2-21-15684/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

23. veebruar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-15684

Tsiviilasi

Viljandi kohtutäituri Janek Pooli avaldus võlgniku

K.R.

mootorsõiduki

juhtimisõiguse

kehtivuse

peatamiseks ja selle andmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. novembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.R. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: Viljandi kohtutäitur Janek Pool

Puudutatud isik (võlgnik, määruskaebuse esitaja): K.R.

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

(sissenõudja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja B.B.

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 1. novembri 2021. a

määrus muutmata.

2. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta K.R. kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viljandi kohtutäitur Janek Pool (avaldaja, kohtutäitur) esitas 6. oktoobril 2021 Tartu

Maakohtule avalduse K.R. (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja

selle andmise keelamiseks.

Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku vastu algatatud täiteasi

nr XXXXXXXXXX (täiteasi) elatise sissenõudmiseks. Täiteasja algatamise aluseks on A.A.

(sissenõudja; laps) seadusliku esindaja B.B. (ema) vahendusel esitatud täitmisavaldus ja

Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-70118 (täitedokument),

millega on võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõistetud igakuine elatis ½ Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 6. oktoobri 2021. a seisuga on elatise võlg

18 051 eurot 40 senti ja elatisabi võlg 5100 eurot 7 senti.

Võlgnikul on kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus. Sissenõudja ema andis 10. augustil 2021

nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja selle andmise

keelamiseks. Kohtutäituri hoiatus elatise maksmata jätmise tagajärgede eest toimetati

võlgnikule kätte 2. septembril 2021. Võlgnik hoiatusele ei reageerinud.

2. Võlgnik vastust avalduse kohta ei esitanud.

3. Sissenõudja vastust avalduse kohta ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus rahuldas 1. novembri 2021. a määrusega kohtutäituri avalduse. Maakohus

peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult, luges juhtimisõiguse

peatunuks kohtumääruse jõustumisest ning keelas tähtajatult võlgnikule mootorsõiduki

juhtimisõiguse andmise. Võlgnik on kohustatud viie tööpäeva jooksul määruse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Maakohus märkis, et lõpetab võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse

ja loa andmise keelu võlgniku avalduse alusel määrusega, kui

▪ võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise;

▪ sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud

seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul;

▪ õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku

suhtes ebaõiglane või

▪ elatise maksmise kohustus on lõppenud.

Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.

Määruse kohaselt ei ole võlgnik ülalpidamiskohustust sissenõudja ees täitnud. Tema suhtes

on algatatud täitemenetlus. Elatise võlg on 6. oktoobri 2021. a seisuga 18 051 eurot 40 senti

ja elatisabi võlg 5100 eurot 87 senti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg 1 p 2 järgi

võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud

võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui

võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu

jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara

arvelt. Kui kohus piirab TMS § 1772 alusel võlgniku õigust, peatab loa kehtivuse või teeb

mõlemat või tunnistab võlgniku dokumendi kehtetuks, keelab ta ka vastava õiguse või loa või

dokumendi või nende kõigi andmise sama kohtumäärusega (TMS § 1772 lg 2).

Võlgnikul on mootorsõiduki juhiluba, mis on välja antud 4. aprillil 2019. Kohtutäitur on

võlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramisest. Võlgnik ei ole reageerinud

kohtutäituri hoiatusele ega täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg-s 1

sätestatud tingimust. Võlgnik ei ole ka käesolevas asjas kohtutäituri esitatud avaldusele

vastanud. Kohtule ei ole teada ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine ja selle

andmise keelamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane.

Elatise eesmärk on kindlustada lapsele pidev ja vajalik ülalpidamine. Võlgniku õiguste

piiramise eesmärk ei ole võlgnikku karistada elatise tasumata jätmise eest, vaid tegemist on

meetmega, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama

mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Kuna senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud

piisavad, tuleb elatise sissenõudmiseks kohaldada täiendavaid abinõusid.

Kohus lõpetab võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise

keelamise TMS §-d 1775 sätestatud tingimustel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Võlgnik palub 15. novembril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada.

Määruskaebuse kohaselt leidis võlgnik endale töökoha, mis eeldab mootorsõiduki

juhtimisõigust. Tööl käies saab ta maksta lapsele igakuist elatist ning tekkinud võlgnevust.

Samuti vajab võlgnik juhilube kohtulahendist tulenevat ühiskondlikult kasuliku töö tegemise

kohustuse täitmiseks. Ilma autota võlgnik liikuda ei saa. Ühistransport liigub harva ja

ebasobilikel kellaaegadel. Võlgnikul on vaja käia autoga ka arsti juures ja apteegis. Võlgnikul

on astma, mistõttu kasutab ta igapäevaselt ravimeid. Lisaks ei saa ta töötada astma tõttu nt

tolmuses või kemikaalidega keskkonnas.

Võlgnik sai kohtutäituri kirja septembris kätte, kuid ei saanud dokumenti avada. Kohtutäiturit

ta dokumendi avamise võimatusest ei teavitanud. Võlgnik ei vastanud ka kohtu kirjale, kuna

arvas, et asi vaadatakse läbi istungil.

Võlgniku vanemad ja vend on aastate jooksul teinud korduvaid ülekandeid sissenõudja

kontole, kuna ei teadnud, et võivad tasuda ise kohtutäiturile.

Võlgnik elas lapse emaga koos vahelduva eduga 2011. a-st kuni 2019. a aprillini. Kooselu

ajal pidas võlgnik peret ülal. Võlgnikul tekkis lapse emaga suurem tüli 2014. a-l ning siis

nõudis ema elatist, pöördudes kohtutäituri poole. Kui võlgnik ja ema koos elasid, siis

menetlust ei peatatud ega lõpetatud. Seejuures on ema lapse kasuks makstud elatise

võlgnikule tagasi kandnud.

6. Täitur ei nõustu määruskaebusega ning palub avalduse rahuldada.

Võlgnik on esile toonud üldise põhjenduse juhtimisõiguse peatamise ebaõigluse kohta, kuid

see ei tulene võlgnikust endast. Võlgnikul on võimalik leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki

juhtimisõigust ning asuda täitma lapse ees olevat kohustust. Juhtimisõiguse puudumine küll

ahendab töö leidmise võimalusi, kuid see ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle

asumisel. Kui võlgnik teeb tasuta tööd või keeldub loovutamast osa töötasust lapse elatise

katteks (töötasu ei kanta kontole, võlgnik töötab mitteametlikult ega anna kohtutäiturile teada,

kes talle töötasu maksab), ei pea kohtutäitur arvestama võlgniku põhjendust, et ta vajab

TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud õigust või luba töö tegemiseks.

Täiteasi on kestnud alates 26. novembrist 2014. Selle aja jooksul on võlgnik töötanud neljas

erinevas äriühingus, kuhu edastati ka töötasu arestimise aktid. Pooltel juhtudel lahkus võlgnik

töölt pärast esimest sissetulekust kinnipidamist ning teistel juhtudel ei jõutud kinnipidamist

teostada. Võlgniku käitumise tõttu ei saa optimistlikult suhtuda tema lubadusse hakata tasuma

igakuist elatist ning võlgnevust.

7. Lapse ema arvates on mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine põhjendatud.

Võlgnik on küll töötanud, kuid ta ei ole sel ajal lapsele elatist maksnud. Lisaks ei ole ta

suuteline tööl käima. Ta tarvitab alkoholi ja kangeid rahusteid. Teda on ka mitmel korral

karistatud sõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Lapse vanaema ja võlgniku vend on kandnud lapsele raha kingituseks või taskurahaks.

Tegemist ei olnud elatisega.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

10. Võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine ja selle andmise

keelamine (TMS § 1772 lg 1 p 2 ja lõige 2) on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme

kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

käesolevas asjas diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on seadusest tulenevat

kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Maakohus on õigesti leidnud, et võlgniku

mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ja selle andmise keelamine on põhjendatud.

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja

§ 654 lg-st 6 neid ei korda.

Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. TMS §-d 1771 jj näevad kohtutäiturile sissenõudja nõusolekul ette võimaluse

pöörduda kohtusse lapse elatise võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramiseks, kui

võlgnik ei ole täitemenetluses kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ega ole seejärel

30 päeva jooksul täitnud ka vähemalt ühte kohtutäituri hoiatuses märgitud seaduses ette

nähtud tingimust juhtimisõiguse piiramise vältimiseks. Kohus võib TMS § 1772 lg 1 p 2

alusel sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku

hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui

võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu

jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara

arvel.

Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur esitanud arvestuse täiteasjas makstud elatise

kohta, millest järeldub, et võlgnik ei ole täitemenetluse ajal vähemalt kolme kuu jooksul

korrapäraselt elatist maksnud (tl-d 2–3). Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlgnikul oleks

vara, mille arvelt elatist sisse nõuda. Seda ei ole väitnud ka võlgnik esitatud määruskaebuses.

Seega tuvastas maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti, et TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud

eeldused on täidetud.

Ringkonnakohus märgib, et elatise korrapäraseks tasumiseks ei saa lugeda R.R. ja E.R. poolt

lapsele väikestes summades tehtud ülekandeid (tl-d 43–53). Maksekorraldustelt nähtuvalt on

enamjaolt olnud tegemist kingituste ja nn taskurahaga. Lisaks ei ole lapse ema ega ka võlgnik

ise väitnud, et vanematel oleks kokkulepe elatise tasumiseks sellisel viisil ja summas.

10.2. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt

kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane.

Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise

tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema

ülalpeetava toimetulekut (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071,

p 17).

10.2.1. Praeguses asjas ei ole võlgnik kohtutäiturile ega maakohtule esitanud põhjendusi,

millest võiks järeldada, et mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramine oleks tema suhtes

ebaõiglane. Samas on võlgnik määruskaebuses kinnitanud, et sai TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud

kohtutäituri hoiatuse septembris 2021 kätte (tl 21). Ringkonnakohus märgib, et kuigi võlgniku

väitel ei saanud ta kohtutäituri edastatud dokumentidega tutvuda, pidi ta kohtutäituri edastatud

elektroonilise kirja sisust aru saama, et kohtutäitur hoiatab teda mootorsõiduki juhtimisõiguse

kehtivuse peatamisest. Lisaks oleks võlgnik pidanud ise kohtutäiturile dokumentide

avanemise võimatusest teada andma. Samuti on võlgnik kätte saanud maakohtu 8. oktoobri

2021. a määruse avalduse menetlusse võtmise kohta, milles anti võlgnikule tähtaeg avalduse

kohta kirjaliku seisukoha esitamiseks. Samas ei saanud võlgnik sellest määrusest järeldada,

et saab esitada avalduse kohta seisukohti ja vastuväiteid istungil, kuna maakohus on samas

määruses märkinud, et asi (määruses ekslikult nimetatud kaebus) vaadatakse läbi ja

lahendatakse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata (tl 14). Samuti on maakohus

nimetatud määruses võlgnikule selgitanud tema tõendamiskoormist. Seega olid võlgnikule

menetluslikud õigused enda huvide kaitseks tagatud.

Eeltoodust tulenevalt võttis võlgnik riski, et tema juhtimisõigust võidakse piirata, kui ta jätab

oma seisukohad ja tõendid esitamata. Arvestades maakohtu selgitusi, ei saanud võlgnikule

jääda ka tema tõendamiskoormis ebaselgeks. Ringkonnakohus märgib, et hagita menetluses

on kohtu roll tõendite kogumisel küll aktiivsem kui hagimenetluses, kuid uurimispõhimõte

(TsMS § 477 lg-d 5 ja 7) ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike

asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt ka Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus

tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17.2).

10.2.2. Võlgnik tugineb määruskaebuses sellele, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust

tööülesannete täitmiseks ning selle piiramine raskendab ühiskondlikult kasuliku töö tegemise

kohustuse täitmist ning arsti juures ja apteegis käimist. Samuti väidab võlgnik, et hakkab tööle

asumisel tasuma lapsele igakuiselt elatist ja tekkinud võlgnevust.

Asja materjalidest nähtuvalt asus võlgnik tööle XXXXXX OÜ-s metsanduse oskustöölise

ametikohale alates 9. detsembrist 2021 (tl-d 23, 67–68). Samas ei ole võlgnik põhistanud, et

metsanduse oskustöölise tööülesannete täitmine on juhtimisõiguse piiramise tõttu takistatud

ning see ametikoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust ka

eeldada, et metsanduse oskustöölise ametikoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu (võrreldes nt

autojuhi ametikohaga). Lisaks ei ole võlgnik kohtule esitanud tõendeid, et tema tervislik

seisund ei võimaldaks tal tööd teha.

Ringkonnakohus möönab, et juhtimisõiguse peatamine muudab võlgniku elukorralduse

keerulisemaks. Samas ei too see kaasa olukorda, kus võlgnikul ei oleks enam üldse võimalik

tööle, arsti juurde, apteeki jm jõuda. Võlgniku väitel elab ta XXXXX külas. Viljandimaa

Ühistranspordikeskuse kodulehelt nähtuvalt asub nii XXXXX külas kui ka sellest ligikaudu

kahe kilomeetri kaugusel X teeristis) bussipeatus, mille kaudu on bussiühendus võlgniku

elukohalähedaste suuremate asulatega erinevatel kellaaegadel. Seega on võlgnikul võimalik

kasutada liiklemiseks ühistransporti.

10.3. Eelmärgitust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited ringkonnakohtu

arvates alust järeldada, et TMS § 1774 lg-s 2 sätestatud eeldused võlgniku mootorsõiduki

juhtimisõiguse piiramata jätmiseks on täidetud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks

asunud elatisnõuet täitma, sõlminud sissenõudjaga kokkuleppe elatise tasumiseks või toonud

esile selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et mootorsõiduki juhtimisõiguse

kehtivuse peatamine ja selle andmise keelamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Seega jätab

ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

11. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku (määruskaebuse esitaja) kanda.

Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäituril või sissenõudjal oleks määruskaebuse esitamisest

tingitud rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Seetõttu puudub vajadus

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest