Legislator Case Law & Legislation
3-21-2233/10 AI generated

3-21-2233/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-21-2233/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X oli Eesti Töötukassas (töötukassa) töötuna arvel 13.04.2021–09.09.2021. Töötukassa Töötukassa võttis X e-töötukassas esitatud avalduse alusel uuesti töötuna arvele 10.09.2021

Legislator headnote

AI generated

3-21-2233/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Töötukassa Töötukassa võttis X e-töötukassas esitatud avalduse alusel uuesti töötuna arvele 10.09.2021

Keywords

AI generated
case of extreme hardship medical care requirements revocation of emergency aid consumer credit revocation extension of therapeutic measures reimbursement by health insurer
AI generated
3-21-2167/20
X esitas Tallinna Halduskohtule 22.09.2021 kaebuse Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks osas, mis puudutab nõuet esitada tõend COVID-19 haiguse läbipõdemise, testi negatiivse tulemuse või COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimise kohta, samuti 1 000 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras peatada COVID-19 tõendite nõudmise ja esitamise kohustus. X esitas ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
3-21-3036/30
K., A. S. ja T. T. esitasid 22.11.2021 haldusasjas nr 3-21-2720 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse kohustamiseks väljastama kaebajatele tõend selle kohta, et neid tuleb Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kohaldamisel käsitada nimetatud tõendi ettenäitamisel samaväärselt Covid-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isikuga.
3-21-2233/4
30.09.2021 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa (ETK) 29.09.2021 otsusele nr TA21-0132549.
2-22-16074/3
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
3-21-1942/20
X esitas Tallinna Halduskohtule 23.08.2021 kaebuse, mille nõuded olid järgmised: 1) tühistada Euroopa Liidu (EL) COVID-tõend ja selle analoog Eestis; 2) kohustada Eestit ja EL-i alates

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

22.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2233

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 29.09.2021 otsuse nr TA21-

0132549 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.10.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.10.2021 määruse peale haldusasjas

nr 3-21-2233.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 203

lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X oli Eesti Töötukassas (töötukassa) töötuna arvel 13.04.2021–09.09.2021. Töötukassa

lõpetas X töötuna arveloleku 10.09.2021 otsusega nr TA21-0124067 tööturuteenuste ja -

toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p 1 alusel, sest X ei läinud määratud ajal töötukassasse

vastuvõtule ega teatanud pöördumata jätmise põhjusest.

2. Töötukassa võttis X e-töötukassas esitatud avalduse alusel uuesti töötuna arvele 10.09.2021

otsusega, kuid lõpetas X töötuna arveloleku TTTS § 7 lg 1 p 10 alusel 29.09.2021 otsusega nr

TA21-0132549 põhjusel, et isik ei ole valmis kohe tööle asuma. X ei ilmunud

nõustamiskohtumisele ning väljendas end töötukassaga suheldes ja potentsiaalsetele

tööandjatele nähtavates dokumentides ebasündsalt.

3. Töötukassa võttis X e-töötukassas esitatud avalduse alusel uuesti töötuna arvele 30.09.2021

otsusega.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 30.09.2021 kaebuse töötukassa 29.09.2021 otsuse nr

TA21-0132549 peale. Kaebaja märkis, et nimetatud otsus on ebaseaduslik.

3-21-2233

2(4)

5. Eesti Töötukassa leidis vastuses, et kaebus tuleks tagastada, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja võeti järgmisel

päeval uuesti töötuna arvele ning ta ei kaotanud õigust töötu staatusega kaasnevatele

soodustustele.

6. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 07.10.2021 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Kaebaja on uuesti töötuna arvele võetud. Seega on ta kaebuse eesmärgi saavutanud.

Kaebaja ei olnud töötuna arvel vaid ühe päeva, mistõttu ei saanud ta kaotada töötu staatusega

kaasnevaid toetusi, teenuseid ega muid hüvesid. Vaidlustatud otsusega põhjustatud õiguste

võimalik rikkumine on seega väheintensiivne. Kaebuse rahuldamine on ka ebatõenäoline.

Kaebaja ei ole kaebust põhjendanud ega töötukassa seisukohti ümber lükanud.

7. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 13.10.2021 määruskaebuse. Kaebaja töötuna

arvelolek lõpetati, sest ta ei läinud määratud ajal töötukassasse, kuigi kaebaja oli saatnud e-

kirja, et tal on COVID-19 sümptomid. Liiati oli ta soovinud nõustamist telefoni teel või e-

päeviku täitmist. Kaebaja soovib kahjutasu 5000 eurot, sest ei saanud pöörduda hambaarsti ja

uroloogi poole põhjusel, et ravikindlustus hakkab kehtima 30 päeva pärast töötukassas

arvelevõtmist. Ka sotsiaaltoetuste saamiseks peab ta olema töötuna arvel.

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.11.2021 määrusega määruskaebuse käiguta ja andis

kaebajale 10-päevase tähtaja määruskaebuse allkirjastamiseks ning eriarstide vastuvõttude

ärajätmise ja sotsiaaltoetustest ilmajäämise kohta täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks.

Kaebaja ei ole määruskaebust omakäeliselt ega digitaalselt allkirjastanud, samuti ei ole ta varem

kohtule digitaalselt allkirjastatud avaldusi esitanud. Elektrooniliselt esitatud määruskaebus

tuleb varustada saatja digitaalse allkirjaga või muul viisil, mis võimaldaks saatja tuvastada

(HKMS §-d 182 ja 52–54, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-d 334–337, 339 ja 340).

Kaebajal tuli ka põhjendada ja tõendada oma väiteid eriarstide vastuvõttude ärajäämise kohta

(nt esitada vastuvõtukinnitused, meeldetuletused vastuvõtu kohta vms teave, kust nähtuks

vastuvõtule registreerumine ja vastuvõtuaja tühistamine), sest ravikindlustus kehtib töötuna

arveloleku lõppemisel veel üks kuu ning töötu ravikindlustus tekib 31 päeva jooksul pärast

andmete esitamist haigekassale. Seega, kui kaebaja ravikindlustuse puudumise periood

vahepeal puuduski, sai see olla väga lühike. Kaebaja oleks saanud planeerida arsti vastuvõtu

ajale, mil tal oli ravikindlustus. Kaebajal tuli ka selgitada ja tõendada, missugused

sotsiaaltoetused jäid töötu staatuse lõppemise tõttu saamata, sh selgitada ja tõendada toetuste

taotlemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus keeldub määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle

läbivaatamatult.

10. Ringkonnakohtu 23.11.2021 määrus edastati kahel korral e-posti aadressile XXX@mail.ee,

millelt kaebaja esitas määruskaebuse. Kaebaja ei kinnitanud määruse kättesaamist. Kaebaja ei

olnud esitanud kohtule peale e-posti aadressi muid kontaktandmeid ning rahvastikuregistris

puudusid andmed kaebaja elukoha kohta. Samas oli ta varem samalt e-posti aadressilt

kohtudokumente saanud, mida kinnitab määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale;

kohtute infosüsteemist nähtuvalt kinnitas ta samalt e-posti aadressilt kohtudokumentide

kättesaamist ka haldusasjas nr 3-21-2189. Eelnevast tulenevalt luges ringkonnakohus

23.11.2021 määruse HKMS § 72 lg 4 ja TsMS § 3141 alusel kaebajale kättetoimetatuks

10.12.2021. Kaebajal oli võimalik kõrvaldada määruskaebuse puudusi kuni 20.12.2021, kuid

ta ei ole seda senini teinud.

3-21-2233

3(4)

11. Ringkonnakohus oli 23.11.2021 määruses seisukohal, et määruskaebus ei vasta seaduses

sätestatud vorminõuetele. Selleks, et ringkonnakohtul oleks võimalik veenduda kaebaja

isikusamasuses, tuli tal esitada elektrooniline avaldus digitaalselt allkirjastatuna. Kuigi kaebaja

ei ole seda määruskaebuse puudust kõrvaldanud, ei kahtle ringkonnakohus enam kaebaja

isikusamasuses. Nimelt on kaebaja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud haldusasjas nr 3-

22-212 digitaalselt allkirjastatud avalduse samalt e-posti aadressilt, millelt ta esitas

määruskaebuse praeguses haldusasjas. Seega puudub alus kahelda, et ka praeguses asjas on

määruskaebuse esitanud X ning on põhjendatud kalduda TsMS § 336 lg 4 alusel kõrvale

avalduse digitaalse allkirjastamise nõudest. Määruskaebuse puudus on ära langenud.

12. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, leides, et töötukassa

29.09.2021 otsusega kaasnenud õiguste riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega.

13. Halduskohtu hinnangul ei saanud vaidlustatud otsusega kaasneda töötu staatusega

kaasnevate hüvede kaotust, sest kaebaja ei olnud töötuna arvel vaid ühe päeva. Kaebaja väitis

määruskaebuses, et töötuna arveloleku lõpetamise ja sellest tuleneva ravikindlustuse lõppemise

tõttu ei saanud ta minna eriarsti (uroloogi ja hambaarsti) vastuvõtule, samuti jäi ta enda sõnul

samal põhjusel ilma sotsiaaltoetustest. Kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamiseks andis

ringkonnakohus kaebajale võimaluse oma väiteid täiendavalt selgitada ja tõendada. Kaebaja ei

ole seniajani esitanud täiendavaid selgitusi ega tõendeid eriarstide vastuvõttude ärajäämise ega

sotsiaaltoetustest ilmajäämise kohta. Kuigi töötukassa lõpetas 29.09.2021 otsusega kaebaja

töötuna arveloleku, ei kaotanud kaebaja kohe ravikindlustust. Ravikindlustus kehtib töötuna

arveloleku lõppemise järel veel üks kuu ning pärast kaebaja järgmist töötuna arvelevõtmist

töötukassa 30.09.2021 otsusega tekkis kaebajal ravikindlustus uuesti (vt ravikindlustuse

seaduse § 5 lg 2 p 3 ja § 7, vt ka https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-

huvitised/ravikindlustus). Seega ei ole usutav kaebaja väide, et arsti vastuvõtud jäid ära töötu

staatuse lõppemise tõttu. Kui vaidlustatud otsusega kaasneski kaebaja ravikindlustuse

lõppemine, oli see ajavahemik lühike ning kaebajal oleks olnud võimalus planeerida vastuvõtt

ajale, millal tal oli ravikindlustus olemas. Kaebaja ei ole ka selgitanud ega tõendanud,

missugustest sotsiaaltoetustest ta jäi ilm töötu staatuse lõppemise tõttu. Seega ei saanud

töötukassa 29.09.2021 otsusega kaasnenud õiguste riive olla intensiivne.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline. TTTS § 7 lg 1 p 10 järgi teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku

lõpetamise kohta, kui töötu ei ole valmis kohe tööle asuma. See seostub töötu kohustusega olla

valmis vastu võtma sobiv töö ja kohe tööle asuma (TTTS § 31 lg 1 p 3). Töötu on valmis kohe

tööle asuma, kui puuduvad tema töölerakendumist takistavad asjaolud või need on sellised,

mida on võimalik TTTS-s või selle alusel antud õigusaktis sätestatud meetmetega kõrvaldada

(TTTS § 31 lg 2). Töötukassa hinnangul ei olnud kaebaja valmis kohe tööle asuma, sest ta ei

ilmunud nõustamiskohtumisele ja väljendas end nii töötukassaga suheldes kui ka

potentsiaalsetele

tööandjatele

nähtavates

dokumentides

ebasündsalt.

Kaebaja

on

määruskaebuses väitnud, et ta ei läinud nõustamisele, sest tal olid COVID-19 sümptomid, kuid

see väide on jäänud paljasõnaliseks. Kaebaja oli end väljendanud ebasündsalt muu hulgas

potentsiaalsetele tööandjatele nähtavates dokumentides (nt CV, vt vastustaja 05.10.2021

vastuse lisa 5). Ebasündsad väljendid potentsiaalsetele tööandjatele nähtavates dokumentides

tõenäoliselt välistasid kaebajale tööpakkumise tegemise. Need asjaolud osutavad, et kaebaja

tegelikult ei soovinud töötukassa abi töö otsimisel ega ka iseseisvalt tööd leida. Seega võis

töötukassa järeldada, et kaebaja ei ole valmis kohe tööle asuma.

15. Määruskaebuses

on

esitatud

hüvitamisnõue,

mida

halduskohtule

ei

esitatud.

Ringkonnakohus ei luba kaebust muuta ega pea otstarbekaks saata hüvitamisnõuet tagasi

3-21-2233

4(4)

halduskohtule lahendamiseks, sest selline nõue on määruskaebuse väiteid arvestades

perspektiivitu.

16. Eelneva põhjal on kaebaja võimalused oma õigusi kaitsta ilmselgelt vähesed.

Ringkonnakohus tagastab X määruskaebuse HKMS § 187 lg 2 ja § 207 lg 2 alusel.

Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)