2-20-8064/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-8064

Kohtuasi

X hagi C vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.05.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3439,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant):

X

(isikukood

XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Valeria Titova

Kostja (vastustaja): C (isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja 25.08.2021 vastuses apellatsioonkaebusele sisalduv taotlus

apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks.

2. Jätta

kostja

25.08.2021

vastuses

apellatsioonkaebusele

ja

06.02.2022

menetlusdokumendis sisalduvad taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks

rahuldamata ja jätta lisatud tõendid vastu võtmata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 07.05.2021 otsus osas, milles maakohus jättis kostjalt

hageja kasuks välja mõistmata elatise võlgnevuse summas 2153,79 eurot ja teha

selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevus

perioodi eest alates 12.09.2019 kuni 01.06.2020 summas 2153,79 eurot. Muus osas

jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Harju Maakohtu 07.05.2021 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 166 euro suuruses summas alates

02.06.2020 kuni hageja kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseni, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, s.o 11.09.2022.

5. Lugeda otsuse kehtiv resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

5.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2-20-8064

5.2. Välja mõista C-lt igakuiselt elatis summas 166 eurot X kasuks alates 02.06.2020

kuni X kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseni, kuid mitte kauem

kui 21-aastaseks saamiseni, s.o 11.09.2022.

5.3. Elatise summad kanda iga jooksva kuu 5.kuupäevaks Q arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis“.

5.4. Juhul, kui C on kohtumenetluse kestel X-le maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

5.5. Välja mõista C-lt X kasuks elatise võlgnevus perioodi eest alates 12.09.2019 kuni

01.06.2020 summas 2153,79 eurot.

5.6. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 02.06.2020 Harju Maakohtule hagi C vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja

mõista igakuise elatise summas 400 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja 21-aastaseks

saamiseni, kandes selle hageja ema, Q arveldusarvele hiljemalt iga jooksva kalendrikuu 5.

kuupäevaks. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse perioodi 12.09.2019

–01.06.2020 eest summas 3 439,40 eurot.

2. Q ja kostja abielust on sündinud hageja. 27.04.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-

126078 mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 04.11.2016 summas

126,33 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. 11.09.2019 sai hageja täisealiseks ning sellest

hetkest saati ei ole kostja tasunud enam hageja ülalpidamiseks elatist, kuigi hageja jätkas oma

haridusteed gümnaasiumis. Võrreldes ajaga, mil kostja maksis hagejale elatist, ei ole hageja

eluvajadused muutunud, vaid vastupidi väljaminekud hageja peale aina kasvasid. Hageja

kinnitab, et tal puudub sissetulek ja vara (nt kinnisvara või sõidukid), mille arvelt saaks hageja

oma eluvajadusi rahuldada. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 996,59 eurot ning

lisaks on viimase 6 kuu jooksul täiendavalt kulunud ühekordsetele väljaminekutele 595 eurot.

Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele kostja poole, ei ole kostja elatist enam maksnud.

3. Kostja töötab talle endale kuuluvas ettevõttes X OÜ ja kostja sissetulekud on suurenenud.

Samuti on kostjal vara – sõidukid ja haagised, sealhulgas kallihinnaline Mercedes-Benz.

2-20-8064

Kostja vastuväited

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Hagi on esitatud suveperioodil ning puuduvad tõendid selle kohta, kas hageja jätkab õppimist

sügisel või mitte. Hageja igakuised kulud ei ole põhjendatud ning kostja majanduslik olukord

ega sissetulek ei anna talle mingeid võimalusi elatise tasumiseks täisealise lapsele kuna

sissetulek on ebapiisav isegi enda ülalpidamiseks. Kostja peab ülal ka enda töötuks jäänud

abikaasat. Samuti on kostja on seisukohal, et perekonnaseaduse (PKS) § 108 pole kohaldatav

täisealiseks saanud laste suhtes.

6. Kostjal ei ole väärtpabereid ega kinnisvara. Kostja vara hulka kuuluv sõiduk Mercedes-Benz

on kostja töövahend. Kostja on pidanud elama selles sõidukis. Hetkel kostja üürib endale

korterit, kus elab koos abikaasaga.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt elatise

summas 166 eurot alates 02.06.2020 kuni hageja kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe

lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, s.o 11.09.2022. Elatise võlgnevuse

nõude jättis maakohus rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

8. Vaidlus puudub selles, et kostja on hageja isa ning et hageja õppis täisealisena 2019/20

õppeaastal XXX X klassis, mille ta lõpetas 09.06.2020. Käesoleval ajal õpib hageja YYY

päevaõppes täiskoormusega nominaalajaga 4 aastat. Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt

õigustatud elatist nõudma. Õppetöö tõttu ei saa eeldada, et hageja hangiks endale eluks

vajalikud vahendid ise. Samuti ei nähtu hageja pangakonto väljavõttest, et hageja omaks

igakuist sissetulekut, mille arvel oma igakuiseid kulutusi katta.

9. Hageja igakuised kulud on põhjendatud kokku 331,06 euro ulatuses, millest kostja osa

moodustab ca 166 eurot. Kohus luges tõendatuks, et kostja töötab X OÜ-s ja tema töötasu koos

toetusega töötukassast on perioodil juuni 2020 kuni oktoober 2020 olnud keskmiselt 860,41

eurot (bruto). Hageja poolt esitatud veoseveo üldtöökokkuleppe ei tõenda, et kostjal oleks

suurem töötasu. Kostja on X OÜ asutaja, osanik, juhatuse liige ning ainuke töötaja. Kostjale

kuulub omavalmistatud üldkasutatav haagis, sõiduauto Mercedes-Benz, üldkasutatav haagis

Brentex-Trailer ning sõiduauto Citroen Berlingo. Seega ei saa kostjat pidada täielikult varatuks.

10. Kohus pidas põhjendatuks ja eluliselt usutavaks kostja ja tema abikaasa igakuised kulud

kokku ca 700 euro ulatuses, mis teeb kostja kuludeks 350 eurot. Kostja abikaasa konto

väljavõttest nähtuvalt on Eesti Töötukassa maksnud 10.12.2020 kostja abikaasale 229,60 eurot.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, et abikaasal puuduks käesoleval ajal võimalus töötutoetuse

saamiseks. Seega saab kostja abikaasa osaliselt oma kulusid kanda kohtu hinnangul ka

töötutoetusest ning kostja igakuised väljaminekud on põhjendatud kokku ca 500 euro ulatuses.

11. Arvestades kostja keskmise sissetulekuga (860,41 eurot bruto, s.o ca 750 eurot neto) ning

põhjendatud ja eluliselt usutavate igakuiste väljaminekutega (s.o ca 500 eurot), leidis kohus, et

kostja on suuteline tasuma elatist hagejale summas 166 eurot. Arvestades kostja kohustusi ja

varalist seisundit ei kahjustaks nimetatud summas elatise väljamõistmine kohtu hinnangul

kostja enda tavapärast ülalpidamist.

12. Kohus ei nõustunud kostjaga, et PKS § 108 pole kohaldatav täisealiseks saanud laste suhtes.

PKS § 108 räägib õigustatud isikust ning ei tee vahet, kas tegemist on alaealise või täisealisega.

2-20-8064

Kuna hageja on õigustatud isikuks elatise nõude esitamisel, siis saab käesoleval juhul kohaldada

ka PKS §-i 108. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku

ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla

kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul

kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Eeltoodu ei tähenda aga, et kui

õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt

ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt

ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle

asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Kuna kostja osa igakuiste kulude

kandmisest moodustab 166 eurot, tuli perioodil 12.09.2019 kuni 01.06.2020 kostjal tasuda

1433,14 eurot. Lisaks igakuistele tavapärastele kulutustele nähtub, et hageja on nimetatud

perioodil kandnud täiendavalt koolituskulusid 1071,29 eurot ning muid kulusid summas 595

eurot, s.o kokku 1666,29 eurot. Seega oleks täiendavad kulud põhjendatud 1441,29 euro

ulatuses, millest kostja osa moodustab 720,65 eurot. Kokku moodustab seega kostja osa hageja

põhjendatud kulutusest perioodil 12.09.2019 kuni 01.06.2020 summa 2153,79 eurot.

13. Hageja sai täisealiseks 11.09.2019 ning hagi esitati kohtule 02.06.2020. Hageja ei ole

tõendanud, et nimetatud perioodil (s.o ca 8,5 kuu jooksul) oleks hageja kostjalt

ülalpidamiskohustuse täitmist nõudnud. Hageja poolt esitatud telefonikõnede eristus ei tõenda,

millistel teemadel räägitud on. Iseenesest ei võta järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine

tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õigust. Samas võib 2153,79 euro väljamõistmine

asetada kostja raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav

arvestades kostja igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid. Samuti võib nimetatud summa

väljamõistmine ohustada igakuise elatise maksmist.

Apellatsioonkaebus

14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis elatise võlgnevuse nõude rahuldamata ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt

hageja kasuks välja elatise võlgnevus 3439,40 eurot. Hageja ei vaidlusta kohtuotsust osas,

milles kostjalt mõisteti välja igakuiselt elatis summas 166 eurot hageja kasuks alates 02.06.2020

kuni hageja kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-

aastaseks saamiseni, s.o 11.09.2022.

15. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme, mis on

kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Maakohus on jätnud täitmata selgitamiskohustuse hageja

tagasiulatuva nõude osas, mis tõi endaga kaasa üllatusliku otsuse – tagasiulatuva nõude täies

ulatuses rahuldamata jätmise. Kohus ei selgitanud hagejale kohustust tõendada asjaolusid,

millele tema väited tuginevad. Kohus ei ole selgitanud hagejale tõendamiskoormust osas, mis

puudutab kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmise nõudmist perioodil 11.09.2019 - 02.06.2020

(so kuni hagiavalduse esitamist kohtule). Kui maakohtu hinnangul oli hageja tagasiulatuva

elatise nõue perspektiivitu just nimetatud asjaolu tõttu, siis sellele oleks pidanud maakohus

eelmenetluses hageja tähelepanu pöörama ning andma võimaluse täiendavate tõendite

esitamiseks.

16. Maakohus on jätnud kohtuotsuses põhjendamata, miks ei oleks pidanud hindama kostja

toonast, st perioodil 11.09.2019 (hageja täisealiseks saamisest) - 02.06.2020 (hagiavalduse

esitamiseni), ülalpidamisvõimet, kuigi hageja on sellele asjaolule mitmekordselt tähelepanu

2-20-8064

pööranud. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et 2153,79 euro väljamõistmine võib asetada

kostja raskesse olukorda. 23.11.2020 on hageja esitanud kohtule taotluse tõendite kogumiseks,

rõhutades, et käesolevas asjas on põhjendatult alust kahelda selles, et kostja tahtlikult peidab

kohtu eest oma sissetulekuid ja varandust. Hageja esitas Maanteeameti vastuse, et kostjale

kuulub mitu sõidukit, millest üks on luksuslik sõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga

777ATR.

17. Oma väite tõendamiseks kostja stabiilse majanduslikku olukorra kohta on hageja palunud

kohtult teha päring Eesti krediidiasutustele selle kohta, kas kostjale kuulusid kontod 01.01-

23.11.2020 seisuga või mitte. Lisaks on hageja palunud teha päring Eesti krediidiasutustele

selle kohta, kas kostjale kuuluvale X OÜ-le kuulusid kontod taotluses nimetatud

krediidiasutustes 01.01-23.11.2020 seisuga ning kui jah, siis koguda tõendina X OÜ-le

kuulunud pangakontode väljavõte perioodil 01.01-23.11.2020. Kahetsusväärselt on kohus

jätnud hageja taotlused rahuldamata, mis tõi endaga kaasa asjas tähtsust omava asjaolu välja

selgitamata jätmise.

Vastustaja seisukohad

18. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja elatise võlgnevuse nõude

rahuldamata 2153,79 euro ulatuses. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

20. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise

elatise 166 euro suuruses summas alates 02.06.2020 kuni hageja kõrghariduse või kutseõppe

tasemeõppe lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, s.o 11.09.2022. Selles

osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

21. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja poolt apellatsioonkaebuse vastuses ja

06.02.2022 menetlusdokumendis esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise taotluste osas.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kostja taotluseid rahuldada ega vastu võtta nimetatud

menetlusdokumentidele lisatud täiendavaid tõendeid. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab

ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses

hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti

põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada

kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu

hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast

asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja

tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel

põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab

kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks

lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kostja on esitanud täiendavate

tõenditena Eesti Töötukassa 27.07.2021 ja 06.01.2022 tegevuskavad ja kirjavahetuse

2-20-8064

Haridusministeeriumiga 2021. a augustis. Töötukassa tegevuskavadega soovib kostja tõendada

asjaolu, et kostja abikaasa on endiselt töötu ja otsib tööd ning kirjavahetusega soovib kostja

tõendada, et kostja pole saanud Haridusministeeriumist vastust hageja õppimise kohta.

Ringkonnakohus leiab, et ehkki tegemist on tõenditega, mida kostja poleks saanud maakohtus

esitada, kuna need on tekkinud apellatsioonimenetluse ajal, ei ole TsMS § 238 mõttes tegemist

asjakohaste tõenditega. TsMS § 652 lg 4 ja TsMS § 238 kohaselt saab ringkonnakohus vastu

võtta sellise täiendava tõendi, mis on vajalik asja lahendamiseks. Töötukassa tegevuskavad ei

ole asja lahendamisel ringkonnakohtus asjakohased seetõttu, et maakohtu järeldust selle kohta,

et kostja peab ülal pidama oma abikaasat, pole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Seega

saab ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkuse hindamisel lähtuda maakohtu

vaidlustamata järeldusest, et kostja peab ülal pidama ka enda abikaasat. Kirjavahetus

ministeeriumiga pole kolleegiumi hinnangul asjakohane, kuna pooled ei ole vaidlustanud

maakohtu järeldust selle kohta, et hageja õpib.

22. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja taotlust apellatsioonkaebuse läbivaatamata

jätmiseks. Kostja hinnangul puudus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks alus, kuna

maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega

hinnanud ebaõigesti tõendeid. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse rahuldamata, kuna

käesoleval juhul ei esinenud ühtegi TsMS § 637 lõigetes 1 või 2 sätestatud alust kaebuse

menetlusse võtmisest keeldumiseks.

23. Maakohus viitas asjakohaselt hageja elatise võlgnevuse nõude lahendamisel PKS §-le 108,

mis annab ka täisealiseks saanud lapsele õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne hagi esitamist. Samuti viitas maakohus asjakohastele Riigikohtu seisukohtadele, mille

kohaselt võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise

väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule

ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult

kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Maakohus tuvastas, et hageja ei ole kostjalt järjepidevalt

elatist enne hagi esitamist nõudnud. Seda järeldust pooled vaidlustanud ei ole. Riigikohus on

märkinud, et see kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, ei tähenda, et ta kaotaks tagasiulatuva

ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta

õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse

määramisel (vt Riigikohtu 25.05.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20). Seega tuleb

olukorras, kus hageja ei ole kostjalt elatist kordagi enne hagi esitamist nõudnud, hinnata, kas

elatise võlgnevuse väljamõistmine asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda ja võiks olla talle

ebamõistlikult koormav. Riigikohus on leidnud, et kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks

puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise

üldsätetest (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Seega saab ka

ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku

toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit

PKS § 102 ja § 105 lg 3 mõttes. Maakohus tuvastas, et hageja vajaduste ulatus oli perioodil

alates 12.09.2019 kuni 01.06.2020 166 eurot kuus, millele lisanduvad ühekordsed kulud

summas 1666,29 eurot. Seda maakohtu järeldust ei ole kostja vaidlustanud, nagu ka seda, et

sellest tulenevalt on kostja osa hageja ülalpidamisel sellel perioodil 2153,79 eurot. Maakohus

hindas ka kostja majanduslikku olukorda, lugedes tõendatuks kostja igakuise sissetulekuna

860,41 eurot bruto (s.o ca 750 eurot neto) ning kostja igakuiseid kulusid, mille suuruseks

tuvastas maakohus 500 eurot. Hageja neid järeldusi ei vaidlustanud, küll aga heidab hageja

maakohtule ette, et maakohus jättis arvesse võtmata kostja vara. Ringkonnakohus nõustub selle

väitega. Maakohus leidis kostja sissetulekut ja kostja igakuised kulutusi arvesse võttes, et

2153,79 euro väljamõistmine asetab kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Samas

2-20-8064

jättis maakohus arvesse võtmata, et vaidlustamata asjaoludel kuulub kostjale sõiduauto

Mercedes-Benz V 250 (väärtusega ca 35 000 eurot – I kd tl 66), sõiduauto Citroen Berlingo ja

2 haagist. Samuti jättis maakohus arvesse võtmata, et kostjale kuulub osalus äriühingus X OÜ,

mille ainuke juhatuse liige ta on. Kostja väide, et kostja varana ei saa arvesse võtta sõiduautot

Mercedes-Benz, kuna tegemist on kostja töövahendiga, ei ole kolleegiumi hinnangul

asjakohane. Kostjal on äriühingu juhatuse liikmena võimalik otsustada selle üle, millised on

äriühingu töövahendid ja eristada selliselt äriühingu toimimiseks vajalik vara enda isiklikust

varast. Kuna sõiduauto kuulub kostjale, saab kohus teha sellest järelduse, et tegemist on kostja

varaga, mille arvel saab kostja täita enda kohustust hagejat ülal pidada. Seejuures on kostjal

veel vara ühe sõiduauto ja kahe haagise näol. Samuti tuleb arvesse võtta, et kostjal on äriühingu

omanikuna ja juhatuse liikmena võimalik määrata, millist töötasu äriühing talle maksab. Kostja

ei ole esile toonud, et suuremas ulatuses kui 860 eurot kuus, ei ole äriühingul võimalik kostjale

töötasu maksta. Ehkki X OÜ 2019. a majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõte kahjumis (I

kd tl 47-49), on 2020. a kvartaalsed näitajad käibe osas järjest suurenenud (I kd tl 128-131),

mis viitab sellele, et äriühingu majanduslik olukord on paranenud. Neid asjaolusid kogumis

hinnates leiab ringkonnakohus, et kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine summas

2153,79 eurot ei aseta kostjat äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav.

Kostjal on võimalik talle kuuluva vara ja sissetuleku arvel hageja elatise võlgnevus tasuda,

kahjustamata seejuures enda toimetulekut. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja nõue elatise

võlgnevuse tasumiseks rahuldada ulatuses, milles see on vajalik hageja vajaduste

rahuldamiseks, s.o summas 2153,79 eurot.

24. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja elatise võlgnevuse nõude, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks käsitleda hageja väidet selle kohta, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata

hageja taotlused kostja sissetulekute kindlaks tegemiseks. Hageja väite kohta, et maakohus ei

selgitanud, et hageja peab tõendama elatise järjepidevat nõudmist kostjalt, märgib

ringkonnakohus, et see väide ei ole põhjendatud, kuna hagi käiguta jätmise määruses (I kd tl

29) on kohus seda hagejale selgitanud.

25. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse osaline tühistamine ei

tingi ringkonnakohtu hinnangul maakohtu menetluskulude teistsugust jaotust, kuna tegemist on

endiselt ligikaudu 50% ulatuses hagi rahuldamisega.

26. Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm