2-20-5102/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-5102

Kohtuasi

Y hagi X vastu kulutuste hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 03.05.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3510 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Liivi Tuus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 03.05.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude jätta Y kanda.

3. Välja mõista Y-lt X kasuks 360 eurot ringkonnakohtu menetluskulude

hüvitamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-20-5102

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y (hageja) esitas 03.04.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse C ja X (kostja) vastu,

milles palus kohustada kostjaid hüvitama hagejale kulutused summas 3250 eurot ja

mõista välja viivis kindla summana hagiavalduse kättesaamisest kuni otsuse tegemiseni

ja edasi protsendina põhinõudest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367

kohaselt. 20.01.2021 määrusega jäeti hagi C vastu läbi vaatamata hagi tagasivõtmise

tõttu.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2012. aasta oktoobri alguses suulise üürilepingu,

mille alusel üüris hageja kostjalt maja aadressil Mändjala küla, Järveääre tee 4,

Saaremaa (Kaseurva kinnistu), makstes igakuiselt selle eest üüri. Hageja tegi üüritud

kinnisasjale 2017. aasta juunis ja 2018. aasta augustis kulutusi kokku summas 3250

eurot järgnevalt:

a. kuuri ehitus ja tööraha: 1300+250=1550 eurot, tehtud 2017. aasta juunis;

b. imbväljaku parandus, pump ja tööraha: 800+300+150=1250 eurot, tehtud 2018.

aasta augustis;

c. korstnajalgade viimistlus, kubu tuulutusava tegemine ja tööraha (materjal ja

tööriista rent oli ehitaja poolt): 450 eurot, tehtud 2017. aasta juunis.

3. Kõik tööd on teostatud suulise lepingu alusel ning sularaha teel tasumisega.

4. Hagejal ei olnud parenduste ja muudatuste tegemiseks kostja kirjalikult taasesitatavat

nõusolekut. Hageja informeeris kostjat kulutuste tegemise kavatsusest, kostja ei

vaielnud kulutuste tegemisele vastu.

5. Hageja selgitas menetluse kestel (24.11.2020 kohtuistung, tl 34), et ta üüris maja

sooviga see hiljem ära osta. Vastav suusõnaline ja lihtkirjalik kokkulepe oli kostjaga

olemas. Hageja tegi kulutused lootuses, et maja jääb talle. Hageja kolis üüripinnalt välja

29.04.2019. Kulutused on tehtud üürilepingu kehtivuse ajal (tl 33 pöördel).

6. Kuuri ehitusega seoses vestles hageja kostjaga (tl 34). Hageja ehitas kuuri, et oleks koht,

kus hoida majapidamisse soetatud murutraktoreid ja kõike vajalikku. Seda kostja ka

teadis. Mingit luba hageja ei küsinud, vaid tegi vastavalt nõuetele, et ei olnud vaja

küsida ehitusluba. Kostja on ise käinud terrassil istumas ja ei ole vastu vaielnud. Hageja

ehitas kuuri, kuna arvas, et maja jääb hagejale, nagu algselt kokku lepitud.

7. Imbväljaku parandusega seoses selgitas hageja (tl 33 pöördel, tl 34), et suhtles

imbväljaku teemal kostjaga. Fekaaliveo korraldaja ütles, et imbväljakul puudus kaev ja

see tuleb sinna ehitada, sest imbväljakust ei läinud vesi ära. Vesi jooksis tünni tagasi ja

sellega seoses ei läinud vesi majapidamisest korralikult ära. Hageja andis kostjale teada,

kostja pidi tulema kaameraga vaatama, mis torudes on, sest kostja väitis, et kaevu ei ole

vaja. Kostja käis kaameraga kohal, aga seda ei saanud torust sisse panna ja sinnapaika

see jäi. Hageja otsustas, et tuleb teha kaev, sest nii ei saa elada, et solgivesi ajab üles

tagasi. Kaevu tegemisest kostjat ei teavitanud.

8. Korstnajalgade viimistlusega seoses viitas hageja hagiavalduses tuleohutusnõude

tarbeks tehtud kulutustele. Tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks oli vajalik panna

kütteseadmed eraldi lõõri ja eemaldada korstnale pandud kipsplaat, et vähemalt kaks

külge korstnal oleks nähtavad. Menetluse kestel selgitas hageja (tl 34), et ülemisel

korrusel oli korstnajalg viimistluseta, sest seal oli midagi valesti ehitatud (lagi läks

kummi vms). Hageja viitas, et korstnajala viimistlusest kostja teadis.

9. Kubu tuulutusava osas selgitas hageja (tl 34), et tegi kubu ava, kuna toiduaur pani köögis

suitsuanduri tööle ja kuna seal oli ka G4S valve, siis otsustas probleemi lahendamiseks

teha elektripliidi kubu ava. Kostjat selle tegemisest ei teavitanud.

2-20-5102

10. Hageja on enda kulul ehitanud kostjale kuuri, parandanud imbväljaku ja pumba, teinud

vannitoa ja sauna remonti, teostanud korstnajalgade viimistlust, teinud kubu tuulutusava

ning kandnud eeltoodud parendustega seos kulutusi. Parendused on märkimisväärselt

tõstnud kostja kinnisvara hinda. Vaadates kulutuste tüüpi, on arusaadav, et tegemist oli

kulutustega, mille eesmärgiks oli eluruumi parandamine.

11. Hageja leiab, et kulutused tuleb hüvitada käsundita asjaajamise sätete alusel

(võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 1018 ja 1023). VÕS § 286 lg 2 mõttes on käsundita

asjaajamise sätteks ka VÕS § 1024 lg 4, milles sätestatud eelduste puhul saab kohaldada

teise isiku esemele kulutuste tegemisest tulenevat alusetu rikastumise instituudi sätet

VÕS § 1042, seega tuleb alternatiivselt kohaldada VÕS § 1042.

Kostja vastuväited

12. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

13. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et üürileping sõlmiti 2012. aasta oktoobris ja lõppes

01.05.2019 poolte kokkuleppel. 01.05.2019 andis üürnik üürileandjale üle kinnistu ja

sellel asuva elamu valduse.

14. Kostja ei soovinud ega kiitnud heaks kinnistule kuuri püstitamist, kamina ümberehitust

ega imbväljakul tehtud töid. Kostja andis hageja kasutusse tuleohutusnõuetele vastava

kamina ja lõõri ega soovinud kamina teisaldamist. Kostja andis hageja kasutusse

töökorras imbväljaku. Hageja rikkus teatamise kohustust ja ei informeerinud kostjat, et

üürilepingu esemele valitseb oht või tuleb mingil muul põhjusel teha kulutusi.

15. Kostja andis hagejale 2012. aasta oktoobris üle täielikult sisustatud elamu, mis vastas

tuleohutuse nõuetele. 2017. aasta juuniks oli hageja elanud oma perega elamus peaaegu

viis aastat. Kui vastab tegelikkusele hageja väide, et 2017. aasta juunis tekkis elamus

vajadus kütteseadmed eraldi lõõri panna või eemaldada korstnale pandud kipsplaat, et

viia vastavusse tuleohutusenõuetega, sai väidetav olukord tekkida vaid hageja enda

tegevuse tulemusena. Enne kinnistu müüki 2019. aastal käis Kaseurva kinnistut ja sellel

asuvat elamut üle vaatamas spetsialist, kes kinnitas, et enne hageja poolt tehtud

lammutustöid vastas elamu küttesüsteem tuleohutuse nõuetele. Üürilepingu lõppemisel

selgus, et hageja oli lõhkunud elamus olnud kamina ja teinud küttesüsteemis kostjaga

kooskõlastamata ümberkorraldusi. Üürilepingu eseme tagastamisel oli kamin kostja

nõusolekuta teisaldatud, kaminat ümbritsenud kest eemaldatud. Kuna väidetav

korstnajalgade viimistlus tehti hageja sõnul 2017. aasta juunis, ei tõenda hageja poolt

tõendina esitatud Päästeameti 01.12.2017 e-kiri Järveääre tee 4 teostatud korstnatööde

vajalikkust 2017. aasta juunis. Hageja ei ole tõendanud, et tegi töid, mille tegemise

vajadusele viitas korstnapühkija.

16. Kubule ei olnud vaja tuulutusava teha. Kubus olid aktiivsöe filtrid, mis oleks tulnud kas

ära puhastada või vahetada välja. Kostja oleks hagejale selgitanud aktiivsöe filtri

puhastamise vajadust, kui hageja oleks teda teavitanud tuulutusava tegemise soovist.

Kubu tuulutusava tegemine oli mittevajalik ja põhjendamatu. Kubu tuulutusest sai

kostja hagejalt teada alles kohtueelses nõudes.

17. Kostja ütles hagejale, et imbväljaku kaevu ei ole vaja teha. Kinnistule oli elamu

ehitamisel paigaldatud vabavooluga imbväljak. Pärast üürilepingu lõppemist

01.05.2019 oli kostjale selge, et hageja oli imbväljaku ehitanud ümber eirates kõiki

nõudeid. Hageja oli paigaldanud olemasolevasse süsteemi nivooanduriga tõstepumba.

Kostja tellis 2019. a augustis septiku ehitustehnilise auditi ja selgus, et hageja tehtud

imbväljaku uus lahendus oli keelatud. Imbväljaku ümberehitus ei vastanud rajatisele

ettenähtud nõuetele ja eemaldada tuli süsteemi paigaldatud nivooanduriga tõstepump.

Nivooanduriga pump eemaldati 21.08.2019 süsteemist ja eemaldati pumba elektritoide

hoone peakilbist. Sellega välistati reovee sattumine imbväljakule/loodusesse. Septik

2-20-5102

pandi toimima kui kanalisatsiooni kogumismahuti. Kostjat planeeritavatest töödest ei

informeeritud ja tööde tegemine ei olnud vajalik ega põhjendatud. Kostja oli sunnitud

tegema kulutusi, et hageja paigaldatud mittelubatud tõstepump süsteemist eemaldada ja

eemaldada hageja poolt lubamatult tõstetud imbväljaku pinnas.

18. Kuuri ehitamine ei ole kulutus, mis oli vajalik üürilepingu eseme säilitamiseks.

Üürilepingu lõppemisel oli hagejal võimalik kuur demonteerida, sest tegemist oli

vundamendita kergehitisega. Seda oli võimalik teha ilma üürilepingu eset kahjustamata.

Üürilepingu lõppemisel nõudis kostja korduvalt, et hageja viiks kinnistult kuuri ära.

Hageja seda ei teinud. Hageja eemaldas ja viis ära vaid kuuri katuse. Kuuri

demonteerimise ettepaneku tegi kostja veel (taaskord) 07.05.2019 saadetud sõnumis.

Kui kostja sai kinnistu valduse tagasi, oli kuur katuseta. Kuna hageja kostjat kuuri

püstitamisest ei teavitanud, ei olnud tal ka kuuri ehitamiseks vajalikku

dokumentatsiooni. Hageja ei ole tõendanud, kui palju kuuri ehitamine maksis.

19. Hageja tehtud tööd ei olnud vajalikud. Kostja ei kiitnud asjaajamist heaks, asjaajamine

ei vastanud tema huvidele ega eeldatavale tahtele ega olnud oluline ka avalikes huvides.

Tegemist ei ole käsundita asjaajamisega, hagejal puudus tahe tegutseda teise isiku, st

kostja kasuks. Hageja eesmärk ei olnud soodustada kostjat ja hagejal ei olnud

asjaajamisele asumisel kavatsust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

20. Pärnu Maakohtu 03.05.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 1500

eurot ja viivise menetluskulude tasumata osalt.

21. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

Kaseurva kinnistu andis kostja kinnisasja omanikuna 2012. aasta oktoobri alguses

suulise üürilepingu alusel hageja kasutusse, hageja maksis igakuiselt selle eest üüri;

-

üürileping lõppes poolte kokkuleppel 01.05.2019;

-

hageja väidetavad kulutused kinnisasjale tehti üürilepingu kehtivuse ajal;

-

hagejal ei olnud kulutuste tegemiseks kostja kirjalikult taasesitatavat nõusolekut.

22. Hageja on esitanud nõude käsundita asjaajamise sätete alusel. Hageja nõude

rahuldamise eeldused VÕS § 286 lg 2 ja § 1018 järgi on järgmised:

(i) üürnik teeb midagi üürileandja kasuks ehk ajab võõrast asja;

(ii) üürnikul puudub õigus või kohustus tegu teha;

(iii) üürnikul on tahe tegutseda üürileandja kasuks ehk üürnikul on soov soodustada

üürileandjat;

(iv) täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimustest (soodustatu

kas kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja

tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel

ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või kui

asjaajamine on muul põhjusel avalikes huvides oluline).

23. Kostja kirjaliku või taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku puudumisega on

täidetud õigustatud käsundita asjaajamise üks eeldustest, s.o asjaajamine peab olema

toimunud ilma seadusest või lepingust tuleneva õiguse või kohustuseta tegu teha.

24. Kohus tuvastas, et hageja rajas üüritud kinnisasjale 2017. aasta juunis kuuri. Hageja

faktiväide kuuri rajamise kulutuste suurusest summas 1550 eurot on W ütlustega (tl 83

pöördel) tõendatud. Hageja ei ole aga tõendanud, et kostja oleks hageja tehtud kulutused

heaks kiitnud või et need vastaksid kostja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kostja on

menetluses läbivalt väitnud, et ta ei olnud hageja tehtud kulutustest teadlik, ei ole

kulutusi heaks kiitnud ega soovinud nende tegemist. Hageja väitest, et kostja on käinud

terrassil istumas ja ei ole kuuri ehitusele vastu vaielnud, ei saa teha järeldust, et kostja

2-20-5102

on kuuri ehituseks tehtud kulutused heaks kiitnud. Kostja väitel ta kuuri püstitamist

kinnistule ei soovinud ega heaks kiitnud. Kostja palus pärast üürilepingu lõppu hagejal

ehitatud kuur kinnistult ära viia (tl 22-23). Hageja viis ära ainult kuuri katuse ning kostja

kinnistule jäi katuseta kuur, mida kostja ei soovinud.

25. Imbväljakuga seoses tööde teostamise fakti üle 2018. aasta augustis vaidlust ei ole.

Hageja faktiväide kostja kinnisasjal imbväljaku parandustööde teostamise ja pumba

paigalduse kulutuste suurusest summas 1250 eurot on Q ütlustega (tl 84) tõendatud.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks imbväljakule kulutuste tegemise heaks kiitnud

või need vastaks kostja tegelikule või eeldatavale tahtele. Hageja teavitas kostjat vee

äravoolu probleemist, kuid kostja ei andnud nõusolekut vahekaevu, pumba ja uue

imbväljaku rajamiseks. Hageja otsustas kulutused ikkagi teha, ei teavitanud kostjat

valitud lahendusest ning hageja rajatu osutus hiljem kasutuskõlbmatuks ja reovee

käitlusnõuetega vastuolus olevaks. Järveääre tee 4 septiku ehitustehnilise kordusauditi

(tl 52-54) ja Saaremaa Vallavalitsuse veekasutuse ja -kaitse peaspetsialisti D kirjaga (tl

51) on tõendatud kostja väide, et hageja poolt imbväljaku parandustööde käigus valitud

lahendus ei olnud nõuetekohane. Nivooanduriga tõstepump tuli kaevust eemaldada,

septiku väljavool sulgeda ja septik pandi toimima kui kanalisatsiooni kogumismahuti.

26. Kuivõrd üürileping poolte vahel oli tähtajatu ja hageja tegutses teadmises, et ta soovib

ja saab kostja kinnistu endale osta, siis puudus hagejal kulutuste tegemisel tahe

tegutseda kostja kasuks (VÕS § 1018 lg 2) ning seega ei saa ta nõuda kulutuste

hüvitamist VÕS § 1023 lg 1 ja 2 alusel. Pooled leppisid alates 2012. a sügisest kokku

üürilepingu tähtajatuna. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta üüris kostja kinnistut ja

elamut sooviga hiljem see endale osta. Hageja sõnul oli poolte vahel ka sellesisuline

suuline ja lihtkirjalik kokkulepe. Hageja selgitas kohtus, et tegi kõik hagiavalduses

loetletud kulutused teadmises, et ta ostab maja kostjalt ära ja teeb töid enda tarbeks.

Riigikohus on leidnud, et kostja kasuks tegutsemise tahte esinemist saab jaatada

olukorras, kus hageja on teadlikult parendusi teinud ulatuses, milles ta ise parendusi

kokkulepitud üüriperioodi kestel ei oleks ära tarbinud. Parenduste ja muudatuste osas,

mis hageja oleks ise üüriperioodi jooksul eelduslikult täielikult ära tarbinud, ei saa olla

tegemist võõra asja ajamise tahtega (RKo nr 3-2-1-118-14, p 17).

27. Hageja väitis, et ta tegi üüritud kinnisasjal 2017. aasta juunis korstnajalgade viimistluse

ja kubu tuulutusava, milleks tegi kulutusi summas 450 eurot. Hageja faktiväide

korstnajala viimistlustööde tegemisest 2017. aasta juunis seoses tuleohutusnõuete

tagamisega ei ole tõendatud. Seega ei ole põhjust hinnata ka väidet korstnajala

viimistlustööde kulu osas.

28. Hagiavalduses väidab hageja, et tegi 2017. aasta juunis üüritud kinnisasjal

korstnajalgade viimistlustööd, mis seisnesid korstnalt kipsplaadi eemaldamises

(tuleohutusnõuete tagamiseks). Kohtuistungil (24.11.2020 eelistungi protokoll, tl 34) tõi

hageja aga korstnajala viimistlustööde osas välja, et maja ülemisel korrusel oli

korstnajalg viimistluseta (osundades, et seal oli midagi valesti tehtud, „lagi läks kummi

või midagi sellist“) ja hageja tegi viimistluse ära (2017. aasta juuni kulutus). Hageja

väidetud töid teinud tunnistaja U rääkis kohtuistungil (tl 83), et ta tegi hageja tellimusel

korda korstnajala kipsist ehitatud ümbruse, mis oli puruks vajunud ja katki. Töö

tegemise aega täpselt ei mäletanud, võis olla 2018, aga ei välistanud ka muud aega

(„võin ka mööda panna, see oli tõesti ammu“).

29. Kohtu hinnangul on hageja väited selle kohta, milliseid töid hageja korstnajala osas

2017. aasta juunis tegi (ja millega seoses kostjalt kulutuste hüvitamist nõuab)

vastuolulised. Iseenesest on kostja kohtuistungil kinnitanud, et korstnajalgade

viimistlustööd on tehtud (24.11.2020 eelistungi protokoll, tl 34 pöördel). Siiski ei saa

kohtu hinnangul üksnes sel alusel lugeda selgeks ja vaidluseta tuvastatuks asjaolu,

2-20-5102

milliseid korstnajala viimistlustöid hageja 2017. aasta juunis tegi ja mille eest hageja

hüvitist nõuab. Hageja selgitus tööde osas tõi kohtu ette asjaolu viimistlemata

korstnajalast. Tunnistaja ütlustest nähtuvat korstnajala katkise kipsümbrise parandust ei

saa seostada viimistlemata korstnajalaga. Samuti ei saa katkise kipsümbrise

parandamist seostada korstnale pandud kipsplaadi eemaldamisega (tuleohutusnõuete

tagamiseks), ehk töödega, mille teostamisele hageja hagi alusfaktina tuginenud on.

Sisuliselt on sellele osundanud ka kostja (kohtukõne kirjalikud teesid, tl 87 pöördel)

tuues välja, et U parandas korstnajalga ümbritsenud kipsi, mitte ei teinud töid, mille

tegemisele vajadusele viidati tuleohutusnõuetega seoses Päästeameti 01.12.2017 kirjas.

Hagi väidet – kulutused seoses korstnajalgade viimistlusega, mis seisnesid korstnalt

tuleohutusnõuete tarbeks kipsplaadi eemaldamises – hageja menetluse käigus

täpsustanud ega korrigeerinud ei ole. Kohus lahendab hagimenetluses hageja nõude

poolte esile toodud faktiliste asjaolude põhjal ja hageja peab tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja (vastu)väited. U ütlused võiks kinnitada küll

korstnajalga ümbritsenud kipsi parandustöid, kuid mitte selliseid korstnajala

viimistlustöid, mille hageja on hagi alusena kohtu ette toonud.

30. Kubu tuulutusava tegemise fakti üle vaidlust ei ole, kuid kubu tuulutusava tegemise

kulu suurus ei ole tõendatud. Hageja väidete ja tunnistaja U ütluste (tl 84) alusel ei saa

teha järeldusi selle kohta, kui suur oli konkreetselt kubu tuulutusava tegemise kulu, ehk

kui suure osa hageja väidetud 450 eurosest kogukulust võis moodustada kubu

tuulutusavaga seotud kulu. Hageja on käsitlenud viimistluse ja tuulutusava töid kulu

mõttes ühe kuluna ega ole toonud kohtu ette midagi, mille alusel kubu tuulutusava kulu

suurust konkretiseerida ja eraldi hinnata.

31. Alternatiivselt on hageja esitanud nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja tehtud

kulutuste hüvitamise nõudele ei saa kohaldada VÕS § 1024 lg-t 4 ja seega ei kuulu

hageja nõue rahuldamisele ka VÕS 1042 lg järgi. VÕS § 1024 lg 4 kohaldamisel tuleb

muu hulgas arvestada sellega, kas kulutuste tegija järgis VÕS § 1020 lg-tes 1 ja 2

sätestatud teavitamiskohustust (RKTKm nr 3-2-1-44-11, p 33). Kohtu hinnangul on

hagejal teavitamiskohustuse täitmine tõendamata. Hageja soovis väidet kostja

informeerimisest jooksvalt kõikide kulutuste tegemisest tõendada väljavõttega

Facebooki messenger’i vestlusest (tl 43-45). Suhtlusrakenduse vestluse väljavõttest

midagi sellist siiski ei nähtu. Isegi kui lugeda kostja teavitamiseks hageja öeldu, et

kostjaga oli imbväljakust ja kuurist juttu, tulnuks hagejal oodata kostja otsust edasise

kulutuste tegemise osas. Sellest, et imbväljakuga seoses kaevu tegema hakatakse, ei

teavitanud hageja kostjat ka enda kinnitusel (24.11.2020 eelistungi protokoll, tl 34).

32. Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Apellatsioonkaebus

33. Hageja esitas 03.06.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

34. Hagejal on õigus nõuda vaidlusaluste kulutuste hüvitamist käsundita asjaajamise sätete

alusel. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et hageja poolt tehtud kulutused ei

vastanud kostja huvile ega tahtele ning ei olnud tema poolt heaks kiidetud. Kuuri

ehitusele ei ole kostja vastu vaielnud ning kuivõrd kostja käis hageja juures terrassil

istumas, pidi ta ka kuuri nägema. Kostja kiitis kuuri ehituse vaikimisi heaks ning see, et

suhete halvenemisel soovitas kostja hagejale kuur ära viia, ei tõesta, et kostja kuuri tol

ajal ei soovinud. Kuur ehitati just vaidlusaluse kinnistu juurde ning seal vajaminevate

murutraktorite jms hoiustamiseks.

35. Imbväljaku osas on kohus leidnud, et hageja rajas ilma kostja nõusolekuta vahekaevu,

pumba ja uue imbväljaku ning et rajatu osutus hiljem kasutuskõlbmatuks ning reovee

2-20-5102

käitlusnõuetega vastuolus olevaks. Tunnistaja Q ütlustest nähtub, et eelnev mahuti ajas

kogu aeg üle ning seetõttu kutsuti ta maja kanalisatsioonisüsteemi üle vaatama.

Ülevaatusel selgus, et kogu imbväljak tuleb renoveerida, mida Q ka tegi. Lisaks on

kostja tellinud imbväljaku osas auditi, millest selgus, et olmekanalisatsiooni lokaalse

puhastussüsteemi septiku ja imbväljaku ehitustehniline seisukord on hea, septiku korpus

on veetihe ja puudub looduse reostuse oht. Hageja võttis kostjaga tööde tegemise

vajaduse osas ühendust, kuid lahendamist vajav probleem oli pigem kiireloomuline.

Samuti oli kiireloomuline ja vajalik korstnajalaga tehtud tööd tuleohutuse tagamiseks.

36. Tehtud remonttööd kuuluvad selgelt üürileandja huvisfääri ja vajasid kiiret lahendust.

Tegemist oli hädavajalike remonditöödega (vee äravoolu probleem ja tuleohutuse

küsimused). Hageja lähtus tegutsemisel ekspertide hinnangust ning talitas enda parima

äranägemise järgi. Tegemist oli selliste parandustöödega, mida hageja oleks pidanud

tegema ka siis, kui tal ei oleks olnud plaani maja ära osta. See, et hageja tegutses mingis

osas remondi tegemisel ka enda huvides, ei välista VÕS § 1018 jj kohaldamist, piisab,

kui tehtav tegu kuulub vähemalt osaliselt teise isiku huvisfääri (RKTKo nr 3-2-1-61-14,

p 29).

37. Maakohus ei ole õigesti aru saanud, milliseid töid korstnajalaga täpselt teostati.

Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust ning jõudis kohtuotsuses üllatuslikule

järeldusele,

et

hageja

väide

korstnajala

viimistlustööde

tegemisest

seoses

tuleohutusnõuete tagamisega ei ole tõendatud.

38. Alternatiivselt on hagejal õigus nõuda kulutuste hüvitamist alusetu rikastumise sätete

kohaselt. Hageja ei nõustu maakohtuga, et kuna hageja ei teavitanud kostjat tehtud

töödest, siis ei saa teda pidada VÕS 1024 lg 4 mõttes heauskseks. Hageja on tõendanud,

et vestles kostjaga kulutuste tegemise kavatsusest ning on teda seega informeerinud

(hagiavalduse lisa 2). Kostja ei ole kulutuste tegemisele vastu vaielnud, samuti puudus

ka seadusest või kokkuleppest tulenev keeld. Hageja tegevused on märkimisväärselt

tõstnud kostja kinnisvara hinda.

Vastustaja seisukoht

39. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

40. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

41. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

42. Maakohus on jõudnud põhjendatud järeldusele, et hagejal ei ole õigust nõuda

vaidlusaluste kulutuste hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel (VÕS §-d 1018-

1024).

43. Käsundita asjaajamise välistab antud juhul VÕS § 1018 lg 2, kuna hagejal puudus

kulutuste tegemisel tahe tegutseda kostja kasuks. Täidetud ei ole ka VÕS § 1018 lg-s 1

sätestatud eeldused.

44. Maakohus tuvastas poolte väidete alusel, et hageja ja kostja leppisid alates 2012 sügisest

kokku üürilepingu tähtajatuna. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta üüris kostja kinnistut

ja elamut sooviga hiljem see endale osta. Hageja sõnul oli poolte vahel ka sellesisuline

2-20-5102

suuline ja lihtkirjalik kokkulepe. Hageja selgitas kohtus, et tegi kõik hagiavalduses

loetletud kulutused teadmises, et ta ostab maja kostjalt ära ja teeb töid enda tarbeks.

24.11.2020 eelistungil vastas hageja eitavalt kohtu küsimusele, kas hageja teavitas

üürileandjat, et ta hakkab imbväljaku kaevu tegema. Hageja põhjendas kostja

mitteteavitamist sellega, et oli suusõnaline maja ostuleping ja ta lootis, et kõik läheb nii,

nagu suuliselt kokku sai lepitud ja et maja jääb temale ja ta teebki enda jaoks ( I kd, lk

34).

45. Riigikohus on leidnud, et kostja kasuks tegutsemise tahte esinemist saab jaatada

olukorras, kus hageja on teadlikult parendusi teinud ulatuses, milles ta ise parendusi

kokkulepitud üüriperioodi kestel ei oleks ära tarbinud. Parenduste ja muudatuste osas,

mis hageja oleks ise üüriperioodi jooksul eelduslikult täielikult ära tarbinud, ei saa olla

tegemist võõra asja ajamise tahtega (RKTKo nr 3-2-1-118-14, p 17).

46. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kuivõrd üürileping poolte vahel oli

tähtajatu ja hageja tegutses teadmises, et ta soovib ja saab kostja kinnistu endale osta,

puudus hagejal kulutuste tegemisel tahe tegutseda kostja kasuks. Seega ei saa hageja

kulutuste hüvitamist nõuda VÕS 1023 lg 1 alusel.

47. Kuna kulutuste tegemiseks puudus hagejal lepingust või seadusest tulenev õigustus või

kohustus ja hageja nõuet ei saa rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete alusel,

kontrollis maakohus õigesti, kas hageja kulutuste hüvitamise nõuet on võimalik

rahuldada VÕS § 1024 lg 4 kohaselt alusetu rikastumise sätete järgi VÕS § 1042 alusel.

48. Kolleegium nõustub maakohtuga, et olukorras, kus hagejal oli võimalik kostjat

kulutuste tegemisest eelnevalt teavitada, kuid ta seda ei teinud, ei saa teda pidada VÕS

§ 1024 lg 4 mõttes heauskseks.

49. VÕS § 1024 lg 4 kohaldamisel tuleb muu hulgas arvestada sellega, kas kulutuste tegija

järgis VÕS § 1020 lg 1 ja 2 sätestatud teavitamiskohustust (RKTKm nr 3-2-1-44-11,

p 33). VÕS § 1020 lg 1 kohaselt enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja

soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu

edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole

võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita

asjaajajalt mõistlikult oodata. VÕS § 1020 lg 2 sätestab, et asjaajamisele asumise korral

sellest soodustatule eelnevalt teatamata peab käsundita asjaajaja soodustatule

asjaajamisest esimesel võimalusel teatama. Kui see on võimalik ja käsundita asjaajajalt

mõistlikult oodatav, peab käsundita asjaajaja ootama ära soodustatu edasise otsuse

asjaajamise kohta. Kostja ei ole tõendanud VÕS § 1020 lg-te 1 või 2 kohase

teavitamiskohustuse täitmist ega ka õigustust teatamata jätmiseks.

50. Asjaolu, et kostja käis hageja juures terrassil istumas, kus ta pidi kuuri nägema, ei

tõenda kostjapoolse teavitamiskohustuse täitmist. 24.11.2020 eelistungil ütles hageja:

„... sai kuur ka ehitatud. Seda kostja ka teadis. Mingit luba ma ei ole küsinud, vaid

tegime selle vastavalt nõuetele, et ei olnud vaja küsida ehitusluba.“ Seega oli tegemist

vundamendita kergehitisega, mille hageja püstitas üksnes enda tarbeks enda vahendite

hoidmiseks ja hagejal oli võimalik see peale üürilepingu lõppemist demonteerida ja ära

viia üürilepingu eset kahjustamata. Kostja esitas tõendina kirjavahetuse selle kohta, et

pärast üürilepingu lõppu palus ta hagejal ehitatud kuur kinnistult ära viia (I kd, lk 23).

Hageja ei vaidlustanud menetluses kostja väidet, et hageja viis ära ainult kuuri katuse

ning kostja kinnistule jäi katuseta kuur, mida kostja ei soovinud.

51. Maakohus tuvastas põhjendatult, et hageja ei teavitanud kostjat imbväljaku

ümberehitamisest. Kulutuste tegemine imbväljakule ei vastanud kostja tegelikule või

eeldatavale tahtele ja kostja ei kiitnud neid kulutusi heaks. Kostja on tõendanud, et

imbväljaku ümberehitamise tulemusena hageja poolt pidi ta valduse tagasisaamisel

kandma imbväljaku kordategemiseks täiendavaid kulusid, sest eemaldada tuli hageja

2-20-5102

poolt süsteemi paigaldatud nivooanduriga tõstepump ja eemaldada elektrisüsteemist

toide. Kordusauditist nähtuvalt eemaldati 21.08.2019 nivooanduriga pump süsteemist

ja eemaldati pumba elektritoide hoone peakilbist. Sellega välistati reovee sattumine

imbväljakule/loodusesse. Septik pandi toimima kui kanalisatsiooni kogumismahuti (I

kd, lk 53).

52. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole tõendanud 2017. aasta juunis kostja

küttesüsteemi parendamist, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. Menetluses ei leidnud

tõendamist

hageja

väide

korstnajala

viimistlustööde

tegemisest

seoses

tuleohutusnõuete tagamisega. Hageja ei ole sellistele tõenditele viidanud ka

apellatsioonkaebuses.

53. Hageja väide, et tema tegevused on märkimisväärselt tõstnud kostja kinnisvara hinda,

on paljasõnaline ja tõendamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

54. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus

jättis

menetluskulud

hageja kanda ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja

kanda.

55. Hageja ei ole maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust vaidlustanud.

56. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174

lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

57. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulu-

nimekirja põhjal. Kostja taotleb 300 euro hüvitamist 3 t õigusabi eest tasumääraga

100 eurot/t (ilma käibemaksuta), millele lisandub käibemaks 60 eurot, kokku 360 eurot.

Kostja esindaja tutvus maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega ning koostas vastuse.

Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on tasumäär kohtupraktikas

aktsepteeritava suurusega. Kostja kinnitas, et ta ei saa tagasi õigusabikulus sisalduvat

käibemaksu.

(allkirjastatud digitaalselt)