3-21-2233/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedX oli Eesti Töötukassas (töötukassa) töötuna arvel 13.04.2021–09.09.2021. Töötukassa Töötukassa võttis X e-töötukassas esitatud avalduse alusel uuesti töötuna arvele 10.09.2021
Legislator headnote
AI generated3-21-2233/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Töötukassa Töötukassa võttis X e-töötukassas esitatud avalduse alusel uuesti töötuna arvele 10.09.2021
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja
Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
22.02.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2233
Haldusasi
X kaebus Eesti Töötukassa 29.09.2021 otsuse nr TA21-
0132549 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X
Vastustaja Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.10.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.10.2021 määruse peale haldusasjas
nr 3-21-2233.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 203
lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X oli Eesti Töötukassas (töötukassa) töötuna arvel 13.04.2021–09.09.2021. Töötukassa
lõpetas X töötuna arveloleku 10.09.2021 otsusega nr TA21-0124067 tööturuteenuste ja -
toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p 1 alusel, sest X ei läinud määratud ajal töötukassasse
vastuvõtule ega teatanud pöördumata jätmise põhjusest.
2. Töötukassa võttis X e-töötukassas esitatud avalduse alusel uuesti töötuna arvele 10.09.2021
otsusega, kuid lõpetas X töötuna arveloleku TTTS § 7 lg 1 p 10 alusel 29.09.2021 otsusega nr
TA21-0132549 põhjusel, et isik ei ole valmis kohe tööle asuma. X ei ilmunud
nõustamiskohtumisele ning väljendas end töötukassaga suheldes ja potentsiaalsetele
tööandjatele nähtavates dokumentides ebasündsalt.
3. Töötukassa võttis X e-töötukassas esitatud avalduse alusel uuesti töötuna arvele 30.09.2021
otsusega.
4. X esitas Tallinna Halduskohtule 30.09.2021 kaebuse töötukassa 29.09.2021 otsuse nr
TA21-0132549 peale. Kaebaja märkis, et nimetatud otsus on ebaseaduslik.
3-21-2233
2(4)
5. Eesti Töötukassa leidis vastuses, et kaebus tuleks tagastada, sest kaebusega kaitstava
õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja võeti järgmisel
päeval uuesti töötuna arvele ning ta ei kaotanud õigust töötu staatusega kaasnevatele
soodustustele.
6. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 07.10.2021 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21
alusel. Kaebaja on uuesti töötuna arvele võetud. Seega on ta kaebuse eesmärgi saavutanud.
Kaebaja ei olnud töötuna arvel vaid ühe päeva, mistõttu ei saanud ta kaotada töötu staatusega
kaasnevaid toetusi, teenuseid ega muid hüvesid. Vaidlustatud otsusega põhjustatud õiguste
võimalik rikkumine on seega väheintensiivne. Kaebuse rahuldamine on ka ebatõenäoline.
Kaebaja ei ole kaebust põhjendanud ega töötukassa seisukohti ümber lükanud.
7. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 13.10.2021 määruskaebuse. Kaebaja töötuna
arvelolek lõpetati, sest ta ei läinud määratud ajal töötukassasse, kuigi kaebaja oli saatnud e-
kirja, et tal on COVID-19 sümptomid. Liiati oli ta soovinud nõustamist telefoni teel või e-
päeviku täitmist. Kaebaja soovib kahjutasu 5000 eurot, sest ei saanud pöörduda hambaarsti ja
uroloogi poole põhjusel, et ravikindlustus hakkab kehtima 30 päeva pärast töötukassas
arvelevõtmist. Ka sotsiaaltoetuste saamiseks peab ta olema töötuna arvel.
8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.11.2021 määrusega määruskaebuse käiguta ja andis
kaebajale 10-päevase tähtaja määruskaebuse allkirjastamiseks ning eriarstide vastuvõttude
ärajätmise ja sotsiaaltoetustest ilmajäämise kohta täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks.
Kaebaja ei ole määruskaebust omakäeliselt ega digitaalselt allkirjastanud, samuti ei ole ta varem
kohtule digitaalselt allkirjastatud avaldusi esitanud. Elektrooniliselt esitatud määruskaebus
tuleb varustada saatja digitaalse allkirjaga või muul viisil, mis võimaldaks saatja tuvastada
(HKMS §-d 182 ja 52–54, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-d 334–337, 339 ja 340).
Kaebajal tuli ka põhjendada ja tõendada oma väiteid eriarstide vastuvõttude ärajäämise kohta
(nt esitada vastuvõtukinnitused, meeldetuletused vastuvõtu kohta vms teave, kust nähtuks
vastuvõtule registreerumine ja vastuvõtuaja tühistamine), sest ravikindlustus kehtib töötuna
arveloleku lõppemisel veel üks kuu ning töötu ravikindlustus tekib 31 päeva jooksul pärast
andmete esitamist haigekassale. Seega, kui kaebaja ravikindlustuse puudumise periood
vahepeal puuduski, sai see olla väga lühike. Kaebaja oleks saanud planeerida arsti vastuvõtu
ajale, mil tal oli ravikindlustus. Kaebajal tuli ka selgitada ja tõendada, missugused
sotsiaaltoetused jäid töötu staatuse lõppemise tõttu saamata, sh selgitada ja tõendada toetuste
taotlemist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus keeldub määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle
läbivaatamatult.
10. Ringkonnakohtu 23.11.2021 määrus edastati kahel korral e-posti aadressile XXX@mail.ee,
millelt kaebaja esitas määruskaebuse. Kaebaja ei kinnitanud määruse kättesaamist. Kaebaja ei
olnud esitanud kohtule peale e-posti aadressi muid kontaktandmeid ning rahvastikuregistris
puudusid andmed kaebaja elukoha kohta. Samas oli ta varem samalt e-posti aadressilt
kohtudokumente saanud, mida kinnitab määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale;
kohtute infosüsteemist nähtuvalt kinnitas ta samalt e-posti aadressilt kohtudokumentide
kättesaamist ka haldusasjas nr 3-21-2189. Eelnevast tulenevalt luges ringkonnakohus
23.11.2021 määruse HKMS § 72 lg 4 ja TsMS § 3141 alusel kaebajale kättetoimetatuks
10.12.2021. Kaebajal oli võimalik kõrvaldada määruskaebuse puudusi kuni 20.12.2021, kuid
ta ei ole seda senini teinud.
3-21-2233
3(4)
11. Ringkonnakohus oli 23.11.2021 määruses seisukohal, et määruskaebus ei vasta seaduses
sätestatud vorminõuetele. Selleks, et ringkonnakohtul oleks võimalik veenduda kaebaja
isikusamasuses, tuli tal esitada elektrooniline avaldus digitaalselt allkirjastatuna. Kuigi kaebaja
ei ole seda määruskaebuse puudust kõrvaldanud, ei kahtle ringkonnakohus enam kaebaja
isikusamasuses. Nimelt on kaebaja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud haldusasjas nr 3-
22-212 digitaalselt allkirjastatud avalduse samalt e-posti aadressilt, millelt ta esitas
määruskaebuse praeguses haldusasjas. Seega puudub alus kahelda, et ka praeguses asjas on
määruskaebuse esitanud X ning on põhjendatud kalduda TsMS § 336 lg 4 alusel kõrvale
avalduse digitaalse allkirjastamise nõudest. Määruskaebuse puudus on ära langenud.
12. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, leides, et töötukassa
29.09.2021 otsusega kaasnenud õiguste riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on
ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega.
13. Halduskohtu hinnangul ei saanud vaidlustatud otsusega kaasneda töötu staatusega
kaasnevate hüvede kaotust, sest kaebaja ei olnud töötuna arvel vaid ühe päeva. Kaebaja väitis
määruskaebuses, et töötuna arveloleku lõpetamise ja sellest tuleneva ravikindlustuse lõppemise
tõttu ei saanud ta minna eriarsti (uroloogi ja hambaarsti) vastuvõtule, samuti jäi ta enda sõnul
samal põhjusel ilma sotsiaaltoetustest. Kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamiseks andis
ringkonnakohus kaebajale võimaluse oma väiteid täiendavalt selgitada ja tõendada. Kaebaja ei
ole seniajani esitanud täiendavaid selgitusi ega tõendeid eriarstide vastuvõttude ärajäämise ega
sotsiaaltoetustest ilmajäämise kohta. Kuigi töötukassa lõpetas 29.09.2021 otsusega kaebaja
töötuna arveloleku, ei kaotanud kaebaja kohe ravikindlustust. Ravikindlustus kehtib töötuna
arveloleku lõppemise järel veel üks kuu ning pärast kaebaja järgmist töötuna arvelevõtmist
töötukassa 30.09.2021 otsusega tekkis kaebajal ravikindlustus uuesti (vt ravikindlustuse
seaduse § 5 lg 2 p 3 ja § 7, vt ka https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-
huvitised/ravikindlustus). Seega ei ole usutav kaebaja väide, et arsti vastuvõtud jäid ära töötu
staatuse lõppemise tõttu. Kui vaidlustatud otsusega kaasneski kaebaja ravikindlustuse
lõppemine, oli see ajavahemik lühike ning kaebajal oleks olnud võimalus planeerida vastuvõtt
ajale, millal tal oli ravikindlustus olemas. Kaebaja ei ole ka selgitanud ega tõendanud,
missugustest sotsiaaltoetustest ta jäi ilm töötu staatuse lõppemise tõttu. Seega ei saanud
töötukassa 29.09.2021 otsusega kaasnenud õiguste riive olla intensiivne.
14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebuse rahuldamine on
ebatõenäoline. TTTS § 7 lg 1 p 10 järgi teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku
lõpetamise kohta, kui töötu ei ole valmis kohe tööle asuma. See seostub töötu kohustusega olla
valmis vastu võtma sobiv töö ja kohe tööle asuma (TTTS § 31 lg 1 p 3). Töötu on valmis kohe
tööle asuma, kui puuduvad tema töölerakendumist takistavad asjaolud või need on sellised,
mida on võimalik TTTS-s või selle alusel antud õigusaktis sätestatud meetmetega kõrvaldada
(TTTS § 31 lg 2). Töötukassa hinnangul ei olnud kaebaja valmis kohe tööle asuma, sest ta ei
ilmunud nõustamiskohtumisele ja väljendas end nii töötukassaga suheldes kui ka
potentsiaalsetele
tööandjatele
nähtavates
dokumentides
ebasündsalt.
Kaebaja
on
määruskaebuses väitnud, et ta ei läinud nõustamisele, sest tal olid COVID-19 sümptomid, kuid
see väide on jäänud paljasõnaliseks. Kaebaja oli end väljendanud ebasündsalt muu hulgas
potentsiaalsetele tööandjatele nähtavates dokumentides (nt CV, vt vastustaja 05.10.2021
vastuse lisa 5). Ebasündsad väljendid potentsiaalsetele tööandjatele nähtavates dokumentides
tõenäoliselt välistasid kaebajale tööpakkumise tegemise. Need asjaolud osutavad, et kaebaja
tegelikult ei soovinud töötukassa abi töö otsimisel ega ka iseseisvalt tööd leida. Seega võis
töötukassa järeldada, et kaebaja ei ole valmis kohe tööle asuma.
15. Määruskaebuses
on
esitatud
hüvitamisnõue,
mida
halduskohtule
ei
esitatud.
Ringkonnakohus ei luba kaebust muuta ega pea otstarbekaks saata hüvitamisnõuet tagasi
3-21-2233
4(4)
halduskohtule lahendamiseks, sest selline nõue on määruskaebuse väiteid arvestades
perspektiivitu.
16. Eelneva põhjal on kaebaja võimalused oma õigusi kaitsta ilmselgelt vähesed.
Ringkonnakohus tagastab X määruskaebuse HKMS § 187 lg 2 ja § 207 lg 2 alusel.
Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)