3-20-2408/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2408

Haldusasi

ROVOLER

OÜ (pankrotis) kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti 2. novembri 2020. a maksuotsuse nr 12.2-

3/048809-30 tühistamiseks osas, millega ROVOLER

OÜ-le (pankrotis) määrati tasumiseks käibemaks 48

165,07 eurot ja tulumaks 34 557,40 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – ROVOLER OÜ (pankrotis), esindaja

pankrotihaldur Peeter Sepper

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ROVOLER OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta ROVOLER OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 30. aprilli 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-2408 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.03.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-20-2408

2(13)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 17.04.2019 teate nr 12.2-3/048809-1, 05.07.2019

korralduse nr 12.2-3/048809-2 ja 18.12.2019 korralduse nr 12.2-3/048809-3 alusel ROVOLER

OÜ (pankrotis; Rovoler OÜ) käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise

ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar kuni mai 2019. Maksumenetluses

tuvastatud asjaolude kohta koostas MTA 09.09.2020 kontrolliakti nr 12.2-3/048809-28, millele

Rovoler OÜ esitas 02.10.2020 eriarvamuse.

2. MTA kohustas 02.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/048809-30 Rovoler OÜ-d tasuma 83

042,33 eurot. Maksuotsusega vähendati Rovoler OÜ 2018. a detsembri kuni 2019. a mai

sisendkäibemaksu kokku 48 441,50 eurot ja suurendati 2019. a jaanuari kuni juuni ettevõtlusega

mitteseotud kuludega seotud tulumaksukohustust kokku 34 600,83 eurot. Rovoler OÜ tegeles

kontrolliperioodil ehituse peatöövõtu osutamisega, ehitades Skinest Arendus OÜ-le

korterelamuid Tallinnas Tuukri tn 1b ja Lüüsi tn 4.

Rovoler OÜ soetas 2019. a jaanuarist kuni maini WT Haldus OÜ arvete alusel ehitusjäätmete

veo ja ladustamise ning konteineri rendi teenuseid (summas 12 894,89 eurot, sh käibemaks

2149,10 eurot) ning kajastas arvetel näidatud käibemaksu oma sama perioodi sisendkäibemaksu

arvestuses. MTA tuvastas, et WT Haldus OÜ ei ole arvetel kajastatud teenuseid osutanud ja

Rovoler OÜ oli sellest teadlik, mistõttu puudus tal õigus kajastada arvetel näidatud käibemaksu

oma sisendkäibemaksu arvestuses. WT Haldus OÜ-le tasutud 12 894,89 eurot on ettevõtlusega

mitteseotud väljamakse, millelt tuleb tasuda tulumaks 3223,72 eurot.

Rovoler OÜ soetas 2018. a detsembrist kuni 2019. a maini Daugastin Group OÜ arvete alusel

ehitusteenust (summas 276 095,84 eurot, sh käibemaks 46 015,97 eurot) ning kajastas arvetel

näidatud käibemaksu oma sama perioodi sisendkäibemaksu arvestuses. MTA ei sea kahtluse

alla, et ehitustööd Tuukri tn 1b ja Lüüsi tn 4 ehitusobjektidel on tehtud ning tellijale Skinest

Arendus OÜ-le edasi müüdud, kuid maksuhaldur tuvastas, et ehitusteenust ei osutanud

Daugastin Group OÜ ja Rovoler OÜ oli sellest teadlik. Tuukri tn 1b objektil ei ole Daugastin

Group OÜ arvetel näidatud teenust tegelikkuses üldse osutatud ja Lüüsi tn 4 objektil osutas

teenust Sergei Noviku töömeeste brigaad, kellel puudub seos Daugastin Group OÜ-ga. Seega

puudus Rovoler OÜ-l õigus kajastada Daugastin Group OÜ arvetel näidatud käibemaksu oma

sisendkäibemaksu arvestuses. Tuukri tn 1b objektiga seotud arvetel näidatud teenuseid ei ole

tegelikult saadud, mistõttu on Daugastin Group OÜ-le tasutud 75 802,40 eurot ettevõtlusega

mitteseotud väljamakse, millelt tuleb tasuda tulumaks 18 950,60 eurot. Lüüsi tn 4 objektiga

seotud arvetel näidatud teenused on saadud tundmatult kolmandalt isikult, kelle puhul ei saa

eeldada, et müüja on käibemaksukohustuslane. Kuna arvetel näidatud teenused on saadud ja ei

saa eeldada, et need saadi tasuta, lähtub maksuhaldur arvetel kajastatud netohinnast ja loeb

arvetele märgitud käibemaksu osa (33 382,24 eurot) ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks,

millelt tuleb tasuda tulumaks 8345,56 eurot.

Rovoler OÜ soetas 2019. a jaanuarist kuni maini Nomalen OÜ arvete alusel varustus-,

transpordi- ja ehitusteenust (summas 36 675 eurot). Maksuhaldur ei sea kahtluse alla 08.05.2019

arvel märgitud ehitustööde tegemist (summas 6025 eurot), kuid ülejäänud arvetel märgitud

varustus- ja transporditeenuseid ei ole tegelikkuses osutanud Nomalen OÜ ja Rovoler OÜ teadis

3-20-2408

3(13)

seda. Kuna arvetel näidatud teenused on siiski saadud ja pole alust eeldada, et need oleks saadud

tasuta, siis lähtus maksuhaldur arvetel kajastatud varustus- ja transporditööde netohinnast ning

ülejäänud osas (väidetavalt materjalide soetamise eest 16 150 eurot) on tegemist ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksega, millelt tuleb tasuda tulumaks 4037,50 eurot.

Lisaks on Rovoler OÜ kontrolliperioodil deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu hulgas

isikustamata arvetel märgitud käibemaksu 133,09 eurot ja DPNB Group OÜ 13.03.2019 arvel

nr DPNB19031959 kajastatud käibemaksu 143,34 eurot, kuigi tegemist ei olnud käibega, vaid

rahalise nõude tasumisega. Rovoler OÜ on teinud Abakhan Fabrics Eesti AS-le 2019. a

veebruarist kuni aprillini ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 173,71 eurot, millelt

tuleb tasuda tulumaks 43,43 eurot.

MTA-l on põhjendatud kahtlus, et Rovoler OÜ osales maksupettuses, kajastades teadlikult oma

raamatupidamisarvestuses fiktiivseid arveid, korraldades ise vaidlusaluste tööde tegemist või

hankides need tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Rovoler OÜ korraldas fiktiivsete arvete

koostamise oma raamatupidamisarvestuse jaoks, tekitades endale õiguse vähendada tasumisele

kuuluvat käibemaksu ning viia ettevõttest raha välja.

3. Rovoler OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 02.12.2020 kaebuse MTA 02.11.2020

maksuotsuse nr 12.2-3/048809-30 tühistamiseks osas, millega kaebajale määrati tasumiseks

käibemaks 48 165,07 eurot ja tulumaks 34 557,40 eurot (s.o seoses WT Haldus OÜ-ga,

Daugastin Group OÜ-ga ja Nomalen OÜ-ga tehtud tehingutega).

Maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei täitnud jäätmete käitlemisega seotud korda, põhineb

ebaõigel õigusaktil. Majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määruse nr 115 „Ehitamise

dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning

hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ (määrus nr 115)

ülesandeks ei ole kehtestada jäätmete käitlemisega seotud nõudeid. Jäätmete käitlemise nõuded

Tallinnas on sätestatud jäätmeseaduses (JäätS) ja Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määruses

nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ (JHE). Maksuhaldur ei ole näidanud, kuidas andmete

valikuline kajastamine õigustab sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamist ja ettevõtlusega

mitteseotud kuludelt tulumaksu määramist WT Haldus OÜ-le tasutud kogu summa ulatuses.

Maksuhaldur ei ole näidanud normi, mida kaebaja rikkus. JäätS ega JHE ei nõua jäätmete

üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist. Kaebajal puudus kohustus koostada arvete aluseks

olevaid alusdokumente. Samuti ei ole maksuhaldur näidanud ühtegi normi, millest tuleneks

kaebaja kohustus kontrollimiseks, kas WT Haldus OÜ-le üle antud jäätmed on viidud sihtkohta.

Kaebaja kui jäätmevaldaja (JäätS § 9) annab tema valduses olevad jäätmed üle jäätmevedajale

(JäätS § 14 lg-d 1 ja 2), mitte prügilale. Ebaõige on maksuhalduri väide, et jäätmevaldaja

vabaneb JäätS § 28 lg-te 1 ja 4 kohaselt vastutusest jäätmete eest ainult siis, kui ta annab jäätmed

üle isikule, kellel on jäätmete ladustamise õigus. Keskkonnaamet on 31.01.2020 kirjas nr 8-

2/20/1561-2 kinnitanud, et WT Haldus OÜ-l on 22.04.2010 registreerimistõendi alusel õigus

ehitusjäätmeid vedada. Seega andis kaebaja ehitusjäätmed üle nende käitlemiseks õigustatud

isikule ning vabanes JäätS § 28 lg-te 1 ja 4 koosmõjus vastutusest jäätmete edasise käitlemise

eest. Kaebajal ei pidanudki olema andmeid selle kohta, kas ja millisesse prügilasse WT Haldus

OÜ kaebajalt saadud jäätmed üle andis. Kaebaja ei vastuta selle eest, et WT Haldus OÜ

04.07.2019 tõendi andmed ei ole kooskõlas Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i

andmetega. Asjaolu, et WT Haldus OÜ ei deklareerinud kaebajale väljastatud arveid enda

käibemaksu arvestuses ning WT Haldus OÜ ei esitanud maksuhaldurile dokumente, ei mõjuta

kaebaja maksuarvestust. WT Haldus OÜ juhatuse liige HÕ kinnitab 19.01.2020 e-kirjas, et WT

Haldus OÜ osutas kaebajale arvetel näidatud teenust.

3-20-2408

4(13)

Põhjendamatu on väide, et kaebaja ei kontrollinud Daugastin Group OÜ tausta ja esindusõigust.

Maksuhaldur heidab kaebajale ette hoolsuskohustuse rikkumist, näitamata samas, millise

seaduse või hea äritavaga on kaebajale vastav kohustus pandud. Maksuhalduri põhjendused

kontrollikohustuse rikkumise kohta ei seondu kriteeriumiga ”teadis”, vaid ”pidi teadma”.

Ebaõige on maksuhalduri väide, et ehitustööde teostamine Tuukri tn 1b ehitusobjektil ei ole

tõendatud. UK ilmselt eksis Daugastin Group OÜ tööde alustamise ajaga. SN ei mäletanud

18.08.2020 suulise seletuse andmisel Tuukri tn 1b ehitusobjekti tööde alustamise aega. Samas

on SN ütlused Tuukri tn 1b ehitusobjekti tööde kohta kooskõlas arvel DG-2718/3 tooduga. UK

on 05.06.2020 vastustes kaebaja juhatuse liikmele TP-le seletanud, et ta on küsinud arve nr DG-

2734/3 aluseks olevat lepingut nr 25 Daugastin Group OÜ-lt, kuid ei ole seda senini saanud.

Teistel arvetel kirjeldatud tööde tegemiseks tehti suuline korteripõhine kokkulepe. Kuna

kaebaja tarnis materjale ning tööde eest tasuti Daugastin Group OÜ-le alles pärast viimase poolt

tööde tegemist, ei olnud kirjalik leping vajalik. Ehituspäeviku pidamine ei seondu

maksuarvestusega ning ehituspäeviku ebakohane pidamine ei kinnita Daugastin Group OÜ

poolt ehitusteenuse mitte osutamist ega mõjuta kaebaja õigust sisendkäibemaksu maha arvata.

Daugastin Group OÜ töötajaid juhendas ja teostatud tööde aktid allkirjastas JG. TP-l ei olnud

tööde fikseerimise kohta nii täpseid andmeid kui UK-l, mistõttu puudub maksuhalduri viidatud

vastuolu UK ja TP ütluste vahel.

Ebaõige on maksuhalduri väide, et Lüüsi tn 4 ehitusobjektil teostas ehitustöid SN juhitud

töömeeste brigaad, mitte Daugastin Group OÜ. Ehituspäevikut peeti ebakohaselt. Seega ei

kinnita ehituspäeviku kanne Daugastin Group OÜ töö kohta alates 19.03.2019 seda, et

Daugastin Group OÜ ei teinud tööd Lüüsi tn 4 ehitusobjektil juba alates jaanuari lõpust 2019.

Maksuhalduri viidatud asjaolud ei piira kaebajal Daugastin Group OÜ esitatud arvetel näidatud

käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamist. Kaebaja ei saa kontrollida, kas ja milliseid

maksudeklaratsioone esitab Daugastin Group OÜ ega seda, mida Daugastin Group OÜ tema

arvelduskontole makstud rahaga teeb. Daugastin Group OÜ endise juhatuse liikme väidetav

mitteteadmine kaebajaga tehtud tehingutest olukorras, kus sama juhatuse liige on kaebajaga

seoses allkirjastanud erinevaid dokumente, ei kinnita maksuhalduri seisukohti. Kaebaja ja

Daugastin Group OÜ vahelised lepingud ja kaebajale tehtud hinnapakkumised on allkirjastanud

Daugastin Group OÜ tolleaegne juhatuse liige VT. Seetõttu on asjakohatu arutelu SN

väidetavalt formaalsest töösuhtest. Tuukri tn 1b ja Lüüsi tn 4 ehitusobjektidel tööde teostamine

on tõendatud asjaosaliste (JG, TP, UK ja NN) ütlustega, Daugastin Group OÜ ja kaebaja

vaheliste lepingute, üleandmise-vastuvõtmise aktide, Daugastin Group OÜ arvete ja nende

tasumisega.

Ebaõige on maksuhaldur väide, et Nomalen OÜ arved on üldsõnalised ja alusdokumendid

puuduvad. Tegemist oli tuttava alltöövõtjaga, mistõttu oli poolte vahel usaldus ning puudus

vajadus omavahelisi suhteid kirjalikult vormistada. Väljamakse tegemise aluseks on Nomalen

OÜ arve, mitte kulutšekid. Nomalen OÜ teenuse osutamist, sh teenust, on kirjeldanud UK

05.06.2020 vastustes, Nomalen OÜ juhatuse liige IT 12.03.2020 kirjalikes vastustes ning

Nomalen OÜ töötaja AA 11.06.2020 suuliste seletuste protokollis. Asjaolu, kas Nomalen OÜ

kasutas ehituspoodidest kauba soetamisel oma vahendeid või mitte, ei tõenda Nomalen OÜ

arvetel näidatud teenuse maksumuse ebaõigsust. Samuti asjaolu, et kaebaja poolt Nomalen OÜ-

le üle kantud summad on Nomalen OÜ poolt arvelduskontolt sularahas välja võetud, ei kinnita

Nomalen OÜ arvetel näidatud teenuse mitteosutamist ega nende teenuste suuremat või

väiksemat väärtust. Olukorras, kus tehingupoolte esindajad kinnitavad teenuse osutamist,

teenuse kohta on väljastatud arved ja arved on makstud, puudub alus maksuhalduri väitel, et

teada ei ole, mille eest on tegelikkuses arvetel näidatud ülekanded teostatud.

4. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

3-20-2408

5(13)

WT Haldus OÜ arvetel kajastatud teenuste osutajaks ei olnud WT Haldus OÜ ja kaebaja oli

sellest teadlik. Kaebaja ei ole arvetel kajastatud teenuseid WT Haldus OÜ-lt soetanud, mistõttu

puudub kaebajal õigus perioodil jaanuar–mai 2019 kajastada WT Haldus OÜ nimel väidetavalt

väljastatud arvetel näidatud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas. Määruse nr 115 § 7 lg

4 p 9 kohaselt kantakse ehituspäevikusse andmed ehitusplatsi koristamise ja jäätmete äraveo

kohta. Kaebaja on kinnitanud, et ta ei järginud ehituspäevikute täitmisel nimetatud korda. Seega

ei täitnud kaebaja kohustust ehituspäevikute täitmiseks ning ehituspäevikud ei tõenda, et WT

Haldus OÜ oleks kaebajale osutanud teenust. Kaebajale väidetavalt osutatud teenus koosneb

mitmest komponendist: vedu, rent ja prügi ladustamine. Kaebaja ei esitanud kontrolli käigus

arvete aluseks olevaid alusdokumente, mis võimaldaksid kontrollida, kas arvetel viidatud

kuupäevadel ja mahus on jäätmed vastu võetud ning jäätmete vedu sihtkohta toimunud, mis

omakorda tõendaksid arvetel näidatud tehinguid. Kaebaja ei ole maksuhaldurile ega kohtule

esitanud andmeid, millal kaebaja jäätmed üle andis ja kelle poolt kaaluti väidetavalt

ehitusjäätmed, veendumaks arvetel näidatud mahu/kaalu õigsuses. Seega on tõendamata nii

jäätmete olemasolu kui ka nende transportimine ja sihtkohas vastuvõtmine. Kaebaja ei ole

täitnud maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg-s 2 ja §-s 57 sätestatud kohustusi, mis

võimaldaks sisuliselt kontrollida kaebaja maksuarvestust. Kaebaja esitatud registreerimistõend

nr JÄ/318705 annab WT Haldus OÜ-le õiguse loal märgitud jäätmete veoks jäätmekäitluskohta,

kuid jäätmete käitlemise, sh ladustamise õigus, äriühingul puudub. Vaidlus JäätS § 28

tõlgendamise osas ei muuda olematuks asjaolu, et vaidlusalused WT Haldus OÜ arved on

üldsõnalised. Kaebaja ei ole tõendanud teenuse osutamist WT Haldus OÜ poolt, sest

vaidlusaluste tehingute sisu ja selle osutamine WT Haldus OÜ poolt ei ole kontrollitav.

Teenuse osutajaks Tuukri tn 1b ja Lüüsi tn 4 ehitusobjektidel ei olnud Daugastin Group OÜ ja

kaebaja oli sellest teadlik. Tuukri tn 1b objektil ei ole kaebajale Daugastin Group OÜ arvetel

näidatud teenust tegelikkuses osutatud ning Lüüsi tn 4 ehitusobjektil oli kaebajale teenuse

osutajaks SN (kellel puudub seos Daugastin Group OÜ-ga) töömeeste brigaad. Kaebaja ei olnud

tehingupartneri isikusamasuse tuvastamisel piisavalt hoolas. Kui tehingupartneriks on

juriidiline isik, tuleb partneri isikusamasuse tuvastamiseks tuvastada, et juriidilise isiku nimel

tegutseval inimesel on esindusõigus. Võttes aluseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

mitmepoolsete tehingute regulatsiooni (§-d 129 ja 130), võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 14 ning

äriseadustiku (ÄS) §-i 187, on äriühingu juhatuse liige kohustatud kontrollima tehingupartneri

esindusõigust ning seda juba lepingueelsete läbirääkimiste ajal. Maksuhaldur on õigesti kaebaja

osas tuvastanud „pidi teadma“ kriteeriumi. Kaebaja tunnistab, et ta ei järginud Daugastin Group

OÜ osas hoolsusnõudeid. Tegelikkuses tehinguid Daugastin Group OÜ-ga ei toimunud ning

kaebaja oli sellest teadlik järgmistel põhjustel: a) kaebaja projektijuhilt UK-lt saadud kirjaliku

teabe kohaselt võttis tema Daugastin Group OÜ alltöövõtjana objektile teenust osutama ning

Daugastin Group OÜ alustas töötamist objektil 2019. a jaanuari lõpus. Samas esitas äriühing

esimese teenusearve DG-2718/3 juba 15.12.2018; b) UK väitel võeti Daugastin Group OÜ tööle

maalritööde ja Netholder OÜ praaktööde ümbertegemiseks, kuid objektijuhi JG väitel võeti

äriühing tööle hoopis katusetööde teostamiseks; c) kaebaja Tuukri tn 1b ehitustööde päevikusse

tehtud kanded ei kinnita Daugastin Group OÜ töötamist Tuukri tn 1b objektil; d) vaidlusalustel

arvetel märgitud tööde teostamine ei kajastu Tuukri tn 1b ehitustööde päevikus; e) kaebaja ei

ole tõendanud praaktööde mahtu ja tegelikku maksumust; f) kaebaja esitatud Lüüsi tn 4 perioodi

veebruar–mai 2019 ehitustööde päeviku kandeid analüüsides nähtub, et fassaaditöödega alustati

04.02.2019, kuid Daugastin Group OÜ asus objektil tööle alates 19.03.2019. Seega ei saanud

Daugastin Group OÜ 15.05.2019 arve DG 2874 juurde esitatud 25.02.2019 aktis nr 1 märgitud

perioodil 01.–25.02.2019 tööd teha ja teostatud töid kaebajale üle anda ning selle kohta

15.03.2019 arvet nr DG-2874 väljastada; g) kaebaja ei ole esitanud usaldusväärseid andmeid

arvetel näidatud töid teostanud isikute kohta. Tuukri tn 1b ehitusobjektil tööde teostamine

perioodil detsember 2018 kuni märts 2019 ei ole tõendatud. Arvetel näidatud tööd ei ole

3-20-2408

6(13)

kooskõlas ehituspäevikutes näidatuga. Ehituspäevikutest ei nähtu, et Daugastin Group OÜ oleks

Tuukri tn 1b ehitusobjektil töid teostanud. Kaebaja objektijuhilt JG-lt 06.11.2019 saadud teabe

kohaselt oli Daugastin Group OÜ esindaja SN. Kaebaja esitatud arvetel nr DG-2885 ja DG-

2873 osutatud alusandmed praaktööde likvideerimise kohta ei ole usaldusväärsed, arved on

üldsõnalised. Kuigi arvetel märgitud fassaadi remonttööd on ehituspäevikus kajastatud, andis

kaebaja selles osas vastuolulisi selgitusi. Ehituspäevikutest ei nähtu, et OÜ Netholder oleks

kaebajale ehitusteenust osutanud. Kaebaja ei ole tõendanud praaktööde mahtu ja tegelikku

maksumust. Ei ole eluliselt usutav, et sellises maksumuses praaktööd jäetakse fikseerimata ja

süüdlastelt kahju sisse nõudmata. Arvele nr DG-2873 lisatud aktis nr 1 märgitud perioodil 05.–

25.02.2019 Tuukri tn 1b objektil fassaadi remonttöid ei teostatud. Nendega alustati alles

27.02.2019.

Daugastin Group OÜ arvetel nr DG-2874, DG-2886, DG-2978, DG-2998, DG-2892 näidatud

tööd on Lüüsi tn 4 objektil tehtud ja müüdud Skinest Arendus OÜ-le, kuid tööde teostajaks ei

olnud Daugastin Group OÜ. Kaebaja esitatud Lüüsi tn 4 perioodi veebruar–mai 2019

ehituspäeviku kannetest nähtub, et fassaaditöödega alustati küll 04.02.2019, kuid Daugastin

Group OÜ asus väidetavalt objektil tööle alates 19.03.2019. Samal põhjusel ei saanud Daugastin

Group OÜ töid teostada arvete DG-2886 ja DG-2978 alusel perioodil 01.–25.02.2019. Eluliselt

ei ole usutav, et kaebaja ei küsinud varasemalt kaebaja ehitusobjektil Alival Ehitus OÜ-s

töötanud ja seda esindanud SN-lt, kuidas ta on seotud Daugastin Group OÜ-ga ja kas tal on

õigus äriühingut esindada. Daugastin Group OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ning

arvetele märgitud käibemaks on riigieelarvesse tasumata. Asjaolu, et kaebaja aktsepteeris

Daugastin Group OÜ esitatud hinnapakkumisi, teenusearveid ja tasus teenuse osutamise eest,

uurimata teenuse osutamist pakkuva osaühingu tausta, viitab kaebaja teadmisele, et reaalseid

tehinguid ei ole toimunud. Hinnates maksumenetluse käigus kogutud tõendeid ja seletusi

kogumis ja vastastikuses seoses, on Daugastin Group OÜ nimel koostatud dokumendid

fabritseeritud ning tegelikke tehinguid kaebaja vahel toimunud ei ole. Daugastin Group OÜ

arvetel Lüüsi tn 4 objektil nimetatud tööde teostamine toimus (teadmata mahus) tegelikult

Rovoler OÜ enda kontrolli all.

Kaebaja ei ole tõendanud teenuse soetamist Nomalen OÜ arvetel kajastatud maksumuses ning

ei ole teada, mille eest on arvetel näidatud ülekanded tegelikkuses teostatud.

5. Tallinna

Halduskohus

jättis

30.04.2021

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

MTA on maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrolliaktis piisavalt põhjendanud, miks

kaebajale maksud määrati ning tõendamiskoormus on läinud üle maksukohustuslasele (MKS §

150 lg 1). Kohus nõustus maksuotsuse ja kontrolliakti põhjendustega neid kordamata (HKMS

§ 165 lg 2). MTA tuvastas õigesti, et kaebaja ei ole teinud tehinguid WT Haldus OÜ-ga,

Daugastin Group OÜ-ga ega Nomalen OÜ-ga.

Maksumenetluses ja maksuotsusega ei pea tuvastama, et maksukohustuslane osales

maksupettuses. Piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Kui

maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase maksupettuses osalemise kohta,

läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele, ning sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel

esitada täiendavaid tõendeid, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski

toimunud. Samasugusele maksuõiguslikule järeldusele oleks pidanud kaebaja puhul jõudma ka

vaid hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamisel.

Vaidlusalused WT Haldus OÜ arved on üldsõnalised. Kaebaja ei ole tõendanud teenuse

osutamist WT Haldus OÜ poolt, sest vaidlusaluste tehingute sisu ja selle osutamine WT Haldus

OÜ poolt ei ole kontrollitav. Kaebajal on iseenesest õigus selles, et JäätS ega arvete esitamise

3-20-2408

7(13)

ajal kehtinud JHE ei nõudnud otsesõnu jäätmete üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist. See

aga ei tähenda, et kaebajal puudus kohustus koostada arvete aluseks olevaid alusdokumente nii

maksuarvestuse korrektsuse kui ka korrektse jäätmekäitluse kontrolliks. Ostja täidab

hoolsuskohustust, kui ta säilitab kõik kauba/teenuse saamist tõendavad dokumendid, sh nt

veoselehed, sertifikaadid, hinnapakkumised, kaalulehed, üleandmise-vastuvõtmise aktid (ka

juhul, kui müüja ülesanne oli anda kaup kolmandale isikule) ja dokumendid, mille olemasolu

nõuab eriseadus. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend

(raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1). Käibemaksuarvestuses on peamiseks, kuid tihti mitte

ainsaks tõendiks arve, mis vastab KMS §-s 37 sätestatud nõuetele. Sooritatud tehingu

võimalikult täpne fikseerimine on oluline ja seda ka juhul, kui tehingu täiendav

dokumenteerimine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohustuslik. Vastasel juhul võtab

maksukohustuslane endale riski, et ta ei suuda maksuhaldurile tehingu toimumist tõendada. Äris

nõutav hoolsus on seadusest ja äriühingu sisekorraeeskirjades sisalduvatest nõuetest tulenev

hoolsuskohustus.

Ehitusseadustiku (EhS) § 15 lg 3 p-st 2 tuleneb kohustus pidada ehituspäevikut. Andmete

loetelu, mis ehituspäevikus kajastuma peavad, on toodud määruse nr 115 §-s 7. Nõuetekohaselt

täidetud ehituspäeviku alusel on võimalik ka tagantjärele tuvastada arvetel näidatud

kuupäevadel objektil tehtavad tööd, töid teostanud isikud ning muud tehinguid iseloomustavad

ja nende toimumist kinnitavad asjaolud. Määruse nr 115 § 7 lg 4 p 9 kohaselt kantakse

ehituspäevikusse andmed ehitusplatsi koristamise ja jäätmete äraveo kohta. Puuduvad

adekvaatsed põhjused, miks kaebaja ei ole kajastanud ehituspäevikus jäätmete äravedu ega ka

teenuse osutajana WT Haldus OÜ-d. Seejuures nähtuvad ehituspäevikust teiste teenuseid

osutanud äriühingute (alltöövõtjate) nimed. Kuna ka muud asjaolud räägivad vastu teenuse

osutamisele WT Haldus OÜ poolt, on ehituspäevikus kannete puudumine üks tõend selle kohta,

et vaidlusalust jäätmete vedu ei toimunud. Registreerimistõend nr JÄ/318705 annab WT Haldus

OÜ-le õiguse loal märgitud jäätmete veoks jäätmekäitluskohta, kuid jäätmete ladustamise õigus

äriühingul puudub. Seega ei olnud WT Haldus OÜ-l õigust jäätmete ladustamiseks, kuid ometi

on arvetel kirjas ka jäätmete ladustamine. Seega pidi WT Haldus OÜ andma jäätmed üle isikule,

kellel on jäätmete ladustamise õigus (prügilale) ning kaebajal oli JäätS-st tulenevalt kohustus

veenduda selles, kuhu WT Haldus OÜ kaebaja ehitusobjektil tekkinud jäätmed üle annab, kuna

see tegevus on hõlmatud JäätS §-s 13 toodud jäätmete kõrvaldamisega ja kaebaja vastustab

JäätS § 28 lg 2 kohaselt selle eest, et ta annab jäätmed üle isikule, kellel on pädevus need mh

nõuetekohaselt kõrvaldada. Tõendatud ei ole üleantud jäätmete kogus. Kaebuses toodud

vastuväited ei ole eelnimetatud vasturääkivusi kõrvaldanud. MTA põhjendatud kahtlust ei

kõrvalda WT Haldus OÜ juhatuse liikme HÕ 19.01.2020 e-kiri, milles viimane kinnitab

maksuhaldurile, et WT Haldus OÜ osutas kaebajale arvetel näidatud teenust, samuti WT Haldus

OÜ enda koostatud jäätmete üleandmise kinnitus. Kaebaja oli teadlik sellest, et WT Haldus OÜ

talle arvetel näidatud teenust ei osutanud.

Daugastin Group OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ning vaidlusalustel arvetel märgitud

käibemaks on riigieelarvesse tasumata. Kui äriühingul reaalne majandustegevus puudus, ei

saanud ka ükski füüsiline isik Daugastin Group OÜ nimel kaebajale teenuseid osutada. Isegi

kui väita, et kaebaja ei teadnud, et teenuse osutaja ei olnud Daugastin Group OÜ (mis ei ole

kontrolliakti p-s 2.2.1. toodud asjaolude kogumi tõttu eluliselt usutav), ei ole kaebaja olnud

tehingupartneri isikusamasuse tuvastamisel piisavalt hoolas. Kui tehingupartneriks on

juriidiline isik, tuleb tuvastada, et juriidilise isiku nimel tegutseval isikul on esindusõigus (TsÜS

§-d 129 ja 130, VÕS § 14, ÄS § 187). Daugastin Group OÜ juhatuse liige oli kontrolliperioodil

VT (lepingu sõlmimise ajal perekonnanimega Gruntal), kes on allkirjastanud ka kaebaja ja

Daugastin Group OÜ vahelised lepingud ja kaebajale tehtud hinnapakkumised. Kaebaja

esindajad ei ole temaga kunagi kohtunud. VT kinnitas maksuhaldurile, et ei ole kuulnud OÜ

3-20-2408

8(13)

Rovoler nime ning allkirjastas dokumendid ning tegi pangaülekanded VR nimelise mehe

korraldusel. Nii kaebaja objektijuhi JG-lt 06.11.2019 saadud teabe kui UK kirjalike vastuste

kohaselt oli Daugastin Group OÜ esindaja hoopis SN. Tööülesannetest tulenevalt on põhjust

eeldada, et nii projekti- kui ka objektijuht on väga hästi kursis sellega, millised isikud

ehitusobjektil tegutsevad. JG ei ole maininud SN kui ehitajat, vaid pigem kui Daugastin Group

OÜ kontaktisikut ja esindajat. UK selgitusel oli SN „meievahelistes lepingutes kõikide tööde

juht ja vastutav isik. Tema ei olnud meile enam võõras, sest oli ennast tõestanud eelnevalt

omaenda firmaga meile alltöövõttu tehes.“ 05.04.2021 kohtuistungil ülekuulamise algul ei

mäletanud SN esialgu isegi Daugastin Group OÜ nime, VT ja VR nimesid ta ei teadnud. Ka

kohtule ei näi eluliselt usutav, et kaebaja ei küsinud varem kaebaja ehitusobjektil hoopis Alival

Ehitus OÜ-s töötanud ja seda esindanud SN-lt, kuidas ta on seotud Daugastin Group OÜ-ga ja

kas tal on õigus seda äriühingut esindada. Seega on tõendatud, et kaebaja ei ole järginud

Daugastin Group OÜ osas vähemasti hoolsusnõudeid, kuna kaebaja jaoks oli igapäevaselt

Daugastin Group OÜ esindaja SN, kellel aga igasugune esindusõigus ja töösuhe Daugastin

Group OÜ-ga puudus. Kohtupraktikas on läbivalt leitud, et ostja peab veenduma selles, et müüja

nimel tegutseval isikul on esindusõigus. Müüja isiku tuvastamine on eriti oluline käibemaksu

puhul, sest sisendkäibemaksu saab maha arvata vaid käibemaksukohustuslaselt teenust või

kaupa ostes. Kaebaja heidab ette, et maksuhalduri põhjendused hoolsuskohustuse rikkumise

kohta ei seondu kriteeriumiga ”teadis”, vaid ”pidi teadma”. Maksuhaldur on küll maksuotsuses

leidnud, et kaebaja osales maksupettuses, ent kaebajale maksu määramiseks piisab antud juhul

kaebajale ka „pidi teadma“ kriteeriumi omistamisest. Ka hoolsuskohustuse rikkumine toonuks

kaebajale kaasa samad maksuõiguslikud tagajärjed. Kohus nõustub aga maksuhalduriga selles,

et kaebaja oli teadlik sellest, et teenuse osutaja ei ole Daugastin Group OÜ. Peale probleemi

esindusõigusega esineb hulgaliselt vastuolusid selles, millal ja milliseid töid Daugastin Group

OÜ kaebajale väidetavalt teostas: ebaselge on teenuse osutamise aeg; arvete alusandmed on

puudulikud; ehituspäevikute andmed ei ole kooskõlas arvetel kajastatuga; vastuoluline on

teenuse sisu; teenused on arvetel kajastatud üldsõnaliselt.

Nomalen OÜ arvete järgi on kaebaja ostnud sellelt äriühingult vartustus-, transpordi- ja

ehitusteenust. Istungil üle kuulatud tunnistaja AA kinnitas selliste teenuste osutamist kaebajale.

Nii kaebaja kui ka AA on kinnitanud, et neil oli pikemaajaline koostöö. Vaidlusaluste arvete

esitamise ajal (01.01.–06.05.2019) ei olnud Nomalen OÜ käibemaksukohustuslane. Kokku 9

arve selgitus on „varustus ja transporttööd vastavalt kokkuleppele“ ja arvete summad 400–6050

eurot. Vaid arve nr 12/2019 on detailsema selgitusega, kus on toodud välja nii tööd kui ka

konkreetse töö maksumused (võetud kokku kui vaegtööd, kontrolliakti lk 19). Seda arvet on

maksuhaldur ka aktsepteerinud. Nomalen OÜ arvete aluseks olevaid töölehti ei esitanud, samuti

ei esitatud maksuhaldurile kirjalikku lepingut Nomalen OÜ ja kaebaja vahel. Maksuhalduri

väide varustus- ja transporttööde eest esitatud arvete osas on õige: need Nomalen OÜ arved on

üldsõnalised ja kuna alusdokumendid puuduvad, ei vasta nad RPS §-s 7 sätestatud

raamatupidamise alusdokumendi nõuetele. Kaebaja vastuväide, et tegemist oli tuttava

alltöövõtjaga, mistõttu oli poolte vahel usaldus ning puudus vajadus omavahelisi suhteid

kirjalikult vormistada, ei väära asjaolu, et majandustehingud peavad olema maksude õigeks

arvestamiseks piisava detailsusega dokumenteeritud, vastasel korral puudub äriühingul õigus

käsitada tehtud kulutust ettevõtlusega seotud kuluna. AA kohtuistungil antud ütlused, et

kuludokumendid on objektil asunud Rovoler OÜ kasutuses olnud soojakust kadunud, ei ole

kohtule veenvad. Ei ole hoomatav, miks Nomalen OÜ hoidis oma raamatupidamisdokumente

kaebaja soojakus. Samas on AA kinnitanud 11.06.2020 maksuhaldurile (vastustaja lisa 50), et

osa kuludokumente on juhatuse liikme IT käes ja ta esitab need vastustajale hiljemalt

29.06.2020, mida ta aga ei teinud. Kui kaebaja ei hoolitsenud selle eest, et ta suudaks tõendada

majandustehingute tegelikku toimumist, on ta võtnud endale sellega riski, et neid arveid

maksunduslikult arvestada ei saa. AA ei eitanud kohtuistungil, et teistele võis ehitusplatsil jääda

3-20-2408

9(13)

mulje temast kui kaebaja töötajast. Asja materjalidest (eelkõige Nomalen OÜ arvete numbrid)

nähtub, et kaebaja oli sisuliselt ainus Nomalen OÜ klient ja AA sisuliselt ainus Nomalen OÜ

nimel teenuse osutaja. Kui vastustaja oleks määratlenud AA kaebaja faktilise töötajana ja

määranud talle makstud summadelt tööjõumaksud, oleks see olnud kaebajale rahaliselt

praegusest maksuotsusest koormavam. Ka asjaolu, et kaebaja poolt Nomalen OÜ-le üle kantud

summad on Nomalen OÜ poolt arvelduskontolt sularahas välja võetud, viitab Nomalen OÜ

ebaharilikule majandustegevusele, mis kaudselt samuti näitab arvete fiktiivsust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Rovoler OÜ palub 31.05.2021 apellatsioonkaebuses halduskohtu 30.04.2021 otsuse

tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt välja kaebaja

menetluskulud.

Kaebaja ei ole rikkunud dokumentide koostamise ja säilitamise kohustust. Kui WT Haldus OÜ

arved vastavad kehtivas õiguses sätestatud nõuetele, ei saa väita, et tegemist oleks üldsõnaliste

arvetega. Selgusetuks jääb, millisel õigusnormil põhineb kohtu seisukoht, et ostja täidab

hoolsuskohustust, kui ta säilitab kõik kauba/teenuse saamist tõendavad dokumendid.

Halduskohus kohaldas ebaõigesti MKS § 56 lg-t 2 ja §-i 57, samuti RPS § 7 lg-t 1 ja KMS §-i

37, leides, et neist normidest ja äris nõutavast hoolsusest tulenes kaebajale kohustus koostada

ja säilitada üleandmise-vastuvõtmise akte või teisi dokumente ehitusjäätmete veo ja ladustamise

ning konteinerite rendi kohta. Ka JäätS ega JHE ei nõudnud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise

akti koostamist. Halduskohus kohaldas ebaõigesti EhS § 15 lg 3 p-i 2 ja määruse nr 115 § 7 lg

4 p-i 9. Määruse nr 115 ülesandeks ei ole kehtestada jäätmete käitlemisega seotud nõudeid.

Määruse nr 115 § 7 lg 4 p 9 väljendit „andmed ehitusplatsi koristamise ja äraveo kohta“ ei saa

mõista nii, et ehituspäevikusse kantakse andmed ehitustegevusest tekkinud jäätmete koguste

kohta erinevate jäätmete lõikes ega isiku(te) kohta, kellele jäätmed üle antakse. Jäätmete

käitlemise nõuded Tallinnas on sätestatud JäätS-s ja JHE-s.

Halduskohus kohaldas ebaõigesti JäätS § 14 lg-t 3 ja §-i 28, leides, et kaebaja pidi

ehitusjäätmete WT Haldus OÜ-le üleandmisel kontrollima, mida viimane jäätmetega teeb, sh

kuhu jäätmed viiakse. Kaebaja ei määranud ehitusjäätmete sihtpunkti ega vastuvõtjat ning

sihtkoht ei tulenenud ka WT Haldus OÜ registreerimistõendist nr JÄ/318707. Jäätmete

vastuvõtja või sihtpunkti määramine ei ole jäätmete jäätmevedajalt vastuvõtmisel üldjuhul ka

tavapärane, kuna jäätmevaldaja määrab üldjuhul ise, millisesse jäätmekäitluskohta ta jäätmed

viib. Jäätmevaldaja ei pea jäätmeid jäätmevedajale üle andes kontrollima, kuhu jäätmed viiakse.

Asjakohatu on kohtu väide, et arvetel on näidatud ka jäätmete ladustamine. Kaebaja pidi

kandma jäätmete käitlemise kulu sõltumata sellest, kas see on WT Haldus OÜ arvel eraldi välja

toodud või mitte, sest WT Haldus OÜ pidi jäätmed lõppkäitlejale üle andma. WT Haldus OÜ

poolt üle antud jäätmete kogus ei mõjuta maksu määramist. Asjaolust, et teenuse osutaja ei käitu

maksuõigussuhtes või mõnes muus õigussuhtes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et teenuse

saaja on käibemaksu maha arvanud ekslikult (vt Riigikohtu 06.03.2002 otsus nr 3-4-1-1-02, p

16). Väide, et WT Haldus OÜ ei ole kaebajale arvetel näidatud teenust osutanud, on vastuolus

WT Haldus OÜ juhatuse liikme HÕ 19.01.2020 e-kirjaga, milles viimane kinnitab

maksuhaldurile, et teenust on osutatud.

Kaebajal oli piisav alus uskuda, et SN-l on õigus Daugastin Group OÜ-d esindada. Halduskohus

jättis kohaldamata TsÜS § 118 lg 2. Halduskohtu viited TsÜS §-dele 129 ja 130, VÕS §-le 14

ja ÄS §-le 187 ei pane kaebajale kohustust füüsiliselt kohtuda tehingupartneri seadusliku

esindajaga ega nõuda volikirja esindusõiguse tõenduseks. SN esines Daugastin Group OÜ

nimel, sh edastas äriühingu allkirjastatud hinnapakkumise ja töövõtulepingu. Halduskohtu

seisukoht Daugastin Group OÜ poolt tööde alustamise aja osas on vastuolus 19.02.2019 akti ja

3-20-2408

10(13)

tunnistaja SN ütlustega 05.04.2021 kohtuistungil. Kohtu seisukoht Daugastin Group OÜ

teenuse sisu kohta on ebaõige. UK vastuste ja JG selgituste vahel puudub vastuolu.

Kohtuotsusest ei nähtu kaebaja põhjendustega arvestamist. Kuna kaebaja ja Daugastin Group

OÜ ei ole seotud isikud tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 mõttes, ei ole kaebajal põhjust näidata

Daugastin Group OÜ teostatavate praaktööde mahtu tegelikust suuremana või erinevana.

Halduskohus on jätnud tähelepanuta 05.04.2021 kohtuistungil üle kuulatud SN ütlused, mille

kohaselt Daugastin Group tegi arvetel DG-2734/3, DG-2867, DG-2872, DG-2735/3 näidatud

töid ja SN kirjeldas ka tööde olemust.

Halduskohus kohaldas ebaõigesti RPS §-i 7 ega näidanud, millistele nõuetele Nomalen OÜ

arved ei vasta. Kohus jättis arvestamata selle, et maksuhalduri hinnangul on Nomalen OÜ arvete

maksumuse näol tegelikult tegemist varjatud tehinguga, ega hinnanud MKS § 83 lg 4 tingimuste

täitmist.

7. MTA palub 30.06.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

kaebaja kanda.

Halduskohus kohaldas õigesti MKS §-e 56 ja 57, JäätS § 14 lg-t 3 ja §-i 28 ning määruse nr 115

§ 7 lg 4 p-i 9. Kaebaja ei ole tõendanud, et andis ehitusjäätmed üle WT Haldus OÜ-le. Kaebaja

seletuse kohaselt on talle teadmata, millisesse prügilasse jäätmeid viidi – seega on tõendamata

nii jäätmete olemasolu kui ka nende transportimine ja sihtkohas vastuvõtmine.

Registreerimistõend nr JÄ/318705 annab WT Haldus OÜ-le õiguse loal märgitud jäätmete

veoks jäätmekäitluskohta, kuid jäätmete käitlemise, sh ladustamise, õigus äriühingul puudub.

Vaidlusalused WT Haldus OÜ arved on üldsõnalised.

Daugastin Group OÜ ei ole kaebajale osutanud teenust ja kaebaja oli sellest asjaolust teadlik.

Kaebaja ei tuvastanud SN esindusõigust. Tuginemine TsÜS § 118 lg-le 2 ei ole põhjendatud.

Kaebaja kasutas juba eelnevalt ehitusobjektil Tuukri tn 1b variäriühingute fiktiivseid arveid.

Seda kinnitavad AA kohtuistungil antud selgitused ja MTA 12.03.2021 taotluse seisukohad. SN

kohtuistungil antud vastused MTA küsimustele kinnitavad maksuotsuses tuvastatud asjaolu, et

tema töösuhe oli formaalne ja tal puudus õigus esindada Daugastin Group OÜ-d.

Kaebaja esitatud 19.02.2019 kaetud tööde akt tuleb asja lahendamisel jätta tähelepanuta.

19.02.2019 akti kohaselt on ülevaatuseks ja vastuvõtmiseks esitatud järgmised tööd: õueala

muru ja kõnniteede hüdroisolatsioon. Eluliselt ei ole usutav, et novembri lõpus hakati muru

külvama ning veebruaris sai kaebaja veenduda, et muru kasvab. Kaebaja poolt

kontrollimenetluses esitatud vastuvõtu aktidest ei nähtu, et kaebajale oleks osutatud õueala

muru ja kõnniteede hüdroisolatsiooni teenust. Kaetud tööde akti kuupäevad on ebaloogilised:

akti koostamise kuupäevaks on märgitud 19.02.2019, tööde alustamise kuupäev on 19.11.2019

ja tööde lõpetamise kuupäev 26.02.2019.

Kohtu seisukohad Daugastin Group OÜ teenuse sisu kohta on õiged. Vastustajal on põhjendatud

kahtlus, et kaebaja osales maksupettuses, kajastades teadlikult oma raamatupidamisarvestuses

fiktiivseid arveid, korraldades ise vastavate tööde tegemist või hankides need tundmatutelt

kolmandatelt isikutelt.

Nomalen OÜ ei ole kaebajale teenust osutanud. Nomalen OÜ arvetega seonduvaid

väljamakseid käsitleti kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. MTA-l puudus vajadus

kontrolliakti p 1.8 alapunktides korrata viidet RPS §-le 7. Maksuhaldur ei pidanud õigusliku

alusena viitama MKS § 83 lg-le 4, kuna asus seisukohale, et Nomalen OÜ arvetega seonduvad

väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud. Kontrolliakti p-des 1.5.2.2 ja 1.5.2.3 on toodud

põhjendused, miks MTA asus seisukohale, et Nomalen OÜ ei ole kaebajale varustus- ja

3-20-2408

11(13)

transporditöid teostanud ning kaebaja ei ole selles osas sisulisi vastuväiteid esitanud. Nomalen

OÜ arvetega seonduvalt jääb vastustaja 12.03.2021 taotluses toodu juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Õige on halduskohtu seisukoht, et WT Haldus OÜ arved olid üldsõnalised. Arvetelt (dtl

336 jj) nähtuvalt oli arvete sisuks veoteenus (täpsustatud kuupäevaliselt), konteineri rent ja

puidu- või ehitusjäätmete ladustamine (täpsustatud maht). Seejuures oli veoteenus alati 110

eurot, konteineri rent 0 eurot ning arvetelt võib aru saada, et ehitusjäätmete ladustamine maksis

ehitusjäätmete puhul 63,50 eurot/tonn ja puidujäätmete puhul 3 eurot/kuupmeeter. Arvetelt ei

nähtu (ja viidatud ei ole ka dokumentidele, kus see teave oleks olemas), milliselt objektilt ja

kuhu toimus vedu; kuidas kujunes hind; kus toimus jäätmete ladustamine ja kuidas toimus

jäätmete kaalumine. Käibemaksu mahaarvamine pole välistatud ka muud nimetust kandva

dokumendi kui arve alusel, kui see dokument vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Nõutavad andmed

võivad jaguneda ka mitme dokumendi vahel (nt arve koos lepingudokumendi, saatelehe, kauba

või teenuse üleandmise aktiga), kui dokumentidel on selle kohta selge ja arusaadav viide

(Riigikohtu 29.02.2016 otsus nr 3-3-1-59-15, p 8). Praegusel juhul puudusid peale arve muud

tehingut kinnitavad dokumendid. Seega ei võimalda esitatud arved kindlaks teha ega kontrollida

väidetavate majandustehingute sisu ega nende tehingute arvnäitajaid. Majandustehingu sisu ei

saa tuleneda isikute ütlustest ‒ st praegusel juhul kaebaja ja WT Haldus OÜ kinnitusest (dtl

372), et tehingud toimusid ‒ vaid see peab olema üheselt nähtav asjakohasest

dokumentatsioonist (arve, leping, saateleht, üleandmise akt jne) KMS § 31 lg 1, § 37 lg 7 ja

MKS § 57 lg-te 1 ja 3 kohaselt. Ehkki õigusaktid ei sätesta otsesõnu kohustust koostada jäätmete

üleandmisel sellekohane akt, peab tehing ometi olema dokumenteeritud määral, mis võimaldab

selle identifitseerimist ja tagab selle kontrollitavuse (MKS § 57 lg 3). Piisava dokumenteerituse

kontekstis on oluline ka see, et kaebaja jättis ehituspäevikus täitmata andmed ehitusplatsi

koristamise ja jäätmete äraveo kohta, mistõttu olid halduskohtu viited EhS § 15 lg 3 p-le 2 ja

määruse nr 115 § 7 lg 4 p-le 9 asjakohased. Jättes tehingud olulises osas dokumenteerimata,

võttis kaebaja ise teadliku riski, et vaidluse tekkides ei ole tal oma väiteid võimalik tõendada

(Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-65-14, p 13).

10. Ehkki ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et JäätS § 14 lg-st 3 ning § 28 lg-test 1 ja

2 (kontrolliperioodil kehtinud redaktsioonis) ei tulenenud kaebajale kohustust kontrollida, kuhu

ladustab WT Haldus OÜ kaebajalt saadud jäätmed tegelikult (WT Haldus OÜ oli jäätmete

vedaja, kes omas selleks nõuetekohast registreerimistõendit (dtl 55 ja Keskkonnaameti

31.01.2020 selgitus, dtl 59)), tulenes JäätS § 28 lg-test 2 ja 4 kaebajale siiski kohustus veenduda

selles, et jäätmete vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleksluba, mis annab õiguse üleantud

jäätmete käitlemiseks. See tähendab, et kaebaja pidi tundma huvi, kuhu kavatseb WT Haldus

OÜ jäätmed viia ja kas jäätmete käitleja omab jäätmete käitlemiseks õigust. Kaebaja seda ei

teinud. Kaudsete tõenditega on võimalik tõendada asjaolude esinemist, mille põhjal järeldada

maksukohustuslase teadlikkust sellest, et arve esitaja pole tegelik tehingupartner. Kaudne tõend

ei kajasta küll kohtumenetluses uurimise all oleva juhtumi koosseisu kuuluvat faktilist asjaolu

ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik asjas tähtsa faktilise

asjaolu esinemist või puudumist järeldada (Riigikohtu 08.11.2017 otsus nr 3-12-1360, p 17.4).

Praeguses asjas on sellisteks kaudseteks tõenditeks, mis kinnitavad, et tegelikkuses WT Haldus

OÜ kaebajale teenuseid ei osutanud (lisaks juba märgitud huvipuudusele jäätmete käitlejast),

järgmised kontrolliakti p-s 1.1.2.2 tuvastatud asjaolud: WT Haldus OÜ ei deklareerinud KMD

INF A osal müügiarveid ega esitanud ühtegi alusdokumenti, tõendamaks veoste toimumist, ega

3-20-2408

12(13)

ühtegi tõendit selle kohta, millisesse prügilasse jäätmed viidi; Tuukri tn 1b kasutusloa taotluse

lisana kaebaja poolt esitatud WT Haldus OÜ koostatud jäätmeõiendi kohaselt vedas WT Haldus

OÜ Tuukri tn 1b ehitusobjektilt 139,66 tonni ehitusjäätmeid Tallinna Jäätmete

Taaskasutuskeskusesse (arvete kohaselt veeti jäätmeid 106,47 t ja 45 m3), kuid Tallinna

Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-lt saadud teabe kohaselt on WT Haldus OÜ perioodil

01.01.2019‒31.05.2019 neile üle andnud ehitus- ja lammutussegaprahti vaid 9,48 tonni ja

puidujäätmeid üle antud ei ole; WT Haldus OÜ perioodi 01.01.2019‒31.06.2019 Swedbank AS

pangakonto väljavõttest ei nähtu, et äriühing oleks peale Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus

AS-i tasunud mingitele teistele jäätmekäitlejatele; pangakontolt nähtus lisaks, et vahetult pärast

kaebajalt raha laekumist võeti enamus sellest sularahas välja. Eelnevast tulenevalt on

maksuhaldur ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud, et tõendatud ei ole WT Haldus OÜ

poolt kaebajale arvetel märgitud teenuste osutamine. Kuna maksukohustus on määratud igal

juhul MKS § 98 lg-s 1 sätestatud 3-aastase aegumistähtaja jooksul, ei oma asjas sisulist tähtsust

see, kas maksu määramise faktiliseks aluseks on osalemine maksupettuses või

hoolsuskohustuse rikkumine.

11. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et tehinguid Daugastin Group OÜ-ga tegelikult

ei toimunud ega eksinud SN esindusõigusele hinnangut andes. Kuna kaebaja jättis SN

esindusõiguse kontrollimata (puudub vaidlus selles, et SN ei olnud Daugastin Group OÜ

juhatuse liige ega volitatud esindaja ning Daugastin Group OÜ juhatuse liige VT (Gruntal) ei

märgi SN seoses äriühinguga üldse, dtl 641), jättis ta täitmata ostja hoolsuskohustuse, mis on

eelduseks käibemaksu mahaarvamise õigusele ning seetõttu polnud kaebajal alust teada (või ta

ei saanuks ka teada), et SN tegutses Daugastin Group OÜ nimel esindajana (TsÜS § 118 lg 2).

Täiesti arusaamatuks jääb, kes oleks volitanud SN äriühingu nimel tegutsema ja millisel alusel

ta ise võis arvata, et tal see õigus on. Hoolsusnõuete eiramine viis konkreetsel juhul käibemaksu

osas järelduseni, et oma hooletuse tõttu ei suuda maksukohustuslane kõrvaldada maksuhalduri

põhjendatud kahtlust tegeliku müüja osas. Kuna müüja kindlakstegemine on maksuõiguslikult

oluline, siis tähendab selline järeldus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusvastasust (nt

Riigikohtu 20.01.2010 otsus nr 3-3-1-74-09, p 17).

12. Lüüsi tn 4 objekti osas esitatud 19.02.2019 kaetud tööde akt ega SN halduskohtu istungil

antud ütlused ei lükka ümber maksuhalduri ja halduskohtu seisukohta ebakõlade osas seoses

tööde alustamise ajaga, vaid pigem tekitavad need segadust ja ebatäpsusi juurde. Kaebaja

projektijuhilt UK-lt saadud kirjaliku teabe kohaselt (dtl 420) alustas Daugastin Group OÜ

töötamist objektil 2019. a jaanuari lõpus. SN 05.04.2021 istungil antud ütluste kohaselt võis

Daugastin Group OÜ alustada tööde tegemisega alates jaanuarist ning kaetud tööde akti

kohaselt hoopis 19.11.2019 (kaebaja väitel on tegelik kuupäev siiski 19.11.2018). Kui kaetud

tööde aktis on viidatud lepingule nr 27, siis 15.12.2018 arve viitab hoopis lepingule nr 24, mida

ei ole maksu- ega kohtumenetluses esitatud. Lisaks ei nähtu 19.02.2019 akti kohaselt

ülevaatuseks ja vastuvõtmiseks esitatud tööd – õueala muru ja kõnniteede hüdroisolatsioon ‒

maksumenetluses esitatud ja arvetel viidatud aktidest üldse.

13. Maksuhaldur ja halduskohus ei ole eksinud ka Daugastin Group OÜ poolt väidetavalt

osutatud teenuse sisu hinnates. SN 18.08.2020 seletused (dtl 657) ei selgita kohtuotsuse p-s 66

märgitud vastuolusid UK ja JG ütlustes. SN seletustest (p-d 11, 13 ja 14) võib pigem järeldada,

et ta tegelikult ei teagi, milliseid töid Daugastin Group OÜ teostas, kuna tema töötas objektil

erinevate äriühingute töötajana ja objektil oli palju alltöövõtjaid. Seetõttu ei ole usaldusväärsed

ka isiku poolt kohtuistungil antud ütlused. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks apellandi viide

TuMS §-s 8 sätestatud seotud isikute regulatsioonile. Halduskohtu otsuse p-s 66 tehtud

etteheide praaktööde fikseerimata jätmisest seondub hoolsuskohustuse täitmata jätmise ja

elulise usutavuse kriteeriumiga.

3-20-2408

13(13)

14. Õige on maksuhalduri ja halduskohtu osutus, et Nomalen OÜ arved ei vasta

raamatupidamise algdokumentidele esitatavatele nõuetele. Nomalen OÜ arvetelt (dtl 684 jj)

nähtub tehingu sisu „varustus- ja transporditööd vastavalt kokkuleppele“ ja kogus/ühik „1

kompl“. Selles küsimuses on asjakohased praeguses otsuses juba punktis 9 esitatud seisukohad

– niivõrd üldsõnaliste arvete puhul pole tuvastatav majandustehingu sisu ning tehing pole

kontrollitav. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud selline väljamakse, mille

kohta puudub nõuetele vastav algdokument. Seda sätet on kohtupraktikas peetud kohaldatavaks

muu hulgas juhtudel, kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud või ei ole arvel

kajastatud müüja näol tegemist tegeliku müüjaga ning ostja teadis seda või pidi seda teadma (vt

nt Riigikohtu 13.02.2014 otsus nr 3-3-1-83-13, p 19). Raamatupidamise algdokument peab

kajastama õigesti tehingu toimumisaega, majanduslikku sisu ning arvnäitajaid, näiteks kogust,

hinda ja summat (RPS § 7 lg 2). Olukorras, kus algdokument ei vasta nõuetele, puudub vajadus

tuvastada, kas kulutus on ettevõtlusega seotud või mitte (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-83-13,

p 19). Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust

osutanud isik või teenuse sisu ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu

väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (vt

Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 14). MTA on läbi viinud hindamise. Hindamist

ja väljamaksete tulumaksuga maksustamist on põhjendatud kontrolliakti p-s 1.8.2.5. Hindamise

osas ei ole apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitatud. Ringkonnakohtule jäävad praeguse

vaidluse kontekstis ebaselgeks kaebaja viited MKS § 83 lg-le 4.

15. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Apellandi ja vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad nende endi

kanda HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)