitel tekkis sõiduki käivitamisega esimest korda probleem selle

Eestis tankimiseks seiskamisel. Hageja kõneeristuse väljavõttelt nähtub, et hageja helistas 21.

juulil 2020 kell 11:20 telefoninumbril XXX. U. B. kinnitas istungil, et see on tema

telefoninumber (dtl 188). Kõneeristusest nähtub, et kõne kestis 1 minut ja 34 sekundit ja et

tegemist oli võrgusisese kõnega, so see tehti Eestis. H. O. kinnitas, et sõiduki käivitamise

probleem tekkis esimest korda pärast sõiduki kättesaamist selle Pärnus tankimiseks seiskamisel

(dtl 185). Hageja väitel saadi sõiduk siiski käima. Hageja väitel ilmnes sõiduki käivitamisel

probleem laevalt maha sõitmisel ning ka pärast 22. juulil 2020 sihtpunkti (Sjulsmarki)

jõudmist. Hageja väitel õnnestus tal 23. juulil 2020 sõiduk käivitada ja käia tankimas, kuid

pärast seda ei saanud hageja jälle sõidukit käima. H. O. a ütlustest nähtub, et sõiduki

käivitamisel tekkis probleem iga kord, kui süütevõti võeti lukust välja, kokku 5 - 7 korda (dtl

185). Kõneeristuse väljavõttelt nähtub, et hageja rääkis 23. juulil 2020 kell 9:52 U. B. iga (kõne

kestis 8 minutit) ning kell 10:58, 11:05, 12:33 ja 16:48 kostja seadusliku esindajaga lepingus

märgitud telefoninumbril XXX (kõned kestsid vastavalt 2 ja pool, 10 ja pool, 9 ning 16 ja pool

minutit ning need tehti Rootsist) (dtl 96). Kostja esindaja saatis 23. juulil 2020 kell 19:43

hagejale e-kirja, milles tegi ettepaneku hüvitada kaubikuga XXX seoses 200 eurot. Kostja

esindaja märkis, et kuna tegu on tehnikaga ja võimatu on ette näha, et võib tekkida tõrkeid (dtl

51, 101). Hageja poolt kostja esindajale 23. juulil 2020 tehtud kõned puudutasid seega sõiduki

rikkeid, kuna miks muidu oleks kostja esindaja saatnud 23. juulil 2020 pärast kõnede toimumist

hagejale e-kirja, milles pakkus sõidukiga seoses kompensatsiooni. Kõneeristuse väljavõtte

kohaselt rääkisid hageja ja kostja seaduslik esindaja veel 24. juulil 2020 kell 9:36 12 minutit,

kell 10:41 10 minutit ja 26. juulil 2020 kell 15:54 11 ja pool minutit. Hageja ja U. B. rääkisid

24. juulil 2020 kell 11:09 16 minutit, 25. juulil 2020 kell 19:07 3 ja pool minutit ja kell 19:16 3

ja pool minutit ning 26. juulil 2020 kell 16:13 9 minutit (dtl 96 – 97). Süüteluku ülevaatuse

aktist nähtub, et mehaanik W. J. B. vaatas 25. juulil 2020 sõiduki süüteluku üle ja tuvastas, et

võti sobib süütelukku, aga lukusüdamik ei pöörle (dtl 52, 99 – 100). U. B. i väitel ütles ta

hagejaga telefonis rääkides, et helistage kostja seaduslikule esindajale, kui sõidukiga on

probleeme. U. B. i väitel rääkis ta hagejaga telefonis muudest asjadest kui sõidukist. U. B. ei

mäletanud siiski, millest räägiti (dtl 189).

5.3. Hageja väited selle kohta, et sõidukit ei olnud ajavahemikul 21. juuli 2020 kuni

25. juuli 2020 süüteluku rikke tõttu võimalik korduvalt käivitada, on kooskõlas H. O. a ütluste,

hageja kõneeristuse väljavõtte ning sõiduki süüteluku ülevaatuse aktiga. Kohtul ei ole alust

nimetatud tõendite usaldusväärsuses kahelda. Tõendid on kooskõlas hageja väidetega ja ka

omavahel. Kostja ei esitanud tõendeid, mille alusel oleks võimalik seada nimetatud tõendite, sh

süüteluku ülevaatuse akti, usaldusväärsus kahtluse alla. Kostja ei esitanud kohtule ka tõendeid,

millest saaks järeldada, et sõidukil ei saanud ajavahemikul 21. juuli 2020 kuni 25. juuli 2020

olla süüteluku riket, mis takistas sõiduki käivitamist. Kostja ei esitanud kohtule sõiduki

ülevaatuse akti, millest nähtuks, et süüteluku seisukorda oleks enne sõiduki hagejale üleandmist

kontrollitud. Kostja esindaja väitel läks ta autole järele 28. juulil 2020 (dtl 183 - 184). Kostja

esindajaga oli kaasas P. H. . Tunnistaja P. H. i ütlustest nähtub, et kui ta läks kostja esindajaga

sõidukit ära tooma, sai kostja esindaja sõiduki kohe käima (dtl 189 jj). P. H. ei viibinud sõiduki

juures ajavahemikul 21. juuli 2020 kuni 25. juuli 2020, so ta ei tea anda ütlusi, kas sel ajal oli

sõiduki käivitamine süüteluku rikkest tulenevalt raskendatud. Ainuüksi P. H. i ütlustega ei saa

seega lükata ümber H. O. a ütlustest, hageja kõneeristuse väljavõttest ning sõiduki süüteluku

ülevaatuse aktist koostoimes nähtuvaid asjaolusid. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ja P. H.

said sõiduki 28. juulil 2020 käima ning sõitsid sellega Eestisse, ei anna alust kahelda H. O. a

ütlustest, hageja kõneeristuse väljavõttest ning sõiduki süüteluku ülevaatuse aktist tulenevas

järelduses, et sõidukit ei olnud ajavahemikul 21. juuli 2020 kuni 25. juuli 2020 süüteluku rikke

tõttu võimalik korduvalt käivitada. Hageja väidetest ja H. O. a ütlustest nähtub, et süüteluku

rike oligi selline, mis tekkis siis, kui võti süütelukust eemaldada, ja võimaldas siiski vahelduva

eduga sõidukit käivitada.

5.4. Kohus loeb eeltoodust tulenevalt tõendatuks, et sõidukil tekkis lepingu kehtivuse ajal

puudus, so sõiduk ei käivitunud süüteluku rikkest tulenevalt igakordsel käivitamisel koheselt.

Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks puuduse eest vastutanud. Hageja ei pidanud seda

VÕS § 280 järgi ise kõrvaldama. Sõidukit, mis ei käivitu süüteluku rikkest tulenevalt igakordsel

käivitamisel koheselt, ei saanud täielikult kasutada selleks lepingus ettenähtud otstarbel, so

sõitmiseks marsruudil Pärnu-Helsingi-Tornio-Sjulsmark-Tartu-Pärnu. Sõiduk renditi seitsmeks

päevaks, mh selleks, et sõita sellega Pärnust Helsingisse ja sealt edasi Sjulsmarki. Sõiduki

lepingujärgne kasutamine eeldas seega ka seda, et sõidukiga oleks võimalik sõita laevale ja

sealt maha. Sõiduki lihtne ja kiire käivitamise võimalikkus on laevalt maha sõitmisel eriti

oluline, kuivõrd seda tuleb teha viivitamata. Arvestades üüriperioodi ja plaanitud marsruudi

pikkust, oli oluline, et sõidukit oleks kogu lepingu kehtivuse ajal võimalik koheselt käivitada.

Sõiduki puudus piiras seega oluliselt hageja võimalust kasutada sõidukit lepingus toodud

sihtotstarbel. Kõneeristuste väljavõtte ja kostja esindaja 23. juuli 2020 e-kirjaga on tõendatud,

et hageja teatas kostjale puudusest. Kostja pakkus hagejale 23. juulil 2020 kompromissi korras

200 eurot, kuid ei maksnud tegelikult seda summat ega kõrvaldanud puudust. Hageja ütles

lepingu üles 25. juuli 2020 e-kirjaga (dtl 53). Arvestades lepingu olemust, eesmärki ja tähtaega,

ütles hageja lepingu üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta oli kostjale puudusest

teatanud. Kostja kinnitas, et ta sai hageja 25. juuli 2020 e-kirja kätte (dtl 184). Hageja võis

lepingu VÕS § 278 ja § 279 lg 1 alusel seega üles öelda.

6. Lepingu ülesütlemine vabastab VÕS § 195 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende

lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja

kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise korral võib hageja VÕS § 195 lg 5 järgi

nõuda üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu tagastamist, st renditasu

tagastamist perioodi eest, mis jääb lepingu ülesütlemise ja lepingu tähtaja lõppemise vahele.

Lepingust nähtub, et hageja pidi maksma kostjale sõiduki kasutamise eest tasu 315 eurot.

Pooled ei vaidle, et hageja maksis selle ära. Sõiduk renditi seitsmeks päevaks, st renditasu oli

45 eurot päevas. Hageja saab VÕS § 195 lg 5 alusel nõuda kostjalt seega renditasu tagastamist

26. ja 27. juuli 2020 eest, so summas 90 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

7. Hageja väidab 14. detsembri 2021 menetlusdokumendis, et hageja üürihinna tagastamise

nõue on käsitletav hinna alandamisena. Hageja alandas hinna nullini, kuna lepingu sõlmimisega

soovitud eesmärk jäi saavutamata (dtl 126).

7.1. Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida

ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib

üürnik VÕS § 278 p 4 kohaselt alandada üüri vastavalt VÕS §-s 296 sätestatule. VÕS § 296 lg 1

näeb ette, et üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid või hoone korrashoiu- ja

parenduskulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada VÕS §-s 278

nimetatud puuduse või takistuse tõttu. VÕS § 296 lg 2 näeb ette, et kui asja sihtotstarbele

vastava kasutamise võimalus on VÕS §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes

vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest

kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.

7.2. Kohus tuvastas ülal, et sõidukil tekkis lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest hageja ei

vastuta ja mida hageja ei pea oma kulul kõrvaldama, so sõiduk ei käivitunud süüteluku rikkest

tulenevalt igakordsel käivitamisel koheselt. Hageja sai sõidukiga sellele vaatamata sõita Pärnust

Sjulsmarki. Hageja kinnitas, et ta sai sõiduki 21. juulil 2020 Pärnus tankimise järgselt käima

pärast 5-10-minutilist üritamist. See nähtub ka H. O. a ütlustest (dtl 185). Hageja kinnitas, et ta

sõitis sõidukiga laevale ja sealt ka maha. Hageja ei toonud välja, et laevalt maha sõitmine oleks

võtnud tunde. Hageja väitel õnnestus tal 23. juulil 2020 pärast mitme tunni pikkust katsetamist

sõiduk uuesti käivitada, käia tankimas ja laadida osa asju sõidukisse. Sel ajavahemikul ei olnud

sõiduki käivitamine ja kasutamine seega täielikult välistatud. Hageja pidi sõiduki käivitamiseks

lihtsalt täiendavalt energiat ja aega kulutama. Hageja ei väida, et ta oleks proovinud sõidukit

käivitada 24. ja 25. juulil 2020. Asja materjalidest ei nähtu seega, et sõiduki kasutamine oleks

olnud ajavahemikul 21. juuli 2020 kuni 25. juuli 2020 kogu aeg täielikult välistatud. Hageja

poolt üüri tasumisest täielik keeldumine, so selle nullini alandamine ei ole VÕS § 278 p 4 ja

§ 296 lg 1 alusel seega põhjendatud. Sõiduki sihtotstarbeline kasutamine oli VÕS §-s 278

nimetatud puuduse, so süütelukku rikke tõttu, ajavahemikul 21. juuli 2020 kuni 25. juuli 2020

siiski vähenenud. Hagejal on VÕS § 278 p 4 ja § 296 lg 2 alusel seega õigus alandada puudusele

vastaval määral sõiduki kasutamise tasu puudusest teada saamisest (21. juulist 2020) kuni

lepingu lõppemiseni (25. juuli 2020).

7.3. Hinda saab VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase

täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seda saab väljendada järgmise valemina

(vt nt Riigikohtu 9. oktoobri 2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-85-13, p 11): alandatud hind =

eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) * kokkulepitud hind / eseme

väärtus puuduseta (kohase täitmise väärtus). Kohase ja mittekohase täitmise väärtused tuleb

VÕS § 112 lg 1 teise lause järgi määrata kohustuse täitmise aja seisuga. Samas, kui kohase ja

mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab VÕS § 112 lg 1 kolmanda

lause järgi väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.

7.4. Lepingu alusel renditi kaubik Peugeot Boxer seitsmeks päevaks, mh Rootsis käimiseks ja

ilma tagatisraha maksmise kohustuseta. Sõiduki puudus oli see, et see käivitus süüteluku rikke

tõttu vahelduva eduga. Selleks, et samalaadse, kuid süüteluku rikkega sõiduki üürimise väärtus

välja selgitada (mittekohase täitmise väärtus), tuleks TsÜS § 65 kohaselt tuvastada, millise

turuhinna eest oleks võimalik üürida kaubikut Peugeot Boxer, millel on süütelukurike ja mis

koheselt ega hõlpsasti ei käivitu lepingus nimetatud tingimustel (seitsmeks päevaks, Rootsis

käimiseks, tagatisraha maksmise kohustuseta). Sellist turuhinda ei ole ilmselt võimalik välja

selgitada, kuna kaubikuid, mida ei ole võimalik käivitada, ei anta üürile. Seda ennekõike

põhjusel, et keegi ei sooviks sellist kaubikut ilmselt üürida. Mittekohase täitmise väärtust ei ole

seega antud juhul võimalik kindlaks teha. Kohus määrab VÕS § 112 lg 1 kolmanda lause alusel

mittekohase täitmise väärtuse asjaolusid arvestades ise. Kohus arvestab mittekohase täitmise

väärtuse määramisel, et hageja sai sõidukiga sõita Pärnust Sjulsmarki. Sõiduki käivitamine oli

teekonnal raskendatud. H. O. a ütlustest nähtub, et probleem tekkis, kui võti võeti süütelukust

välja, aga kui sõiduk oli korra tööle hakanud ja võti oli sees, siis töötas. Tõrkeid oli 5 – 7 korda

(dtl 185). Hageja väidetest ei nähtu, et üüriperioodi esimestel päevadel oleks sõiduki

käivitamisele kulunud väga palju aega. Üüriperioodi esimestel päevadel oli sõiduki

sihtotstarbeline kasutamine takistatud, kuid mitte väga laiaulatuslikult. Hageja väitel pidi ta

üüriperioodi kolmandal päeval sõidukit mitu tundi käivitama. Hagejal õnnestus see korraks,

kuid pärast seda enam ei õnnestunud. Kohus leiab eeltoodud asjaoludest koostoimes, et

mittekohase täitmise väärtus on vähemalt 35 eurot päevas, so kokku 175 (35 * 5) eurot.

Lepingu järgi oli sõiduki kasutamise tasu 315 eurot seitsme päeva eest, so 45 eurot päevas

(kokkulepitud hind). Kohtul ei ole alust arvata, et sõidukit oleks renditud muu kui turuhinna

eest, st kohase täitmise väärtus on samuti 315 eurot, so 45 eurot päevas.

Alandatud hinna leidmiseks tuleb seega mittekohase täitmise väärtus 175 eurot korrutada

kokkulepitud hinna 315 euroga ja jagada see kohase täitmise väärtuse 315 euroga. Alandatud

hind on 175 eurot.

7.5. Hageja väitel on tema poolt 25. juuli 2020 kostjale saadetud e-kiri mh hinna alandamise

avaldus. Hageja märgib e-kirjas, et sõidukil ei ole süütelukk korras ja hageja soovib, et kostja

hüvitaks hagejale lepingujärgse üürihinna 315 eurot. Hageja 25. juuli 2020 tahteavaldus on

seega suunatud tasutud üüri tagastamisele, so tegemist saab olla VÕS § 112 lg 2 ja 3 mõttes

hinna alandamise, so alandatud hinda ületava rahasumma tagastamise avaldusega. Kostja

kinnitas, et ta sai hageja 25. juuli 2020 e-kirja kätte. Hageja on seega teinud kostjale hinna

alandamise avalduse. Isegi, kui hageja 25. juuli 2020 e-kirja ei saa lugeda hinna alandamise

avalduseks, on selleks hageja 14. detsembri 2021 menetlusdokument, milles hageja märgib

selgelt, et ta alandab üürilepingust tuleneva üürihinna nullini (dtl 126). Hageja

14. detsembri 2021

menetlusdokument

edastati

kostjale

e-toimiku

vahendusel

15. detsembril 2021.

7.6. Hageja maksis kostjale üürilepingu kehtivuse aja, so 5 päeva eest 225 (45 * 5) eurot. Hageja

pidi maksma nimetatud ajavahemiku eest aga 175 eurot (alandatud hind). Hageja võib

VÕS § 278 p 4, § 296 lg 2 ja § 112 lg 1 – 3 alusel seega nõuda enamtasutud hinna tagastamist

summas 50 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

8. Hageja võib nõuda kostjalt lepingu ning VÕS § 278 p 3 ja 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist,

kui on täidetud eelkõige alljärgnevad üldised eeldused:

• kostja rikkus lepingut, so sõidukil tekkis lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest hageja

ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui sõiduki lepingujärgne

kasutamine oli takistatud;

• kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

• hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a

kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

8.1. Kohus tuvastas ülal, et sõidukil tekkis lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest hageja ei

vastuta ja mida hageja ei pea oma kulul kõrvaldama, so sõiduk ei käivitunud süüteluku rikkest

tulenevalt igakordsel käivitamisel koheselt. Lepingu p IV 2 näeb ette, et sõiduki rikkest tingitud

ja muud kahjud ei kuulu kandmisele rendifirma poolt. U. B. i ütlustest nähtub, et ta lisas

lepingule hageja andmed. Kostja esindajat ei olnud kohal. Kostja esindaja allkiri oli lepingul

juba olemas. Lepingu p IV 2 on seega VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimus, kuna see oli eelnevalt

kostja poolt lepingutes kasutamiseks välja töötatud ja hageja ei saanud selle sisu sellest

tulenevalt mõjutada. Asjaolu, et kostja seaduslikku esindajat ei olnud ajal, mil leping hagejale

allkirjastamiseks anti, isegi kohal, viitab, et hagejal ei olnud tegelikkuses võimalik lepingu

tingimuste üle läbi rääkida. Tegemist on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 2 alusel tühise tüüptingimusega,

kuna see piirab ebamõistlikult hageja, so tarbija, võimalusi nõuda kostjalt lepingu rikkumise

korral kahju hüvitamist. Kostja vastutab VÕS § 103 lg 1 ja 2 kohaselt lepingu rikkumise eest.

8.2. Hageja väitel tekkis talle lepingu rikkumise tõttu alljärgnev kahju: laevapilet Helsingi-

Tallinn (10.07.2020) 36 eurot; laevapiletid Muuga-Vuosaari-Muuga (21.07. ja 26.07.2020)

160 eurot; kütusekulu 23.07.2020 (1177,06 SEK) 116 eurot 82 senti; laevapilet mootorrattale

27 eurot; laevapiletid Vuosaari-Muuga (13.08.2020) 97 eurot; tasu H. O. ale 350 eurot.

Isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitama kahju juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb,

on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik

seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille

järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui esimese sündmuseta

poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit,

mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg

oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil

asendatakse ära jäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata

(Riigikohtu 8. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18).

8.2.1. Hageja toob välja, et kuna hageja ei saanud Rootsis üürida Eestisse sõitmiseks sõidukit,

sõitis hageja oma isikliku sõidukiga Eestisse eesmärgiga üürida sõiduk Eestist. Hageja ostis

8. juulil 2020 laevapileti selleks, et sõita 10. juulil 2020 Helsingist Tallinna. Pilet maksis

36 eurot. Kui sõidukil ei oleks tekkinud üüriperioodi jooksul puudust ja hageja oleks saanud

seda tõrgeteta kasutada, oleks hageja ikkagi pidanud maksma 8. juulil 2020 laevapileti eest

36 eurot selleks, et ta saaks tulla 10. juulil 2020 Eestisse ja üürida siin sõiduk. Lepingu

rikkumise ja hageja poolt 8. juulil 2020 laevapileti ostmiseks kulutatud 36 euro vahel ei ole

seega põhjuslikku seost, st sõidukil lepingu kehtivuse ajal puuduse tekkimine ei põhjustanud

seda, et hageja pidi maksma 8. juulil 2020 10. juuli 2020 laevapileti eest. Hageja nõue

laevapileti 36 euro hüvitamiseks tuleb jätta VÕS § 278 p 3, § 115 lg 1 ja § 127 lg 4 alusel

rahuldamata.

8.2.2. Hageja toob välja, et ta soetas 17. juulil 2020 laevapiletid Muuga-Vuosaari-Muuga

21. juuliks ja 26. juuliks 2020. Piletid maksid 160 eurot. Kui sõidukil ei oleks tekkinud

üüriperioodi jooksul puudust ja hageja oleks saanud seda tõrgeteta kasutada, oleks hageja ikkagi

pidanud maksma laevapiletite eest selleks, et ta saaks minna sõidukiga 21. juulil 2020 Muugalt

Vuosaarile ja tulla 26. juulil 2020 Vuosaarilt Muugale tagasi. Lepingu rikkumise ja hageja poolt

laevapiletite ostmiseks kulutatud 160 euro vahel ei ole seega põhjuslikku seost, st sõidukil

lepingu kehtivuse ajal puuduse tekkimine ei põhjustanud seda, et hageja pidi maksma

17. juulil 2020 laevapiletite eest. Hageja nõue laevapiletite 160 euro hüvitamiseks tuleb jätta

VÕS § 278 p 3, § 115 lg 1 ja § 127 lg 4 alusel rahuldamata.

8.2.3. Hageja toob välja, et ta tankis sõidukisse 23. juulil 2020 Circle K Norrfjärdeni tanklas

kütust 116 euro 82 sendi eest. Circle K tšekilt nähtub, et kütust tangiti 81,57 liitrit. Kui sõidukil

ei oleks tekkinud üüriperioodi jooksul puudust ja hageja oleks saanud seda tõrgeteta kasutada,

oleks hageja pidanud sõidukisse ikkagi kütust tankima. Hagejal oli lepingu üldsätete järgi p 4

järgi kohustus tagastada sõiduk täis kütusepaagiga, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Lepingust

nähtub, et sõiduki üleandmisel oli sõidukis ¼ paagitäit kütust. Lepingust ei nähtu samas, et

pooled oleksid kokku leppinud, et hageja võib sõiduki tagastada väiksema kütusekogusega kui

täispaak. Hageja ei ole sellise kokkuleppe olemasolule ka tuginenud. Lepingu rikkumise ja

hageja poolt kütusele kulutatud 116 euro 82 sendi vahel ei ole seega põhjuslikku seost, st

sõidukil lepingu kehtivuse ajal puuduse tekkimine ei põhjustanud seda, et hageja pidi maksma

sõiduki tankimiseks vajamineva kütuse eest 116 eurot 82 senti. Kütuse kahjuna hagejale

hüvitamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et hageja tegelikult kasutas rendiperioodil sõidukit

ja tekitas seeläbi vajaduse sõidukile kütust osta. See nõue jääb VÕS § 278 p 3, § 115 lg 1 ja

§ 127 lg 4 alusel samuti rahuldamata.

8.2.4. Hageja toob välja, et tal ei olnud võimalik Rootsist sõiduki asemel uut autot üürida,

mistõttu jäi tema ainsaks võimaluseks sõita oma mootorrattaga Eestisse ja vahetada see Eestis

sõiduki vastu, millega saaks kaasjuhi Rootsist ära tuua. Mootorratta laevapileti eest maksti

26. juulil 2020 kaasjuhi arvelduskontolt 27 eurot, mille hageja kaasjuhile hüvitas. Kui sõidukil

ei oleks tekkinud üüriperioodi jooksul puudust ja hageja oleks saanud seda tõrgeteta kasutada,

ei oleks hageja pidanud ostma mootorrattale uut laevapiletit, millega Eestisse tagasi tulla, kuna

ta oleks saanud sõita Eestisse kaubikuga ja kasutada seda laevapiletit, mille ta juba oli

26. juuliks 2020 kaubikule ostnud. Lepingu rikkumise ja hageja täiendava laevapileti ostmiseks

kulutatud 27 euro vahel on seega põhjuslik seos. Laevapileti summas 27 eurot ostmine nähtub

H. O. a kontoväljavõttelt (dtl 60). Kostja ei esitanud vastuväiteid ega tõendeid, mille põhjal

oleks alust arvata, et hageja ei kasutanud H. O. a kontolt 26. juulil 2020 tasutud laevapiletit

hageja poolt väidetud viisil. Kostjale oli lepingu sõlmimisel teada, et hageja läheb sõidukiga

Rootsi ja tuleb sellega Eestisse tagasi. Kostja jaoks pidi lepingu sõlmimisel olema seega

ettenähtav, et juhul, kui sõidukiga midagi juhtub ja hageja ei saa sõidukit reisi lõpuni kasutada,

peab hageja leidma muu viisi, kuidas Rootsist Eestisse tagasi tulla. Kahju oli seega lepingu

sõlmimisel kostja jaoks ettenähtav. Hageja võib VÕS § 278 p 3 ja § 115 lg 1 alusel nõuda

kostjalt seega laevapileti 27 euro hüvitamist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

8.2.5. Hageja toob välja, et hageja soetas 10. augustil 2020 13. augustiks 2020 laevapileti

Vuosaari-Muuga. Kui sõidukil ei oleks tekkinud üüriperioodi jooksul puudust ja hageja oleks

saanud seda tõrgeteta kasutada, ei oleks hageja pidanud 10. augustil 2020 ostma

13. augustiks 2020 uut laevapileti Vuosaari-Muuga. Hageja oleks sel juhul saanud sõidukiga

enda asjad Rootsist ära tuua ning uue sõiduki hankimise vajadust ei oleks olnud. Lepingu

rikkumise ja 13. augustiks 2020 uue laevapileti ostmise vahel on seega põhjuslik seos. Kostjale

oli lepingu sõlmimise ajal teada, et hageja üüris kaubiku ja plaanib minna sellega Rootsi. Kostja

pidi seega ette nägema, et hageja soovib ilmselt Rootsist mingeid asju ära tuua, sest miks muidu

üürida kaubik, mitte tavaline sõiduauto. Kostja pidi lepingu sõlmimisel seega ette nägema, et

sõiduki rikke korral võib hagejal tekkida vajadus hankida teine kaubik ja kasutada seda selleks,

et tuua oma asjad Rootsist ära. Hageja poolt 13. augustiks 2020 uue laevapileti ostmisest

hagejale tekkinud kahju pidi seega olema kostjale lepingu sõlmimisel ettenähtav. Laevapiletiga

on tõendatud, et see on ostetud mh kuni 7 meetri pikkuse ja kuni 4.2 meetri kõrguse sõiduki

jaoks, st et hageja kandis pileti kulu seoses kaubikuga Eestisse tulemiseks. Laevapiletiga on

tõendatud, et kulu suurus oli 97 eurot (dtl 61). Hageja võib VÕS § 278 p 3, § 115 lg 1 ja

§ 127 lg 3 - 4 alusel seega nõuda kostjalt 13. augusti 2020 laevapileti kulu 97 euro hüvitamist.

8.2.6. Hageja toob välja, et ta tasus kaasreisijale H. O. ale abi osutamise eest 350 eurot. H. O. a

ütlustest nähtub, et ta sai hagejalt 350 eurot üldiselt abi eest, tüli kompensatsiooniks ja selle

eest, et ta pidi jääma kauemaks Rootsi. Asja materjalidest ei nähtu, kas ja missugune kahju

tekkis sõiduki rikke tõttu H. O. ale ning sellest tulenevalt ei ole selge, kas hagejal oli seadusest

tulenev kohustus maksta H. O. ale hüvitist. Kostja ei saanud hagejale sõidukit üürile andes ette

näha, et juhul, kui sõidukil peaks tekkima lepinguperioodi jooksul rike, siis hageja maksab

sellest tulenevalt H. O. ale kompensatsiooni, kuigi H. O. al ei tekkinud asjaoludest tulenevalt

hageja vastu nõudeid, mida tal oleks võimalik hagejalt sisse nõuda. Hageja poolt H. O. ale abi

osutamise eest makstud 350 eurot ei kuulu VÕS § 278 p 3, § 115 lg 1 ja § 127 lg 3 alusel seega

kahjuna hüvitamisele, kuna tegemist ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjale lepingu rikkumise

võimaliku tagajärjena ettenähtava kahjuga. See nõue tuleb jätta rahuldamata.

9. Hageja nõue tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada seega järgmiselt: üüritasu tagastamise

nõue 140 (45 + 45 + 50) euro ulatuses ning mootorratta laevapileti hüvitamise nõue 27 euro

ulatuses ja 13. augusti 2020 laevapileti hüvitamise nõue 97 euro ulatuses, kokku 264 eurot.

Hageja võib VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda kostjalt 264 euro tasumisega

viivitamise eest viivist alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr on hetkel 8%

aastas. Hagi esitamise aeg on TsMS § 486 lg 2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamise aeg, so 21. aprill 2021. Hageja ülejäänud nõuded jäävad rahuldamata.

10. Kohus ei analüüsi käesolevas asjas tarbijavaidluste komisjoni otsust. Tarbijavaidluste

komisjoni otsuses välja toodud asjaolud ja järeldused ei ole kohtule siduvad. Kohus tuvastas ise

hagi aluseks olevad asjaolud ja tegi nende põhjal otsuse. Ka kostja kohta internetis avaldatud

kommentaarid ei puuduta hagi aluseks olevaid asjaolusid ega oma seetõttu asja lahendamisel

tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Hagi rahuldati ligikaudu 24% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

24% ulatuses kostja ja 76% ulatuses hageja kanda.

12. Kohus küsis menetlusosalistelt tunnistajatasu katteks ettemakse. Kohus selgitas istungil

tunnistajatele tunnistajatasu taotlemise korda. Tunnistajad ei ole tunnistajatasu taotlusi

esitanud. Tunnistajatel on TsMS § 160 lg 2 järgi õigus esitada tunnistajatasu taotlus kolme kuu

jooksul ajast, mil tunnistaja menetluses viimati osales. Istung oli 3. veebruaril 2022.

Tunnistajad saavad seega tunnistajatasu taotlusi esitada. Menetluskulude kindlaksmääramine

ei ole seega võimalik, kuna tunnistajatasu kui menetluskulu tekkimine ei ole selge. Kohus

määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 alusel seega kindlaks pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik