2-21-318/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-318

Kohtuasi

X

hagi

Y

vastu

ebaõigete

faktiväidete

ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.06.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

5336 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Robert Sarv

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Aivar Keskpaik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.06.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Y kanda.

3. Välja mõista Y-lt X kasuks 1456 eurot ringkonnakohtu menetluskulude

hüvitamiseks.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Y-l tasuda X-le viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-21-318

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 08.01.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks, viivise ja varalise

kahju 972 euro (koos käibemaksuga) hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt saatis kostja Z SA-le ning selle töötajatele K-le, I-le ning P-le

04.11.2020 e-kirja, mille pealkirjaks oli „teavitus korruptsioonikuriteost“. Kirjas

avaldas kostja hageja kohta muuhulgas järgmised väited:

• „Teavitan teid X ebaausast tegevusest, et saaksite kaaluda tema sobivust

õpetama lapsi.

• X ja W on alates 2004. aastast minu naabrid, kes usaldust ära kasutades

omastasid meie perekonna vara.

• Kõik see viitab kuriteole: usalduse kuritarvitamine ja omastamine.

• Minu arvates pani X koos oma abikaasaga toime kuriteo. Teavitasin juhtunust

politseid, teavitan peatselt ka meediat, et inimesi hoiatada.

• Kui soovite kaitsta oma asutuse mainet ja peate oluliseks oma töötajate tausta,

saate astuda vajalikud sammud.

• Kui soovite näha ülaltoodu kohta tõendeid, esitan need teie esimesel nõudmisel.

3. Kostja on avaldanud ebaõige faktiväite, nagu oleks hageja usaldust ära kasutades

omastanud kostja perekonna vara. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete

ümberlükkamist. Lisaks on kostja avaldanud väärtushinnangu, nagu oleks hageja

kurjategija. Kostja avaldatud väärtushinnang on täielikult põhjendamatu – hageja ei ole

ühtegi kuritegu toime pannud. Kostja avaldatud väärtushinnang on ebakohane. Samuti

on kostja avaldatud väited õigusvastased. Ebaõige faktiväide on hageja au teotav.

Kaldkirjas väljatooduga kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Hageja maine

rikkumine seisneb ebaõige faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamises. Kostja

väidab, et hageja on pannud toime omastamise, ehk on kostja perekonna vara endale

võtnud. Sellega on kostja rikkunud hageja au ja väärikust. Samuti on kostja selgelt

soovinud sekkuda hageja majandus- ja kutsetegevusse. Z SA on koolitusettevõte, mille

kaudu hageja pakkus koolitusteenust. Rõhutades oma kirjas seda, et asutus „kaaluks

hageja sobivust õpetama lapsi“ ning „astuks vajalikud sammud oma maine kaitseks“,

on kostja selgelt seadnud eesmärgiks selle, et Z SA lõpetaks hagejaga koostöö. Kostja

laimu tagajärjel katkestas Z SA hageja volitused organisatsiooni esindamiseks ja

koolituste läbiviimiseks kuni juhtumis selguse saamiseni. Kostja on seega kahjustanud

mitte ainult hageja au ja head nime, vaid sekkunud ka hageja majandus- ja

kutsetegevusse.

4. Hageja nõue hagiavalduse resolutsioonis on esitatud nelja alternatiivina, mille kõigi

puhul palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis

kohtu õiglasel äranägemisel:

2-21-318

• esimese alternatiivina palub hageja: kohustada kostjat saatma hiljemalt kohtuotsuse

jõustumisele järgneval tööpäeval ebaõigete väidete ümber lükkamiseks Z SA-le

(info@XXX), K-le (K@XXX), I-le (I@XXX) ning P-le (P@XXX) ilma igasuguste

täienduste, hinnangute ning muude lisanduste ja muudatusteta järgmise sisuga e-kiri:

„Mina, Y, saatsin Teile 04.11.2020 e-kirja, milles: väitsin ebaõigesti, et X on koos W-

ga usaldust kuritarvitades omastanud minu perekonna vara; viitasin, et X käitumine

viitab kuriteole: usalduse kuritarvitamine ja omastamine ning väitsin ebaõigesti, et X

pani koos oma abikaasa W-ga toime kuriteo. Need väited ei vasta tõele ning ma lükkan

need ümber. X ei ole tegelikult minu perekonna usaldust ära kasutades vara omastanud

ning mul puuduvad andmed ja tõendid X poolt koos abikaasa W-ga kuriteo, sh usalduse

kuritarvitamise ja / või omastamise, toimepanemise kohta.“

• teise alternatiivina palub hageja: kohustada kostjat saatma hiljemalt kohtuotsuse

jõustumisele järgneval tööpäeval ebaõigete väidete ümber lükkamiseks Z SA-le

(info@XXX), K-le (K@XXX), I-le (I@XXX) ning P-le (P@XXX) ilma igasuguste

täienduste, hinnangute ning muude lisanduste ja muudatusteta järgmise sisuga e-kiri:

„Mina, Y, saatsin Teile 04.11.2020 e-kirja, milles väitsin ebaõigesti, et X on omastanud

minu perekonna vara. Viitasin, et X käitumine viitab kuriteole: usalduse kuritarvitamine

ja omastamine; väitsin, et X pani koos oma abikaasa W-ga toime kuriteo. Need väited

ei vasta tõele ning ma lükkan need ümber. X ei ole tegelikult minu perekonna usaldust

ära kasutades vara omastanud ning mul puuduvad andmed ja tõendid X poolt kuriteo,

sh usalduse kuritarvitamise ja / või omastamise, toime panemise kohta.“

• kolmanda alternatiivina palub hageja: kohustada kostjat saatma hiljemalt kohtuotsuse

jõustumisele järgneval tööpäeval ebaõigete väidete ümber lükkamiseks Z SA-le

(info@XXX), K-le (K@XXX), I-le (I@XXX) ning P-le (P@XXX) ilma igasuguste

täienduste, hinnangute ning muude lisanduste ja muudatusteta järgmise sisuga e-kiri:

„Mina, Y, saatsin Teile 04.11.2020 e-kirja, milles väitsin ebaõigesti, et X on omastanud

minu perekonna vara. See väide ei vasta tõele ning ma lükkan selle ümber. X ei ole

tegelikult minu perekonna vara omastanud.“

• neljanda alternatiivina: kui kohus leiab, et kostja 04.11.2020 e-kirja väide hageja poolt

kostja perekonna vara omastamise kohta, usalduse kuritarvitamise või omastamise või

koos abikaasaga kuriteo toimepanemise kohta on väärtushinnang(ud), mõista kostjalt

hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.

5. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist, kuna hagejale on tekitatud mainekahju ja

kostja süü on suur ning ka viivise väljamõistmist. Hageja peab õiglaseks hüvitise

suuruseks vähemalt 2500 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamist summas 972 eurot (koos käibemaksuga).

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Hageja sai aastatel 2018 ja 2019 õigusliku aluseta L OÜ-lt ja M OÜ-lt (pankrotis)

alusetult kokku 28 000 eurot töötasuna tööde eest, mida hageja tegelikult ei teostanud.

Nimetatud kanded teostas L OÜ ja M OÜ (pankrotis) nimel volituse alusel hageja

abikaasa W või viimase ülesandel juhatuse liige H.

8. Kostja ei ole hageja suhtes avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Kostja poolt kirjutatu:

„usaldust ära kasutades omastas hageja kostja perekonna vara“ on väärtushinnang, mitte

faktiväide. Kostjal väljakujunenud väärtushinnangu aluseks on hageja enda käitumine.

9. Kostja esitatud väärtushinnangu - usaldust ära kasutades omastas hageja kostja

perekonna vara, mis kostja arvates viitab hageja poolt kuriteo toimepanemisele -

kujunemist on kostja põhjendanud. Kostjal on siseveendumuse põhjal tekkinud

2-21-318

põhjendatult arvamus, et hageja võis toime panna kuriteo. Kostja hageja mainet

rikkunud ei ole.

10. Mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohtu 22.06.2021 otsusega hagi rahuldati ning

11.1. kohustati kostjat saatma hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval

ebaõigete väidete ümber lükkamiseks Z SA-le (info@XXX), K-le (K@XXX), I-le

(I@XXX) ning P-le (P@XXX) ilma igasuguste täienduste, hinnangute ning muude

lisanduste ja muudatusteta järgmise sisuga järgmine e-kiri ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks:„Mina, Y, saatsin Teile 04.11.2020 e-kirja, milles väitsin

ebaõigesti, et X on omastanud minu perekonna vara. See väide ei vasta tõele ning

ma lükkan selle ümber. X ei ole tegelikult minu perekonna vara omastanud.“

11.2. mõisteti kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 800 eurot,

viivise põhinõudelt (800 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud

määras alates hagi esitamisest, s.o alates 08.01.2021 kuni põhinõude

rahuldamiseni;

11.3. mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 972 eurot (koos

käibemaksuga);

11.4. jäeti menetluskulud kostja kanda, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitis summas 2852,64 eurot ja viivis menetluskulude hüvitiselt.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt hageja omastamise toimepanemises

süüdistamise näol on tegemist ebakohase väärtushinnangu või faktiväite avaldamisega

ning kas see väärtushinnang hageja kohta on esitatud õiguspäraselt. Samuti vaieldakse

selle üle, kas kostja on teotanud hageja au ning tekitanud hagejale mittevaralist kahju,

mis tuleb kostja poolt hagejale hüvitada.

13. Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047

lg 4 alusel. Kostja poolt hageja omastamise toimepanemise süüdistamise näol on

tegemist faktiväitega, selle tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Kui isiku kohta

avaldatakse, et ta on toime pannud kuritegusid, siis on tegemist faktiväite avaldamisega

ning isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav (vt

RKTKo nr 3-2-1-159-14, p 10). Kuivõrd kostja poolt avaldatud andmed on sisult hageja

au teotavad, peaks kostja käsitletava nõude puhul tõendama avaldatud andmete õigsust

(VÕS § 1047 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole leidnud menetluses tuvastamist, et hageja

oleks toime pannud omastamise (karistusseadustik § 201 lg 1).

14. Kostja seisukoha järgi tekkis tal siseveendumuse põhjal arvamus, et hageja võis toime

panna kuriteo - omastamise. Hageja on menetluses tõendanud vaidlusaluse väite tõele

mittevastavust. Nimelt nähtub asja materjalidest, et L OÜ ja D OÜ sõlmisid hagejaga

01.03.2018 ja 01.09.2018 töövõtulepingud, mille alusel tegi hageja tööd ning sai selle

eest tasu (tl 59-60). Kostja on töövõtulepingute kehtivuse osas esitanud vastuväite,

justkui need poleks kehtivad, kuid kohtu hinnangul on vastav kostja seisukoht täielikult

põhjendamata

ja

tõendamata

(tl

68-70).

Ka

töövõtulepingutega

seotud

projekteerimisnõupidamiste protokollist nähtub, et hageja osales koosolekutel ning tegi

projekti raames tööd. Samuti nähtub protokollist, et hageja oli projekti sisekujundaja (tl

61-62). Kostja on täiendavalt väitnud, et M OÜ volitatud isik esitas hagejale 07.09.2020

hagihoiatuse väidetavalt alusetult saadud tasu tagastamise nõudes (tl 44). Kostja pidi

seega selgelt teadlik olema, et hageja sai tasu tehtud töö eest, mitte ei „omastanud kostja

perekonna vara“. Kostja on esitanud 02.11.2020 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA)

kuriteokaebuse mitte hageja tegude osas, vaid hageja abikaasa W tegevusega seoses.

2-21-318

PPA leidis oma 10.11.2020 vastuses, et kostja etteheited W osas on alusetud ning jättis

kriminaalmenetluse algatamata (tl 9).

15. Kostja on oma 04.11.2020 saadetud kirjas kirjutanud: „teavitan teid X ebaausast

tegevusest, et saaksite kaaluda tema sobivust õpetama lapsi“. Sellest nähtub, et kostja

oli teadlik, et hageja teeb Z SA-ga koostööd ning õpetab lapsi. Kohus järeldab sellest,

et kostja soovis oma õigusvastase ja ebaõigeid väiteid sisaldava kirjaga saavutada seda,

et hagejaga lõpetataks lepinguline koostöö.

16. Kostja edastas Z SA-le 04.11.2020 kirja, milles süüdistas hagejat omastamise

toimepanemises ning teotas sellega hageja au. Kirjas väitis kostja muuhulgas üheselt, et

„X ja W on alates 2004. aastast minu naabrid, kes usaldust ära kasutades omastasid

meie pere vara“. Kohus ei ole tuvastanud kohtu ette toodud tõendite pinnalt, et hageja

oleks toime pannud omastamise, mistõttu on kostja faktiväide ebaõige.

17. Seega on kostja teotanud hageja au ja tekitanud hagejale mittevaralist kahju, mistõttu

tuleb kostjal tekitatud kahju hüvitada. Samuti on hagejal õigus nõuda ebaõige faktiväite

ümberlükkamist. Isiku omastamises süüdistamine teotab tema au ja head nime ning on

seega VÕS § 1045 lg 1 p-i 4 ja VÕS § 1047 lg 1 kohaselt õigusvastane.

18. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohtul rahuldada hageja kahte esimest alternatiivset

nõuet, kuna nendes on käsitletud lisaks hagejale ka hageja abikaasa W tegevust. VÕS §

1047 võimaldab üksnes enda kohta avaldatud faktiväidete ümberlükkamist. Kohus

rahuldab hageja hagiavalduse resolutsioonis märgitud kolmanda alternatiivse nõude

ning ei pea tulenevalt TsMS § 370 lg-st 2 ja § 442 lg 8 neljandast lausest käsitlema

hageja neljandat alternatiivset nõuet.

19. Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult

kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4

ja § 1046 järgi. Hageja ei pea tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid

piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Hageja au teotavaks saab pidada kostja

ebaõiget väidet, et hageja on toime pannud kuriteo - omastamise. Selle väitega on

omistatud hagejale madalatel ja omakasu motiividel kriminaalne käitumine (kuriteo

toimepanemine), mis heidab varju hageja aule ja heale nimele, samuti seab kahtluse alla

hageja usaldusvääruse ja aususe. Ebaõigete andmete avaldamisega on kostja

põhjustanud hagejale moraalset kahju. Samuti on kostja hageja mainet kahjustanud tema

majandus- ja kutsetegevusalaste koostööpartnerite ees. Kostja poolt ebaõigete

faktiväidete esitamise eesmärk Z SA töötajatele kirja saates oli ilmselgelt soov, et SA

lõpetaks hagejaga koostöö. Mainet on kahjustatud eelkõige seeläbi, et kostja on sidunud

hageja kui laste koolitajana töötava isiku kuriteo toimepanemisega. Arvestades hageja

õiguste riive ulatust ning samas asjaolu, et ebaõigeid faktiväiteid avaldati hageja

kutsetegevusalastele koostööpartneritele, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks

välja mittevaralise kahju hüvitis 800 eurot. Mittevaralise kahju suuruse määramisel

lähtub kohus muuhulgas ka kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise

nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“.

20. Kohtu hinnangul on L OÜ, M OÜ ja D OÜ juhatuse liikme H 31.08.2020 ja 07.09.2020

e-kirjad (tl 63) ning 06.05.2021 koostatud selgitus (tl 71-72) nende diametraalselt

erinevate sisude poolest ebausaldusväärsed, mistõttu jätab kohus need käesoleva asja

lahendamisel kogumis täielikult arvestamata. Ühe ja sama isiku – H - väited ja

seisukohad on 9 kuu jooksul täielikult ning ilma igasuguse veenva põhjenduseta

muutunud, mistõttu kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, millised nimetatud

dokumentaalsetest tõenditest on usaldusväärsed ja millised mitte.

21. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtueelsed õigusabikulud summas 972 eurot

(koos käibemaksuga) (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3). Kostja on 04.11.2020 kirja

saatmisega rikkunud hageja õiguseid ja kahjustanud hageja mainet kolmandate isikute

2-21-318

ees. Seetõttu on igati õigustatud hageja pöördumine advokaadibüroo poole

õigusabiteenuse saamiseks. Hagejale osutati enne kohtusse pöördumist kohtueelseid

õigusabikulusid summas 972 eurot.

22. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja menetluskulud on

põhjendatud täies ulatuses, s.o summas 2852,64 eurot (riigilõiv 500 eurot +

õigusabikulud 2352,64 eurot, sh käibemaks). Tunnitasumäär 192 eurot koos

käibemaksuga on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise

esindaja tasuna mõistlik. Põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks võib pidada kogu

hageja õigusabikulu, s.o kokku 12 tundi ja 15 minutit.

Apellatsioonkaebus

23. Kostja esitas 22.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

24. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 800 eurot, kohtueelsed

õigusabikulud 972 eurot ja menetluskulude hüvitise 2852,64 eurot. Kostja palub teha

selles osas uue otsuse, millega lugeda ebaõigete väidete ümberlükkamine piisavaks ja

jätta kostjalt mittevaralise kahju hüvitis ja kohtueelsed õigusabikulud välja mõistmata

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis vajalikus ja

põhjendatud ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 1460 eurot.

25. Kostja on tõendanud, et tema esitatud andmed (faktiväited) hageja kohta on õiged ja

vastavad tegelikkusele. Hageja on saanud L OÜ-lt ja M OÜ-lt (pankrotis) töötasu

alusetult. Tööettevõtulepingu sõlmimine ei tähenda, et hageja oleks lepingus ettenähtud

tööd ka teostanud, üle andnud ja tema tasunõue oleks muutunud sissenõutavaks. Hageja

ei ole tõendanud tööde teostamist ega üleandmist L OÜ-le ja M OÜ-le (pankrotis).

Kostjale teadaolevalt ei ole hagejal arhitektuuri- ega sisekujundusalast haridust, samuti

puudub hagejal litsents arhitektina tegutsemiseks. Kostja on põhjendanud ka temal

kujunenud siseveendumust, mis ei ole tekkinud kriminaalõiguslikust aspektist, vaid

tegelike faktiliste asjaolude põhjal. Kostja on oma väidet omastamise kohta põhistanud

ja dokumentaalsete tõenditega tõendanud ning kostja ei pea seda väidet ümber lükkama.

26. Maakohus ei ole 01.03.2018 tööettevõtulepingu nr 2 tühisust vastavalt TsÜS § 89

lõigetele 1 ja 2 kontrollinud. Tööettevõtuleping on tagantjärele vormistatud selleks, et

püüda tõendada kohtule väljamakstud tasude õiguslikku alust. Kuna pooltevahelise

vaidluse põhiküsimus on selles, kas kostja esitatud andmed hageja kohta, et viimane on

omastanud kostja perekonna vara, saades alusetult tasu kostjale ühisvarana kuuluvatest

ettevõtetest, on õiged, on tööettevõtulepingu tühisuse küsimus määrava tähtsusega.

27. Kohus hindas tõendeid ühekülgselt, jättes tähelepanuta kostja vastuväited ja tuginedes

otsuse tegemisel asjasse mittepuutuvatele tõenditele. Maakohus võttis ebaõigesti asja

materjalide juurde D OÜ ja hageja vahel 01.09.2018 sõlmitud tööettevõtulepingu nr 3

ja projekteerimisnõupidamise protokolli. Töövõtuleping ei oma antud asjaga mitte

mingit puutumust, sest kostja ei ole Z SA-le saadetud e-kirjas ega üheski

menetlusdokumendis kordagi maininud kostja ja D OÜ seoseid, samuti ei oma kostja

tõsikindlat teadmist, kas hageja on ka sellelt osaühingult töötasu saanud või mitte.

Projekteerimisnõupidamise protokollist ei nähtu seost asjaoluga nagu oleks hageja

teostanud töid L OÜ-le või M OÜ-le (pankrotis) ega seda, et hageja oleks väidetavad

tööd ka üle andnud.

28. Maakohus on põhjendamatult jätnud kostja tõendi arvestamata (H 06.05.2021 selgitus).

Kostja maakohtu hinnanguga H selgitustele ei nõustu ja leiab, et H on oma seisukohtade

muutmist selgelt, arusaadavalt ja eluliselt usutavalt põhjendanud. Hageja ja H

31.08.2020 ja 07.09.2020 e-kirjavahetuse osas märkis kostja, et H hageja nõutud

2-21-318

sõnastuses kinnitusi ei ole andnud, vaid on vastanud sedavõrd lakooniliselt ja

üldsõnaliselt, mis järeldusi hagejale vaidlusaluste väljamaksete õigusliku aluse kohta ei

võimalda teha ja seega ei välista väljamaksete alusetust.

29. Hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue on alusetu, kuna kostja ei ole esitatud

ebaõiget faktiväidet.

30. Väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis on ebamõistlikult suur. Maakohtu poolt on

sisustamata, milles seisneb hageja majandus- ja kutsetegevus ning kes on hageja

majandus- ja kutsetegevusalased koostööpartnerid, kellele kostja ebaõigeid faktiväiteid

avaldas. Kostjal andmed hageja majandus- ja kutsetegevuse kohta läbi Z SA puuduvad

ja hageja ei ole ka seda asjaolu tõendanud, mistõttu ei saanud kostja kahjustada hageja

mainet tulenevalt tema majandus- ja kutsetegevusest turul. Mainekahju majandus- ja

kutsetegevuses saab seisneda otseses varalises kahjus või saamata jäänud tulus.

Ebaõigete andmete avaldamisega isiklike õiguste kahjustamise korral ei pea iseenesest

iga rikkumise korral järgnema igal juhul rahaline kahjuhüvitis. Kostja taotleb lugeda

ebaõigete väidete ümberlükkamine piisavaks korvamaks hagejale tekitatud mittevaralist

kahju.

31. Hageja menetluskulude rahaline suurus on ülemäära kõrge. Maakohus ei ole kostja

vastuväidetega arvestamata jätmist põhjendanud. Ajakulu 12,15 tundi ei ole vajalik ja

põhjendatud ning ei vasta tsiviilasja mahule ja keerukusele. Kostja taotleb õigusabile

kulunud aja vähendamist kuuele tunnile, s.o 960 eurot (koos käibemaksuga), kokku on

põhjendatud menetluskulud koos riigilõivuga 1460 eurot. Kostja toob välja ka, et

hagiavalduses on märgitud lepingulise esindaja tunnihinnaks 140 eurot (ilma

käibemaksuta)

ja

10.05.2021

menetluskulude

nimekirjas

eurot

(ilma

käibemaksuta). Hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele ning nõupidamisele

kulunud aega tulnuks seega arvestada esialgselt märgitud hinnaga 140 eurot tund.

Lisaks on kohus välja mõistnud kohtueelsed õigusabikulud 972 eurot nõudekirja

koostamise eest, milline kulu tulnuks arvestada hagiavalduse ettevalmistamise kulu

hulka. Lisaks tuleb arvestada, et hageja esindaja on spetsialiseerunud faktiväidetel või

väärtushinnangutel põhinevate nõuete esitamisele.

Vastustaja seisukoht

32. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

34. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

35. Kostja hinnangul süüdistas ta hagejat õiguspäraselt omastamises ning kuriteo

toimepanemises, kuna hageja sai kostja osalusega äriühingult raha, ilma et selleks oleks

esinenud õiguslik alus.

36. Ringkonnakohus märgib, et raha saamine ilma õigusliku aluseta ei tähenda iseenesest

kuriteo toimepanemist. Tegemist on üldjuhul tsiviilõigusliku vaidlusega. Kui kostja

temal kujunenud siseveendumuse kohaselt leidis, et hageja pani toime kuriteo, siis oleks

ta pidanud esitama politseisse kuriteokaebuse, mitte saatma kolmandatele isikutele kirja

2-21-318

hageja poolt kuriteo toimepanemise kohta. Kostja ei ole hageja suhtes kuriteokaebust

esitanud. Kostja esitas kuriteokaebuse üksnes hageja abikaasa suhtes, kelle suhtes jäeti

kriminaalmenetlus algatamata.

37. Ka tsiviilõiguslikult puudus kostjal alus väita, et hageja on omastanud kostja perekonna

vara. Kostja kahtlus, et tema osalusega äriühingud on ilma õigusliku aluseta kandnud

hageja raha üle, ei anna alust süüdistada hagejat kostja raha omastamises. Hageja väitis,

et on raha saanud töövõtulepingute alusel tööde teostamise eest. Neid lepinguid ei ole

vaidlustatud, kostja ei ole nende lepingute osapooleks. Vaidlus lepingute kehtivuse ega

ka tööde tegeliku teostamise üle ei ole käesoleva menetluse esemeks. Kui äriühing on

teinud tühise tehingu alusel väljamakseid, annab see äriühingule endale aluse tsiviilhagi

esitamiseks maksete tagasinõudmiseks. Kostja ei ole tõendanud oma rahalisi nõudmisi

hageja vastu.

38. Maakohus ei ole tõendeid ebaõigesti hinnanud. Ringkonnakohus ei nõustu kostja

arvamusega, et D OÜ-l puudub seos väidetavate alusetute maksetega. Ka OÜ L

Residental on esitanud hagejale hagihoiatuse seoses alusetute väljamaksetega ( tl 44).

Samuti pole maakohtule võimalik ette heita asjaolu, et maakohus ei arvestanud H

kirjalike selgitustega nende vastuolulisuse tõttu. H kirjad on vastuolulised, mille üle

pole ka vaidlust. Ringkonnakohtul puudub alus jõuda esitatud tõendite alusel

teistsugusele järeldusele, kui seda tegi maakohus. Kostja avaldas kolmandatele isikutele

hageja au teotavad faktiväited. Seega pidi kostja tõendama avaldatud väidete õigsust (

VÕS § 1047 lg 2). Asjas ei leidnud tõendamist, et hageja oleks omastanud kostja

perekonna vara. Kostja ei ole viidanud apellatsioonkaebuses ühelegi tõendile, mille

alusel kohus oleks pidanud kostja vara omastamise tõendatuks lugema.

39. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et ebaõigete andmete avaldamisega

isiklike õiguste kahjustamise korral ei pea iseenesest iga rikkumise korral järgnema

rahaline kahjuhüvitis ja käeoleval juhul oleks kohus pidanud piirduma üksnes andmete

ümberlükkamisega. VÕS § 134 lg 2 (alates 31.12.2010 kehtivas sõnastuses) sätestab,

et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise

kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

40. Riigikohus on mittevaralise kahju hüvitamise kontekstis rõhutanud, et VÕS § 134 lg 2

järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu

korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma (RKTKo nr 2-15-16007, p

18). Seega tuleb kostjal hageja au teotamisega tekitatud mittevaraline kahju ka

rahaliselt hüvitada.

41. Maakohtu poolt väljamõistetud hüvitis summas 800 eurot ei ole ebamõistlikult suur.

TsMS § 366 kohaselt on hüvitise suuruse määramine kohtu õiglase äranägemise järgi

kohtu diskretsiooniotsus. Diskretsiooni alusel välja mõistetud hüvitise suurust on

võimalik vaidlustada üksnes juhul, kui kohus on hüvitise määramisel oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme (RKTKo nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 22). Praegusel juhul on

maakohus väljamõistetud hüvitise suurust põhjendanud ja see on kooskõlas varasema

kohtupraktikaga. Maakohus ei ole seega hüvitise suuruse üle otsustades

diskretsioonipiire ületanud, mistõttu puudub alus hüvitise summa vähendamiseks.

42. Ebaõige on kostja väide, et ta ei saanud kahjustada hageja mainet tulenevalt hageja

majandus- ja kutsetegevusest, kuna kostjal andmed hageja majandus- ja kutsetegevuse

kohta läbi Z SA puuduvad.

43. Kostja on Z SA-le saadetud kirjas esitanud järgmised laused: „teavitan teid X

ebaausast tegevusest, et saaksite kaaluda tema sobivust õpetama lapsi“ ja „kui soovite

2-21-318

kaitsta oma asutuse mainet ja peate oluliseks oma töötajate tausta, saate astuda

vajalikud sammud“.

44. Seega oli kostja teadlik hageja koostööst Z SA-ga. Kostjale oli selgelt teada, et hageja

õpetab Z SA tegevuse raames lapsi ning kostja nimetas hagejat Z SA töötajaks.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja e-kirja eesmärgiks oli hageja au teotamine

just tema lepingulise koostööpartneri ees ning talle seeläbi võimalikult suure kahju

tekitamine.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude

jaotuse.

Maakohus

jättis

menetluskulud

kostja

kanda

ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja

kanda.

46. Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2852,64

eurot, sellest riigilõiv 500 ja õigusabikulud 2352,64 eurot. Kostja vaidlustab hageja

esindaja ajakulu 12,15 tundi. Kostja leiab, et see ei ole vajalik ja põhjendatud ning ei

vasta tsiviilasja mahule ja keerukusele.

47. Maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning

ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata. Menetluskulude vähendamise

põhjuseks ei ole üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur (RKTKm

tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Maakohus lähtus toimingute ulatuse põhjendatuse

hindamisel õigesti menetlusdokumentide mahust, sisust ja nendes sisalduvast

õiguslikust argumentatsioonist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on

ületanud

diskretsioonipiire

(RKTKm

tsiviilasjas

nr 3-2-1-184-15,

p 14).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

48. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174

lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

49. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulu-

nimekirja põhjal. Hageja taotleb 1456 euro hüvitamist 7,58 t õigusabi eest tasumääraga

192 eurot/t (sisaldab käibemaksu). Hageja esindaja tutvus kaebusega, koostas vastuse

ja menetluskulude nimekirja. Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on

selline tasumäär kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Hageja kinnitas, et ta ei saa

tagasi õigusabikulus sisalduvat käibemaksu. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177

lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)