2-21-5218/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. veebruar 2022

Tsiviilasja number

2-21-5218

Tsiviilasi

Osaühingu

S.A.CITO

hagi

Heiki

Peetsu

vastu

kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. novembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu S.A.CITO määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Osaühing S.A.CITO

(registrikood 10797175), seaduslik esindaja Igor Arefjev

Vastustaja

(kostja):

Heiki

Peetsu

(isikukood:

XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu S.A.CITO määruskaebus

osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 16. novembri 2021. a

määrus Osaühingu S.A.CITO taotluse poole riigilõivust

tagastamiseks rahuldamata jätmise osas. Ülejäänud osas

jätta Tartu Maakohtu 16. novembri 2021. a määrus

muutmata.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada

Osaühingu

S.A.CITO

taotlus

poole

riigilõivust

tagastamiseks.

Tagastada

Osaühingu

S.A.CITO

hagiavalduselt tasutud pool riigilõivust 175 eurot

Osaühingu S.A.CITO arveldusarvele Swedbank AS-is nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXX

selgitusega „Tsiviilasi

nr 2-21-5218, riigilõivu tagastamine“.

4. Lugeda määruse resolutsioon lõplikult sõnastatuks

järgmiselt:

4.1. Jätta Osaühingu S.A.CITO hagi Heiki Peetsu vastu

kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata.

4.2. Rahuldada Osaühingu S.A.CITO taotlus poole

menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada

Osaühingu S.A.CITO hagiavalduselt tasutud pool

riigilõivus

eurot

Osaühingu

S.A.CITO

arveldusarvele

Swedbank

AS-is

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXX

selgitusega „Tsiviilasi

nr 2-21-5218, riigilõivu tagastamine“.

4.3. Jätta menetluskulud Osaühingu S.A.CITO kanda.

Heiki Peetsul menetluskulud puuduvad.

5. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Osaühing S.A.CITO (hageja) esitas 1. aprillil 2021 hagi Heiki Peetsu (kostja) vastu

kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palus lõpetada poolte kaasomand XXXXX asuvale

hoonestatud kinnistule registriosa nr XXXXXX, selle müümisega avalikul enampakkumisel

ning palus jagada kinnistu müügist saadav raha poolte vahel võrdelt. Kinnistu alghind avalikul

enampakkumisel müümise korral võiks olla 52 000 eurot. Hageja palus alternatiivselt jätta

kinnistu kostja ainuomandisse ning kohustada kostjat tasuma hagejale omandiõiguse kaotamise

eest 26 000 eurot.

2. Kostja ei vaielnud kaasomandi lõpetamisele vastu ning teatas, et soovib enda osa tagasi osta.

Kuna kostja kannab kinnipidamisasutuses karistust, taotles ta tsiviilasjas menetluse peatamist.

Maakohus jättis kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.

3. Hageja esitas 15. novembril 2021 kompromisslepinguna pealkirjastatud dokumendi, mille

kohaselt müüsid pooled nende kaasomandis olnud kinnisasja ära 12. novembril 2021. Kostja

kompenseeris hagejale poole tasutud riigilõivust ning poole hindamise kuludest. Hageja esitas

taotluse poole riigilõivu tagastamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis 16. novembri 2021. a määrusega hagi läbi vaatamata, hageja taotluse

poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda, märkides, et kostjal menetluskulud puuduvad.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib muu hulgas

jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik

saavutada (viimane alternatiiv). Käesolevaks ajaks on selgunud, et vaidlusalune kinnistu on

müüdud. Menetlusosalised ei ole käesolevalt enam kinnistu kaasomanikud, mistõttu ei ole

esitatud hagiga võimalik hagis taotletud eesmärki saavutada ning hagi tuleb jätta TsMS § 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti.

Kostja ei ole menetluse algusest saadik vaielnud vastu kaasomandi lõpetamise nõudele, seega

ei ole kostja andnud oma käitumisega põhjust kaasomandi lõpetamise hagi esitamiseks. Veelgi

enam, kostja vabanes karistuse kandmiselt 29. oktoobril 2021 ning juba 12. novembril 2021

müüdi kinnisasi uuele omanikule. Seejures kandis kostja poole tekkinud menetluskuludest, s.o

poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning poole kinnistu hindamisega tekkinud

kuludest.

Kinnisasi müüdi poolte kokkuleppel. Seega ei ole esitatud hagiga võimalik hagis taoltetud

eesmärki saavutada, mistõttu omakorda on välistatud ka kompromissi kinnitamine. Eeltoodust

tulenevalt tuleb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses jätta rahuldamata. Ka

menetluse lõpetamise puhul kompromissi kinnitamisega kannavad pooled oma menetluskulud

ise (TsMS § 168 lg 3).

Menetluskulud, mille kandmises pooled kinnistu notariaalse müügilepingu sõlmimisel kokku

ei leppinud, jäävad hageja kanda. Kostjal tsiviilasjas esindajat ei olnud, mistõttu saab asuda

seisukohale, et kostjal menetluskulud puuduvad.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, millega jäeti hagejale riigilõiv tagastamata ja menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt näeb TsMS § 150 lg 1 p 3 ette, et riigilõiv tagastatakse, kui avaldus

jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja

võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet

leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul

tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Käesoleval juhul jättis kohus hagiavalduse

läbi vaatamata. Seega tuleb riigilõiv tagastada. Seda ka ilma hageja vastava taotluseta, vaid

kohtu oma algatusel. Kohus ei ole seda vaidlusaluses määruses teinud, vaid jättis menetluskulud

hageja kanda. Käesoleval juhul ei esine ka TsMS § 150 lg 1 p-i 3 juhtumeid, kus riigilõivu ei

tagastata, kuna hageja pole hagi tagasi võtnud, kumbki pool või hageja pole jäänud istungile

ilmumata jäänud, hageja pole jätnud täitamata kohtu nõuet või pole jätnud tasumata tagatist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu määrus

hagejale poole riigilõivust tagastamata jätmise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue määruse, millega rahuldab hageja taotluse poole riigilõivust tagastamiseks (TsMS §

659, § 657 lg 1 p 2).

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Hageja ei vaidlusta maakohtu määrust hagi läbi vaatamata jätmise osas, seega on maakohtu

määrus selle osas TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel

hageja kanda. Kuigi hageja vaidlustab menetluskulude jaotust, ei nähtu määruskaebusest ühtegi

sisulist vastuväidet, miks on maakohtu menetluskulude jaotus ebaõige.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Käesolevas asjas

TsMS § 168 lg-tes 3-5 nimetatud erandeid ei esine.

11. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud hageja

taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldama TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel, mille

kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul,

kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja

ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav

esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate

menetluskulude katteks.

Õige on määruskaebuses esitatud väide, et käesolevas asjas ei esine TsMS § 150 lg 1 p-s 3

nimetatud erandeid. Seadusandja on need juhud, mil tsiviilkohtumenetluses jäetakse avaldus

läbi vaatamata, kuid riigilõivu ei tagastata, TsMS § 150 lg 1 p-s 3 ammendavalt nimetanud.

Erandid, millal hagiasjades riigilõivu ei tagastata, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, on

järgmised: hageja võtab hagi tagasi (§ 424); kumbki pool (§ 408) või hageja ei ilmu

kohtuistungile (§ 409); hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav

esindaja (§ 34 lg 2); hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate

menetluskulude katteks (§-d 196, 197). Kõikidel juhtudel, kus kohus jätab avalduse läbi

vaatamata, välja arvatud eelnimetatud ja TsMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatud neli erandit, kuulub

riigilõiv avalduse esitaja taotluse alusel tagastamisele (V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga

(koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne I. Juura 2017 - §

150/3.2.3., b, d). Seega jättis maakohus põhjendamatult hageja taotluse rahuldamata.

12. Ekslik on hageja väide, et riigilõiv tuleb tagastada vastava taotluseta kohtu enda algatusel.

TsMS § 150 lg 4 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti.

Hageja tasus hagiavalduse esitamisel 1. aprillil 2021 riigilõivu 350 eurot. Hageja taotleb poole

tasutud riigilõivu tagastamist. Kuivõrd hageja on vastava taotluse esitanud, see on esitatud

tähtaegselt (TsMS § 150 lg 6), siis tuleb hageja taotlus rahuldada ning tagastada hagejale pool

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 175 eurot vastavalt esitatud taotlusele hageja

arveldusarvele Swedbank AS-is nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.

13. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke