3-21-2664/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2664

Haldusasi

Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ

vaidlustus

Pirita

Linnaosa

Valitsuse

08.10.2021

korralduse nr 1-15/20 p-de 1 ja 3 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) ühispakkujad Keskkonna-

hooldus

Eesti

OÜ

(rg-kood

14889626)

ja

Keskkonnahoolduse

OÜ

(rg-kood

10325565),

esindaja v.adv Kristina Laarmaa

Vastustaja (hankija) Tallinna linn, esindaja Andres Aas

Kolmandad isikud ühispakkujad Fortikus Eesti OÜ (rg-

kood 16200304) ja GT4U EESTI OÜ (rg-kood

14045816), esindaja v.adv Marek Herm

Vaidlustatud lahendid

Tallinna Halduskohtu 03.01.2022 otsus ja riigihangete

vaidlustuskomisjoni 10.11.2021 otsus nr 178-21/240128

Menetluse alus ringkonnakohtus

Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse

OÜ apellatsioonkaebuse lisad 1–4 ja 16.02.2022 menetlusdokumendi lisana esitatud

pakkumuse maksumuse vorm.

2. Keelata Keskkonnahooldus Eesti OÜ-l ja Keskkonnahoolduse OÜ-l ning nende

esindajal Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ 08.02.2022 vastuse lisade ning Tallinna

linna 14.02.2022 vastuse lisade osas tutvuda kohtutoimikuga haldusasjas nr 3-21-2664

ning saada sellest ärakirju.

3. Jätta Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.01.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele.

4. Mõista solidaarselt Keskkonnahooldus Eesti OÜ-lt ja Keskkonnahoolduse OÜ-lt välja

solidaarselt Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ kasuks menetluskulud 960 eurot.

Ülejäänud apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3-21-2664

2(18)

Selgitused

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 04.03.2022 (HKMS § 278

lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pirita Linnaosa Valitsus (hankija) avaldas 19.08.2021 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Pirita linnaosa aastaringsed hooldustööd 2021–

2027“ (viitenumber 240128) hanketeate.

2. Hankija 08.10.2021 korraldusega nr 1-15/20 otsustati mh tunnistada Eesti

Keskkonnateenused AS-i, ühispakkujate Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse

OÜ ning ühispakkujate Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ esitatud pakkumused vastavaks

(p 1); tunnistada edukaks ühispakkujate Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ pakkumus (p

3); jätta hankemenetlusest kõrvaldamata ühispakkujad Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ

(p 4) ning tunnistada ühispakkujad Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ kõigile

kvalifitseerimise tingimustele vastavateks (p 5).

3. Ühispakkujad Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ esitasid 18.10.2021

riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles palusid tunnistada kehtetuks

hankija 08.10.2021 otsused ühispakkujate Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ (kolmandad

isikud) pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise (korralduse p 1 ja 3 osaliselt) ning

kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta (korralduse p 5) ning hankija 13.10.2021 kiri,

millega keelduti vaidlustajatele kolmandate isikute pakkumuse dokumentide/andmete

avaldamisest.

4. VAKO jättis 10.11.2021 otsusega nr 178-21/240128 läbi vaatamata taotluse tunnistada

kehtetuks hankija 13.10.2021 kiri (p 1); rahuldas vaidlustuse osaliselt ja tunnistas kehtetuks

hankija 08.10.2021 korralduse nr 1-15/20 kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta (p 2) ning

mõistis hankijalt vaidlustajate kasuks välja menetluskulud 1242,66 eurot (p 3).

4.1. Hankija otsustus mitte edastada konkurendi pakkumusest dokumente, selgitustaotlusi ja

otsuseid ei ole käsitatav riigihangete seaduse (RHS) alusel tehtud hankija otsusena.

Vaidlustajatel puudub RHS § 185 lg 2 p 8 järgi õigus vaidlustada hankija 13.10.2021 kirja.

4.2. Kolmandate isikute pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine on õiguspärane.

4.2.1. Hankija ei ole kehtestanud riigihanke alusdokumentide (RHAD) p-s 5.3.2 ega ka p-s 5.3.3

ristsubsideerimise keeldu ühikuhindade vahel. RHAD p 5.3.2 sõnastusest ei ole võimalik

tuletada ka seda, et iga konkreetne ühikuhind peab katma just konkreetse teenuse osutamise

kulud. Kui hankija oleks soovinud kehtestada ristsubsideerimise keeldu, oleks ta selle ka

sõnaselgelt sätestanud. RHAD lisas 2 (pakkumuse maksumuse esildise vorm) tuli esitada 62

ühikuhinda. Lisas 2 on toodud märkus: „Pakkuja arvestab, et kõik eeltoodud tabelisse

sisestatavad hinnad sisaldavad tööks vajalike materjalide jms maksumust“. Hankija ei saanud

RHAD p-i 5.3.2 ja viidatud märkust sätestada eesmärgiga kontrollida iga esitatava ühikuhinna

puhul, kas see sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi.

4.2.2. Kohtupraktika kohaselt tuleb alapakkumuse kahtluse tuvastamisel lähtuda pakkumuse

kogumaksumusest (nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2018 otsus nr 3-18-1116). Vaidlusaluses

riigihankes on RHAD lisas 2 esitatud ühikuhinnad ja nende alusel saadud kogumaksumus osa

pakkumuse maksumusest. Lisas 2 tuli esitada tööde ühikuhinnad, teadmata kui suures mahus

hankija neid tellib. Vaidlustajad ei ole esitanud mingeid põhjendusi ega kaalutlusi selle kohta,

3-21-2664

3(18)

et kolmandate isikute pakkumuse kogumaksumus on selline, mille puhul oleks hankijal pidanud

tekkima alapakkumuse kahtlus ning ta oleks pidanud küsima kolmandatelt isikutelt RHS § 115

lg 1 alusel selgitusi. Ainuüksi tulenevalt kolmandate isikute lisas 6 esitatud ühikuhindadest ei

pidanud hankija kontrollima kolmandate isikute esitatud pakkumuse maksumuse põhjendatust.

4.3. Kolmandate isikute kvalifitseerimise otsus on õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks.

4.3.1. Hankija ei saanud lugeda referentslepinguid kvalifitseerimise tingimustele vastavaks

ilma, et oleks välja selgitanud, kas 2018. a augustist kuni 19.08.2021 on teostatud tänava- või

teehooldustöid maksumusega vähemalt 200 000 eurot ja haljastute hooldustöid maksumusega

vähemalt 200 000 eurot. Hankija ei saanud kvalifikatsiooni kontrollimise etapis muuta

kvalifitseerimise tingimusi ning need olid siduvad.

4.3.2. Fortikus Eesti OÜ esitas hankepassis andmed kolme lepingu kohta ja kinnitused kahe

lepingu kohta, mis ei olnud sõlmitud riigihanke tulemusena. Vaidlust ei ole, et kvalifitseerimise

otsust tehes oli hankija seisukohal, et leping 1 ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, sest selle

maksumus asjakohasel perioodil oli alla 200 000 euro, ning et hankija arvates lepingud 2 ja 3

vastasid tingimustele. Fortikus Eesti OÜ hankepassis ja kinnitustes esitatud andmed ei

tõendanud vastavust kvalifitseerimise tingimustele.

4.3.3. Leping 1, mille üheks pooleks on hankija, hõlmas nii teehooldustöid kui ka haljastute

hooldustöid. Seetõttu ei saanud hankija lõplikust tööde maksumusest järeldada, et vähemalt

200 000 euro eest on tehtud tänava- või teehooldustöid või haljastute hooldustöid. Esitatud

tõenditest ei tulene, mille eest on tasutud, mistõttu ei saa lugeda tõendatuks, et tänava- ja

teehooldustöid on lepingu 1 alusel tehtud vähemalt 200 000 euro eest, ega ka seda, et haljastute

hooldustöid on tehtud vähemalt selles summas. Hankija ei ole kolmandate isikute

kvalifikatsiooni kontrollimisel teinud kindlaks teise ühispakkuja (Murusöödik OÜ) osa

kõnealuse hankelepingu täitmisel. Seega ei vasta leping 1 kvalifitseerimise tingimustele.

4.3.4. Üksnes hankepassis ja kinnitustes esitatud andmete alusel ei saanud hankija lugeda

lepinguid 2 ja 3 hanketingimustele vastavateks. Vaatamata sellele, et VAKO palus andmeid

perioodi august 2018 kuni august 2021 kohta, on andmed esitatud kuni 2021. a septembri kohta.

Lepingu 2 puhul saab siiski lugeda tõendatuks heakorratööde tegemise kvalifitseerimis-

tingimustes toodud mahus ja perioodil, arvestades, et tööde tellija juhatuse liikmete kinnitatud

tööde maksumus perioodil august 2018 kuni september 2021 (261 079,83 eurot) võimaldab

järeldada, et perioodil august 2018 kuni 19.08.2021 oli see üle 200 000 euro.

4.3.5. Lepinguga 3 on GT4U EESTI OÜ võtnud kohustuse tagada juurdepääs lepingu teiseks

pooleks oleva äriühingu objektidele. Mitte igasugust ettevõtjale kuuluvat kinnistu sisest rajatist

ei saa pidada kvalifitseerimise tingimustes nimetatud tänavaks/teeks. Tellija osakonna juhataja

kinnituses on viidatud vaid ühele Harjumaa teele, mida hooldatakse kohaliku omavalitsuse

sõlmitud hankelepingu alusel. Seega pole vaidlustusmenetluses esitatud dokumentide põhjal

võimalik järeldada, et leping 3 vastab kvalifitseerimise tingimustele. Lepingu 3 puhul peab

hankija kolmanda isiku kvalifikatsiooni uuel kontrollimisel hindama, kas selle lepingu alusel

on tehtud kvalifitseerimise tingimustes ette nähtud tänava- või teehooldustöid, kas need tööd

on tehtud vahemikus august 2018 kuni 19.08.2021 ja kas tööde maksumus oli vähemalt 200 000

eurot (käibemaksuta).

5. Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ esitasid Tallinna

Halduskohtule kaebuse hankija 08.10.2021 korralduse p-de 1 ja 3 tühistamiseks osas, millega

otsustati kolmandate isikute pakkumus tunnistada vastavaks ja edukaks, ning VAKO

10.11.2021 otsuse tühistamiseks osas, millega vaidlustus jäeti rahuldamata (haldusasi nr 3-21-

2664).

3-21-2664

4(18)

1)

Kuivõrd pakkumuse maksumuse esildise vormil 2_1 (RHAD lisa 2) loetletud lisatööde

puhul puudus pakkujatel kindlus, kas ja mis mahus hankija neid lisatöid tellib, siis ei saa

toimuda ristsubsideerimist vormi 2_1 erinevate ridade vahel või vormide 1_1 (RHAD lisa 1) ja

2_1 vahel. Seega on ainuvõimalik mõistlik tõlgendus see, et vormil 2_1 pidi iga ühikuhind

iseseisvalt katma vähemalt asjaomase ühikuhinna real kajastatud töö teostamise kulu, st kehtis

vormi 2_1 kuluridade vaheline ristsubsideerimise keeld. Järelikult pidi hankija vormil 2_1

esitatud iga individuaalse ühikuhinna puhul kontrollima, kas ühikuhind individuaalselt katab

vastava teenuse osutamise kulu.

2)

Isegi kui kohus peaks nõustuma, et vormi 2_1 ühikuhindade puhul ei olnud

ristsubsideerimise keeldu kehtestatud, oleks VAKO tõlgenduse kohaselt pidanud hankija

vähemalt tuvastama, et vormil 2_1 pakutud ühikuhindade kogumaksumusega on võimalik katta

kõikide lisatööde kulud. Hankija ei ole ka seda kontrollinud, ehkki hinnavahed kolmandate

isikute lisatööde kogumaksumuse ja ülejäänud pakkujate ühikuhindade kogumaksumuste vahel

on

kahekordsed.

Seega

on

VAKO

ebaõigesti

leidnud,

et

riigihankes

puudus

vastavustingimusena nõue, et vormi 2_1 ühikuhinnad peavad individuaalselt katma vastava

ühikuhinna eest tehtava lisatöö kulu. VAKO ei ole andnud hinnangut sellele, kas hankija on

üldse RHAD p 5.3.2 alusel kolmandate isikute pakkumust kontrollinud ja kas selline kontroll

oli piisav. Vastustaja viide haldusasjale nr 3-20-2362 on asjakohatu, sest selles kohtuasjas oli

vaidluse all vormi 1_1 kohaselt lepingu kogumahtu kindlalt ja vältimatult kuuluvate tööde

kogumaksumus ning selles ühe sektsiooni ehk talviste hooldustööde maksumuse põhjendatus.

3)

Hankija avaldustest järeldub, et ta ei ole kontrollinud kolmandate isikute vormil 2_1

esitatud lisatööde kogumaksumust tervikuna. Hankija pidanuks võrdlema kolmandate isikute

vormi 2_1 ühikuhindasid teiste vastavaks tunnistatud pakkumuste lisas 2_1 kajastatud

ühikuhindadega ning kaaluma, kas kolmandate isikute poolt konkreetsel real pakutud

ühikuhinna suhtes tõusetub kahtlus, kas ühikuhinna arvel on võimalik lisatöö kõik kulud katta

ning kahtluse tekkimisel küsima kolmandatelt isikutelt selgitusi. Kolmandate isikute vormi 2_1

real 29 (prügihunnikute ja suurjäätmete likvideerimine ning äravedu koos utiliseerimisega)

näidatud ühikuhind ei võimalda katta isegi mitte keskkonnaalaste kohustuste täitmisest tingitud

kulu. Real 29 kajastatud teenuse osutamise kulude katmine ei ole realistlikult võimalik

väiksema ühikuhinnaga kui 29,5 EUR/m3. Hankijal oli seega kohustus pakkumus tagasi lükata

nii RHAD p 5.3.2 vastavustingimuse kui ka RHS § 115 lg 9 alusel.

4)

Isegi kui kohus ei nõustu kaebaja eeltoodud väidetega, pidanuks hankija alternatiivselt

kontrollima, kas kolmandate isikute vormi 2_1 ühikuhindade või pakkumuse kogumaksumus

võib olla põhjendamatult madala maksumusega. Kolmandate isikute pakkumuse vormil 2_1

esitatud kogumaksumuse kahekordne hinnavahe ning vormide 1_1 ja 2_1 maksumuste summa

hinnavahe teiste vastavaks tunnistatud pakkumustega pidanuks hankijas tekitama kahtluse, et

kolmandate isikute toodud ühikuhindadega ei ole võimalik katta kõiki vastavate lisatööde

teostamise kulusid. Kolmandate isikute poolt vormil 2_1 näidatud maksumus on pea kaks korda

odavam kaebajate esitatud maksumusest. Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumuse

maksumus on vormil 2_1 samuti 50% kallim kolmandate isikute poolt vormil 2_1 näidatud

maksumusest. Kolmandate isikute pakkumuse kogumaksumus on 10% odavam kui kaebajate

pakkumuse maksumus ning 13% odavam kui Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumuse

maksumus. Tänavapuhastuse AS pakkumuse kogumaksumus oli 650 859,92 eurot. Seega olid

kolmandate isikute pakkumuse maksumuse ja ülejäänud pakkumuste maksumuste vahel

silmatorkavad hinnaerinevused, mistõttu pidanuks hankija algatama RHS § 115 kohase

kontrollimenetluse. Vaidlustusmenetluses on hankija möönnud, et kolmandate isikutega ei

suheldud kvalifikatsiooni, pakkumuse vastavuse ega pakkumuse maksumuse kontrollimiseks.

6. Tallinna linn vaidles kaebajate kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

3-21-2664

5(18)

1)

RHAD p-s 5.3.2 sätestatud tingimus on täpselt samas sõnastuses olnud arutluse all ka

Riigikohtu 07.06.2021 otsuses asjas nr 3-20-2362. Riigikohus nõustus vastustaja ja kohtute

seisukohaga, et selle sättega ei ole kehtestatud hankesisest ristsubsideerimise keeldu. Seega on

praegusel juhul RHAD lisas 2_1 nimetatud tööde puhul võimalik kasutada RHAD lisas 1_1

nimetatud töödele kuluvaid ressursse.

2)

Võrdlus Tänavapuhastuse AS pakkumuse maksumusega on asjakohatu, kuivõrd esiteks

lükkas hankija nimetatud pakkumuse tagasi juba enne edukaks tunnistamise ja kvalifitseerimise

etappi ning teiseks on see pakkumus teistest märgatavalt kõrgema maksumusega just vormil

2_1 toodud tööde osas märgitud hinna tõttu. Seejuures oli nimetatud pakkumuse maksumus

umbes kolm korda suurem järgmisest ehk kaebajate osapakkumusest.

3)

Kolmandate isikute pakkumus on pakkumuste keskmisest (486 689,33 eurot) vaid 7,6%

väiksem. Kolmandate isikute pakkumus oli kaebajate pakkumusest 9,08% ning kolmandaks

jäänud pakkumusest 12,7% väiksem. Kolmandaks jäänud pakkumuse puhul on vormil 2_1

toodud osamaksumus edukaks tunnistatud pakkumusega võrreldes ainult 9572,05 euro võrra

suurem, mis pakkumuste keskmise kogumaksumusega võrreldes on marginaalne summa.

4)

Vastavalt hankelepingu p-le 6.2.9 ei olnud hankija kohustatud tellima vormil 2_1 toodud

töid seal kirjeldatud mahtudes ning RHAD lisas 2_1 on eraldi välja toodud, et töid selles mahus

ei garanteerita. Kui võrrelda ainult hanke põhiosaks olevat teenuste osa (RHAD vorm 1_1), siis

on edukaks tunnistatud pakkumus nimetatud osamaksumuses vaid 5,35% odavam kui kaebajate

pakkumus vastavas osas. Seega on kaebajate väited edukaks tunnistatud pakkumuse

põhjendamatult madala maksumuse kohta otsitud ja ainetud. Nende asjaolude ja oma

pikaajalise kogemuse valguses ei pidanud hankijal tekkima kahtlust kolmandate isikute

pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses.

7. Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ palusid jätta kaebajate kaebus rahuldamata.

Kolmandad isikud selgitasid juba vaidlustusmenetluses, et neil on pikaajaline kogemus

heakorrateenuste osutamisel, sh Pirita linnaosas, mis on andnud selge ülevaate tekkivate

jäätmete liikide ja nende koguste kohta. Pirita linnaosas on väiksemad hooned ja eramud ning

suuregabariidilisi jäätmeid Pirita linnaosas praktiliselt ei teki. On tekkinud haljastus- ja

aiajäätmeid ning lõigatud oksi, mida ei pea utiliseerima prügimäele, vaid mida võetakse vastu

tasuta. Need asjaolud võimaldavad osutada lisas 2_1 nimetatud töid Pirita linnaosas oluliselt

odavama hinnaga kui mujal Tallinnas.

8. Tallinna linn esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 10.11.2021 otsuse

tühistamiseks osas, millega kaebaja vaidlustus rahuldati, sh menetluskulude osas (haldusasi nr

3-21-2721).

Hankija palus kolmandatel isikutel täiendavalt selgitada VAKO otsuses esile toodud asjaolusid

seoses referentslepinguga 3. Kolmandad isikud ei ole referentsilepingus tuginenud sellistele

objektidele, mis ei oleks hanke alusdokumentide tähenduses tänav või tee. Alusdokumentides

ei ole täpsustatud ega kitsendatud tänava ja tee mõisteid võrreldes õigusaktides sätestatuga.

Kolmandate isikute vastuse lisas 8 on toodud väljavõte lepingu 3 tehnilistest tingimustest.

Hankija ei pea iga esitatud väidet kahtluse alla seadma. Iga väidet üle kontrollides kannataks

RHS § 3 p-des 1 ja 5 toodud üldpõhimõtete täitmine.

9. Tallinna Halduskohus liitis 23.11.2021 määrusega kaebused ühte menetlusse haldusasja

numbriga 3-21-2664.

10. Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ vaidlesid hankija kaebusele

vastu ning palusid jätta see rahuldamata.

3-21-2664

6(18)

1)

GT4U EESTI OÜ hankepassis ei ole esitatud mistahes andmeid kvalifitseerimise

tingimuste täitmise kohta. On väljaspool vaidlust, et ühtegi Fortikus Eesti OÜ hankepassis

nimetatud lepingut ei ole Fortikus Eesti OÜ sõlminud ega täitnud, vaid need on tegelikult

sõlminud hoopis GT4U EESTI OÜ. VAKO on otsuses põhjendamatult leidnud, et kolmandad

isikud saavad kvalifitseerimise täitmiseks tugineda Fortikus Eesti OÜ hankepassis esitatud

lepingutele, mida viimane ei ole sõlminud ega täitnud.

2)

Lepingu 2 puhul on oluline, kas esitatud dokumendid tõendavad, et ühispakkuja GT4U

EESTI OÜ ise (mitte koostöös teiste ühispakkujatega) tegi nõutavad haljastute hooldustööd.

Mitte igasugune heakorratöö ei ole olemuselt haljastute hooldustöö. Lähtuda tuleb

hankelepingu p-s 9.1 toodud nõudest.

3)

VAKO tuvastas lepingu 3 puhul, et hooldustööde objektiks ei olnud teed või tänavad ning

ainsat kinnituses nimetatud teed hooldatakse kohaliku omavalitsusega sõlmitud hankelepingu

alusel. Nimetatud lepingu osas on kolmandad isikud esitanud hankijale ebaõigeid andmeid,

kuna kohaliku omavalitsuse haldusalas olev tee ei saa kuidagi kuuluda eraõigusliku

teehoolduslepingu mahtu. VAKO otsusest ei nähtu ka lepingu 3 rahaline maksumus perioodil

19.08.2018–19.08.2021, kuna esitatud on andmed pikema perioodi kohta.

4)

Olukorras, kus mistahes muud objektiivsed tõendid lepingu kohta puuduvad, ei saa

kvalifikatsiooni

kontrollimisel

piirduda

üksnes

tellija

kinnituskirjaga.

Hankija

kontrollikohustus eraõiguslike lepingute puhul on laiem kui riigihangetes sõlmitud lepingute

puhul. Hankija ei kontrollinud 08.10.2021 korralduse andmisele eelnevalt ega ka

vaidlustusmenetluses kolmandate isikute kvalifikatsiooni, vaid seda on asutud tegema alles

kohtumenetluses.

11. Tallinna Halduskohus jättis 03.01.2022 otsusega kaebajate kaebuse rahuldamata

(resolutsiooni p 1); rahuldas hankija kaebuse ja tühistas VAKO 10.11.2021 otsuse osas, millega

vaidlustus osaliselt rahuldati ning mõisteti hankijalt kaebaja kasuks välja menetluskulud

(resolutsiooni p 2); jättis kaebajate vaidlustusmenetluse kulud nende endi kanda (resolutsiooni

p 3); mõistis kaebajatelt hankija kasuks välja menetluskulud 1280 eurot (resolutsiooni p 4) ning

kolmandate isikute kasuks 960 eurot (resolutsiooni p 5), jättes ülejäänud osas menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 6).

11.1. Kaebajate kaebus on põhjendamatu.

11.1.1. Õige on VAKO ja vastustaja seisukoht, et RHAD p 5.3.2 sõnastust ei ole võimalik

tõlgendada viisil, et iga pakkumuses esitatud konkreetne ühikuhind peab katma vormil 2_1

esitatud tööde puhul konkreetse teenuse osutamise kulud. RHAD p 5.3.2 kehtib ühetaoliselt nii

vormil 1_1 kui ka vormil 2_1 toodud tööde puhul. Pakkumuse esildisel on toodud 62 erinevat

ühikuhinda. RHAD p 5.3.2 sõnastusest koosmõjus vormi 2_1 p 2 sõnastusega ei tulene hankija

tahet kontrollida eraldi, kas iga pakkumuses toodud ühikuhind sisaldab kõiki teenuse

osutamiseks ja tööde teostamiseks vajalikke kulutusi. RHAD p-d 5.3.2 ja 5.3.3 ei sätesta

ristsubsideerimise keeldu vormidel 1_1 ja 2_1 nimetatud ühikuhindade vahel. Tallinna

Ringkonnakohus ja Riigikohus andsid haldusasjas nr 3-20-2362 tehtud otsustes hinnangu

nimetatud asjas vaidluse all olnud RHAD p 5.3.2 sõnastusele, mis kattub täielikult praeguse

vaidluse esemeks oleva RHAD p 5.3.2 sõnastusega. Ringkonnakohus leidis 15.03.2021 otsuses,

et kulupõhisuse nõudest ei saa järeldada ristsubsideerimise keeldu, kuna need nõuded

reguleerivad erinevaid käitumisi: keeld esitada miinushinnaga pakkumus ja keeld katta ühe

teenuse kulu teise teenuse tulu arvelt. Ringkonnakohtu hinnangul on kulupõhisuse nõuet RHAD

p 5.3.2 mõttes järgitud ka siis, kui loeteludes nimetatud ühe töö ühiku hind ei kata konkreetselt

selle töö kulu, kuid tööde ühikuhinnad kogumis ja pakkumuse maksumus katavad tellitava

teenuse osutamisega seotud kulud. Riigikohus nõustus 07.06.2021 otsuses ringkonnakohtuga,

3-21-2664

7(18)

rõhutades täiendavalt, et RHAD p-ga 5.3.2 ei ole kehtestatud hankesisest ristsubsideerimise

keeldu, vaid üksnes nõue, et pakkumuse maksumus peab katma kõik teenuse osutamise kulud,

st hankeväline ristsubsideerimine on keelatud. Asjaolu, et haldusasjas nr 3-20-2362 oli vaidluse

all praeguse hanke mõistes vormil 1_1 toodud ühikuhindade ristsubsideerimise lubatavus, ei

tähenda seda, et praeguses asjas tuleks tõlgendada RHAD p 5.3.2 teisiti. Seega ei pidanud

hankija pakkumuse vastavuse raames kontrollima, kas kolmandate isikute poolt vormil 2_1

esitatud ühikuhinnad katavad kõik nimetatud töödega seotud kulud. Vastustaja otsus, millega

tunnistati kolmandate isikute pakkumus vastavaks, on õiguspärane.

11.1.2. Hankija ei pidanud algatama kolmanda isiku poolt vormil 2_1 toodud ühikuhindade või

pakkumuse kogumaksumuse kohta RHS §-s 115 sätestatud kontrollimenetlust. Parima

pakkumuse selgitamisel oli oluline hindepunktide summa tervikuna (vormid 1_1 ja 2_1 kokku)

ning põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kahtluse tekkimiseks oleks pakkumuste

hinnaerinevus pidanud olema märkimisväärne. Sellist olukorda praegusel juhul ei esine.

Kuivõrd hankija ei pidanud võrdlema konkreetseid ühikuhindasid ega tuvastama, kas

konkreetse ühikuhinnaga on võimalik katta selle tööga kaasnevad kulud, ning puudus ka

ristsubsideerimise keeld, siis ei saanudki hankijal tekkida kahtlust selles, kas konkreetset tööd

on võimalik teha sellele vastava ühikuhinnaga. Samas ka juhul, kui kolmanda isiku vormi 2_1

real 29 toodud ühikuhind oleks 29,5 eurot, mida kaebaja peaks selle töö puhul minimaalseks

võimalikuks hinnaks, oleks kolmandate isikute pakkumus sellegipoolest kaebaja omast

soodsam. Võrdlus Tänavapuhastuse AS pakkumusega ei ole asjakohane. Kui võrrelda

omavahel kolme vastavaks tunnistatud pakkumust, ei ole hinnaerinevused sellised, mis

pidanuks hankijas tekitama kahtluse, et kolmandate isikute pakkumus võib olla põhjendamatult

madala maksumusega. Pakkumuste avamise protokollist nähtuvalt on kolmandate isikute

pakkumuse maksumus vaid 9,08% madalam kui kaebajate pakkumuse maksumus ning 12,72%

madalam kui Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse maksumus. Kolme vastavaks

tunnistatud pakkumuse keskmine summa on 486 689,33 eurot, millisega võrreldes on

kolmandate isikute pakkumus vaid 7,6% väiksem. Seega ei pidanud hankijal tekkima kahtlust,

et kolmandate isikute pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega.

11.2. Hankija kaebus on põhjendatud.

11.2.1. Kohus nõustub VAKO antud tõlgendusega kvalifitseerimise tingimustele. Samuti on

VAKO õigesti leidnud, et referentslepingute, mille on täitnud GT4U EESTI OÜ, nimetamine

Fortikus Eesti OÜ hankepassis oli eksitus, mida pole põhjust pidada valeandmete esitamiseks.

Hankijale pidi esitatud dokumentide põhjal olema arusaadav tööde tegelik teostaja ning

kõnealune asjaolu ei andnud alust kolmandate isikute pakkumust tagasi lükata.

11.2.2. Hankija ei ole vaidlustanud VAKO seisukohta, et leping 1 ei vasta kvalifitseerimise

tingimustele. Seega puudub kohtul vajadus hinnata, kas nimetatud leping tõendas kolmandate

isikute vastavust kvalifitseerimise tingimustele.

11.2.3. Kohtupraktika järgi on võimalik vastavust kvalifitseerimise tingimustele tõendada ka

vaidlustusmenetluses (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-25-02, p 24).

11.2.4. Kohus nõustub VAKO hinnanguga, et vaidlustusmenetluses leidis kinnitust lepingu 2

alusel heakorratööde tegemine kvalifitseerimise tingimustes toodud mahus ja perioodil.

11.2.5. Lepingu 3 puhul võib vaidlustusmenetluses esitatud tellija kinnituste ja esitatud andmete

põhjal järeldada, et tegemist oli tänava- ja teehooldustöödega. Ka kinnistu siseste teede hooldus

on töö, mis kvalifitseerub tänava- ja teehooldustööks. Õige ei ole VAKO seisukoht, millest

tulenevalt ei nähtu esitatud dokumentidest, et töid oleks tehtud kvalifitseerimise tingimustes

nõutud mahus ja perioodil. Lepingu 3 tööde kohta esitati VAKO-le tellija kinnitus, millest

3-21-2664

8(18)

nähtus, et 2018. a augustist kuni 2021. a septembrini on lepingu 3 alusel tehtud sõidu- ja

kõnniteede ning tänavate aastaringseid hooldustöid 317 406 euro eest. Tööde kogumaksumust

arvestades pole põhjust kahelda selles, et seisuga 19.08.2021 oli töid tehtud vähemalt 200 000

euro eest. Seega leidis vaidlustusmenetluses tõendamist, et leping 3 vastab kvalifitseerimise

tingimustele. VAKO on järelikult ebaõigesti tühistanud hankija otsuse osas, milles

kvalifitseeriti kolmandad isikud. Ka kohtumenetluses esitatud tõendid kinnitavad kolmandate

isikute kvalifitseerimise otsuse õiguspärasust. Kohtule on esitatud tellija volitatud esindaja

täiendav kinnitus, mille kohaselt on GT4U EESTI OÜ-ga sõlmitud lepingu objektiks

välisterritooriumide heakorratööd, parklate, sõidu- ja kõnniteede ning tänavate aastaringsed

hooldustööd ning GT4U EESTI OÜ on vahemikus 01.08.2018–31.07.2021 teinud sõidu- ja

kõnniteede ning tänavate aastaringseid hooldustöid kogumaksumusega 313 538,32 eurot

(käibemaksuta). Väljavõte lepingu 3 tehnilistest tingimustest ja hooldatavate teede plaan

näitavad, et tehtud on kvalifitseerimise tingimustes nõutud töid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ paluvad apellatsioonkaebuses

halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1)

RHAD p-s 5.3.2 oli vastavustingimusena kehtestatud nõue, millest tulenevalt pidi vormil

2_1 esitatud lisatööde puhul iga ühikuhind eraldiseisvalt katma asjaomase lisatöö tegemise

kulu. Halduskohus jättis asjas nr 3-20-2362 tehtud lahenditele tuginedes tähelepanuta, et selles

kohtuasjas oli vaidluse all mitte lisatööde tellimine, vaid teenuse põhimahud (vorm 1_1).

Vormil 1_1 loetletud teenuste puhul ei saa teenuse ulatus ja koosseis hankelepingu täitmisel

muutuda, mistõttu on võimalik nende teenuste erinevaid kuluridu omavahel ristsubsideerida.

Vormil 2_1 esitatud lisatööde puhul pole aga pakkujatele ega hankijale teada, kas üldse ja

millises mahus neid hankelepingu täitmisel tellitakse. Ristsubsideerimine eeldab seda, et

pakkujale on teada, milline on hankelepingu täitmiseks vajalik kogu ressurss, et seda siis

erinevate kuluridade lõikes ümber paigutada. Seega ei ole ühikuhinna alusel tellitavate

lisatööde puhul ristsubsideerimine võimalik ning vormil 2_1 esitatud ühikuhinnad peavad

katma iga ühikuhinnale vastava töö tegemise kulud. Hankija soovi mitte võimaldada

ristsubsideerimist vormide 1_1 ja 2_1 vahel kinnitab asjaolu, et hindamiskriteeriumidena on

eraldi kehtestatud pakkumuse maksumus vormil 1_1 (mis andis 80% hindepunktidest) ja

lisatööde ühikuhindade maksumus vormil 2_1 (mis andis 20% hindepunktidest).

2)

Kolmandate isikute vormil 2_1 esitatud ühikuhinnad eraldiseisvalt ega ka kogumis ei kata

lisatööde kulusid. Vormi 2_1 real 29 toodud teenuse puhul ei ole 29,5 eurost väiksema

ühikuhinnaga võimalik täita isegi mitte jäätmekäitlusnõudeid, rääkimata muude kulude

katmisest. Kolmandatel isikutel endil puuduvad vajalikud load ja taristu, et ise jäätmekäitlust

korraldada. Seega on põhjendatud lähtuda Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS

hinnakirjast. Asudes seisukohale, et ristsubsideerimise keeldu pole kehtestatud, oleks kohus

pidanud kontrollima, milliste kuluridade arvel on võimalik katta real 29 toodud jäätmekäitluse

kulud. Kolmandate isikute vormil 2_1 toodud lisatööde maksumus (24 981 eurot) on ligi kaks

korda odavam kui kaebajate pakkumuses esitatud maksumus (45 911,50 eurot).

3)

Hankija ei kontrollinud kummagi kvalifitseerimise tingimuse puhul kolmandate isikute

kvalifikatsiooni mõistliku hoolsusega ning asus selle kohta tõendeid koguma alles

kohtumenetluses.

4)

Halduskohus on valesti kohaldanud materiaalõigust, leides, et pakkuja kvalifitseerimise

aluseks olevaid andmeid ei peagi esitama hankepassis. Kolmandate isikute referentslepingute

andmed ei sisaldunud lepingud täitnud ühispakkuja hankepassis. Halduskohus ei põhjendanud,

3-21-2664

9(18)

kuidas on selline eksimus kõrvaldatav. Pakkuja kvalifitseerimine teabe alusel, mida pole

hankepassis esitatud, on välistatud, sest hankepassi hilisem täiendamine pole võimalik

(Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-19-631, p 15).

5)

Halduskohus piiras lubamatult kaebajate juurdepääsu asja lahendamisel tähtsust

omavatele tõenditele, s.o kolmandate isikute hankepassidele, kahe referentslepingu tellijate

kinnitustele ning vaidlustus- ja halduskohtumenetluses esitatud teabele kõnealuste lepingute

kohta. Arvestades, et kaebajatel polnud kolmandate isikute referentslepinguid puudutavatele

dokumentidele juurdepääsu, lasus halduskohtul kõrgendatud uurimis- ja põhjendamiskohustus.

Halduskohus ei ole neid kohustusi täitnud.

6)

Halduskohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud, kas lepingu 2 esemeks on

justnimelt hooldustööd haljastutel ning milline oli nende tööde maksumus kvalifitseerimise

tingimuses nõutud perioodil. Samuti ei nähtu halduskohtu otsusest, et kohus oleks üldse

kontrollinud, kas väidetud aadressidel on kolmandate isikute väidetud mahus haljastuid.

Praeguses riigihankes on hooldatavate haljastute maht ca 1 612 538 m2 ning nähtuvalt esitatud

pakkumustest on selles mahus haljastute aastaringse hoolduse maksumus kokku ca 170 000–

210 000 eurot. Turuhindasid arvestades peaks seega lepingu 2 esemeks olema hinnanguliselt

160 000 – 180 000 m2 haljastuid, et oleks realistlikult mõeldav selliste haljastute hoolduse

maksumus 200 000 eurot 3 aasta kohta. On ebatõenäoline, et sellises mahus haljastud kuuluvad

ühele eraõiguslikule isikule, mida hooldatakse ühe lepingu alusel. Kohus ei ole kontrollinud

kolmandate isikute esitatud väidete usutavust. Kuigi ka kohtule pole esitatud andmeid nõutud

perioodi kohta, on kohus pidanud kolmandate isikute vastavust kvalifitseerimise tingimustele

tõenäoliseks. Tõenäosuse tuvastamine ei täida ilmselgelt kvalifikatsiooni sisulise kontrolli

nõuet. Kvalifikatsiooni sisuline kontroll tähendab seda, et hankija peab veenduma pakkuja poolt

ja referentslepingu teise poole kinnituses esitatud andmete õigsuses objektiivsete tõendite

põhjal.

7)

Halduskohtu otsusest ei selgu, kas kohtumenetluses esitatud tõendid kinnitavad

vaidlustusmenetluses esitatud teavet, et lepingu 3 alusel hooldatavate teede maht on 65 000 m2

ja kas tõendid on kooskõlas vaidlustusmenetluses esitatud aadressiandmetega. Samuti pole

halduskohus käsitlenud VAKO väidet, et vaidlustusmenetluses esitatud aadressiandmete

kohaselt sisaldub lepingu 3 mahus vaid üks tee Harjumaal, mida hooldatakse hoopis kohaliku

omavalitsuse sõlmitud hankelepingu alusel. Samuti on halduskohus jätnud analüüsimata

vastuolulise info lepingu 3 alusel tehtud teehooldustööde maksumuse kohta ja jätnud

tuvastamata tööde maksumuse kvalifitseerimise tingimuses nõutud perioodil. Ka

halduskohtumenetluses ei esitatud tõendeid selle kohta, milline on kvalifitseerimise tingimustes

nõutud perioodil 19.08.2018–19.08.2021 tehtud teede või tänavate hooldustööde maksumus.

Vaidlustusmenetluses ja halduskohtumenetluses avaldatud andmete põhjal on kaebajatel alust

arvata, et lepingu 3 alusel tehti töid Aktsiaseltsile ABB kuuluval territooriumil aadressidega

Aruküla tee 83, Aruküla tee 59 ja Aruküla tee 57a, Jüri. Maa-ameti geoportaali ja maakatastri

andmetest lähtudes on tegemist territooriumiga, millest valdav osa on hoonestatud ega saa seega

olla käsitatav teena. Mitte igasugune hoonet ümbritsev välisterritooriumi ala ei ole tee, vaid

teeks kvalifitseerimise tingimuse tähenduses saab lugeda vaid juurdepääsuteed hoonetele.

Teehooldustöödena kvalifitseerimise tingimuste tähenduses saab pidada selliseid hooldustöid,

mis toimuvad linnaliiklusega analoogsetes tingimustes, arvestades hooldusklassi nõudeid,

ühistranspordi liikumist, parkide, lasteaedade ja koolide ümbruse teede hooldamise spetsiifikat.

Kõnealusel territooriumil ei saa kuidagi olla sedavõrd suures mahus sõidu- ja kõnniteid ning

tänavaid, et nende hooldamise turuhind 3 aasta jooksul saaks olla 200 000 eurole ligilähedases

summas. On tõenäoline, et leping 3 hõlmab kogu välisterritooriumi aastaringset hooldust

Aruküla 83, Aruküla tee 59 ja Aruküla tee 57a territooriumil, sh ka teehooldust, kuid teede

osakaal hooldatavast territooriumist on tagasihoidlik ja tõenäoliselt ei ole lepingus 3 eristatud

3-21-2664

10(18)

teede hooldamise eest GT4U EESTI OÜ-le makstavat tasu. Järelikult ei ole lepingu 3 alusel

tõenäoliselt võimalik tõendada tehtud teehooldustööde maksumust.

8)

Kui haljastute hooldustööd hõlmaksid alati ka teede hooldustöid, puuduks igasugune

põhjus kahe eraldiseisva kvalifitseerimistingimuse seadmiseks teehooldustööde ja haljastute

hooldustööde kohta. Hanketingimuse tõlgendamise tulemusena ei tohi hanketingimus muutuda

sisutühjaks. Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 määruse nr 13 „Tallinna haljastute hoolduse

nõuded“ § 23 lg 2 kohaselt on teede mõiste piiritletud jalakäija liikumiseks ettenähtud jalgteega.

Riigihanke nr 188167 hankedokumentide kohaselt kuulus tööde mahtu ka kõnniteede hooldus.

Kõnnitee ei saa olla käsitatav jalakäija liikumiseks ettenähtud jalgteena määruse nr 13

tähenduses. Riigihankes nr 188167 sõlmitud lepingu alusel tehtud maksete põhjal ei ole

tuvastatav, millises ulatuses on kolmandatele isikutele tasutud haljastute hoolduse eest ja

millises ulatuses muude tööde eest, sh kõnniteede hoolduse eest.

13. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Vastustaja jääb halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. RHAD p-s 5.3.2 polnud

kehtestatud ristsubsideerimise keeldu, nagu leidis ka Riigikohus asjas nr 3-20-2362.

Ristsubsideerimine on võimalik ka hankesiseselt, näiteks kasutades lisas 2_1 nimetatud tööde

tegemisel lisas 1_1 nimetatud töödele kuluvaid ressursse. Hankija hindas pakkumust tervikuna

ning tal ei tekkinud kahtlusi kolmanda isiku pakkumuse tõsiseltvõetavuses. Ainetud on

kaebajate väited selle kohta, et hankijal oli kohustus iga pakkumuses toodud ühikuhinda eraldi

hinnata. RHAD lisas 2_1 teenuste tellimine pole kindel ning kui võrrelda hanke põhiosade

maksumusi, siis oli kolmandate isikute pakkumuse osamaksumus selles osas kaebajate

pakkumuse osamaksumusest vaid 5,35% odavam. Tuginedes nendele asjaoludele ning enda

pikaajalisele kogemusele pidas hankija kolmandate isikute pakkumust tervikuna realistlikuks.

2)

Praegusel juhul ei olnud tegemist olukorraga, kus nõutud andmed kvalifikatsiooni kohta

oleksid jäänud üldse esitamata. Nende andmete esitamine vales hankepassis ei olnud selline

viga, mis oleks olnud kolmandate isikute pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Hankija hindas

hankemenetluses kolmandate isikute esitatud teavet ning pidas seda piisavaks, et lugeda

kolmandad isikud kvalifitseerimise tingimustele vastavaks. Referentslepingute vastavust

tingimustele saab tõendada ka vaidlustus- ning kohtumenetluses. Võimalikud kahtlused

kolmandate isikute vastavuses kvalifitseerimise tingimustele on praeguseks kõrvaldatud.

3)

Vastustaja avaldas vaidlustusmenetluses seisukoha, et riigihanke viitenumbriga 188167

tulemusel sõlmitud hankeleping vastab RHAD tingimustele ning jääb selle seisukoha juurde ka

kohtumenetluses. Vastustaja ei pidanud oma kaebuses vajalikuks esitada VAKO otsusele

vastuväiteid selle lepingu osas, kuivõrd teise haljasalade hooldustööde lepingu luges VAKO

nõuetele vastavaks. Vaidlusaluses riigihankes sõlmitava hankelepingu projekti p 9.1 kohaselt

võetakse haljastute hooldustööde puhul aluseks Tallinna Linnavalitsuse määrus nr 13 „Tallinna

haljastute hoolduse nõuded“. Nimetatud määrusest tuleneb otseselt, et lisaks haljasaladele

võivad haljastute hooldamise objektideks olla ka teed ning muud analoogsed objektid.

Haljastute osaks võivad olla ka nendega funktsionaalselt seotud teed, hoolimata nende erinevast

kattest. Tänavate hooldust tellis hankija eraldi hankega (viitenumber 171548).

14. Fortikus Eesti OÜ ja GT4U EESTI OÜ vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad

jätta see rahuldamata.

1)

Kaebajate väited ühikuhindade ristsubsideerimisest on asjakohatud. Kolmandad isikud

on nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses korduvalt selgitanud, et nende lisatööde

ühikuhindade vormil 2_1 näidatud ühikuhindu ei ole ristsubsideeritud ei vormil 2_1 näidatud

teiste kuluridade ega ka vormil 1_1 toodud ühikuhindade kuluridadega.

3-21-2664

11(18)

2)

Kolmandad isikud selgitasid juba vastuses VAKO päringule, et mõlemat ühispakkujat

esindava juhatuse liikme eksituse tõttu läksid pakkujate nimed hankepassidel vahetusse. Õige

ei ole kaebajate väide, et hankija asus alles kohtumenetluses koguma tõendeid kolmandate

isikute kvalifikatsiooni kohta. Hankija esitas juba VAKO otsuse avaldamise päeval

kolmandatele isikutele täiendavad küsimused referentslepingute kohta. Kolmandate isikute

esitatud täiendava teabe põhjal on halduskohus põhjendatult jõudnud seisukohale, et kolmandad

isikud on õiguspäraselt tunnistatud kvalifitseerimise tingimustele vastavaks.

3)

Riigihanke viitenumbriga 188167 tulemusel sõlmitud hankeleping vastab RHAD-s

esitatud tingimustele nii maksumuse (asjassepuutuval perioodil 213 162,70 eurot) kui ka

teenuse sisu (parkide ja haljasalade hooldus) poolest. Pirita linnaosa parkide ja haljasalade

hoolduse lepingu nõuded hõlmavad ka pargiteede hooldust ja muid kaasnevaid tegevusi. Sellise

lepinguga hõlmatud pargi- ja kõnniteede hooldust ei saa lugeda tänava- ja teehooldustöödeks,

nagu leidis VAKO.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

15. Kaebajad on apellatsioonkaebuse lisadena 1–4 ringkonnakohtule esitanud kolm väljatrükki

maakatastrist ning kaardi väljatrüki. Ringkonnakohus võtab need tõendid asja materjalide

juurde. Lisaks esitasid kaebajad 16.02.2022 menetlusdokumendi lisadena riigihanke

viitenumbriga 188167 hankedokumendid, haljastute nimekirja ja pakkumuse maksumuse

vormi. Kuivõrd esimesed kaks dokumenti on juba varasemast toimikus olemas (VAKO toimik,

dtl 465–477 ja 478–481), puudub vajadus nende täiendavalt toimikusse võtmiseks.

Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde pakkumuse maksumuse vormi.

16. Kolmandad isikud on ringkonnakohtu nõudel 08.02.2022 vastuse lisadena esitanud

lepingud ja arved ning vastustaja on 14.02.2022 vastuse lisadena esitanud dokumendid, mida

paluvad kaebajatele mitte avaldada, kuna need sisaldavad kolmandate isikute ärisaladust.

17. HKMS § 88 lg 2 kohaselt on kohtul võimalik piirata menetlusosalise ja tema esindaja õigust

tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal

säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, kui selleks esineb mõni HKMS § 79 lg-s 1

loetletud alustest. HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 5 järgi võib menetlusosalise õigust toimikuga

tutvuda piirata mh ärisaladuse hoidmiseks.

18. Menetlusosalise õiguste piiramine on HKMS § 88 lg 2 kohaselt võimalik vaid tingimusel,

et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada

menetlusdokumentidest ärakirju. Juurdepääsu tõenditele võib seetõttu piirata üksnes eeldusel,

et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ja kohus võtab juurdepääsupiirangut

tasakaalustavaid meetmeid. Kohus peab võrdselt kaitsma nii kaebaja menetluslikke põhiõigusi

kui ka teiste menetlusosaliste ja isikute põhiõigusi, sh õigust eraelu kaitsele (PS § 26). Seega

tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teiselt poolt

menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (vt Riigikohtu

22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23-24; 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19; 15.05.2014

määrus nr 3-3-1-36-14, p-d 6 ja 8). Toimikuga tutvumise loa andmisest keeldumine otsustatakse

määrusega, mille peale on võimalik esitada määruskaebus, kuid enne määruse jõustumist

vastavat teavet ei avaldata (HKMS § 88 lg 5). Praegusel juhul otsustab ringkonnakohus

toimikuga tutvumise õiguse piiramise kohtuotsusega.

3-21-2664

12(18)

19. Kolmandate isikute esitatud lepingud ja arved sisaldavad muuhulgas teavet üksikute

teenuste hindade kohta, samuti selgub neist, millise eraõigusliku isikuga ja mis tingimustel on

lepingud sõlmitud. Vastustaja esitatud riigihanke viitenumbriga 188167 tulemusel sõlmitud

leping koos lisadega (muudatustega) sisaldab teavet raha jaotamise kohta ja pakkumuse

maksumuse vormi, mille põhjal on võimalik välja arvutada teenuste ühikuhinnad. Murusöödik

OÜ 16.11.2021 kinnituskiri sisaldab teavet GT4U EESTI OÜ-ga sõlmitud lepingu tingimuste

ja teenuste hindade kohta. Hankija 01.11.2021 kiri VAKO-le ja kolmanda isiku 17.11.2021

vastus hankijale on toimikus juba varasemast olemas (VAKO toimik ja hankija kaebuse lisa 2).

Nimetatud dokumentides sisalduv teave vastab ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse

kaitse seaduse § 5 lg 2 tingimustele ning on kaitstav ärisaladusena. Osa vastustaja poolt

14.02.2022 esitatud riigihanget viitenumbriga 188167 puudutavatest dokumentidest

(hankedokumendid, haljasalade passid) on juba varasemalt kohtutoimikus olemas.

20. Juurdepääsupiirangu seadmisel ei ole kaebajal võimalik eelnevalt nimetatud teabe ja

tõenditega tutvuda ega nende suhtes oma seisukohta kujundada. Ringkonnakohus leiab, et

kolmandate isikute huvi ärisaladust sisaldavate dokumentide kaitsmiseks on ilmselgelt

kaalukam kui kaebajate huvi vastavate dokumentidega tutvuda. Kolmandate isikute ärisaladuse

avaldamine kaebajatele kahjustaks nendevahelist konkurentsi. Selleks, et tagada riigihankes

konkurentsi efektiivne ärakasutamine, peab pakkujatel olema võimalik esitada pakkumused ja

pakkumust puudutavad selgitused kartmata, et nende ärisaladused võiksid saada teatavaks

teistele ettevõtjatele. Ka riigihangete seadus (RHS) paneb hankijale kohustuse hoida ettevõtjate

ärisaladust (nt RHS § 47 lg 5, § 113 lg 8) ning riigihanke asjas vaidlustust esitades peab pakkuja

arvestama võimalusega, et asja lahendaval kohtul võib olla vajadus tugineda tõenditele, millega

tema tutvuda ei saa. Toimikuga tutvumise õiguse piiramist tasakaalustab asjaolu, et Riigikohus

saab kontrollida ringkonnakohtu järelduste õigsust.

21. HKMS § 88 lg 3 esimene lause näeb ette, et menetlusosalisel võimaldatakse toimikus

olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning

tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse

piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Sätet tuleb mõista nii, et ka iga dokumendi puhul

tuleb kaaluda võimalust esitada see menetlusosalisele, kellele seda dokumenti tervikuna ei saa

esitada, osaliselt, nt mõnede andmete osas kinnikaetuna.

Kolmandate isikute esitatud arveid ja lepinguid ning Murusöödik OÜ kinnituskirja ei ole

võimalik ärisaladuse hoidmise huvides ka osaliselt kaebajatele avaldada. Samuti ei pea

ringkonnakohus mõistlikuks avaldada vastustaja esitatud riigihankes viitenumbriga 188167

sõlmitud lepingut puudutavaid dokumente osaliselt, kuivõrd neis sisalduv muu teave peale

ärisaladusena kaitstava teabe ei ole praeguse vaidluse lahendamise seisukohast oluline.

22. Eelneva põhjal keelab ringkonnakohus HKMS § 88 lg-te 2 ja 7 ning § 79 lg 1 p 5 alusel

kaebajatel ja nende esindajal tutvuda kolmandate isikute 08.02.2022 vastuse lisade ning

vastustaja 14.02.2022 vastuse lisade osas käesoleva haldusasja toimikuga ning saada nimetatud

materjalidest ärakirju.

II

23. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kolmandate isikute pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine

24. Kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et kolmandate isikute pakkumuse vastavaks tunnistamine

oli õigusvastane, kuna kolmandate isikute esitatud üks pakkumuse maksumuse esildistest

sisaldab kaebajate arvates ühikuhindasid, mis ei kata kõiki töödega kaasnevaid kulusid.

3-21-2664

13(18)

Kaebajad viitavad vormi 2_1 real 29 toodud ühikuhinnale, leides, et 1 m3 prügihunnikute ja

suurjäätmete likvideerimist ning äravedu koos utiliseerimisega ei ole võimalik tagada

madalama hinnaga kui 29,5 eurot. Samuti leiavad kaebajad, et RHAD p-s 5.3.2 on kehtestatud

nõue, millest tulenevalt pidi vormil 2_1 esitatud lisatööde puhul iga ühikuhind eraldiseisvalt

katma selle lisatöö tegemise kulu, s.o hindade ristsubsideerimine pole lubatav ei vormi 2_1

siseselt ega vormide 2_1 ja 1_1 vahel.

25. Kolmandate isikute selgituse

põhjal näitab nende kogemus

Pirita linnaosas

heakorrateenuste osutamisel, et selles piirkonnas tekib eelkõige haljastus- ja aiajäätmeid, mida

ei pea utiliseerima prügimäele, vaid mida võetakse tasuta vastu. Kuivõrd kolmandad isikud on

viidanud alternatiivsele prügi utiliseerimise võimalusele, ei ole põhjust lähtuda põhjendatud

kulu väljaselgitamisel kaebaja esitatud Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS jäätmete

vastuvõtmise hinnakirjast (kehtiv alates 01.03.2020), mille järgi on nii suurjäätmete kui ka

segaolmejäätmete vastuvõtmise hind (käibemaksuta) 70,5 eurot/tonn. Seega ei ole põhjust

asuda seisukohale, et 29,5 eurost madalama hinnaga pole kõnealuse teenuse osutamine

võimalik. Samas ka juhul, kui kolmandate isikute pakutud hinnaga (kolmandate isikute vorm

2_1 – dtl 790) ei ole tegelikkuses võimalik prügihunnikuid ja suurjäätmeid likvideerida ning

utiliseerida, ei olnud hankijal alust kolmandate isikute pakkumust mittevastavaks tunnistada.

26. RHAD p 5.3.2 kohaselt peavad pakkuja esitatud ühikuhinnad ja maksumus sisaldama kõiki

alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks

tehtavaid kulutusi. RHAD lisas 2 (pakkumuse maksumuse esildise vorm) toodud märkuse

kohaselt peab pakkuja arvestama, et kõik tabelisse sisestatavad hinnad sisaldavad tööks vajalike

materjalide jms maksumust.

27. Halduskohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu otsustele haldusasjas nr 3-20-

2362, milles leiti, et praeguse RHAD p-ga 5.3.2 analoogsest tingimusest ei tulene

ristsubsideerimise keeldu ning kulupõhisuse nõuet selle sätte mõttes on järgitud ka siis, kui

RHAD lisades 2_1 ja 2_2 toodud loeteludes nimetatud ühe töö ühiku hind ei peaks katma

konkreetselt selle töö kulu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ka praeguses asjas ei

ole kehtestatud nõuet, et RHAD lisades 1 ja 2 toodud vormidel toodud ühe töö ühikuhind peaks

katma konkreetselt selle töö kulu. Asjaolu, et lisas 2 toodud vormil kajastatud tööde tellimine

ja mahud pole ette teada (vormil on toodud vaid hinnanguline maht, mille alusel tuleb leida töö

maksumus), ei anna põhjust asuda teistsugusele seisukohale. RHAD p 5.3.2 kehtib ühetaoliselt

nii lisa 1 kui ka lisa 2 puhul ning ka lisas 2 toodud märkusest ei saa välja lugeda selgesõnalist

ristsubsideerimise keeldu. Kuna ristsubsideerimise keeld on pigem erandlik sekkumine

ettevõtja tegevusse, tuleb see sätestada üheselt mõistetavalt (Riigikohtu otsused asjades nr 3-

20-924 (p 22) ja nr 3-20-2362 (p 20)). Järelikult võisid ettevõtjad praegusel juhul pakkumusi

tehes arvestada, et lisade 1 ja 2 vormidel toodud ühikuhindasid võib omavahel ristsubsideerida.

Ka juhul, kui teatud teenuste tellimise maht pole ette teada, on pakkujal võimalik hinna

kalkuleerimisel arvestada, et vajadusel saab selle teenuse kulu osaliselt katta muudest (sh

püsivalt osutatavatest) teenustest saadava tulu arvelt. Seega ei esinenud kaebajate väidetud alust

kolmandate isikute pakkumuse mittevastavaks tunnistamiseks.

28. Kaebajad leiavad, et hankija oleks pidanud algatama kolmandate isikute pakkumuse suhtes

alapakkumise kontrollimenetluse ning lükkama pakkumuse RHS § 115 lg 9 alusel tagasi. RHS

§ 115 lg 1 kohaselt peab hankija küsima pakkujalt selgitust, kui ta leiab, et pakkumuse

maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal.

29. Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas leidnud, et üksnes sellest, et pakkumuses on

teatud teenuste ühikuhinnad võrreldes teiste pakkujate esitatud hindadega oluliselt madalamad,

ei pidanud hankijal tekkima kahtlust pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Pakkumust tuleks

3-21-2664

14(18)

hinnata tervikuna ning lisaks hinnaerinevusele peaks tuvastamist leidma täiendavad asjaolud,

mis seavad pakkumuse tõsiseltvõetavuse kahtluse alla (Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2018

otsus asjas nr 3-17-2544, p 13). Mõne üksiku ühikuhinna alusel kahtluse tekkimisel on

asjakohane arvestada küsimuse all oleva teenuse mahtu ja seda, kas see võib üldse hankelepingu

nõuetekohast täitmist ohustada. Kui alapakkumuse kahtluse all oleva teenuse maht on väga

väike võrreldes muude teenustega või esineb võimalus, et seda ei tellita üldse, ei ole tegemist

sellises suurusjärgus kuluga, mille tõttu satuks ohtu hankelepingu täitmine tervikuna või tekiks

kahtlus, et hankelepingu kulud kaetakse hankelepingu väliste kulude arvelt (Tallinna

Ringkonnakohtu 27.08.2018 otsus asjas nr 3-18-1116, p 18). Kaebaja on viidanud sellisele

teenusele, mida hankija ei pruugi üldse tellida või tellib arvestuslikust väiksemas mahus. Pelgalt

vormi 2_1 real 29 toodud teenuse maksumuse põhjal alust ei ole järelikult alust arvata, et

hankelepingu täitmine võiks ohtu sattuda.

30. Hankelepingu eeldatavat maksumust ei ole hanketeates määratud, mistõttu saavad võrdluse

aluseks olla eelkõige teiste pakkumuste hinnad samas riigihankes. Riigikohtu praktika järgi

peab alapakkumuse kahtluse tekkimiseks vahe pakkumuse ning võrreldava väärtuse vahel

olema silmatorkavalt erinev (02.12.2015 otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 23). Ühikuhindade alusel

tellitavate tööde hinnangulise mahu maksumus oli pakkumuste avamise protokolli (dtl 70)

kohaselt kaebajatel 45 911,50 eurot, Eesti Keskkonnateenused AS-l 34 553,05 eurot ning

kolmandatel isikutel 24 981 eurot. Hanke selle osa maksumuste erinevused on seega kõigi

vastavaks tunnistatud pakkumuste puhul märkimisväärsed. Samas moodustab ühikuhinna

alusel tellitavate lisatööde maksumus hanke kogumaksumusest võrdlemisi väikese osa ning ka

hindamisel oli selle osakaal vaid 20%. Kuivõrd ristsubsideerimine ei ole praeguses hankes

keelatud, on alapakkumuse kahtluse tuvastamisel asjakohane lähtuda just pakkumuse

kogumaksumusest. Põhitööde (tänavate hooldustööde ning haljastuse ja inventari

hooldustööde) pakkumuste maksumuste – kolmandatel isikutel 424 869,83 eurot, kaebajatel

448 882,65 eurot ja Eesti Keskkonnateenused AS-l 480 869,96 eurot – ning pakkumuste

kogumaksumuste – vastavalt 449 850,83 eurot, 494 794,15 eurot ja 515 423,01 eurot –

erinevused ei ole märkimisväärsed. Kolmandate isikute pakkumuse maksumus on kaebajate

pakkumuse maksumusest 9,08% ja Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse maksumusest

12,72% madalam; vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmisest (486 689,33 eurot) on

kolmandate isikute pakkumus vaid 7,6% madalam.

31. Eelneva põhjal ei pidanud hankijal tekkima kahtlust, et kolmandate isikute pakkumuse

maksumus võib olla põhjendamatult madal.

Kolmandate isikute kvalifitseerimine

32. RHAD p-des 4.2.1 ja 4.2.2 sätestatud kvalifitseerimise tingimuste järgi peab pakkujal

riigihanke algamisele eelneva 36 kuu (alates august 2018 kuni hanketeate eRHR-s avaldamise

tähtpäev, s.o 19.08.2021) jooksul olema täidetud vähemalt 1 tänava- või teehooldustööde leping

maksumusega vähemalt 200 000 eurot (käibemaksuta) ja vähemalt 1 haljastute hooldustööde

leping maksumusega vähemalt 200 000 eurot (käibemaksuta).

33. Fortikus Eesti OÜ hankepassis on esitatud andmed kolme lepingu kohta. Leping 1 puudutab

Pirita linnaosa parkide ja haljasalade hooldust ning on sõlmitud riigihanke (viitenumber

188167) tulemusel ühispakkujatega GT4U EESTI OÜ ja Murusöödik OÜ. Lepingud 2 ja 3 ei

ole sõlmitud riigihanke menetluse tulemusena. Leping 2 on esitatud haljasalade hoolduslepingu

referentsina ning leping 3 teede ja tänavate hooldustööde referentsina.

34. Puudub vaidlus, et kõnealused lepingud on täitnud GT4U EESTI OÜ, mitte Fortikus Eesti

OÜ. Kolmandad isikud selgitasid vaidlustusmenetluses, et lepingud on märgitud Fortikus Eesti

OÜ hankepassis eksituse tõttu. Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtuga, et kõnealune

3-21-2664

15(18)

eksimus ei andnud alust kolmandate isikute hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Kohtupraktikast

tuleneb, et kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea, tuleb

talle anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Iga niisugune viga ei tähenda iseenesest, et

pakkuja oleks tehingupartnerina ebausaldusväärne. Pakkuja kvalifitseerimata jätmise

imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne (Riigikohtu 13.06.2013

otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 22; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus asjas nr 3-

20-80, p 19). Praegusel juhul oli juba esitatud dokumentide (hankepassid ja tellijate kinnitused)

põhjal hankijale arusaadav tööde tegelik teostaja. Kuigi seadusandja ei ole seda täpsustanud,

tuleb ühispakkumuse korral esitada hankepass iga ühispakkuja kohta eraldi, võimaldamaks

hankijal veenduda, et ühelgi ühispakkujal ei esine kõrvaldamise aluseid (Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, lk 684, § 104 komm 12). Kolmandad isikud esitasid

hankijale kummagi ühispakkuja hankepassid ning kvalifitseerimise nõuetele vastavust oli

võimalik kontrollida iga ühispakkuja suhtes eraldi. Tegemist ei olnud olukorraga, kus vajalik

teave oleks jäänud õigel ajal üldse esitamata, nagu kaebajate viidatud kohtuasjas nr 3-19-631.

Arvestades, et ühispakkujad võivad oma kvalifikatsioonile vastavust tõendades tugineda teis(t)e

ühispakkuja(te) vahenditele (RHS § 103 lg 4), peab vähemalt ühel ühispakkujatest olema nõutav

kvalifikatsioon.

35. VAKO leidis, et hankepassi ja tellija kinnituste põhjal ei saanud hankija lugeda kolmandate

isikute referentslepinguid kvalifitseerimise tingimustele vastavaks, kuivõrd lepingute alusel

tehti nii tänava- ja teehooldustöid kui ka haljastute hooldustöid, ning hankemenetluses esitatud

teabe põhjal polnud tuvastatav, millises summas tehti konkreetseid töid vahemikus august 2018

kuni 19.08.2021. Hankija esitas vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluses täiendavaid tõendeid

referentslepingute kohta. Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtuga, et pakkuja

vastavust kvalifitseerimise tingimustele on võimalik tõendada ka vaidlustus- ja

kohtumenetluses. See aitab vältida uut kohtuvaidlust ning on põhjendatud menetlusökonoomia

põhimõttest lähtudes (Riigikohtu 04.11.2020 otsus asjas nr 3-20-924, p 32).

36. VAKO ja halduskohtu otsused tuginevad mh tõenditele, mida on kolmandate isikute

ärisaladuse kaitseks kaebajate eest varjatud. Sellises olukorras peab juurdepääsupiirangu

tasakaalustamiseks olema kohus tavapärasest aktiivsem, arvestades, et kaebuse esitajal on

kolmanda isiku väidete kummutamine raskendatud (Riigikohtu 04.11.2020 otsus asjas nr 3-20-

924, p 29). Halduskohus ei ole kinnituste õigsuse kontrollimiseks välja nõudnud

referentslepinguid ja nende alusel väljastatud arveid. Selle minetuse on ringkonnakohus

kõrvaldanud.

37. Leping 1 „Pirita linnaosa parkide ja haljasalade hooldus 2017–2020“ kehtis 23.08.2017–

30.09.2020 ning selle maksumus perioodil august 2018 kuni september 2020 oli 213 162,70

eurot (dtl 390). Riigihanke viitenumbriga 188167 hankedokumentide p 2.6 järgi kuulusid

hooldustööde hulka järgmised tööd: murude hooldus; juhusliku prahi (sh mahalangenud lehtede

ja okste) koristus koos äraveo ja utiliseerimisega; prügikastide tühjendamine, äravedu ja

hooldus; pargiteede, parkide ja haljasaladega piirnevate kõnniteede ja treppide hooldus; parkide

ja haljasaladega piirnevate teede hooldus; laste mänguväljakute hooldus; lausistutuste ja

põõsaste hooldus; avariipuude raie koos raiejääkide äraveoga.

37.1. VAKO hinnangul ei saanud lugeda tõendatuks, et lepingu 1 alusel on tehtud haljastute

hooldustöid vähemalt 200 000 euro eest. Samuti leidis VAKO, et hankija ei ole teinud kindlaks

Murusöödik OÜ osa selle hankelepingu täitmisel. Vaidlustusmenetluses leidis hankija, et leping

1 vastab RHAD-s esitatud tingimustele. Hankija palus pärast VAKO otsuse tegemist

kolmandatel isikutel esitada referentslepingute, sh lepingu 1 kohta täiendavat teavet ja tõendeid,

mida kolmandad isikud tegid oma 17.11.2021 vastusega (dtl 234). Hankija esitas halduskohtule

kaebuse VAKO otsuse tühistamiseks vaidlustuse rahuldamist puudutavas osas. Hankija väitel

3-21-2664

16(18)

ei käsitlenud ta oma kaebuses lepingut 1, kuivõrd VAKO oli lugenud lepingu 2 RHAD

tingimustele vastavaks. Vastustaja kinnitas ringkonnakohtule oma 14.02.2022 vastuses

kohtunõudele, et tema seisukoht on lepingut 1 puudutavas sama, mis hankemenetluses.

37.2. Ringkonnakohtu hinnangul on VAKO põhjendamatult leidnud, et leping 1 ei vasta RHAD

tingimustele põhjusel, et see hõlmab lisaks haljastute hooldusele ka teehooldustöid. Lepingu 1

eesmärk oli 2017. a RHAD järgi Pirita linnaosa haldusterritooriumil asuvate parkide ja

haljasalade, samuti teede ja teemaal asuvate haljasalade ning parkide ja haljasaladega piirnevate

teede aastaringsed hooldustööd. Praeguse hanke töövõtulepingu projekti (dtl 36–68) p 9 järgi

hõlmab haljastu hooldus teemaa, mängu- ja spordiväljakute alade ning parkide hooldust.

Lepingu p 9.1 sätestab, et haljastute hooldustööde eesmärgiks on tagada hooldatavate alade

esteetiline üldmulje, korrastatus ja turvalisus vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012

määruses nr 13 “Tallinna haljastute hoolduse nõuded“ kirjeldatud nõuetele ja aladele määratud

hooldusintensiivsustele. Nimetatud määrusega on kehtestatud muu hulgas ka teede ja platside

hoolduse nõuded (määruse § 23 ja lisa 3). Tee määruse nr 13 mõistes on küll ainult jalgtee (§ 23

lg 2), kuid töövõtulepingu p-s 9 ei ole jalg- ja kõnniteid eristatud – erinevalt lepingu p-dest 7 ja

8, milles on kehtestatud teede hooldusnõuded. Siit järeldub, et nii 2017. a hankes kui ka

vaidlusaluses hankes hõlmavad haljastute hooldustööd haljasaladel paiknevate ning nendega

piirnevate teede, platside ja treppide hooldust ning neid töid saab pidada haljastute

hoolduslepingu olemuslikuks osaks. Nendele töödele kulunud ressursside eristamine muudest

töödest pole seega mõistlik ega tagantjärele ka ilmselt võimalik. RHAD p-st 4.2.2 ei tulene, et

kõnealuseid töid ei saa haljastute hooldustööde referentslepingu puhul arvesse võtta ning need

tuleks lepingu maksumusest maha arvata. Oluline on see, et teenuse põhisisu seisneks

haljasalade hooldamises ning see tingimus on lepingu 1 puhul täidetud. Sellise tõlgenduse puhul

ei muutu hanketingimus sisutühjaks. Kaebaja tõlgendus seevastu on ebamõistlikult kitsendav.

Seega ei pidanudki hankija ära näitama, et ilma teede hooldust arvestamata on lepingu 1

maksumus asjakohasel perioodil vähemalt 200 000 eurot.

37.3. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kui ettevõtja tugineb ettevõtjate ühenduse

kogemusele, milles ta osales, tuleb seda kogemust hinnata sõltuvalt selle ettevõtja konkreetsest

osalusest ning seega tema tegelikust panusest selle riigihanke raames sellelt ühenduselt nõutud

tegevusse. Ettevõtja ei saa hankija nõutud kogemuse osas tugineda ettevõtjate ühenduse teiste

liikmete tehtud töödele, milles ta ise ei ole tõhusalt ja konkreetselt (ingl k actually and directly,

pr k effectivement et concrètement) osalenud (04.05.2017 otsus nr C-387/14, p-d 62 ja 64).

Kolmandad isikud esitasid 17.11.2021 vastusega muu hulgas Murusöödik OÜ kinnituse tema

tehtud tööde mahu ja maksumuse kohta. Murusöödik OÜ kinnituse kohaselt seisnes tema roll

lepingu täitmisel teenuse kvaliteedi kontrollimises ning GT4U EESTI OÜ abistamises muru

niitmise töödel. Kinnitusest järeldub, et põhiosas tegi hankelepingu järgsed tööd GT4U EESTI

OÜ, ning seega vastab tema osalus viidatud Euroopa Kohtu lahendis toodud tingimustele.

Murusöödik OÜ osutatud teenuste maksumus ei ületanud 13 162,70 eurot.

37.4. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et leping 1 vastab RHAD p-s 4.2.2 esitatud

tingimustele.

38. Lepingu 2 tellija juhatuse liikmed kinnitasid 02.11.2021 kirjas (dtl 442), et lepingu alusel

on perioodil august 2018 kuni september 2021 tehtud järgmisi töid: haljasalade hooldus,

haljastute rajamine, puude ja põõsaste hooldus, puude langetamine, prügikoristus ning

utiliseerimine, inventari hooldus – kogumaksumusega 261 079,83 eurot (käibemaksuta).

VAKO leidis, et lepingu 2 puhul on tõendatud heakorratööde tegemine RHAD-s nõutud mahus

ja perioodil. Halduskohus nõustus VAKO seisukohaga. Ringkonnakohus palus 02.03.2022

kohtunõudega esitada lepingud 2 ja 3 ning nende alusel perioodil august 2018 kuni august 2021

3-21-2664

17(18)

osutatud teenuste kohta väljastatud arved ning juhtis 09.02.2022 kirjas kolmandate isikute

tähelepanu asjaolule, et lepingu 2 alusel väljastatud arvete summa jääb nende liitmisel alla

200 000 euro. Kolmandad isikud möönsid oma 10.02.2022 vastuses, et lepingu 2 alusel tehtud

haljasalade hooldustööde maksumus on väiksem kui 200 000 eurot; kinnituses märgitud summa

hõlmab ka muid töid. Seega ei vasta leping 2 RHAD tingimustele.

39. Lepingu 3 tellija osakonna juhataja 02.11.2021 kinnituse (dtl 219) kohaselt on GT4U EESTI

OÜ perioodil 2018 august kuni 2021 september teostanud lepingu alusel välisterritooriumide

heakorratöid, parklate, sõidu- ja kõnniteede ning tänavate aastaringseid hooldustöid

kogumaksumusega 317 406,32 eurot (käibemaksuta). Sõidu- ja kõnniteede ning tänavate

hooldustööde maht on u 65 000 m2. Teede ja tänavate hooldustööde hulka kuuluvad

mehhaniseeritud lume- ja libedusetõrje, lume teisaldamine ja äravedu, teede ja kõnniteede kuiv-

ja märgpuhastus. 17.11.2021 allkirjastatud kinnituse (dtl 221) järgi on vahemikus 01.08.2018–

31.07.2021 tehtud sõidu- ja kõnniteede ning tänavate hooldustöid maksumusega 313 538,32

eurot. Kohtumenetluses on esitatud ka tellija juhatuse liikmete volikiri (dtl 223), milles

kinnitatakse, et osakonna juhataja tegutses 02.11.2021 kinnituskirja väljastamisel juhatuse

liikme suulise volituse alusel. Lisaks on kohtule esitatud väljavõte lepingust (dtl 228-229), kust

nähtuvad hooldatud territooriumid ning konkreetsed tööd, joonis hooldatud sõidu- ja kõnniteede

kohta (dtl 230) ning koondväljavõte GT4U Eesti OÜ poolt kliendile väljastatud müügiarvetest

(dtl 225-226). Puudub alus kahelda viidatud kinnituste õigsuses.

39.1. VAKO leidis, et mitte igasugust ettevõtjale kuuluva kinnistu sisest rajatist ei saa lugeda

tänavaks või teeks RHAD mõttes, märkides, et kinnituses on viidatud üksnes ühele Harjumaa

teele, mille puhul komisjon tuvastas, et seda teed hooldatakse kohaliku omavalitsusega sõlmitud

hankelepingu alusel. Halduskohus seevastu asus seisukohale, et ka kinnistu siseste teede

hoolduse saab kvalifitseerida tänava- ja teehooldustööks RHAD mõttes ning tegemist ei pea

tingimata olema avaliku tänava hooldusega.

39.2. Ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 1 järgi on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite

või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud

liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. EhS § 92 lg 3 kohaselt on

tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee – eristatuna maanteest, mis on väljaspool linnalisi

asulaid paiknev tee (EhS § 92 lg 2). Tee mõiste hõlmab nii sõidu- kui ka kõnnitee. Lepingut 3

puudutavates kinnitustes ja muudes dokumentides ei ole väidetud, et lepingu esemesse kuulub

mõni kohaliku omavalitsusega sõlmitud hankelepingu alusel hooldatav tee. RHAD p-st 4.2.1 ei

tulene, et kvalifitseerimise tingimusele vastaks üksnes teatud liiki tänavate või teede (nt avalike

teede) hooldamise lepingud ning eraomanikule kuuluva kinnistu siseste teede hooldamist ei

saaks tingimusele vastavaks lugeda. Kinnistu siseste teede ja muude teede (sh avalike teede)

hooldamisel ei ole olulisi olemuslikke erinevusi. Lepingu 3 alusel tellitavate teehooldustööde

sisu ei erine sisu poolest märkimisväärselt hankelepinguga tellitavatest töödest: mõlemad

lepingud näevad ette sõidu- ja kõnniteede aastaringse hoolduse, hõlmates sealhulgas talvist

lume- ja libedusetõrjet ning suvist märgpuhastust. Seega nõustub ringkonnakohus lepingu 3

objektiks olevate teede küsimuses halduskohtu seisukohaga. 02.11.2021 kinnituse kohaselt

lepingu 3 alusel hooldatud sõidu- ja kõnniteede pindala ning lepingu tingimusi arvestades ei ole

alust asuda seisukohale, et tööde maksumus ilmselgelt ei vasta tööde mahule.

39.3. Kolmandate isikute esitatud arvetest nähtuvalt on lepingu 3 alusel osutatud lisaks

teehooldustöödele ka kojameheteenust ringkonnakohtu arvestuse järgi kokku 176 949,67 euro

ulatuses. Ringkonnakohus võtab toimikusse väljavõtte GT4U EESTI OÜ kodulehelt

kojameheteenuse kirjelduse kohta. Kodulehelt nähtuvalt hõlmab nimetatud teenus nii teede kui

ka haljasalade korrashoidu ning muid teenuseid (prügikastide tühjendamine, riigilipu

heiskamine). Arvetel ei ole igakordselt osutatud teenuse sisu täpsemalt kirjeldatud, mistõttu

3-21-2664

18(18)

pole võimalik tuvastada, mis mahus võis lepingu 3 puhul kojameheteenus hõlmata haljasalade

korrashoidu ja muid teenuseid. Ringkonnakohus ei pea siiski õigeks kogu kojameheteenuse

maksumust lepingu maksumusest maha arvata. Arvestades, et tellija territooriumil ei ole palju

haljasalasid ning muude teenustega seotud ajakulu (ja seega ka maksumus) ei ole eeldatavasti

suur, võib järeldada, et nende teenuste maht ei ületanud 50% kojameheteenusest, s.o 88 474,84

eurot. Kui nimetatud summa teenuse kogumaksumusest maha arvata, on teehooldustööde

maksumus üle 200 000 euro (317 406,32 – 88 474,84 = 228 931,48).

39.4. Seega vastab leping 3 RHAD p-s 4.2.1 sätestatud tingimustele.

40. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et hankija otsus kolmandate isikute kvalifitseerimise

kohta on õiguspärane.

III

41. Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab

halduskohtu otsuse põhjendusi kolmandate isikute kvalifitseerimistingimustele vastavaks

lugemist puudutavas osas.

42. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud kaebajate

kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kolmandad isikud taotlevad

esindajakulu 1814,40 euro hüvitamist. 07.02.2022, 08.02.2022 ja 17.02.2022 menetluskulude

nimekirjade kohaselt on õigusabi osutatud 9,45 tunni ulatuses tunnihinnaga 160 eurot (koos

käibemaksuga 192 eurot). HKMS § 109 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Väljakujunenud kohtupraktika järgi ei saa põhjendatud

menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui madalamas kohtuastmes (vt

nt Riigikohtu 28.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-5-15, p 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

Halduskohus pidas põhjendatuks kolmandate isikute menetluskulusid 960 euro suuruses

summas (5 töötundi × 192 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul

erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid apellatsiooniastmes halduskohtuga võrreldes suuremate

õigusabikulude väljamõistmist. Kolmandate isikute vastus apellatsioonkaebusele ning vastused

ringkonnakohtu nõuetele ei ole mahukad ning neis refereeritakse peamiselt varasemalt esitatud

seisukohti. Seega mõistab ringkonnakohus kaebajatelt kolmandate isikute apellatsiooniastme

menetluskulude katteks välja 960 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)