3-20-1682/60 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1682

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla 10.07.2020 käskkirja nr 5-

2/20/441 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja XX

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.11.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebuse juurde esitatud tõend (K.R 09.11.2021 seletus)

tähelepanuta.

2. Võtta asja materjalide juurde K.R distsiplinaarmenetluse materjalid (Tallinna

Vangla 07.02.2022 menetlusdokumendi lisad).

3. Keelata XXl tutvuda kohtutoimikuga määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud

materjale puudutavas osas ja saada neist ärakirju.

4. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.11.2021

otsus muutmata.

5. Jätta XX apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.03.2022.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

3-20-1682

2(7)

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla karistas 10.07.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/441 vahistatut XX

vangistusseadustiku (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest noomitusega.

Tallinna Vangla valvuri G.K 10.06.2020 ettekande nr 1-20-3547 kohaselt andis ta hommikusel

loendusel XXale korralduse puhastada kambri seinal olevad mustad jutid (jooned) õhtuseks

loenduseks. Pärast vahistatu K.R pikaajaliselt kokkusaamiselt naasmist anti ka temale sama

korraldus. Õhtusel loendusel selgus, et kambri sein oli puhastamata. Valvur R.R 03.07.2020

kirjalike ütluste kohaselt anti XXale nii hommikuse kui ka õhtuse loenduse ajal korraldus

kambri seinad puhtaks teha, kuid vahistatu keeldus korralduse täitmisest. Valvuri korralduse

puhul ei esine tühisuse aluseid ning seega oli vahistatu kohustatud korraldusele alluma. XX on

tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ning kinnitanud seda oma allkirjaga. XXal on

viis kehtivat distsiplinaar-karistust, millest kaks on määratud vanglateenistuse ametniku

korraldusele mitteallumise eest. Rikkumine ei ole raske, kuid vahistatu karistamata jätmine

looks vahistatutel ettekujutuse, et sarnastele rikkumistele ei reageerita. Sellest tulenevalt on

proportsionaalne määrata karistuseks noomitus.

2. XX esitas 10.07.2020 käskkirja peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 07.09.2020

vaideotsusega nr 5-15/20/181-2 rahuldamata.

3. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 10.07.2020 käskkirja

tühistamiseks.

Tallinna Vangla 10.07.2020 käskkiri on õigusvastane, kuna kaebaja pole rikkunud VangS § 67

p-s 1 sätestatud kohustust. Kuivõrd sama teo eest karistati ka kolmandat isikut, on tegemist

kollektiivse karistamisega.

4. Tallinna Vangla vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vangistust reguleerivate õigusaktiga tutvunud ja VangS

§ 67 p-st 1 tulenevast kohustusest teadlik. Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab

olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2

loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Valvuri antud

korraldus ei olnud ilmselgelt tühine ja kaebajal oli kohustus seaduslikku korraldust täita.

Kaebajal ei olnud takistusi täita korraldust ja sellele ei viita ka kaebaja ise. Kambri puhtuse eest

hoolitsemiseks vajalikud tarvikud (puhastuslapp, švamm, põrandapesulapp, pesuvahend,

voolav vesi) on kinnipeetaval kogu aeg kambris olemas. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra

p-le 11.5.1 saab vajadusel puhastusvahendeid ja -tarbeid küsida ka vanglalt. Kaebajal oli

piisavalt aega täita korraldust, sest vangiregistri andmetel ei osalenud ta hõivetegevuses ja

kokkusaamisi tal 10.06.2020 ei olnud.

2) Kollektiivsest karistamisest oleks põhjust rääkida olukorras, kus süüdlast välja selgitamata

karistatakse kõiki isikuid, kellel oli teoreetiliselt võimalik rikkumine toime panna. Praegusel

juhul sellist olukorda ei esinenud. G. K 10.06.2020 ettekandest nähtuvalt oli kaebaja

hommikuse loenduse ajal kambris üksi. Seega oli korralduse adressaat ilmselgelt üksnes tema

ja olenemata sellest, kas ka tema kambrikaaslasele anti hiljem kambri seina puhastamiseks

korraldus või mitte, tuli XXal igal juhul korraldust täita. Õhtuseks loenduseks ei olnud sein

puhtaks tehtud ja kaebaja korraldusele ei allunud. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. See, kas

kaebaja kambrikaaslast on korraldusele allumatuse eest karistatud või mitte, ei oma tähtsust.

3-20-1682

3(7)

5. Tallinna Halduskohus jättis 05.11.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Kaebaja kohtuistungil antud seletustest nähtub, et ta ei täitnud vanglateenistuse ametniku

korraldust: kambri seinal olid mustad jooned, kuid tema neid ei eemaldanud. Lisaks kaebaja

seletustele on korralduse täitmata jätmine tõendatud valvur G.K ettekande, valvur R.R

seletuskirja ja distsiplinaarmenetluse protokolliga. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav

kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tulenevalt VangS §

90 lg-st 1 laieneb nimetatud kohustus ka vahistatutele. Kaebajale 10.06.2020 antud korraldus

puhastada kambri seinad oli seaduslik, sest ta on kohustatud hoidma oma elukambri puhtana

(vt Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.3). Seega on kaebaja, jättes täitmata talle vanglateenistuse

ametniku poolt antud seadusliku korralduse, pannud toime distsiplinaarsüüteo. Kuna

distsiplinaarsüüteo eest karistati kaebajat kergeima võimaliku karistusega, siis ei tõusetu

karistuse proportsionaalsuse küsimust. Vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ei anna alust selles

sisalduv vormiviga – ebatäpne viide õiguslikule alusele (HMS § 58). Kaebajat karistati

konkreetselt talle antud korralduse täitmata jätmise eest, mistõttu kaebaja viide kollektiivsele

karistamisele pole asjakohane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus

rahuldada.

1)

Ametniku seletus ei ole tõend. Asjas ei ole tõendatud, et mustade joonte eemaldamine oli

võimalik. Seda, et joonte eemaldamine polnud võimalik, tõendab K.R 09.11.2021 kirjalik

seletus. Kaebaja on kinnitanud, et tema kõnealuseid jooni ei eemaldanud, mitte aga seda, et ta

ei proovinudki neid eemaldada. Kaebajal ei saa olla kohustust proovida teha võimatut. Kui

vangla oleks täitnud oma uurimiskohustust (HMS § 6) ja veendunud kambri seisukorras, oleks

selgunud, et kaebaja karistamiseks puudub alus. Kaebajal ei ole kohustust end aktiivselt kaitsta

ja vastustajat õpetada.

2)

Joonte eemaldamine polnud edasilükkamatu, mistõttu oleks korraldus tulnud anda

kirjalikus vormis.

3)

Halduskohtu seisukoht kollektiivse karistamise kohta on ebaõige. Kollektiivse karistuse

mõiste tuleb asetada elulisse konteksti. See, kas koostati üks või kaks käskkirja, ei oma tähtsust.

Pole välistatud, et praegusel juhul on tegemist de facto kollektiivse karistamisega, mida

vastustaja ei ole õigesti dokumenteerinud, et varjata oma ebaseaduslikku tegevust. Vaidlust ei

ole selles, et kaebajat ja tema kambrikaaslast karistati sama rikkumise eest.

4)

Halduskohtu kohtunik tunneb seadust, kuid on seda teadlikult eiranud, pannes toime

kuriteo. Kohtuniku kohta tuleb esitada prokuratuurile kuriteoteade.

7. Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Apellatsioonkaebusele lisatud K.R selgitus tuleb jätta tähelepanuta. Kaebaja ei ole

põhjendanud, mis takistas tal K.Rlt juba varem selgitust küsimast või K.Rl selgitust andmast.

Tegemist ei ole ka tõendiga, mis oleks vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Praeguses asjas ei

ole vaidluse all K.R tegevus, mistõttu ei oma tähtsust see, kas K.R on proovinud kambri seina

puhastada või mitte. On tõendatud, et kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele ega isegi

proovinud seina puhastada. Ehkki see ei õigustanuks korralduse täitmata jätmist, ei ole kaebaja

allumatust põhjendanud asjaoluga, et kambrikaaslane juba proovis seina puhastada, kuid see ei

õnnestunud.

3-20-1682

4(7)

2)

Kuni 19.10.2021 toimunud halduskohtu istungini ei vaidlustanud kaebaja korralduse

andmist ega selle vormi. Kohtuistungil asus kaebaja väitma, et vanglaametnik ei andnudki talle

korraldust seina puhastada. Korralduse andmine kaebajale on tõendatud. Väide, et korraldus

oleks tulnud anda kirjalikus vormis, on asjakohatu. VangS §-st 1321 tuleneb vanglateenistuse

ametnikule õigus anda oma pädevuse piires mh suulisi korraldusi. Suuliste korralduste

lubatavust on jaatatud kohtupraktikas (Riigikohtu 01.03.2007 otsus asjas nr 3-3-1-103-06) ja

seda on tõdenud ka õiguskantsler (21.06.2012 seisukoht nr 7-4/120863/1202945). Ei ole

mõeldav, et vanglaametnik peab igapäevastes olukordades kõigepealt asuma hindama, kas

tegemist on edasilükkamatu juhuga või mitte ning kas korralduse võib anda suuliselt või peab

seda tegema kirjalikult. Korralduse vormist sõltumata tuleb kinnipeetaval seda igal juhul täita,

kui ei ole tegu ilmselgelt tühise korraldusega. Kaebajale 10.06.2021 antud korraldus ei olnud

ilmselgelt tühine – korralduse andis selleks pädev vanglaametnik, korralduse adressaat oli

selge, see ei kohustanud toime panema õigusrikkumist ning selles näidatud kohustust oli

objektiivselt võimalik täita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

8. Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule kaaskinnipeetava K.R 09.11.2021 kirjaliku seletuse,

milles viimane märgib, et ta proovis musti jooni seinalt eemaldada, kuid see ei õnnestunud.

Ühtlasi taotleb kaebaja praeguses asjas tehtud halduskohtu 09.11.2020 määruse ja kaebaja

03.08.2020 vaide tõendina asja materjalide juurde võtmist.

9. HKMS § 198 lg 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata

asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui: 1) halduskohus jättis esitatud

tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolule või tõendile ei saanud

halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu; 3) asjaolule või

tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või

tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus

ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks. HKMS § 198 lg 3 järgi peab

menetlusosaline uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhistama. Kui põhjendusi ei esitata

või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul,

kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks.

10. Praegusel juhul ei esine ühtegi HKMS § 198 lg-s 2 kirjeldatud olukordadest. Kaebaja ei ole

põhjendanud, miks ta on K.Rlt seletuse küsinud ja selle esitanud alles apellatsiooni-menetluses.

Samuti ei nähtu toimikust, et kaebaja oleks halduskohtus taotlenud K.Rlt seletuse võtmist.

Kõnealune tõend ei ole ka ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks, mistõttu jätab

ringkonnakohus K.R 09.11.2021 seletuse tähelepanuta.

11. Halduskohtu 09.11.2020 määrus ja kaebaja 03.08.2020 vaie on juba toimikus olemas.

Ringkonnakohtule on kättesaadavad kõik halduskohtu poolt toimikusse võetud materjalid ning

puudub vajadus apellatsioonimenetluses nende uuesti kogumiseks.

II

12. Kaebaja palus ka välja nõuda K.R distsiplinaarmenetluses antud seletused. Taotluse K.R

distsiplinaarmenetluse materjalide väljanõudmiseks esitas kaebaja 16.12.2020 avalduses ka

halduskohtule. Toimikust ei nähtu, et halduskohus oleks selle taotluse lahendanud. Vastuseks

03.02.2022 kohtunõudele esitas Tallinna Vangla 07.02.2022 ringkonnakohtule K.R

distsiplinaarmenetluse materjalid, mille kohus võtab asja materjalide juurde.

3-20-1682

5(7)

13. Vastustaja taotleb, et ringkonnakohus kuulutaks menetluse kõnealuste materjalide osas

kinniseks ning piiraks kaebaja õigust nendega tutvuda ja neist ärakirju saada. Ringkonnakohus

märgib, et selleks, et tagada HKMS § 79 lg‑s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool

kohtuistungeid ja muid selliseid menetlustoiminguid, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki

toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga

tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu 15.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-36-

14, p 8).

14. HKMS § 88 lg 2 kohaselt on kohtul võimalik piirata menetlusosalise ja tema esindaja õigust

tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal

säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, kui selleks esineb mõni HKMS § 79 lg-s 1

loetletud alustest. Vangla on K.R distsiplinaarmenetluse materjalid tunnistanud asutusesiseseks

kasutamiseks avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 alusel, pidades seda teabeks, mis sisaldab

isikuandmeid ja millele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu

puutumatust. HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 järgi võib menetlusosalise õigust toimikuga

tutvuda piirata mh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. K.R

distsiplinaarmenetluse materjalid, sh tema distsiplinaarmenetluses antud selgitused, sisaldavad

tema isikuandmeid (sh teave varasemate distsiplinaarkaristuste ja terviseseisundi kohta) ning

nende avaldamine kaebajale kahjustaks oluliselt K.R eraelu puutumatust. Ringkonnakohus

peab oluliseks välistada üldjuhul kinnipeetava juurdepääs teise sama vangla kinnipeetava

distsiplinaarmenetluse materjalidele vanglas julgeoleku tagamise huvides.

15. Menetlusosalise õiguste piiramine on HKMS § 88 lg 2 kohaselt võimalik vaid tingimusel,

et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada

menetlusdokumentidest ärakirju. Juurdepääsu tõenditele võib seetõttu piirata üksnes eeldusel,

et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ja kohus võtab juurdepääsupiirangut

tasakaalustavaid meetmeid. Kohus peab võrdselt kaitsma nii kaebaja menetluslikke põhiõigusi

kui ka teiste menetlusosaliste ja isikute põhiõigusi, sh õigust eraelu kaitsele (PS § 26). Seega

tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teiselt poolt

menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (vt Riigikohtu

22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23-24; 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19; 15.05.2014

määrus nr 3-3-1-36-14, p-d 6 ja 8).

16. Ringkonnakohus leiab, et avalik huvi kaitsta andmesubjekti huve ja vangla julgeolekut on

ilmselgelt kaalukam kui kaebaja huvi selle teabega tutvuda. Teabele juurdepääsu piiramine ei

takista kaebajal oluliselt oma menetlusõiguste teostamist, arvestades, et kaebaja on taotlenud

K.R distsiplinaarmenetluse materjalide juurdevõtmist enda väidete kinnituseks ning praeguse

vaidluse seisukohast olulises ulatuses on K.R antud selgitused kohtuotsuses kajastatud.

17. Eeltoodu põhjal keelab ringkonnakohus HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel kaebajal K.

R distsiplinaarmenetluse materjale puudutavas osas tutvuda kohtutoimikuga ning saada

nimetatud materjalidest ärakirju.

III

18. Kaebaja leiab ekslikult, et ametniku seletus ei ole tõend. HMS § 38 lg 2 järgi võib

haldusmenetluses olla tõendiks menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend,

paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Halduskohtumenetluses on tõendiks

igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses

sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud

või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (HKMS § 56 lg

1). Tõenditeks võivad olla tunnistaja ütlused (kohtuistungil antud suulised või kirjalikud),

menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja

eksperdiarvamus (HKMS § 56 lg 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 251–305). Kohus võib

3-20-1682

6(7)

asja lahendamisel arvestada tõendina ka haldus- või süüteomenetluses protokollitud või

salvestatud ütlusi või kirjalikult või suuliselt antud seletusi, samuti muid tõendeid, mis olid

tõendiks haldusmenetluses, millest tekkis haldusasjas lahendatav vaidlus (HKMS § 65 lg 1).

Järelikult on G.K 10.06.2020 ettekanne ja R.R 03.07.2020 kirjalik seletus nii haldusmenetluses

kui ka halduskohtumenetluses tõenditeks.

19. G.K 10.06.2020 ettekande (dtl 75), R.R 03.07.2020 kirjaliku seletuse (dtl 72) ning

distsiplinaarmenetluse protokolli (dtl 106–107) põhjal saab lugeda tuvastatuks, et 10.06.2020

hommikuse loenduse ajal avastas Tallinna Vangla valvur G.K kambri nr 4k-S5-19, milles

kaebaja sel ajal vahistatuna viibis, seinal mustad jooned ning andis kaebajale korralduse need

õhtuse loenduse ajaks ära puhastada. Samasisulise korralduse andis G.K ka vahistatu K.Rle, kui

see pikaajaliselt kokkusaamiselt naasis. Seega viibis kaebaja temale korralduse andmise ajal

kambris üksi ning ei saanud olla küsimust selles, kellele korraldus anti. Õhtuse loenduse ajaks

ei olnud musti jooni kambri seinalt eemaldatud. Kaebaja möönis halduskohtu istungil, et kambri

seinal olid mustad jooned ning tema neid ei eemaldanud (kohtuistungi helisalvestis 10:22:07–

10:22:16; 10:31:28–10:32:34).

20. VangS § 1321 lg 1 järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus anda oma pädevuse piires

teenistusülesannete täitmiseks suulisi ja kirjalikke korraldusi. Seega ei pea vanglaametniku

korraldus tingimata olema kirjalik – sõltumata sellest, kas tegemist on edasilükkamatu

korraldusega. Praeguses asjas on suulise korralduse andmine piisavalt tõendatud. VangS § 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav (samuti vahistatu – VangS § 90 lg 1) kohustatud alluma

vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata

jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63

lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu

07.03.2003 määrus asjas nr 3-3-1-21-03, p 13; 29.09.2015 otsus asjas nr 3-3-2-1-15, p 17).

Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus ametniku

korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest

(Riigikohtu 01.03.2007 otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Praegusel juhul ei esine aluseid, mis

viitaks korralduse tühisusele. VangS § 67 p 4 järgi on kinnipeetav kohustatud pidama korras

tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.3 kohaselt on

kinnipeetav kohustatud hoidma oma elukambri puhtana. Seega oli vanglateenistuse ametniku

korraldus kambri määrdunud seina puhastamiseks õigusaktidega kooskõlas.

21. Kaebaja väidab, et musti jooni polnud võimalik kambri seinalt eemaldada. See väide ei ole

usutav. Distsiplinaarmenetluse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks valvurile õhtuse loenduse

ajal või hiljem algatatud distsiplinaarmenetluses väitnud, et tema või tema kambrikaaslane

proovis jooni eemaldada, kuid see ei õnnestunud. Distsiplinaarmenetluse algatamise teatise

saamisel märkis kaebaja, et ei soovi selgitusi anda (dtl 74). Ka vastuväidetes distsiplinaar-

menetluse protokollile (dtl 71) ega vaides (dtl 76) ei ole kaebaja joonte eemaldamise proovimise

kohta midagi märkinud. Selle väite on kaebaja esmakordselt esitanud alles kohtumenetluses.

K.R distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt ei esitanud K.R distsiplinaarmenetluse

algatamisele 17.06.2020 selgitusi andes väidet, et ta proovis seina puhastada, kuid see ei

õnnestunud, vaid märkis, et jooned olid seinal enne seda, kui tema kambrisse nr 4k-S5-19

paigutati ning temal puudub motivatsioon nende eemaldamiseks (dtl 205–206). Väite seina

puhastamise proovimise kohta esitas K.R alles 05.07.2020 vastuväidetes distsiplinaarmenetluse

protokollile (dtl 199–200). Seetõttu on ka K.R väited seina puhastamise kohta ebausutavad.

Ringkonnakohus märgib, et see, kes jooned kambri seinale tegi ning kas nende eemaldamine

oli võimalik, pole vaidluse lahendamise seisukohast määravat tähtsust, sest asjas kogutud

tõenditest ja kaebaja avaldustest järeldub, et kaebaja isegi mitte ei asunud vanglaametniku

korraldust täitma, vaid keeldus sellest. Kaebaja ei ole väitnud, et tal puudusid seina

puhastamiseks vajalikud vahendid, mille olemasolule on vangla oma vastuses kaebusele

3-20-1682

7(7)

viidanud. Kui kaebaja oleks proovinud jooni eemaldada ning see poleks õnnestunud, oleks ta

saanud seda ka vanglateenistuse ametnikule põhjendada. Sellisel juhul oleks saanud lugeda

korraldusega nõutud tulemuse saavutamata jäämise vabandatavaks. Praegustel asjaoludel aga

saab lugeda tuvastatuks, et kaebaja teadlikult ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule

korraldusele ning rikkus seega süüliselt VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. Kaebajale

määrati võimalikest kergeim karistus ehk noomitus, mis rikkumise asjaolusid arvestades on

kohane ja proportsionaalne.

22. Kaebaja väited kollektiivsest karistamisest on alusetud. Euroopa Nõukogu Ministrite

Komitee soovitusega R(87)3 kinnitatud „Euroopa vanglareeglistiku“ p 60.3 eeskujul keelab

vangistusseadus kinnipeetavate (VangS § 63 lg 3) ja vahistatute (VangS § 100 lg 3) kollektiivse

karistamise. Kollektiivse karistamise all peetakse silmas mingi grupi isikute karistamist mõne

isiku või muu grupi tegevuse eest (kes ei pruugi karistatud grupi hulka kuuluda). Sellise

karistamise puhul pole määrav, kas karistatav isik on isiklikult toime pannud teo, mille eest teda

karistatakse. Lisaks keelule karistada kinnipeetavat kellegi teise toimepandud süüteo eest tuleb

järgida ka põhimõtet, et distsiplinaarmenetlust toimetatakse ja karistus määratakse iga rikkuja

suhtes individuaalselt (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2014, § 63

komm 8). Kaebajale ei ole määratud karistust teise isiku rikkumise eest, vaid selle eest, et ta ei

allunud temale isiklikult antud korraldusele. Asjaolu, et samasisuline korraldus anti ka kaebaja

kambrikaaslasele, pole siinkohal oluline. Distsiplinaarmenetlus ja karistuse määramine on

toimunud kaebaja suhtes individuaalselt.

23. Ringkonnakohtule ei nähtu asja menetlenud halduskohtu kohtuniku tegevuses kuriteo ega

muu süüteo tunnuseid, mistõttu puudub alus esitada kuriteoteadet. Halduskohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

24. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

IV

25. Kaebaja taotleb põhiseaduse (PS) §-le 24 viidates oma 17.01.2022 avalduses, et tema

apellatsioonkaebus ja 17.01.2022 avaldus esitataks ammendavalt ja muutmata kujul

ringkonnakohtu otsuses. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 164 (mis HKMS § 185 lg 1

alusel kohaldub ka ringkonnakohtu otsusele) kohaselt märgitakse otsuse kirjeldavas osas

loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues haldusasja ja senise menetluse kirjeldus,

kaebuses esitatud nõuded ja menetlusosaliste poolt nende kohta esitatud väited ja vastuväited.

HKMS-st ega ka PS §-st 24 ei tulene, et menetlusosaliste nõudeid ja väiteid tuleks sõna-sõnalt

kohtuotsuses kajastada. Ringkonnakohtu otsuses on esitatud kaebaja seisukohtade kokkuvõte

ning selliselt on täidetud HKMS §-s 164 sätestatud nõue.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebust ei rahuldata, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud

(riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda. Vastustajal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)