2-20-7315/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-7315

Kohtuasi

AVDAY Group OÜ hagi Tavent Baltic OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.04.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tavent Baltic OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3525,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): AVDAY Group OÜ (registrikood

12318138), lepinguline esindaja Diana Paju

Kostja (apellant): Tavent Baltic OÜ (registrikood

12835230), lepinguline esindaja Kristjan Vahar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19.04.2021 otsus osas, milles maakohus määras

kindlaks AVDAY Group OÜ menetluskulude rahalise suuruse 1245,83 eurot

ületavas osas ja mõistis Tavent Baltic OÜ-lt AVDAY Group OÜ kasuks välja

menetluskulu 1245,83 eurot ületavas osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata kindlaks AVDAY Group OÜ

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 1245,83 eurot ja mõista Tavent Baltic

OÜ-lt AVDAY Group OÜ kasuks välja menetluskulud 1245,83 eurot.

3. Jätta Harju Maakohtu 19.04.2021 otsuse resolutsioon muus osas muutmata, kuid

täiendada

resolutsiooni

otsustusega

hagi

läbivaatamata

jätmise

taotluse

rahuldamata jätmise kohta. Samuti muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

4. Otsuse tervikresolutsioon on järgmises sõnastuses:

4.1. Jätta rahuldamata Tavent Baltic OÜ taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.

4.2. Rahuldada AVDAY Group OÜ hagi Tavent Baltic OÜ vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks.

2-20-7315

4.3. Välja mõista Tavent Baltic OÜ-lt AVDAY Group OÜ kasuks võlgnevus

summas 3264 eurot.

4.4. Välja mõista Tavent Baltic OÜ-lt AVDAY Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt

(s.o 3264 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.5. Menetluskulud jätta Tavent Baltic OÜ kanda.

4.6. Välja mõista Tavent Baltic OÜ-lt AVDAY Group OÜ kasuks menetluskulud

summas 1245,83 eurot.

4.7. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tavent Baltic OÜ-l tasuda

AVDAY Group OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 1245,83

eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

7. AVDAY Group OÜ-l ringkonnakohtus menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AVDAY Group OÜ esitas 20.05.2020 Harju Maakohtule hagi Tavent Baltic OÜ vastu

võlgnevuse 3264 eurot ja alates kohtuotsuse jõustumisest viivise saamiseks.

2. Hageja sõlmis 27.05.2019 kostjaga töövõtulepingu (edaspidi ka Leping) e-poe

www.conte.ee valmistamiseks. Vastavalt Lepingu punktile 2.1.7. oli lepingu täitmise tähtajaks

4-5 kuud. Samas lepingu punkti kohaselt jaotatakse töö kaheks osaks ning esimene peab

valmima 2 kuu jooksul pärast ettemaksu tasumist kostja poolt. Kostja tasus ettemaksu

29.05.2019, seega töö esimene osa pidi valmima 24.07.2019. Lepingu punkti 2.1. järgi oli

lepingu kogumaksumuseks 4000 eurot + käibemaks. Punkti 2.2. järgi oli töö eest tasumine

jagatud 3 osaks: 1000 eurot + käibemaks tasub kostja ettemaksuna, 1000 eurot + käibemaks

pärast e-poe esmase versiooni kinnitamist ning ülejäänud 2000 eurot + käibemaks pärast

projekti

lõppversiooni

kinnitamist.

11.06.2019

saatis

hageja

kostjale

lingi

(www.conte.avday.ee), mille kaudu oli võimalik tutvuda e-poe esmase versiooniga. 14.06.2019

toimus aadressil Suur-Sõjamäe 25 a, Tallinn hageja ja kostja kohtumine, mille käigus pooled

arutasid e-poe esmase versiooni küsimusi ning pidi toimuma esmase versiooni kinnitamine ja

sõlmitud lepingu järgi tasu teise osa tasumine summas 1000 eurot + käibemaks kostja poolt.

Esmane e-poe versioon sisaldas järgmisi komponente: WordPress sisuhaldussüsteemi (CMS)

seadistamine, Woocommerce e-poe tarkvara seadistamine, kodulehe esmane disain, esmane

2-20-7315

struktuur, tooteleht, demonstratiivne kaup, ostukorvi leht, tellimuse vormistamise leht, klientide

registreerimise leht ja informatsioon ettevõtte kohta (info ettevõttest ja kontaktid). Kõik kostja

nõuded esmase versiooni osas olid hageja poolt täidetud ning e-poe esmane versioon vastas

lepingule tingimustele.

3. Hageja ootas kostjalt lepingu punkti 2.2. järgi tasu teise osa tasumist summas 1000 eurot +

käibemaks, kuid kostja keeldus teise osa maksmisest ning teatas, et soovib e-poodi laadida

demonstratiivse kauba asemel oma kaupa. Hageja tuli kostjale vastu ning nõustus kostja kauba

üleslaadimisega. Kostja soovitud kauba üleslaadimiseks oli vaja teha eraldi fail, kus pidi asuma

kostja soovitud kaup. Hageja teatas kostjale, et kostja soovitud kauba üleslaadimine võtab aega

ning selleks on vaja ka eraldi faili XML formaadis. Kostja nõustus hageja tingimustega. Kuid

kaupa sisaldava faili asemel andis kostja hagejale Valgevenes töötava IT-mehe kontaktid,

kellega hageja pidi iseseisvalt kontakteeruma kaupa sisaldava faili saamiseks. 08.07.2019

kontakteerus hageja Valgevenes töötava IT-mehega ja küsis kaupa sisaldavat faili XML

formaadis. IT-mees saatis hagejale XML faili. Failis sisalduva kauba hinnad olid eurode asemel

rublades ning faili struktuur oli ebakorrektne. IT-mees kinnitas, et hetkel on olemas ainult

selline XML fail, kus hinnad on rublades ning väitis, et hetkel käib uue XML faili loomine, aga

ta ei suuda prognoosida, millal uus fail valmis saab. Hageja teatas XML faili puudustest kostjale

ning kostja vastas, et vajab kaupa eurodes ning teeb ise XML faili, mis on ühendatud tema

laotarkvaraga (1C: Enterprise). Kostja seletas hagejale, et XML faili loomiseks on vaja lisaaega.

Samas kostja kinnitas, et võtab hagejaga ühendust kui XML fail saab valmis. 2020. a jaanuaris

võttis kostja telefoni teel ühendust hagejaga ja andis teada, et vajab abi oma IT-mehe käest.

Kostja seletas, et tema IT-mees töötab Microsofti Eesti filiaalis ja saab aidata XML faili

loomisega 2020. a veebruari kestel.

4. Kaupa sisaldava korrektse faili küsimus sai lahendatud alles 27.02.2020, kui kostja saatis

hagejale uue XML faili. Hageja hakkas testima antud faili ja ilmnesid väikesed vead. Hageja

teatas kostjale, et failis on vead ning hageja katsub neid ise parandada. Samas hageja andis

kostjale teada, et failis puuduvad toote pildid. Kostja soovitas neid lisada käsitsi kodulehe

sisuhaldussüsteemi kaudu. 31.03.2020 saatis hageja kostjale juurdepääsu e-poele piltide

lisamiseks. 09.04.2020 oli kostja poolt lisatud viimane pilt. Hiljem kostja andis teada, et on

teinud väikesed muudatused oma XML failis ja lubas saata uue faili. Uue faili saatis kostja

17.04.2020. Samal kuupäeval kostja saatis ka kogu lepingu kehtimise ajal esimesed parandused,

mida ta soovis leheküljele lisada.

5. 20.04.2020 teatas kostja, et soovib hagejaga sõlmitud lepingust taganeda. Taganemise

alusena tõi kostja esile väidetava lepingu rikkumise hageja poolt, täpsemalt lepinguga

kokkulepitud tähtaegadest kinni pidamata jätmise ning seega töö valmistamisega oluliselt

viivitamise. Samuti soovis kostja lepingu alusel tasutud ettemaksu 70% ulatuses tagastamist

hageja poolt. Kostjal puudub õigus lepingust taganeda. Hageja poolne oluline lepingu

rikkumine puudub. Kokkulepitud tähtaegadest kinni pidamata jätmine oli tingitud

kostjapoolsest viivitusest korrektse faili esitamisega, mille pärast kogu töö valmimine venis

oluliselt. Hageja lepingu õigeaegne täitmine oli võimatu ilma kostja poolt korrektse faili

edastamiseta enne lepingu täitmise tähtaja lõppemist.

6. Kostja ei ole enne lepingust taganemisavalduse esitamist viidanud lepingu rikkumisele

hageja poolt või nõudnud lepingu täitmist täiendava tähtaja raames. Hagejale jäi mulje, et kostja

on lepingus kokkulepitud tähtaja ületamisega nõus, kuna kostja tegeles kaua aega hagejale

vajaliku faili koostamisega ning suhtles hagejaga faili koostamise teemal, viidates 2020. a

jaanuari kuus kostja IT-mehe abi vajalikkusele. Hageja pakkus kostjale töö lõpuni viia kuni

30.04.2020, mis oli objektiivselt võimalik, kuna kostja poolt lepingust taganemise soovi

2-20-7315

avaldamise ajaks oli hageja teinud 93% lepingu alusel kokkulepitud töö mahust. Kostja keeldus

hageja pakkumisest ning nõudis ettemaksu 70% ulatuses tagastamist.

7. Lepingu järgi oli hageja kohustuste täitmise tähtajaks 4-5 kuud alates lepingu sõlmimisest.

Leping sõlmiti 27.05.2019, seega lepingu täitmise viimaseks tähtajaks oli 2019. a oktoobri kuu.

Kostja aga esitas hagejale lepingust taganemise avalduse alles 20.04.2020 ehk peaaegu 6 kuud

peale lepingus märgitud tähtaegade ületamist. Kostja oli teadlik lepingu täitmise tähtaegadest,

seega on ilmne, et kostja pidi teada saama lepingus kokkulepitud tähtaegade ületamisest

hiljemalt 2019. a oktoobri lõpuks. Lepingust taganemise avalduse esitamine peaaegu 6 kuud

peale lepingu rikkumisest teada saamist ei mahu VÕS § 118 lg 1 punktis 1 sätestatud mõistliku

tähtaja piiridesse kasvõi seetõttu, et see ületab kogu lepingu täitmise tähtaja.

8. Kuna hageja täitis 93% kokkulepitud tööst, teatas hageja kostjale 23.04.2020 esitatud

nõudekirjas omapoolsest lepingu ülesütlemisest ning nõudis VÕS § 652 lg 2 alusel tehtud töö

eest tasumist, mille maksumuseks on 2720 eurot + käibemaks, kokku 3264 eurot.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja arvates on kohus võtnud asja ebaõigesti menetlusse ja

kostja arvates esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja seaduslik esindaja on

20.04.2020 esitanud hagejale poolte vahel sõlmitud kokkuleppest taganemise avalduse. Hageja

on selle 20.04.2020 kätte saanud. Hageja ei ole vaidlustanud kokkuleppest taganemise avalduse

kehtivust selle kättesaamise järgselt, see on jõustunud ja kohtu poolt ei ole leitud, et see ei oleks

esitatud kehtivalt või ei oleks kehtiv. Lepingust taganemise seisuga ei olnud hageja üles öelnud

kostjaga sõlmitud kokkulepet. Seega on kostja kehtivalt kokkuleppest taganenud ja hageja ei

ole saanud enam lepingut üles öelda. Kuna hageja ei ole saanud lepingut üles öelda, ei ole

võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki, sest ei ole täidetud VÕS § 652 lg 2 nõude

esitamise eeldused ja hageja ei saa nõuda VÕS § 652 lg 2 alusel tehtud tööle vastavat osa tasust.

10. Kostja ei eita, et kostjal ja hagejal oli kokkulepe 2019. a maikuus, mille kohaselt kostja

tellis ja hageja kohustus osutama järgmise sisuga teenust: veebikaubamaja loomine kostja poolt

pakutavate kaupade müümiseks. Hageja kohustus valmistama täieliku funktsionaalsusega e-

poe kostja kaupade müümiseks ja hageja kohustus tegema kõiki töid, et eesmärk saavutada.

Hageja kohustus kostjale üle andma täielikult toimiva veebikaubamaja 4-5 kuu jooksul alates

kostja poolt ettemaksu tegemisest ning seejuures pidi töö esimene etapp valmima 2 kuu jooksul

ettemaksu tegemisest. Kostja tasus hagejale ettemaksu summas 1200 eurot 29.05.2019 ja

ülejäänud tööde teostamise eest pidi kostja tasuma hagejale siis, kui hageja poolt teostatav töö

on täielikult valmis ja kostja poolt vastu võetud. Kuni käesoleva ajani ei ole hageja kostjale

ühtegi tööd üle andnud, seejuures on ka esimese etapi tööd siiani hageja poolt kostjale üle

andmata. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks tähtaegselt, ehk kahe kuu jooksul ettemakse

tasumisest esitanud töö esimese osa kostjale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks ning et kostja

on hageja poolt teostatud töö esimese osa vastu võtnud. Seega ei ole kostja arvates täidetud

eeldused, et hagejal oleks õigus küsida täiendavat tasu kostja käest. Kostja ei ole kordagi

kinnitanud hagejale töö esimese osa kättesaamist, selle vastavust kokkuleppe tingimustele ja ka

seda, et kostja oleks töö esimese osa vastu võtnud.

11. Kostja eitab, et ta on allkirjastanud hagejaga töövõtulepingu sellistel tingimustel nagu

hageja oma hagiavalduses väidab. Hageja ei ole esitanud kohtule hageja ja kostja esindajate

poolt allkirjastatud(sõlmitud) töövõtulepingut. Poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt

hageja kohustus valmistama täieliku funktsionaalsusega e-poe kostja kauba müümiseks,

kohustus koostama kostja projekti jaoks töögrupi, kohustus täitma kvaliteetselt kokkuleppega

2-20-7315

ettenähtud töid ettenähtud tähtaegade piires ning kohustus õigeaegselt edastama kostjale

juurdepääsu tehtud töödele (tingimusel, et kostja on täitnud tema kohustused hageja suhtes, mis

olid ettenähtud kokkuleppega). Samuti kohustus hageja kostja nõudel informeerima kostjat

tööde käigust ja kohustus ettenähtud tööd teostama 4-5 kuu jooksul. Töö oli jaotatud kaheks

osaks, esimene osa pidi olema tehtud hageja poolt 2 kuu jooksul ja esimese osa töö valmimisel

pidi hageja esitama töö kostjale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Kostja kohustusteks oli

kokkuleppe kohaselt õigeaegselt ja kokkuleppega ettenähtud piires tasuda hagejale tööde eest.

Kostja pidi tasuma hagejale ettemaksu ja ülejäänud tööde teostamise eest pidi kostja tasuma

hagejale siis kui hageja poolt teostatav töö on täielikult valmis ja kostja poolt vastu võetud.

12. Tõendamata on, et hageja poolt väidetavalt 14.06.2019 toimunud kohtumisel (mille

toimumine on hageja poolt tõendamata) oleks kostja kinnitanud töö esmase versiooni.

Tõendamata on samuti hageja väited, et kostja kohustuseks oli hagejale esitada eraldi fail XML

formaadis ja et kostja ei suutnud seda hagejale õigeaegselt esitada. Sellist kokkulepet ei ole

poolte vahel olnud. Hageja pidi koostama töö valmistamiseks töögrupi ning hageja pidi

kokkuleppe sõlmimisel olema teadlik, kas tal endal on piisavad oskused, teave jms

töötegemiseks või mitte. Hageja on oma tööülesannete täitmiseks pöördunud Valgevenes asuva

IT-mehe poole, et täita kostjaga sõlmitud kokkulepe. Kostjal ja Valgevene IT-mehel puudub

omavahel igasugune seos. Juhul, kui kostja kohustuseks oleks olnud hagejale edastada mingi

fail, siis oleks ju kostja kirjutanud Valgevene IT-mehele ja küsinud antud faili, et edastada see

hagejale, kuid seda ei ole kostja teinud. Eluliselt ei ole ka usutav, et hageja otsustas täiendavalt

10 kuud teha tööd tasu saamata olukorras, kus hagejal enda väidete kohaselt eksisteeris juba

selleks ajaks kogu tasu nõue.

13. Kostja ei ole viivitanud oma kohustuste täitmisega hageja ees. Kuna hageja ei ole

tõendanud, et kostja kohustuseks oleks olnud teha mingi tegu (hageja poolt viidatud formaadis

faili tegemine ja edastamine), ei ole kostja saanud ka viivitada sellise teo tegemisega ega seega

ei ole kostja ka rikkunud poolte vahel sõlmitud kokkulepet. Seetõttu ei ole hagejal tekkinud

õigust lepingut üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust. Samuti ei ole hageja

tõendanud, et hageja oleks valmis teinud 93 % töödest nagu hageja väidab. Hagiavaldusele

lisatud tabel ei tõenda, et 93% kogutöö mahust oleks hageja poolt teostatud. Selline tabel ei ole

tõendiks tsiviilasjas. Hageja ei ole siiani andnud kostjale üle poolte kokkuleppe kohaselt

valmima pidanud täielikult toimivat e-poodi.

14. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja on kehtivalt kostjaga lepingu üles öelnud ja hagejal

eksisteerib VÕS § 652 lg 2 alusel nõue kostja vastu (millega kostja ei nõustu), esitab kostja

omalt poolt tasaarvestusavalduse hageja nõude vastu ja kostja tasaarvestab oma kahjuhüvitise

nõude hageja poolt esitatud tasu nõudega. Tasaarvestamise tulemusena on hageja põhinõue

3264 euro ulatuses lõppenud. Kostja kahjunõude aluseks on asjaolu, et hageja pidi kokkuleppe

kohased tööd teostama 4-5 kuu jooksul, ehk hageja pidi tööd lõpetama hiljemalt 31.10.2019 ja

hiljemalt samaks kuupäevaks töö üle andma. Kuna hageja töid, s.o täieliku funktsionaalsusega

e-poodi kostja kauba müümiseks selleks ajaks valmis ei saanud ja hageja ei saanud töid valmis

ka 20.04.2020, kannatas kostja kahju, sest kostjal ei olnud võimalus oma kaupu müüa. Kostja

poolt kahju kandmine on tekkinud täielikult hageja tegevuse(tegevusetuse) tulemusena. Kostja

ei saanud jätkata kaupade müüki ka Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorra ajal, mistõttu

hageja käitumise tõttu on kostja kaotanud olulises mahus müügikäivet ja kostjale on tekkinud

oluline kahju.

15. Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud viivise nõudele. Hageja ei ole esitanud korrektset

viivisenõuet.

2-20-7315

Maakohtu otsus ja põhjendused

16. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 3264

eurot ning viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras hageja

menetluskulud kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas

1270,83 eurot.

17. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel on 27.05.2019 sõlmitud töövõtuleping, mille

p 2.1.1. alusel kohustus hageja valmistama kostjale täieliku funktsonaalsusega e-poe kostja

kauba müümiseks. Lepingu p 2.1.7. kohaselt oli lepingu täitmise tähtajaks 4-5 kuud. Töö oli

jaotatud kaheks osaks, esimene osa pidi valmima 2 kuu jooksul ettemaksu tasumise hetkest

(25%). Kostja tasus 29.05.2019 ettemaksu summas 1 200 eurot (sh käibemaks).

18. Maakohus hindas, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kas kostja on

esitanud vastuväited, mis välistavad hageja nõude maksmapaneku. Hageja väitel edastas ta

11.06.2019 e-poe esmase versiooni kostjale ning 24.07.2019 toimus hageja ja kostja kohtumine,

kus pidi toimuma esmase e-poe versiooni kinnitamine ja lepingus kokkulepitud teise osamakse

tasumine. Kostja kooskõlas lepingu p-ga 2.1. ja 2.2. esmase versiooni eest hagejale ei tasunud,

küll aga soovis kostja e-poodi reaalset kaupa laadida. Reaalse kauba üleslaadimiseks vajas

hageja faili, mis sisaldaks kauba kohta käivat informatsiooni. Vaidlusaluse lepingu p 2.2.3.

kohaselt tellija on õigeaegselt omal initsiatiivil kohustatud edastama töövõtjale informatiivset

materjali, kogu informatsiooni, dokumente ja muud teavet, mis on vajalikud töövõtjale

kohustuste kohaselt täitmiseks ning p 2.2.4. kohaselt tellija oli kohustatud osalema ja

organiseerima tellija vastutavate isikute ja muude tellija isikute osalemise käeoleva lepingu

raames toimuvates tegevustes, mis on seotud ettevalmistavate tööde läbiviimise-, lehekülje

disain-kontseptsiooni väljatöötamise-, lehekülje kokkuseadmise- ja muude lepingus poolte

poolt kokku lepitud töödega. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja edastas töö

lõpetamiseks vajaliku faili hagejale 27.02.2020.

19. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku

lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul,

kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja

jooksul. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks

tellijale esitanud. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 31.03.2020 edastas hageja kostjale

e-kirja koos lingiga, mis avas kostjale juurdepääsu e-poele. Kohtule on esitatud tõendid selle

kohta, et kostja sisenes seejärel e-poodi ja lisas sinna erinevate kaupade pilte. Kuivõrd kostja

asus e-poodi oma majandustegevuses kasutama, tuleb kohtu hinnangul lugeda hageja poolt

kostjale esitatud tööd kostja poolt vastuvõetuks.

20. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Käesoleval juhul

ei ole täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks, kuivõrd hageja ei ole lepingut

rikkunud.

21. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et töö oli olulises osas puudusteta teostatud ja

kostjale esitatud. VÕS § 118 lg 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse

lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Vaidlusaluse lepingu p 2.1.7.

järgi pidid tööd valmis olema 24.07.2019. Eeltoodust tulenevalt pidi kostja lepingu rikkumisest

hiljemalt 25.07.2019 teadlik olema. Lepingust taganemise avalduse tegi kostja 20.04.2020, s.o

2-20-7315

vahetult pärast seda, kui tal oli võimalik hakata e-poodi kasutama. Hageja on kaotanud

taganemisõiguse VÕS § 118 lg 1 sätestatust tulenevalt, kuivõrd on viivitanud

taganemisavalduse esitamisega ebamõistlikult kaua.

22. Hageja ütles 23.04.2020 kostjaga sõlmitud lepingu üles ning lisas sellele ka kalkulatsiooni,

millest nähtuvad teostatud tööd ja kantud kulutused. VÕS § 652 lg 2 kohaselt kui tellija peab

töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama

muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi

oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust

ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Lepingu ülesütlemise formaalsed ja

materiaalsed eeldused on käesoleval juhul täidetud. Tõenditest nähtub, et kostja jättis hagejale

tasumata 1 000 eurot (lisandub käibemaks) esimese etapi tööde eest. Vaidlusalusest lepingust

nähtub, et kogu lepingu maksumus oli 4 000 eurot (lisandub käibemaks). Hageja on oma

lepingulised kohustused 93% ulatuses täitnud, mida tõendab asjaolu, et kostjal oli võimalik

asuda e-poodi kasutama. Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunõue summas 2 720 eurot

(lisandub käibemaks) õiguslikult põhjendatud.

23. Kostja on esitanud alternatiivselt tasaarvestuse avalduse juhuks kui kohus peaks hageja

nõude rahuldama. Kostjal on tekkinud hageja tegevuse tõttu kahju summas 3 264 eurot. Kohtu

hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t kostjal

puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohus on käesolevas menetluses

tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Käesolevas menetluses

ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne töövõtulepingu rikkumine, mistõttu ei ole kostjal

tekkinud kahju hüvitamise nõuet hageja vastu. Kostja ei ole ka endal väidetava kahju tekkimist

tõendanud. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele

võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle

rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise

riisikot ta kannab. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja võimalik kahju

tekkis kostja enda tegevuse tulemusel.

Apellatsioonkaebus

24. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on kohaldanud valesti nii materiaal- kui ka

menetlusõiguse norme.

25. Maakohus ei ole lahendanud kostja poolt esitatud taotlust jätta hagi läbi vaatamata. Hageja

seaduslik esindaja on kokkuleppest taganemise avalduse 20.04.2020 kätte saanud, kuid ei ole

seda vaidlustanud kättesaamise järgselt. Lepingust taganemise seisuga ei olnud hageja üles

öelnud kostjaga sõlmitud kokkulepet. Kuna kostja taganes 20.04.2020 poolte vahel sõlmitud

kokkuleppest ja kokkuleppest taganemisega kokkulepe lõppes ja hageja ei ole vaidlustanud

kokkuleppest taganemise kehtivust, on kostja kehtivalt kokkuleppest taganenud ja hageja ei ole

saanud enam kokkulepet üles öelda ega esitada ka VÕS § 652 lg 2 kohast nõuet kostja vastu.

Hageja ei ole maakohtule esitanud nõuet tuvastamaks kostja taganemisavalduse tühisus. Seega

ei ole võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki.

26. Kui puuduvad alused hagi läbivaatamata jätmiseks, on maakohus ebaõigesti hagi

rahuldanud. Maakohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja saatis kostjale e-poe esmase

versiooni esmakordselt alles 31.03.2020. 17.04.2020 e-kirjas on kostja seaduslik esindaja välja

toonud puudused, mis esinesid hageja poolt saadetud töö esmases versioonis. Hageja ei ole

vaidlustanud ega esitanud ka tõendeid, et hageja oleks nimetatud puudused oma töös

2-20-7315

parandanud või et nimetatud puudused ei sisalduks töö esmases versioonis. Kuna hageja ei

asunud puuduseid kõrvaldama, oli kostjal õigus VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganeda.

Kostja on seisukohal, et mõistlik täiendav tähtaeg saaks olla sama pikk, kui oli kokkuleppe

täitmise tähtaeg, ehk antud juhul 4-5 kuud, seega oleks hageja pidanud oma kohustused täitma

hiljemalt 31.03.2020 ja valmis saama selleks ajaks töö tervikliku versiooni ja e-poe esmane

versioon oleks tulnud hageja poolt kostjale anda üle hiljemalt jaanuaris 2020. a. Kuna kostja

taganes lepingust 20.04.2020, siis tegi kostja seda mõistliku aja jooksul peale seda kui sai teada

olulisest lepingu rikkumisest hageja poolt ja mõistliku aja jooksul peale seda kui oli möödunud

täiendav tähtaeg VÕS § 114 lg 1 teise lause kohaselt hagejale oma kohustuste täitmiseks.

27. Hageja poolne lepingu ülesütlemine ei ole tehtud kehtivalt, sest täidetud ei ole ei

materiaalsed ega formaalsed lepingu üles ütlemise eeldused. Kostja ei ole kordagi kinnitanud

hageja töö esimese osa vastuvõtmist ja selle vastavust kokkuleppe tingimustele. Maakohus on

valesti järeldanud, et kuna hageja esitas kostjale loodava e-poe esmase versiooni ja sinna on

laaditud pilte, saaks asuda seisukohale, et kostja asus e-poodi oma majandustegevuses kasutama

ja seetõttu saaks lugeda hageja poolt kostjale esitatud e-poe esmase versiooni vastuvõetuks.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on e-poe esmasesse versiooni pilte

laadinud ja selle kohta, et kostja oleks e-poodi hakanud kasutama oma majandustegevuses.

Kostjal puudub juurdepääs e-poele ja kostja ei saa e-poodi ega selle esmast versiooni kuidagi

kasutada. Kostjal puuduvad e-poe haldamise ja muutmise õigused, sealhulgas administraatori

õigused.

28. Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja valmistab täieliku funktsionaalsusega e-poe kostja

kauba müümiseks ja hageja kohustub e-poe täielikuks valmimiseks ise täitma kõik tehnilised

ülesanded ning kohustub koostama kostja poolt tellitud projekti jaoks töögrupi. Kostja ei ole

hagejaga kokku leppinud, et kostja kohustuseks on XML faili loomine ja hagejale edastamine.

Kõik tehnilised lahendused e-poe juurde pidid olema loodud hageja poolt. Hageja kontakteerus

Valgevenes asuva IT-mehe C-ga 08.07.2019, et saada XML fail kaupade laadimiseks e-poodi.

C oma vastuses kinnitab, et hageja pöördus tema poole ning see vastus tõendab, et hagejal

puudusid piisavad oskused töö tegemiseks ja seetõttu ei suutnud hageja täita oma ülesandeid

ega luua tehniliselt ja täielikult funktsioneerivat e-poodi. Maakohus on jätnud selle vastuse

tähelepanuta. Faili loomine on IT-line töö ja sellise faili koostamine, kuhu saaks kostja oma

kauba informatsiooni koos piltidega lisada sisaldub ka täieliku funktsionaalsusega e-poe

loomise terviklikus protsessis. Kostjal on olnud algusest peale olemas kõik tema kaupu

puudutav informatsioon ja pildid, kuid kostjal ei olnud kohta kuhu neid laadida, sest hageja

poolt ei olnud loodud selleks faili. Kui hageja poolt saadeti kostjale esmakordselt e-poe esmane

versioon 31.03.2020 ja oli loodud fail, kuhu kostja saaks kauba kohta informatsiooni ja pilte

lisada, siis seejärel on e-poe esmasesse versiooni lisatud kostja kauba kohta pildid ja

informatsioon. See on tehtud hageja poolt, mitte kostja poolt.

29. Antud juhul ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega kui hageja leidis, et kostja

poolt on toime pandud lepingu rikkumine, kuna apellant ei tasunud vastustajale e-poe esmase

versiooni tööde eest. Seetõttu puudub hagejal tasunõue kostja vastu.

30. Maakohus on vääralt ja põhjendamatult asunud seisukohale, et hageja on oma lepingulised

kohustused 93% ulatuses täitnud. Sellises ulatuses tööde teostamise kohta puuduvad tõendid.

See, et e-poe esmasesse versiooni sai sisse logida ei tõenda, et hageja kohustused on 93%

ulatuses täidetud. Kostja seadusliku esindaja poolt on 17.04.2020 saadetud hagejale e-kiri,

millest nähtub, et e-poe esmasel versioonil oli palju puudusi.

2-20-7315

31. Maakohtu poolt on valesti ja põhjendamatult välja mõistetud kostjalt hageja õigusabikulud

summas 945,83 eurot. Hageja on esitanud nõude õigusabi eest ja seisukohtade esitamise eest,

mida hageja on teinud pärast kohtuistungit. Hageja esindajal puudus õigus pärast kohtuistungi

pidamist esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid.

Vastustaja seisukoht

32. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja

menetluskulud 1245,83 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue

otsuse, millega määrab hageja menetluskulude suuruseks 1245,83 eurot. Muus osas tuleb

maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, muutes kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21

osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kuna

ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud

otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²).

34. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid seoses maakohtu poolt

kostja taotluse lahendamata jätmisega. Kostja esitas maakohtus vastuses hagile taotluse jätta

hagi läbi vaatamata. Maakohus viitas kohtuistungil sellele kui põhjendamatule taotlusele, kuid

jättis määrusega või otsuses selle taotluse lahendamata. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et

kostja taotluse lahendamata jätmine on menetlusnormi oluline rikkumine. TsMS § 442 lg 5

kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel

lahendamata taotlused. Samas on antud juhul tegemist sellise menetlusnormi rikkumisega, mida

on võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta

rahuldamata ja täiendab selle otsustusega maakohtu otsuse resolutsiooni. Kolleegium

põhjendab oma otsustust järgnevalt. Kostja on seisukohal, et kuna kostja esitas hagejale

lepingust taganemise avalduse ja hageja ei ole sellele vastuväiteid koheselt esitanud, on kostja

tahteavaldus jõustunud ja hageja ei saanud enam omakorda lepingut üles öelda. Lisaks leiab

kostja, et hageja ei ole esitanud hagi tuvastamaks kostja taganemisavalduse tühisus.

Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Asjaolu, et hageja ei ole esitanud kohest vastuväidet

kostjale ei võta hagejalt võimalust tugineda kostja taganemisavalduse kehtetusele

kohtumenetluses. Hageja esitas kohtule kostja vastu nõude VÕS § 652 lg 2 alusel lepingu alusel

tehtud tööde eest tasu saamiseks. Töövõtja poolse lepingu ülesütlemise eelduseks on asjaolu, et

leping kehtib. Kuna kostja on tuginenud sellele, et tema taganes lepingust enne kui hageja

lepingu üles ütles, tuleb hageja nõude lahendamiseks vajaliku eelduse tuvastamiseks esmalt

kindlaks teha, kas kostja on kehtivalt lepingust taganenud. Lepingust taganemise puhul on

tegemist nn kujundusõigusega, mille puhul saab õigussuhte subjekt ise ühepoolselt suhet muuta.

Teine pool ei saa sellist suhte muutmist takistada, kui kujundusõiguse materiaalsed eeldused on

täidetud ja taganemise formaalset korda on järgitud (vt Riigikohtu 30.05.2013 otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-34-13, p 14). Seega on vajalik lepingust taganemise kui kujundusõiguse kehtivuse

kindlakstegemiseks tuvastada, kas selle materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Kui

taganemisavaldus ei vasta formaalsetele tingimustele, mh kui ei ole edastatud korrektset

taganemise avaldust ettenähtud aja jooksul, ei saa taganemist kui tahteavaldust lugeda tehtuks,

kuna selle eeldused ei ole täidetud. Sama kehtib, kui täitmata on taganemise materiaalsed

eeldused, nt kui teine pool ei ole pannud toime taganemist õigustavat olulist lepingurikkumist.

2-20-7315

Sellistel juhtudel ei loeta taganemisavaldust tehtuks (vt Võlaõigusseadus I kommenteeritud

väljaanne, § 188, p 4.6.). Põhimõtteliselt võib kohtusse pöörduda ka üksnes tuvastushagiga

taganemise kehtivuse osas, kuid selleks ei pea esitama eraldi tuvastushagi, vaid taganemise

kehtivust saab tuvastada ka kohtumenetluses esitatud vastuväite alusel (vt Riigikohtu

20.11.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-107-08, p 14 ja Riigikohtu 01.04.2004 otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-62-04, p 17). Eeltoodust tulenevalt ei saa jätta hageja poolt esitatud hagi läbi vaatamata

põhjusel, et hageja ei ole kohtuväliselt vastu vaielnud lepingust taganemisele või ei ole selle

kehtetuse tuvastamiseks esitanud eraldi haginõuet.

35. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et poolte vahel on 27.05.2019 sõlmitud

töövõtuleping, mille p 2.1.1. alusel kohustus hageja valmistama kostjale täieliku

funktsonaalsusega e-poe kostja kauba müümiseks. Lepingu p 2.1.7. kohaselt oli lepingu

täitmise tähtajaks 4-5 kuud ning töö oli jaotatud kaheks osaks, millest esimene osa pidi valmima

2 kuu jooksul ettemaksu tasumise hetkest. Kostja tasus 29.05.2019 ettemaksu summas 1 200

eurot. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja andis kostjale üle töö esimese osa – e-poe

esmase versiooni koos juurdepääsu paroolidega 31.03.2020 ning kostja esitas 20.04.2020

hagejal lepingust taganemise avalduse. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus

lõppkokkuvõttes õigesti, et kostja 20.04.2020 lepingust taganemise avaldus ei ole kehtiv, kuna

selle materiaalsed ja formaalsed eeldused puuduvad, kuid jõudis selle järelduseni kohati

ebaõigetel põhjendustel. VÕS § 116 lg 1 võimaldab lepingust taganeda, kui lepingupool on

lepingut oluliselt rikkunud. Kostja tugineb lepingu olulise rikkumisena sellele, et hageja ei ole

11 kuu jooksul oma kohustusi täitnud, nimelt on jätnud valmistamata täieliku

funktsionaalsusega e-poe, on jätnud ettenähtud tööd täitmata kvaliteetselt ja andmata tellijale

üle juurdepääsu tehtud töödele (I kd tl 29). Arvestades seda, et kostja tasus ettemaksu

kokkulepitud ulatuses 29.05.2019, tulnuks hagejal anda kostjale üle töö esimene osa (e-poe

esmane versioon) hiljemalt 24.07.2019. Maakohus järeldas õigesti, et sellest tulenevalt pidi

kostjal hageja poolne lepingu rikkumine teada olema juba 25.07.2019 ning kostja on alles

20.04.2020 taganemisavalduse esitamisega viivitanud lepingust taganemisega ebamõistlikult

kaua, kaotades sellega lepingust taganemise õiguse. Samas jättis maakohus hindamata, kas

kostjal võis esineda alus lepingust taganemiseks ka hageja poolt 31.03.2020 esitatud e-poe

esmasest versioonist tulenevalt. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi. Pooled ei vaidle selle üle, et 17.04.2020 saatis kostja hagejale e-kirja, milles toob

välja e-poe esmase versiooni osas puudused. VÕS § 646 lg 1 näeb ette, et juhul kui töö ei vasta

lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui

sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi,

arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. VÕS § 647

lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö

parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Seega on tellija esmaseks

õiguskaitsevahendiks töövõtja poolse rikkumise korral töö parandamine või uue töö tegemine

ja lepingust taganemine on võimalik siis, kui uue töö tegemine või töö parandamine ei ole

võimalik, samuti juhul kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd

tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul. Seega tuleb üldjuhul anda töövõtjale võimalus

puudused töös kõrvaldada ja sellega rikkumine heastada. Kostja sellist võimalust hagejale ei

andnud, taganedes koheselt lepingust. 17.04.2020 e-kirjast nähtub kostja soov täiendada e-

poodi mitmete võimalustega (kauba kategooria valimisel filtri olemasolu, kliendi

registreerimine lähtudes era- või ärikliendist, klientide lojaalsuse programm, tagasiside vorm,

lehekülje

sünkroniseerimine

kostja

1C

programmiga,

sotsiaalvõrkude

ikoonid,

kohaletoimetamise osa täiustamine, äriklientidele võimaluse loomine tellida laos mitteolevaid

2-20-7315

kaupu, lehekülg eraldi ka soome keeles) (I kd tl 27). Selles kirjas ei toonud kostja välja milliseks

kuupäevaks ta soovib, et hageja vastavad parandused ja täiendused sisse viiks. Sellises

olukorras tuleb hinnata, kas kostja poolne lepingust taganemine toimus puudustele teatamisest

ja töö parandamise ettepaneku tegemisest mõistliku aja jooksul (VÕS § 114 lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta kostja poolt töö parandamise ettepaneku tegemisest 3 päeva

hiljem lepingust taganemise avalduse esitamine töö parandamiseks vajalikule mõistlikule ajale.

Tegemist ei olnud puudustega, mida oleks olnud objektiivselt võimalik niivõrd lühikese aja

jooksul kõrvaldada. Seega puudusid kostja lepingust taganemise formaalsed eeldused ka

tulenevalt hageja poolt kostjale 31.03.2020 üle antud töödest.

36. Järgnevalt hindas maakohus õigesti, kas hageja 23.04.2020 lepingu ülesütlemise

materiaalsed ja formaalsed eeldused esinevad, jõudes põhjendatult järelduseni, et hageja poolne

lepingust ülesütlemine on kehtiv. VÕS § 652 lg 2 sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks

tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö

tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut,

võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste

hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Maakohus leidis üldsõnaliselt, et lepingust taganemise

materiaalsed eeldused on täidetud, kuna kostja viivitas tööde lõpetamiseks vajaliku faili

edastamisega hagejale. Ringkonnakohus nõustub sellega, kuid täiendab maakohtu otsuse

põhjendusi sellega, kuidas sellise järelduseni jõuda. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja

kohustuse täitmiseks, s.o täieliku funktsionaalsusega e-poe loomiseks oli vajalik koostada

XML-fail kostja poolt müüdava kaubaga ning selle faili saatis kostja hagejale 27.02.2020.

Kostja väitel oli selle faili loomise kohustus hagejal ja kostja tegi selle ise valmis üksnes

seetõttu, et hageja polnud selleks suuteline. Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu ja leiab,

et asjas on tõendamist leidnud, et tegemist oli kostja kohustusega. Kostja ei vaidle vastu sellele,

et kostja soovis hageja poolt loodud e-poe versioonis kasutada demo kauba asemel enda kaupa.

Kostja märgib, et fail, millest jutt käib tuli luua selleks, et sinna saaks lisada kostja kaubad ja

pildid ning informatsioon kauba kohta, kusjuures see informatsioon ja pildid olid kostjal olemas

(vt kostja 28.12.2020 vastuse lk 12). Kostja ei eita ka seda, et tema saatis hagejale Valgevenes

asuva isiku kontaktid, kes abistaks vajaliku faili loomisel. Suhtlusest C ja hageja vahel 08.07.-

15.11.2019 nähtub, et vajalik oli hageja poolt loodava e-poe ja C ettevõtte lao vaheline

sünkroniseerimine (I kd tl 16-19). Seejuures nähtub LinkedIn sotsiaalvõrgustiku väljatrükist, et

C on seotud ettevõttega nimega „Konte Spa“ (I kd tl 108). Samuti kasutab kostja e-poe

aadressina www.conte.ee. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad asjaolud, et kostja omab

müüdava kauba osas informatsiooni, saab selle kauba Valgevenest ja on soovinud e-poe

sünkroniseerimist Valgevenes asuva laoga, hageja väidet, et sellise sünkroniseerimise

saavutamiseks ja kostja e-poes kostja kauba esitlemiseks vajaliku faili loomine oli kostja

kohustus. Lisaks kinnitab selle faili loomise kohustuse kostjal lasumist ka asjaolu, et tegelikult

valmistaski selle faili kostja ja andis hagejale üle ning seejuures ei esitanud kostja faili loomise

perioodil alates 2019. a suvest kuni 2020. a aprillikuuni hagejale ühtegi etteheidet tööde

lõpetamata jätmise osas. Kostja väide, et hageja ei suutnud faili luua, ei ole antud juhul

asjakohane, kuna tõenditest ei saa teha järeldust, et tegemist oleks olnud hageja kohustusega.

Seejuures ei saa asjaolust, et alguses andis kostja hagejale C kontaktandmed, järeldada, et see

oli hageja kohustus. Sellega seoses ei ole asjakohane ka C 06.01.2021 e-kiri, milles C heidab

hagejale ette oskamatust faili käsitsemisel (I kd tl 146, tõlge I kd tl 147). Tellija kohustuseks on

VÕS § 652 lg 2 kohaselt teha toimingud, mis võimaldavad töövõtjal oma töid alustada või neid

jätkata. Samuti sätestab poolte vaheline leping, et tellija on kohustatud edastama töövõtjale

kogu informatsiooni, dokumendid ja teabe, mis on vajalikud töövõtja kohustuste täitmiseks (I

kd tl 9-11, tõlge I kd tl 12-13). Müüdava kauba osas omas informatsiooni antud juhul tellija ja

2-20-7315

sellise informatsioonita ei ole e-poe loomine mõeldav. Samuti ei saa nimetatud informatsiooni

sisaldava faili loomist, olukorras kus faili sisu on teada tellijale, panna kohustuseks töövõtjale.

37. Kuna hageja tööde lõpetamiseks vajaliku faili koostamine oli kostja kohustus ning kostja

oli selle kohustuse täitmisega viivituses, tuleb hinnata, kas hagejal tekkis VÕS § 116 lg 2, VÕS

§ 196 lg 1 ja VÕS § 652 lõikest 2 tulenevalt alus lepingu ülesütlemiseks. VÕS § 652 lg 2

võimaldab tellija viivituse tõttu leping üles öelda. VÕS § 196 lg 1 kohaselt on poolel õigus

leping erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, mis objektiivselt ja pärast poolte huvide

kaalumist näitab, et lepingut lõpetada soovivalt poolelt ei saa mõistlikult nõuda, et ta lepingut

ettenähtud ajani või korralise ülesütlemiseni jätkaks. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolne

viivitus kohustuse täitmisega ning kostja poolt hagejale lepingust taganemise avalduse

esitamine annavad kogumis aluse järelduseks, et hagejalt ei saanud enam mõistlikult nõuda

lepingu jätkamist ning hagejal esineb alus lepingu ülesütlemiseks ja VÕS § 652 lõikest 2

tulenevalt tehtud tööde eest tasu nõudmiseks. Lisaks esinevad lepingu ülesütlemise formaalsed

eeldused. Poolte edasine lepinguline suhe oli muutunud võimatuks ja sellises olukorras on

asjakohatu kostja viide sellele, et hageja oleks kostjale pidanud andma mingi täiendava tähtaja.

38. Pooled vaidlevad ka selle üle, milline on hageja poolt tehtud tööde ulatus. Ringkonnakohus

ei nõustu kostja väitega, et hageja ei ole kostjale midagi üle andnud. Esiteks on see väide

vastuolus kostja enda seisukohtadega, milles kostja on tunnistanud, et hageja andis kostjale üle

e-poe esmase versiooni koos juurdepääsuga. Seda kinnitab ka kostja 17.04.2020 kiri hagejale,

milles kostja detailselt kirjeldab, milliseid parendusi või muudatusi on e-poes vajalik teha.

Hageja väitel on tema poolt valminud täielikult järgmised töö etapid: disaini ja graafiliste

materjalide väljatöötamine; Wordpress paigaldamine (lehekülje sisu haldamise süsteem); E-poe

funktsionaalsus (kaup, kauba filtreerimise võimalus, hulgimüügi hindade lisamise võimalus

äriklientide jaoks, kauba üleslaadimine läbi XML-faili, ostukorv, tellimuse vormistamise leht,

kohaletoimetamine, maksmine); kasutajate registreerimine; kliendikonto sisselogimise

võimalused, tellimuste ajalugu; kliendi andmed, mitmekeelsus; informatsiooni lisamine.

Hageja väitel jäi tal teostamata järgmised toimingud: pangalinkide lisamine, allahindluse

süsteem tava- ja äriklientide jaoks, informatsiooni lisamine konfidentsiaalsuse poliitika, ostu

tingimuste, kohaletoimetamise ja KKK lehekülgede jaoks ning 1C programmiga

sünkroniseerimine. Kostja on hageja poolt teostatud töödele vastu vaielnud. Seega pidi hageja

tõendama, et ta on sellises ulatuses töid teostanud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja

poolt tööde teostamise kohta esitatud tabeli näol ei ole tegemist tõendiga, vaid hageja loodud

tabeliga, mida saab käsitleda üksnes hageja seisukohana. Samas on ringkonnakohtu hinnangul

kostja poolt 17.04.2020 esitatud e-kirjaga tõendatud, et hageja poolt märgitud ulatuses on

hageja töid teostanud. 17.04.2020 e-kirjas on kostja avaldanud soovi täiendada e-poodi mitmete

võimalustega (kauba kategooria valimisel filtri olemasolu, kliendi registreerimine lähtudes era-

või ärikliendist, klientide lojaalsuse programm, tagasiside vorm, lehekülje sünkroniseerimine

kostja 1C programmiga, sotsiaalvõrkude ikoonid, kohaletoimetamise osa täiustamine,

äriklientidele võimaluse loomine tellida laos mitteolevaid kaupu, lehekülg eraldi ka soome

keeles). Seejuures ei ole kostja selles e-kirjas toonud esile ühtegi märkust osas, milles hageja

on enda tööd teostatuks lugenud. Nimetatud e-kirjast nähtuvalt on kokkulangevusi võimalik

tuvastada ka osas, milles hageja on pidanud enda töid lõpule mitteviiduks. Näiteks ei viidud

hageja väitel lõpule lehekülje sünkroonimist programmiga 1C. Kostja viitab selles e-kirjas, et

lehekülje sünkroonimine kostja 1C programmiga peab töötama mõlemat teed pidi (I kd tl 27).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja selles e-kirjas teinud hagejale etteheiteid tehtud töö

osas, vaid tegemist on kostja täiendavate ettepanekutega muuta e-poodi paremaks. Võrreldes

hageja poolt teostatud tööde mahtu nende töödega, mida hageja pole teha jõudnud, on

ringkonnakohtu arvates hageja põhjendatult asunud seisukohale, et teostatud tööde maht

moodustab kogu tööde mahust 93%. Kostja etteheide selle kohta, et hageja ei ole talle üle

2-20-7315

andnud e-poe administraatori õigusi ei ole asjakohane, kuna hageja ei nõuagi 100% ulatuses

tasu tehtud tööde eest, vaid ulatuses, milles need on 31.03.2020 seisuga olnud teostatud.

39. Maakohus leidis põhjendatult, et tehtud tööd on kostjale üle antud. VÕS § 638 teise lause

järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta,

et kostjal on juurdepääs e-poele ja kostja on saanud asuda tehtud töid kasutama.

Ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Samuti leidis maakohus õigesti, et kostjal puudub

alus hageja nõude tasaarvestamiseks enda nõudega, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud ja

kostja ei ole ka kahju tekkimist tõendanud. Seega on maakohus põhjendatult kostjalt hageja

kasuks välja mõistnud 3264 eurot ja sellelt summalt viivise.

40. Kostja hinnangul on maakohus ebaõigesti rahuldanud hageja menetluskulude hüvitamise

taotluse õigusabikulude osas summas 945,83 eurot, kuna hageja on esitanud menetluskulude

hüvitamise nõude õigusabi ja seisukohtade esitamise eest, mida hageja on teinud pärast

kohtuistungit. Õige on kostja viide, et maakohus lõpetas 03.03.2021 toimunud kohtuistungil

asja arutamise ja kuulutas otsuse tegemise aja. Hageja esitas pärast kohtuistungit, s.o

03.03.2021 täiendava tõendina 11.06.2019 e-kirja koos selle tõlkega, mille peale esitas kostja

04.03.2021 menetlusdokumendi pealkirjaga „muu toiming“. Selles vaidleb kostja hageja

täiendava tõendi vastuvõtmisele vastu. Omakorda esitas seejärel hageja 07.03.2021 seisukoha

kostja vastuväitele. Õige on kostja märkus, et hageja esitas täiendava tõendi vaatamata sellele,

et maakohus oli selle vastuvõtmisest kohtuistungil keeldunud. Hageja soovis istungil esitada

11.06.2019 kuupäevaga kirja, kuid maakohus ei rahuldanud hageja taotlust põhjusel, et kõik

tõendid tulnuks esitada enne kohtuistungit. Menetlusosalisel on õigus tõendeid esitada (TsMS

§ 199 lg 1 p 5), kuid tõendite vastuvõtmise otsustab kohus. Maakohus oli juba kohtuistungil

otsustanud 11.06.2019 e-kirja vastu võtmata jätmise, millest tulenevalt pidi menetlusosalistel

olema selge, et kohus seda e-kirja vastu ei võta ja seega asja lahendamisel tõendina arvestada

ei saa. Seetõttu puudus kostjal vajadus 04.03.2021 menetlusdokumendi esitamiseks. Samuti ei

küsinud maakohus kostjalt täiendavat seisukohta antud tõendi vastu võtmise kohta. See asjaolu

aga ei muuda ringkonnakohtu hinnangul põhjendatuks hageja menetlustoimingut, milleks oli

„kostja 04.03.2021 muule toimingule vastuse koostamine 30 min“. TsMS § 169 lg 3 näeb ette,

et rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja

vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta

menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Hageja on oma

menetluskulude nimekirjas märkinud hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks ka

õigusabikulud 07.03.2021 kuupäevaga toimingu eest. Kuna hagejal puudus võimalus täiendava

tõendi esitamiseks pärast maakohtu istungit, puudus hagejal vajadus ka kostja vastuväitele

vastamiseks. Selline menetlustoiming on põhjendamatu ning selle eest ei saa menetluskulusid

vastaspoolelt kolleegiumi hinnangul välja mõista. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab

TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis

põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi

osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas

kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi

kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust

hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16,

p 56). Maakohus kohaldas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel kaalutlusõigust selle

menetlustoimingu osas ebaõigesti, mille tõttu tuleb maakohtu otsus menetluskulude

kindlaksmääramise osas tühistada 25 euro ulatuses ja määrata hageja menetluskulude suuruseks

1245,83 eurot.

2-20-7315

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. Ehkki apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda, kuna kaebuse osalise rahuldamise tingis

üksnes menetluskulude vaidlustamine ja TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

42. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hageja ei ole ringkonnakohtule oma

menetluskulude

nimekirja

esitanud.

Kuigi

kohus

peab

menetluskulude

suuruse

kindlaksmääramisel lähtuma uurimisprintsiibist, ei ole TsMS § 174 lg-d 1 ja 8 nende

koosmõjus tõlgendatavad selliselt, et kohtul oleks kulude suuruse kindlaksmääramisel kohustus

hakata toimiku materjalidest lähtuvalt tuletama menetlusosalise võimalikke ja oletatavaid

esindajakulusid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2016 määrust tsiviilasjas nr 2-16-8071,

p 7). Toimiku materjalide põhjal määrab kohus kindlaks üksnes selged ja üheselt tuvastatavad

menetluskulud, nt riigilõivu ja ekspertiisitasu (ibid.; aga ka Riigikohtu 11.02.2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22, 17.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-15, p 14). Üheselt

tuvastatavaid menetluskulusid toimiku materjalide põhjal hagejal apellatsiooniastmes tekkinud

ei ole. Eelnevast tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks, et hagejal apellatsiooniastmes

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm