2-20-18988/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 22. veebruar 2022

Tsiviilasja number

2-20-18988

Tsiviilasi

Meelis Steinbergi hagi PUUMAJATEHASE OÜ vastu

33 246 euro 60 sendi ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. detsember 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Meelis Steinbergi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Meelis Steinberg

(isikukood

XXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Rait Sarjas

Vastustaja

(kostja):

PUUMAJATEHASE OÜ

(registrikood

11378405),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Margus Arvisto

RESOLUTSIOON

1. Jätta Meelis Steinbergi määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Maakohtu 29. detsember 2021. a määrus

muutmata.

2. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Meelis Steinberg (hageja) esitas 23. detsembril 2020 hagi PUUMAJATEHASE OÜ (kostja)

vastu 33 246 euro 60 sendi ja viivise väljamõistmiseks.

Hageja esitas 21. detsembril 2021 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Sealhulgas palus hageja, et kohus tagastaks talle pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.

2. Kostja esitas 21. detsembril 2021 kohtule oma menetluskulude nimekirja ning palus mõista

hagejalt enda kasuks välja menetluskulud summas 7625 eurot ning menetluskuludelt viivist.

Arvestades hageja käitumist (kohut eksitav ja menetlust venitav tegevus) oleks kostja

menetluskulu esitatust väiksemas ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks lugemine kostja suhtes

ebaõiglane ja ebaõige.

Hageja

palus

jätta

kostja

menetluskulude

väljamõistmise

taotluse

rahuldamata.

Menetlusdokumentide koostamise ajakulu on näidatud ilmselgelt ülemäära suurena. Olles

vaidlusaluse töövõtulepingu täitmise ja kohtumenetluse ajal ka kostja seaduslik esindaja, oli

lepingulisele esindajale teada suurem osa asja lahendamisel olulistest faktilistest asjaoludest,

samuti tõendid. Lisaks on kostja menetlusdokumentide sisu kattuvus objektiivne asjaolu, mida

tuleb esindaja ajakulu põhjendatuse ning vajalikkuse hindamisel arvesse võtta.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus võttis 29. detsembri 2021. a määrusega hageja hagist loobumise vastu,

lõpetas tsiviilasjas menetluse ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 5625 eurot ning mõistis nimetatud summa hagejalt kostja

kasuks välja, märkides, et hüvitatavatelt menetluskuludelt 5625 eurot tuleb hagejal tasuda

kostjale viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus tagastas hagejale poole tsiviilasja

menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot.

Hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada.

Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt

kannab hageja kostja menetluskulud kui ta loobub hagist, välja arvatud juhul, kui ta loobub

hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise

kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste

kulude hüvitamise eest.

Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale on tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 61 tundi

tunnitasuga 125 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi on seisnenud eeskätt hagiavalduse ja sellele

lisatud tõenditega tutvumises, tõendite kogumises ja hagiavaldusele vastuse koostamises,

hageja 5. märtsi 2021. a seisukohaga tutvumises ja sellele vastuse koostamises, 1. juuni 2021. a

kohtunõudega tutvumises, hageja 5. juuli 2021. a seisukohaga tutvumises ja sellele vastuse

koostamises, 7. oktoobri 2021. a kohtumäärusega tutvumises, hageja 18. oktoobri 2021. a

vastuväidetega tutvumises ja neile vastuse koostamises, hageja pakutud kompromissi

ülevaatamises ja täiendamises, hagist loobumise avaldusega tutvumises ning menetluskulude

nimekirja koostamises.

Asja materjalidest nähtuvalt on kostjat käesolevas menetluses esindanud vandeadvokaat

Margus Arvisto, olles ühtlasi kostja seadusjärgseks esindajaks – juhatuse liikmeks. Äriühingu

juhatuse liige ei pea õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi osutama äriühingule tasuta

(Riigikohtu 9. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 15). Advokaadibüroos

töötava vandeadvokaadi tasu 125 eurot tunnis ilma käibemaksuta tuleb pidada mõistlikuks

tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust

analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule,

sh menetlustoimingute hulgale. Kostja esindamisele kulunud aeg on näidatud ülemäära

suurena. Üldjuhul on asja materjalidega tutvumine, dokumentide analüüs, õigusliku positsiooni

kujundamine ning nõupidamised/arutelud hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi

osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument,

sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid

taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Asja materjalidest

nähtuvalt esindas kostjat kohtus asjaga kursis olev esindaja (juhatuse liige). Kostja esindaja

kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem

väiksem kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei ole esindajale olnud õiguslikult

keerukas. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust, tsiviilasja keerukust ja

mahukust (ei olnud tavapärasest töövõtusuhtest tulenevast nõudest keskmiselt keerukam ega

mahukam) ning kostja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, on kostja

õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 5625 eurot (45 tundi × 125 eurot). Siinjuures

lähtus maakohus ka asjaolust, et kostja on hilisemalt esitatud menetlusdokumentides esitanud

osaliselt korduvaid seisukohti võrrelduna varasemalt esitatud menetlusdokumentidega.

Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide

koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale, milles vaidlustab maakohtu määruse

osas, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulud 5625 eurot. Hageja palub

mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Määruskaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et kohtul ei ole õigusabile

tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise

täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi ning et õigusabikulu

suurus

peab

tervikuna

vastama

tsiviilasja

olemusele,

keerukusele

ja

mahule,

sh menetlustoimingute hulgale. Menetluskulude rahaline suurus määratakse vastavalt TsMS

§ 174 lg-le 8 kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita

menetluse lahend kohtumäärus. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt

otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS

442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud

järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas.

Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Hageja

esitas oma seisukoha kostja menetluskulude nimekirja osas, tuues konkreetselt erinevate

toimingute kaupa välja oma vastuväited kostjal väidetavalt menetlustoimingute tegemiseks

kulunud ajale.

Olukorras, kui on esitatud vastuväide kulude nimekirjale, ei ole kohus õigustatud jätma esitatud

vastuväiteid tähelepanuta ning esitatud vastuväiteid iga konkreetse kuluartikli osas arvestamata.

Vastasel juhul muutuks sisutühjaks menetluskulude nimekirja osas esitatud seisukoht. Sellest

tulenevalt oleks maakohus pidanud analüüsima kõiki hageja poolt esitatud vastuväiteid iga

kuluartikli osas eraldi.

Menetluskulude nimekirjas loetletud toimingutele kulunud aeg oleks olnud põhjendamatu

kohtu poolt märgitud ulatuses ka siis, kui kostjat oleks esindanud esindaja, kes ei oleks olnud

samal ajal kostja juhatuse liige. Hageja ei väida, et kostja juhatuse liige, olles samal ajal tegev

ka vandeadvokaadina, peaks osutama õigusteenust tasuta. Küll on aga ilmne, et esindaja, kes

on vaidluse tekkimise asjaoludega peensusteni kursis ja pidanud õigusvaidlust hagejaga juba

enne kohtumenetlust, kulutab kõigile toimingutele oluliselt vähem aega. Maakohus on seda küll

kohtumääruse kirjeldava osa kohaselt arvesse võtnud, ent hageja hinnangul ei nähtu see

kohtumääruse resolutsioonist. Kostja esitas 22. märtsil 2021 menetlusdokumendi ilma, et kohus

oleks kostjat kohustanud seda esitama ning sellise toimingu eest menetluskulude

väljamõistmine on põhjendamatu.

Arvestades, et kohus on vähendanud väljamõistetavaid menetluskulusid võrreldes kostja poolt

taotletuga 16 tunni võrra, 22. märtsi 2021. a menetlusdokumendi koostamisele on kulunud 8

tundi, vähendas maakohus teisi asjas tekkinud menetluskulusid, mille osas kohus leidis samuti,

et need on põhjendamatult suured, ainult kaheksa tunni võrra. Seega ei ole kohtu poolt

kirjeldavas osas märgitu ja kohtumääruse resolutsioon omavahel kooskõlas.

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus on kostja lepingulise esindaja kulude

vajalikkust ja põhjendatust piisavalt kaalutlenud ega ole diskretsioonipiire ületanud või jätnud

diskretsiooni teostamata. Maakohus on kaalunud kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust

ja põhjendatust ja ka analüüsinud kulusid.

Kostja kandis menetluskulusid kokku 7625 eurot (61 t õigusteenuse eest), millest kohus luges

vajalikeks ja põhjendatuks 5625 eurot (45 t õigusteenuse eest). Seejuures on maakohus

kohtumääruse p-s 8 põhjendanud ja selgitanud kaalutlusotsuse aluseks olevaid asjaolusid.

Kohtul ei ole TsMS-ist tulenevalt kohustust analüüsida iga menetlustoimingu ajakulu minutilise

täpsusega ega kohustust arvestada vastaspoole vastuväidetega, nagu hageja määruskaebuses

kohtule ette heidab.

Kostja lepingulisel esindajal tuli kogu hageja nõuetele vastuvaidlemiseks vajalik töö teha,

selleks vajalikud tõendid hankida, läbi analüüsida ja kokku panna kohtumenetluse käigus ja

väide, nagu kostja lepingulisel esindajal oli olemas vaidluses mingi eelnev teadmine, mis oleks

pidanud ta aega säästma, on ebaõige ning põhjendamatu. Vaidluse tekkimise asjaolusid ja

lepingu täitmise aegset suhtlust ei saa samastada.

Vaidluse tekkimise asjaoluks on praegusel juhul ikkagi see, et hageja pöördus kostja vastu

hagiga kohtusse. Enne hagi esitamist puudus vaidlus ja kõik vaidluse asjaolud ilmnesid kostjale

ja ka kostja lepingulisele esindajale hagiavaldusest. Varasemalt puudus kostjal nii hagejaga kui

Roventa Bygg AS-iga õigusvaidlus, mille raames oleks ükskõik, milliseid vastuväiteid olnud

võimalik esitada või vaidluse asjaoludega end kurssi viia. Lepingu täitmise aegne jooksev

suhtlus ei ole õigusvaidlus. Oluline on, et lepingu täitmise aegne jooksev suhtlus toimus

Roventa Bygg AS-iga, kuid hagejaks on Meelis Steinberg, kelle algatatud vaidlus põhines

teistel eeldustel, kui need, mis oleks kehtinud Roventa Bygg AS-i ja kostja vahelisele

vaidlusele. Roventa Bygg AS-i ja kostja vaheline õigusvaidlus oleks olnud sisu osas erinev

hageja ja kostja vahelisest vaidlusest.

Kostja menetluskulude olulises või määravas osas kostja enda kanda jätmine oleks äärmiselt

ebaõiglane. Kostja menetluskulu on hageja poolt kostjale tekitatud kahju. Hagiavalduses ja

hiljem ka muudes menetlusdokumentides esitas hageja valeväiteid ja eksitas kohut, tuues kaasa

olukorra, milles kostja esindaja pidi nende väidete kummutamiseks hankima Norra

Kuningriigist tõendeid jms.

Hageja venitas menetlust, kuigi juba kostja esimesest menetlusdokumendist pidi hagejale olema

selge, arvestades ka et hagejal oli asjas professionaalne esindaja, milliseid asjaolusid ta peab

tõendama ja hageja võis hinnata, kas ta on suuteline vajalikke tõendeid esitama. Hageja jätkas

menetlust hoolimata eeltoodust ja sellega tõi kostjale kaasa täiendavaid menetluskulusid.

Hageja tekitab määruskaebuse menetlusega kostjale täiendavaid kulusid, sundides kostjat selles

menetluses osalema.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega

ega temalt väljamõistetud kulude suurusega, ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Hageja vaidlustab maakohtu määrust üksnes hagejalt kostja menetluskulude väljamõistetud

suuruse osas. Hageja ei vaidlusta maakohtu määrust hagist loobumise vastuvõtmise, menetluse

lõpetamise ega hagejale poole tasutud riigilõivu tagastamise osas, seega on maakohtu määrus

selle osas TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

8. Pooled vaidlevad määruskaebemenetluses kostja lepingulise esindaja menetluskulu suuruse

üle. Hageja ei vaidle määruskaebuses kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele vastu ega

väida, et kostja juhatuse liige, olles samal ajal tegev ka vandeadvokaadina, peaks osutama

õigusteenust tasuta.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud

määruses diskretsioonipiire ületanud.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja

vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista

lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt

vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja

põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-

10324/42, p 19).

Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb

lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil

oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud.

9. Menetluskulud mõistetakse välja põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise

väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi, kuid menetluskulude väljamõistmiseks on ette nähtud

eraldi menetlus, mille põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja muudes

õigusaktides (Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 18).

Õige on määruskaebuse väide, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Hageja eksib aga määruskaebuses, et käesolevas

vaidluses ei vasta maakohtu määrus seaduse nõuetele ning maakohus oleks pidanud hageja

vastuväidete esitamisel analüüsima igat hageja vastuväidet kostja menetluskuludele ning

hindama igat kostja esindaja toimingu põhjendatust ja vajalikkust iga kuluartikli osas.

Hageja on saanud esitada oma vastuväited kostja menetluskuludele ning need vastuväited on

sisuliselt samad, mida hageja esitab ka määruskaebuses. Ringkonnakohtu hinnangul on

maakohus hageja vastuväidetega ka arvestanud. Maakohus leidis sarnaselt hagejaga, et kostja

poolt menetluskulu taotletud ulatuses on ebamõistlikult suur. Maakohus vähendas kostja

menetluskulusid 61 tunnilt 45 tunnile, s.o 26% ulatuses. Samuti võttis maakohus kostja

menetluskulusid vähendades arvesse nii asjaolu, et kostjat lepinguline esindaja on muuhulgas

ka kostja seaduslik esindaja, kes oli seega vaidluse asjaoludega kursis ning kostja

menetlusdokumentide kattuvust.

Hageja leiab, et kuivõrd maakohus ei ole kostjalt hageja 5. märtsi 2021. a dokumendi suhtes

seisukohta küsinud, siis on 22. märtsi 2021. a vastuse koostamise ajakulu täies ulatuses

põhjendamatu. Ringkonnakohus selgitab, et lepingulise esindaja kohustuseks on oma kliendi

õiguste kaitsmine ning seega ka vajadusel vastaspoole menetlusdokumentide vastuväidete

esitamine. Maakohus on kostja 22. märtsi 2021. a vastuse hagejale edastanud ning nõudnud

hagejalt sellega seoses vastust. Kuivõrd hageja esitas 5. märtsi 2021 dokumendis tõendite

kogumise taotluse, pidanuks maakohus selle kohta kostjalt seisukohta küsima. Seega ei saa

nimetatud kostja dokumendi koostamist lugeda põhjendamatuks ainuüksi seetõttu, et maakohus

ei ole seisukohta jõudnud küsida.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et õigusabikulu suurus peab tervikuna

vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule samuti maakohtu põhjendustega, et

menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku

õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna.

Esindajakulu põhjendatus on hinnanguline otsustus, mille õigusust ei ole võimalik minutilise

täpsusega määrata. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsinud

kostja lepingulise esindaja toiminguid ning maakohtu seisukoht nende toimingute põhjendatuse

ja vajalikkuse üle on jälgitav ning põhjendatud. Ringkonnakohus leidis eespool, et kostja

lepingulise esindaja menetluskulusid vähendades arvestas maakohus muuhulgas ka hageja

vastuväidetega menetluskulude osas.

Ringkonnakohtu arvates hindas maakohus kostja lepinguliste esindajate kulude (sh ajakulu)

põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga ning on vastanud hageja

väidetele piisavalt põhjalikult.

10. TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke