2-21-15708/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-15708

Tsiviilasi

AO ROSEXIMBANK hagi N G (pankrotis) vastu N G

(pankrotis)

võlausaldajate

üldkoosoleku

otsuse

kehtetuks tunnistamiseks ja nõude esitamise tähtaja

ennistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

AO

ROSEXIMBANK

(registrikood

1027739109133)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tavo Tiits ja

advokaat

Medeia

Džaparidze

(e-post:

menetlus@njordlaw.ee)

Kostja: N G (pankrotis, isikukood xxx) pankrotivõlgniku

esindaja R J (e-post: xxx)

Pankrotihaldur Kristo Teder (e-post: kristo@mmab.ee)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AO ROSEXIMBANK hagi N G (pankrotis) vastu N G (pankrotis) võlausaldajate

27.09.2021 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja nõude esitamise tähtaja

ennistamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta AO ROSEXIMBANK kanda.

2. Jätta N Gi (pankrotis) menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

AO ROSEXIMBANK esitas 06.10.2021 Harju Maakohtule hagi N G (pankrotis) vastu N G

(pankrotis) 27.09.2021 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega

otsustati mitte ennistada AO ROSEXIMBANK´i nõude esitamise tähtaeg ja ennistada nõude

esitamise tähtaeg.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas kohus N Gi (pankrotis) pankroti välja 06.10.2020. Pankroti

väljakuulutamisel nimetati pankrotihalduriks Kristo Teder. Kostja pankrotiteade avaldati

Ametlikes Teadaannetes 06.10.2020. Kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 93 lõikega 1,

pidid võlausaldajad teatama haldurile oma nõuetest kostja vastu kahe kuu jooksul alates

pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Hageja on kostja võlausaldaja,

kellele kuuluvad pankrotimenetluses rahalised nõuded kokku summas 81 716 622,43 rubla

ehk 1 091 608,63 eurot. Hageja nõuded tulenevad 24.07.2018 kostjaga sõlmitud

käenduslepingust nr xxx millega kostja kohustus tagama hageja ja kostjaga seotud äriühingu

OOO xxx vahel 24.07.2018 sõlmitud pangagarantii väljastamise lepingu xxx. Lepingu

kohaselt pidi hageja väljastama OOO xxx nimel Venemaa maksuametile1 garantiikirja

maksusumma tasumiseks. 25.07.2018 väljastas hageja Venemaa maksuametile vastava

garantiikirja. 15.03.2019 sai hageja Venemaa maksuametilt maksusumma tasumise nõude 77

326 347 rubla (1 032 961.302 eurot) ulatuses. Hageja kandis kooskõlas lepinguga

pangagarantii alusel Venemaa maksuametile nõutud summa ning esitas OOO´le xxx nõude

tasutud maksusumma tagastamise kohta. Kuivõrd OOO xxx jättis hagejale nõutud summa

tagastamata, esitas hageja käenduslepingu alusel vastava nõude kostjale. Kostja ei ole oma

kohustust täitnud. Hageja pöördus Venemaa kohtusse kostja võlgnevuse ja viivise

sissenõudmiseks. Venemaa kohtuotsusega rahuldati hageja nõuded täielikult. 07.09.2021

esitas hageja taotluse Venemaa kohtuotsuse tunnustamiseks Eesti territooriumil (kohtuotsuse

tunnustamise menetlus on hagi esitamise seisuga veel pooleli).

Hageja sai kotja pankrotimenetlusest teada alles siis, kui oli möödunud PankrS § 93 lg 1

järgne tähtaeg pankrotihaldurile nõuetest teadaandmiseks. Kohe, kui hageja sai kostja

pankrotimenetlusest teada, alustas ta nõudeavalduse ettevalmistamisega ja vajalike tõendite

kogumise ja tõlkimisega. 09.09.2021 esitas hageja oma nõudeavalduse koos avaldusega nõude

esitamise tähtaja ennistamiseks. Hageja selgitas, et tal oli mõjuv põhjus, miks nõudeavaldus

oli esitatud hilinemisega. Nimelt on hageja kolmanda riigi isik ning tal puudus mõistlik

võimalus saada varem teada kostja pankrotimenetlusest. 27.09.2021 toimus kostja

võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorrapunkti nr 1 raames toimus hageja nõudeavalduse

esitamise tähtaja ennistamise taotluse läbivaatamine. Võlausaldajate üldkoosolekul osales

lisaks hagejale xxx AS, kelle nõue ületab oluliselt hageja nõuet. xxx AS hääletas

nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamisele vastu. Selle tulemusena tegi võlausaldajate

üldkoosolek otsuse, millega jäeti hageja nõudeavalduse esitamise tähtaeg ennistamata. Hageja

hinnangul on eeltoodud võlausaldajate üldkoosoleku otsus seadusevastane ning kahjustab

võlausaldaja huve. Seetõttu esitab hageja hagiavalduse kohtusse, paludes tunnistada kostja

võlausaldajate 27.09.2021 üldkoosoleku otsus kehtetuks.

Hageja esitas 26.01.2022 seisukoha kostja vastusele. Hageja leiab, et kostja seisukoht, mille

kohaselt pankrotiseaduses puudub erisäte, mis lubaks välisriigi isikutel esitada nõudeavaldus

pikema tähtaja jooksul kui asukohariigi võlausaldajatel, puudub alus hageja nõudeavalduse

esitamise tähtaja ennistamiseks, on põhjendamatu. Välisriigi võlausaldaja on objektiivselt ja

vaieldamatult nõrgemas positsioonis võrreldes Eestis asuvate võlausaldajatega. Hageja

nõudeavaldus ei ole mingil määral mõjutanud ega viivitanud pankrotimenetlust, et see oleks

käsitletav ebaõiglasena teiste võlausaldajate suhtes. Nimelt hageja nõudeavalduse esitamise

hetkel käisid võlausaldajate vahel vaidlused nõuete tunnustamise üle, seega oli

pankrotimenetlus juba niikuinii seiskunud. Seega hageja nõudeavalduse ennistamine ei tooks

kaasa negatiivseid tagajärgi, kuivõrd osade võlausaldajate nõuded ei ole veel niikuinii

tunnustatud.

Kostja vastuväited

Kostja ei nõustu hagiga ning palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja märgib, et vaidluse all on küsimus, kas hagejal oli mõjuv põhjus nõudeavalduse

esitamise tähtaja ennistamiseks. Kostja hinnangul sellist mõjuvat põhjust ei esine.

Pankrotiseadus näeb ette võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte, seadus ei sätesta

erandit, et välismaistel isikutel oleks õigus esitada nõudeavaldus pikema tähtaja jooksul kui

asukohariigi võlausaldajatel. Hageja on suur Venemaal tegutsev pank, kelle tegevus on panga

nimest järeldades rahvusvaheline, seega peab hagejal olema kogemusi rahvusvahelises

suhtluses, sh juriidiliste tähtaegade järgimises. Hageja ei ole lihtne Vene Föderatsiooni

kodanik, kes tõesti võib-olla ei tea ega oska antud olukorras käituda aga suure Vene panga

osas ei saa seda eeldada. Hageja nõude aluseks olevas kohtuotsuses on korduvalt märgitud, et

kostja näol on tegemist Eesti Vabariigi kodanikuga, seega ei saanud hagejale olla üllatuseks

see, et kohtuotsust võib olla vajadus täita välisriigis, st Eesti Vabariigis, samuti oli kostja

elukohariik teada juba käenduslepingu sõlmimisel, seega kokkuvõttes oli see hageja teadlik

risk, kui ta võttis tagatiseks välismaise isiku käenduse. Kui heita pilk asjaolude kronoloogiale,

siis selgub, et Vene kohtu lahend oli hagejal olemas juba 23.06.2020, kostja pankrot kuulutati

välja 06.10.2020 ja nõuete esitamise tähtaeg saabus 06.12.2020. Seega oli hagejal piisavalt

aega (ca 6 kuud), et välja selgitada Vene kohtu otsuse täitmise võimalused kostja osas. Kostja

mõistaks hageja nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, kui Vene kohtu otsus

oleks tehtud kostja pankrotimenetluse ajal, kuid praeguse kaasuse asjaolude kohaselt oli

hagejal mõistlik aeg Vene kohtu otsuse täitmisele pööramiseks ja nõudeavalduse esitamise

tähtaja mööda laskmise risk lasub hagejal. Ja nagu nähtub hagiavaldusest ja ka 09.09.2021

esitatud nõudeavaldusest, siis on hagejal piisavaid teadmisi ja kontakte, et võtta endale pädev

esindaja Eestis, kuid esindaja võtmise viivitamise ja sellega kaasnenud tähtaja möödumise

riski kannab hageja.

Kostja hinnangul ei ole hageja nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks välja toonud

ühtegi sündmust, mille tekkimist ja kulgemist hageja vahetult mõjutada ei saanud. Kostja

hinnangul ei ole hageja välja toonud usutavat objektiivset põhjust nõudeavalduse esitamise

tähtaja ennistamiseks. Lisaks ei saa kostjale ette heita seda, et ta ei andnud pankrotihaldurile

infot seoses kõnealuse Vene Föderatsiooni kohtu otsuse alusel välja mõistetud nõude osas.

Kohtuotsusest nähtub, et kostjal endal puudus info selle kohtuasja kohta. Hageja nõude

aluseks olevast Vene kohtuotsusest nähtub, et kostjale ei ole ühtegi kohtumenetluse

dokumenti kätte antud, seega ei pruugi olla Vene kohtu otsus Eestis täidetavaks tunnistatav ja

seetõttu võib ära langeda ka hageja nõude alus.

Kostja on seisukohal, et Eesti pankrotimenetlus näeb ette võlausaldaja aktiivse osavõtu

pankrotimenetlusest ning asjatute viivitusteta pankrotimenetluse, samuti võlausaldajate võrdse

kohtlemise. Kostja leiab, et hageja avaldus nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks ei

ole kooskõlas pankrotimenetluse põhiprintsiipidega. Hageja nõudeavalduse esitamise tähtaja

ennistamine rikuks võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi ja oleks ebaõiglane

võlausaldajate suhtes, kes on nõudeavaldused esitanud tähtaegselt.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil ja uurinud tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi

kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

Pooltel puudub vaidlus selles, et Harju Maakohus kuulutas 06.10.2020 määrusega tsiviilasjas

nr 2-20-12096 välja N Gi pankroti. 06.10.2020 ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded

pankrotiteade. Kooskõlas PankrS § 93 lõikega 1 pidid võlausaldajad teatama haldurile oma

nõuetest võlgniku vastu kahe kuu jooksul alates 06.10.2020. Hageja esitas 09.09.2021

pankrotihaldurile nõudeavalduse ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Hageja

palus nõude esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et hageja on välisriigi äriühing ning tal

puudus informatsioon võlgniku pankroti väljakuulutamisest, millest tulenevalt ei olnud

hagejal võimalik oma nõudeavaldust tähtaegselt esitada. Võlgnik esitas ise pankrotiavalduse

ja oleks pidanud teavitama pankrotihaldurit ka kõikidest võlausaldajatest. 27.09.2021

toimunud võlgniku võlausaldajate üldkoosoleku otsusega jäeti hageja nõude esitamise tähtaeg

ennistamata.

PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1.

veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, §

55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja

tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni

ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021.

aasta 31. jaanuarini. Kohus leiab, et PankrS § 193 lõikes 5 nimetatud sätetega analoogiliselt

tuleb

enne

01.02.2021

menetlusse

võetud

pankrotiavalduse

alusel

algatatud

pankrotimenetlustes jaotusettepanekut ja sellega seotud nõuete tunnustamist ning tähtaja

ennistamist puudutavas osas kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni

31.01.2021. Kuivõrd käesoleval juhul on võlgniku pankrot välja kuulutatud 06.10.2020,

kohaldab kohus enne 01.02.2021 kehtinud PankrS redaktsiooni.

PankrS § 93 lõike 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

PankrS § 102 lg 1 kohaselt ennistab võlausaldajate üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude

ennistamise tähtaja, kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast PankrS § 93 lg-s 1

nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut. Nõuet ei saa

esitada pärast seda, kui kohtule on kinnitamiseks esitatud jaotusettepanek. Vaidlus puudub

selles, et hageja nõudeavaldus on esitatud enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut ja

võlgniku pankrotimenetluses ei ole esitatud jaotusettepanekut.

PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse

ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

PankrS § 83 lg 2 kohaselt võib 10 päeva jooksul võlausaldajate üldkoosolekul otsuse

tegemisest arvates esitada kohtule nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt osaleb üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees.

PankrS § 103 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja kohtus vaidlustada võlausaldajate üldkoosoleku

otsuse, millega jäeti ennistamata nõudeavalduse esitamise tähtaeg. Kui kohus leiab, et

üldkoosolek on põhjendamatult jätnud ennistamata nõude esitamise tähtaja, tunnistab kohus

otsuse selles osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja.

Kohus leiab, et selleks, et tunnistada üldkoosoleku otsus hageja poolt vaidlustatud osas

kehtetuks ja ennistada hageja nõude esitamise tähtaeg, peab kohus leidma, et üldkoosolek on

põhjendamatult jätnud hageja nõude esitamise tähtaja ennistamata. Pooled vaidlevad selle üle,

kas esineb alus hageja nõude esitamise tähtaja ennistamiseks.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ilmus teade võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.10.2020. Seega oli PankrS § 93 lg 1 alusel

võlausaldajate nõuete esitamise viimane tähtpäev 06.12.2020. Ametlike Teadaannete

põhimääruse § 1 lg 1 sätestab, et Ametlikud Teadaanded on Eesti Vabariigi ametlik

võrguväljaanne, milles avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused nende avalikult

teatavakstegemiseks. Pankrotiseadus ei ole sätesta haldurile kohustust toimetada nõuete

kaitsmise koosoleku teade võlausaldajale vahetult kätte. Kohus on seisukohal, et väljaandes

Ametlikud Teadaanded avaldatav teade on seadusest tulenevalt kohustuslik ja ühetaoliselt

kohaldatav kõigile võlausaldajatele ning võlgniku poolt teabe andmise kohustuse võimalik

rikkumine ei oma antud juhul tähendust, kuna seadus ei seo võlausaldaja nõudeavalduse

tähtaegse esitamise kohustust võlgniku käitumisega. Antud tähtaja näol on tegemist kõigile

võlausaldajatele ühtviisi kohustusliku tähtajaga, mille ennistamine saab toimuda vaid

võlausaldajast sõltumatute objektiivsete mõjuvate põhjuste esinemisel. Riigikohus on oma

lahendites korduvalt asunud seisukohale, et tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel peab

kohus hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud, st usutavaks teinud, mõjuva põhjuse

olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida (näit Riigikohtu 24. jaanuari 2007 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 p 10; 23. mai 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07 p 10).

Mõjuva põhjuse hindamine tähendab kohtu diskretsiooniotsuse tegemist, kuivõrd

tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu (näit

Riigikohtu määrused tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 p 11 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07 p 9).

Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja sai võlgniku pankrotimenetlusest teada juhuslikult

alles pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist, olenemata sellest, et pankrotiteade avaldati

väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 33 lg 1, ei saa pidada objektiivseks

põhjuseks, mille esinemist ei saanud hageja ise vahetult mõjutada. Hageja nõudeavaldusele

lisatud Vene Föderatsiooni Presnenski piirkonnakohtu 23.06.2020 otsusega on tõendatud, et

hageja oli hagi esitanud muuhulgas kostja kui käendaja vastu, olles teadlik asjaolust, et kostja

näol on tegemist Eestis elava isikuga. Seega oli hagejal piisavalt aega, et ennast oma nõude

maksmapanekuks Eestis kehtiva seadusandlusega kurssi viia. Asjaolu, et hageja on Venemaal

tegutsev äriühing, kellel puudub väidetavalt kokkupuude Eestiga, ei ole mõjuvaks põhjuseks

tähtaja ennistamiseks. Seadus ei erista nõudeavalduse esitamise tähtaja kohaldamisel Eesti ja

välismaiseid äriühinguid. Seega leiab kohus, et üldkoosolek on põhjendatult jätnud

ennistamata hageja nõude esitamise tähtaja. Hageja oli juba enne nõuete esitamise tähtaja

lõppemist teadlik oma nõudeõigusest pankrotivõlgniku vastu. Hageja esitas nõudeavalduse ja

selle esitamise tähtaja ennistamise avalduse alles 09.09.2020, seega ilmselge hilinemisega.

Eelneva alusel tuleb hagi jätta rahuldamata.

Kohus märgib täiendavalt, et PankrS § 102 lõige 2 sätestab, et kui nõude esitamise tähtaega ei

ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Seega ei ole hagejat ka tähtaja

ennistamata jätmise tõttu tema nõudeõigusest ilma jäetud, vaid hageja nõue rahuldatakse

tunnustamise korral pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud ja teatas, et tal menetluskulusid ei ole

tekkinud. Seega jätab kohus kostja menetluskulud kindlaks määramata.

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik