3-21-842/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-842

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 27.01.2021 otsuse nr

TVH/21/005358 ja 22.03.2021 vaideotsuse nr 946

tühistamise ning Eesti Töötukassa kaebaja taotluse uuesti

läbivaatamiseks kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21.03.2022 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

3-21-842

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 18.01.2021 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.

2. Eesti Töötukassa 27.01.2021 otsusega nr TVH/21/005358 tuvastati, et X töövõime ei ole

vähenenud. Otsust põhjendati järgmiselt.

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on peavalu,

alumiste hingamisteede haigused. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on

arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate

ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi (edaspidi TIS)

andmetel kinnitust. Taotlejal on tekkiva peavalu ja õhupuuduse tõttu raskendatud pikemate

vahemaade käimine. Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see

taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja

töövõime vähenemist (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1).

3. X esitas Eesti Töötukassa 27.01.2021 otsusele nr TVH/21/005358 vaide, mis jäeti Eesti

Töötukassa 22.03.2021 vaideotsusega nr 946 rahuldamata. Vaideotsust põhjendati järgmiselt.

Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud

töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste,

töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes

kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (vastavalt määruse nr 39 § 3 lg 2 liikumise, käelise

tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise

ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise) võtmetegevuste

alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile (vt määrus nr 39 § 6 lg 1).

Võtmetegevused on nimetatud valdkondade lõikes määruse nr 39 § 3 lg 2. Igas valdkonnas

hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa (vt määrus nr 39 § 6 lg 3).

Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate

töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga

eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse

raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning

ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule.

Kuigi vaide esitaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi

kinnitama ka terviseandmed.

Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevused järgmiselt:

1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1,

ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0,

liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0.

2) teiste valdkondade piiranguid ei tuvastatud.

Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud

hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning TIS-i kantud

terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on

koostanud tervishoiuteenuse osutaja Kivimäe Perearstikeskus OÜ ekspertarst (edaspidi TTO

ekspertarst). Vaide esitaja on töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud

liikumise valdkonnas. Vaide esitaja on kirjeldanud ka ravimite mõjust ja muudest

tervisehäiretest tingitud piiranguid. TTO ekspertarst tuvastas TIS-i terviseandmete alusel, et

vaide esitajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on peavalu ja

alumiste hingamisteede haigused. Taotluses kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas

on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotluses kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate

ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.

3-21-842

3(10)

Töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa,

kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta (vt määrus

nr 39 § 6 lg 6). Vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste

arvväärtuste summa on 0. Määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku

töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.

Eeltoodut aluseks võttes on TTO ekspertarst õigesti hinnanud vaide esitaja töövõimeliseks.

Vaide esitaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised,

mille tõttu vaide esitaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel

hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise

valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja –tingimusi on võimalik vältida. Vaide esitaja

terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist

töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. TTO ekspertarst analüüsis veelkord vaide raames

vaide esitaja terviseandmeid ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde – vaide esitaja

töövõime ei ole vähenenud.

Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide

esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO

ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja

hinnangud vastavad määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele

asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.

TTO ekspertarst tuvastas vaidemenetluses jätkuvalt, et vaide esitajal on kerge tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on episoodilised peavalud ja alumiste hingamisteede

kroonilised haigused. Vaide esitajal esineb kerge piirang käimisel tekkiva hingelduse tõttu,

migreeni 2-3 x kuus. Astma ravimid on vaide esitaja välja ostnud 11.01.2021, enne seda

29.11.2019. Lisaks 11.01.2021 spirograafial kerge obstruktsioon. Peavaludele on neuroloog

17.12.2020 ordineerinud profülaktiliselt cinarizin 25mgx2 25 päevaks. Vaide esitaja sõnul on

sellest peavalud, kuid migreeni profülaktikaks on teisigi ravimeid, nende kasutamisel peaks

peavalude sagedus oluliselt vähenema. Hoo ravimid on väljastatud keskmiselt 2 korda aastas.

Ajutine töövõimetusleht väljastati viimati 29.11-03.12.2019 seoses ägeda viirusnakkusega.

Lülisambas kerged degeneratiivsed muutused, mis püsivalt töövõimet ei mõjuta.

TTO ekspertarst on tuginenud järgmistele TIS-i sissekannetele:

-

11.01.2021 pulmonoloogi Jana Orgla epikriis: Momendil kaebusi pole. Tuli kontrolli,

kuna soovib vormistada invaliidsust. Anamneesis astma, allergia test positiivne koera,

kassi, tolmulesta, heinte suhtes. Püsiraviks määratud Seretid D 50/250mcgx2, mida ei

kasuta (viimane realiseeritud retsept 11/2019.) 28.11.2019 FVC 124,94 %; FEV1

104,32 %; FEV 1 % FVC 74,43 ; PEF 97,82 %; MEF75 85,43 %; MEF50 53,79 %;

MEF25 39,46 %. Spirograafia normis, BDT negatiivne. Kaasuvana migreen, 2015.

eemaldatud polüüp emakas. Sensibiliseerumine Fentanylile. 2013. allergiatest:Puju

1.62kU/L, D.pteronyssinus 95.30 kU/L, Koer 1.34kU/L, Kass 13.60kU/L, heintaimed

1.01 kU/L D.farinae 69.70kU/L, üld IgE 237.0. 11.01.2021 Spirograafial kerge

obstruktsioon, dünaamikas halvenenud -20%, BDT positiivne. Ravisoovitused:

Alustada ravi Seretidiga 50/250mcgx2.

-

17.12.2020 neuroloogi Erve Kõusaar epikriis: Tuli nõustamisele, et leida endale õiget

tööd. 2005. a alates on saanud peavaludele Cinit, mis aitab peale võtmist ca 1 tunni

pärast. Sagedus 1-2xkuus peavalud. Peavaluga tekib ka iiveldus peale hoogu, eelnevalt

ei tunne aurat. On ka peavalupäevikut pidanud. Tavaliselt on peavalu tekkinud tööl,

arvab, et pole seotud siiski pingetega (oli turvafirmas, kus vastutas palju). Momendil on

kaotanud töö. Töötas Normas viimati, siis polnud peavalusid. Võtab veel astmarohtusid.

On madal vererõhk. OBJ. Kael vaba ja valutu. Neuroloogilise koldeleiuta.

3-21-842

4(10)

Väljakirjutatud ravimid: tsinnarisiin 25 MG 2 x PV Ravisoovitused: Nõustatud

peavalude vältimist. Valida töö, kus vähem vastutust ja pingeid. Lisaks KM õlavööle.

Cinie 100mg vajadusel, profülaktiline Cinnarizin 25mgx2, B-vitamiinid.

Taotluses kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda

hinnates. Taotluses kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite

kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Vaide esitaja on astmaatik, kemikaalide

allergiate kohta TIS-is info puudub (allergiatestid positiivsed koera, kassi, tolmulesta, heinte

suhtes), aga suurenenud vastuvõtlikkus kemikaalidele võimalik. Allergia esinemine ei mõjuta

töövõime ulatust määral, et töötamine oleks osaliselt takistatud.

Kuna vaide esitaja ei kasuta astma püsiravi, ei saa tema piirangud olla mõõdukad. Suurem osa

määratud ravimitest on välja ostmata. Migreen püsivaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta

(töövõime ajutine vähenemine peavaluhoo ajal), hoo ravi määratud, detsembris 2020 lisatud

ka profülaktiline ravi, selles osas ravipotentsiaal kasutamata.

Eeltoodud põhjal ei esine TIS-is olemasolevatel andmetel vaide esitajal vähemalt hetkel sellist

seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed

terviseandmed ei kinnita vaide esitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid

püsivalt töövõimet. Töötukassa selgitab, et vaide esitaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise

ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu vaide esitaja töötamine oleks üldse või osaliselt

takistatud. Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too

veel kaasa töövõime täielikku kadu. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist

töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel

võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -

tingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangul ei sobi vaide esitajale töö, kus on

vajalik pikemate vahemaade läbimine, migreeni tõttu pigem sobib väiksemat vaimset pinget

nõudev töö.

Töötukassa selgitab, et TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud

osaline või puuduv töövõime. Kuna vaide esitaja töövõime ei ole vaidlustatud töötukassa otsuse

kohaselt vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele ning talle on õiguspäraselt jäetud

toetus määramata.

Eesti Töötukassa 27.01.2021 otsus nr TVH/21/005358 tugineb faktilistele asjaoludele ja on

õiguspärane: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele. Vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi

õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel

tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada.

4. X esitas 21.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 27.01.2021 otsuse nr

TVH/21/005358 ja 22.03.2021 vaideotsuse nr 946 tühistamise ning Eesti Töötukassa kaebaja

taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa 27.01.2021 otsus ja 22.03.2021 vaideotsus on

õigusvastased. TVTS § 5 lg 3 punkti 2 kohaselt on isikul osaline töövõime, kuna isiku töötamine

on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende

prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Kaebajal on bronhiaalne

astma segatüüpi ja migreen, mida on kinnitanud ka arstid. Sellest lähtuvalt on piiratud kaebaja

võimalused tööturul.

3-21-842

5(10)

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

6.1. Vaidlusalused otsused on õiguspärased. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime

hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel

võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise

piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka

prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Määruse nr 39 § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa

isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Määruse nr 39 §

5 lg-s 1 on loetletud andmed, mille alusel eksperdiarvamus koostatakse. Lisaks võetakse

arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime

hindamise

metoodikast

(https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf).

6.2. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 18.01.2021

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud

terviseandmeid. Kaebaja on 18.01.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal

esinevad piirangud liikumise valdkonnas. Kaebaja on kirjeldanud ka ravimite mõjust ja

muudest

tervisehäiretest

tingitud

piiranguid.

Tervishoiuteenuse

osutaja

Kivimäe

Perearstikeskus OÜ (edaspidi TTO) dr Anneli Virks ekspertarst koostas 27.01.2021

eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis 27.01.2021 otsuse koostamisel aluseks. TTO

ekspertarst analüüsis vaidemenetluses veelkord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime

hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides

kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluses oma esialgse hinnangu juurde. TTO ekspertarsti

seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi

Aug. Ka praeguse kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr L. Aug

koostanud 06.07.2021 oma seisukoha, milles jääb esialgse seisukoha juurde.

6.3. Kaebaja on 18.01.2021 taotluses märkinud järgmised piirangud: „1. Liikumise valdkond:

1.1. Liikumine eri tasapindadel – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 1.2. Ohutu ringiliikumine –

Kaebaja piiranguid ei esitanud. 1.3. Seismine ja istumine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 1.4.

Liikumisega seotud muud probleemid – vaevaline hingamine. Sõltuvust tekitavate ainete mõju

ja ravimite kõrvaltoimed: tablettidest „Stugeron“ pea valutab. Muud tervisehäired: Kas Teil on

tegutsemisraskusi, mida eespool esitatud küsimused ei käsitlenud? Ei.“

6.4. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“

arvväärtusega 1 (kerge piirang). TTO ekspertarst märgib, et piirang on hinnatud kergeks, kuna

kaebajal esineb kerge piirang käimisel tekkiva hingelduse tõttu, esineb ka migreeni 2-3 korda

kuus. Astma ravimid on kaebaja välja ostnud 11.01.2021, enne seda 29.11.2019. Lisaks oli

11.01.2021 spirograafial kerge obstruktsioon. Peavaludele on neuroloog 17.12.2020

ordineerinud profülaktiliselt cinarizin 25mgx2 25 päevaks. Kaebaja sõnul on sellest peavalud,

kuid migreeni profülaktikaks on teisigi ravimeid, nende kasutamisel peaks peavalude sagedus

oluliselt vähenema. Hoo ravimeid on väljastatud keskmiselt 2 korda aastas. Lülisambas

esinevad kerged degeneratiivsed muutused, mis püsivalt töövõimet ei mõjuta. Kuna kaebaja ei

kasuta astma püsiravi, ei saa tema piirangud olla mõõdukad. Suurem osa määratud ravimitest

on välja ostmata. Migreen püsivaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta (esineb töövõime ajutine

vähenemine peavaluhoo ajal), hoo ravi on kaebajale määratud, detsembris 2020 on lisatud ka

profülaktiline ravi, selles osas on ravipotentsiaal kasutamata. Kaebajal hinnati liikumise

valdkonna võtmetegevused „1.2. Ohutu ringiliikumine“ ja 1.3. „Seismine ja istumine“

arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja nimetatud võtmetegevustes piiranguid ei

märkinud. TIS andmete alusel ei tuvastanud piiranguid ka TTO ekspertarst.

6.5. Kaebaja kirjeldatud piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.4. Liikumisega

seotud muud probleemid (vaevaline hingamine)“ arvestati liikumisel eri tasapindadel

3-21-842

6(10)

hindamisel, mistõttu hinnati nimetatud valdkond arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud).

Liikumise valdkonna kokkuvõttena on kaebajal kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on

episoodilised peavalud; alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Hinnangute andmisel on

tuginetud 11.01.2021 pulmonoloogi Jana Orgla epikriisile ja arvestatud ka 17.12.2020

neuroloogi Erve Kõusaar epikriisi.

6.6. Ravimite kõrvaltoimete osas kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.

Muude tervisehäirete all on kaebaja kirjeldanud, et tal on astma ja suured allergiad

kemikaalidest, ei saa töötada, olla kohtades, kus on kasutatud puhastusvahendeid vm

kemikaale. Kaebaja on astmaatik, kemikaalide allergiate kohta TIS-s info puudub (allergiatestid

positiivsed koera, kassi, tolmulesta, heinte suhtes), aga suurenenud vastuvõtlikkus

kemikaalidele on võimalik. Allergia esinemine ei mõjuta töövõime ulatust määral, et töötamine

oleks osaliselt takistatud. Teistes valdkondades püsivaid piiranguid ei märkinud kaebaja ega

tuvastanud TTO ekspertarst.

6.7. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 kohaselt ei liideta, siis on kaebaja

töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0 (vt määrus

nr 39 § 8 lg-d 1, 2 ja 4). Seega on vastustaja 27.01.2021 otsuses õigesti märkinud, et kaebajal

esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on peavalu ja alumiste

hingamisteede haigused.

6.8. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised,

mille tõttu kaebajal oleks tuvastatav puuduv töövõime (vt TVTS § 5 lg 3 p 2). Töövõime

hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult

konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise

valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja –tingimusi on võimalik vältida. TTO

ekspertarst on välja toonud, et kaebajale ei sobi töö, kus on vajalik pikemate vahemaade

läbimine, migreeni tõttu pigem sobib väiksemat vaimset pinget nõudev töö. Töövõimet toetab

regulaarne ravimite kasutamine.

6.9. Astma ja migreeni esinemist on arvestatud liikumise valdkonna hindamisel ning

nimetatud valdkonnas on põhjendatud hinnata piirang kergeks. Samuti on eksperdiarvamuses

arvestatud kaebajal esinevat allergiat. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu

tegemisi, kuid see ei too veel kaasa töövõime vähenemist. TVTS § 11 järgi makstakse

töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna kaebaja

töövõime ei ole vaidlustatud otsuste kohaselt vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele

ning talle on õiguspäraselt jäetud toetus määramata.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti hinnanud

kaebaja töövõimet ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja töövõime vähenenud ei

ole.

9. Vaidlus puudub osas, et kaebaja on 18.01.2021 vastutajale esitatud töövõime hindamise

taotluses märkinud piirangud liikumise valdkonnas „1.4. Liikumisega seotud muud piirangud:

vaevaline hingamine“ (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 7) ning

kirjeldanud ravimite mõjust ja muudest tervisehäiretest tingitud piiranguid järgmiselt:

„Tablettidest „Stugeron“ pea valutab“ (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk

10). Samuti ei ole vaidlust osas, et vastustaja on tuvastanud kaebajal kerge liikumispiirangu,

3-21-842

7(10)

kuid leidnud, et see ei mõjuta taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist (vastustaja

09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 4, lk-d 1-2).

10. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

11. Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused

ning kord on kehtestatud TVTS-s (vt TVTS § 1 lg 2). Lisaks reguleerib töövõime hindamist

määrus nr 39. Vaideotsuse ja vastustaja väitel on vaidlusaluse otsuse tegemisel juhindutud ka

Sotsiaalministeeriumi koostatud „Töövõime hindamise metoodikast (31.03.2020 korrigeeritud

versioon; edaspidi metoodika)1. Kohtupraktikas on selgitatud, et haldusorgan võib anda

õigusnorme, sh metoodikat, selgitavaid juhiseid, mis lihtsas keeles ja vajaduse korral näidete

varal avavad metoodika sisu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-

1110/84, p 18). Seetõttu on vastustaja tuginenud asjakohastele õigusaktidele. Küll aga ei nähtu

vastustaja 27.01.2021 otsusest, et juhindutud oleks metoodikast. Veel enam, vaidlustatud

27.01.2021 otsuses puuduvad igasugused selgitused töövõime hindamise metoodikast ning

kuidas kaebaja taotluse puhul jõuti järeldusele, et kaebajal on küll kerge liikumispiirang, kuid

see ei mõjuta töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist (vt vastustaja 09.07.2021

menetlusdokumendi lisa 4). See tähendab, et vastustaja 27.01.2021 otsus on oluliste

põhjendamispuudustega, mistõttu on see formaalselt õigusvastane.

12. Kohus peab vajalikuks märkida, et järjepidevalt on kohtupraktikas rõhutatud, kui oluline

on, et juba töövõime hindamise otsusest selgub taotlejale, kuidas on töövõimet hinnatud ning

tulemuseni jõutud. Piisav ei ole, kui üksnes esitada töövõime hindamise otsuses kokkuvõte

ekspertarsti hinnangust. „Arvestades töövõime hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust,

piisab töövõime hindamise /…/ otsuse põhjendamiseks sellest, kui töötukassa /…/ selgita[b]

otsustes taotluse esitanud isikule, kuidas kehtestatud metoodikat rakendades tema puhul

tulemuseni jõuti. See eeldab paratamatult, et teatud ulatuses tuleb selgitada ka metoodikat.

Selgitamine ei tähenda seaduse ja määruste normide kopeerimist haldusaktis, vaid isikule

arusaadavaks tegemist. Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat

mõistaks, miks otsus nii tehti.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110,

p 18). Eeltoodust lähtuvalt tuleks vastustajal astuda samme, et juba esialgne otsus oleks

nõuetekohaselt põhjendatud, mitte ei asuta alles vaidemenetluses põhjendamispuudusi

kõrvaldama.

13. Tallinna Ringkonnakohus on märkinud, et kuigi vastustajal on töövõime hindamisel

kahtlemata teatav hindamisruum, ei ole sellele vaatamata tegemist kaalutlusotsusega, vaid

tuvastava haldusaktiga, mille põhjendamisvigadel ei ole samavõrra määravat tähendust

(Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16). Käesoleval juhul leiab kohus,

et ülal viidatud põhjendamispuudused ei tingi Eesti Töötukassa 27.01.2021 otsuse tühistamist,

kuivõrd põhjendamispuudused on kõrvaldatud vaidemenetluses ja kohtumenetluses (HMS §

58). Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses

esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest

haldusakti andmisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15 ja

seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul on kohus veendunud, et vaideotsuses ja

kohtumenetluses esitatud kaalutlustest lähtus vastustaja ka 27.01.2021 töövõime hindamise

otsuse tegemisel. Seetõttu analüüsib kohus alljärgnevalt, kas 27.01.2021 otsus oli ka sisuliselt

õiguspärane. Juhul, kui 27.01.2021 otsus on sisuliselt õigusvastane, siis kuulub see

1 Kättesaadav elektrooniliselt: https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf

3-21-842

8(10)

tühistamisele. Küll aga ainuüksi formaalsed puudused ei too kaasa haldusakti tühistamist (HMS

§ 58).

14. Riigikohus on selgitanud, et halduskohtu pädevuses on tuvastada asjaolud, millest sõltub

haldusakti õiguspärasus; muuhulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses

tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse

koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel)

(Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24).

15. TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §

5 lg 2). Isikul ei ole töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1). Töötukassa hindab isiku töövõimet,

kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi

eksperte (TVTS § 7 lg 1). Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste

andmete alusel: 1) taotluses olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele

erinevates valdkondades ja võtmetegevustes); 2) TVTS § 7 lg-s 5 sätestatud andmed (TIS-i

kantud taotleja terviseandmed); 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral

andmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt

eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1).

16. Asja materjalist nähtub, et kaebaja 18.01.2021 taotluse lahendamiseks on koostanud

eksperdiarvamuse Kivimäe Perearstikeskus OÜ ekspertarst dr Anneli Virks (vt vastustaja

09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3). Nimetatud eksperdiarvamuses on ekspertarst leidnud

järgmist: „Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

episoodilised ja paroksüsmaalsed e äkkhootised häired; alumiste hingamisteede kroonilised

haigused. Taotleja kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite

kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud

piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates.“ (vt

vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3, lk 7). Samas on ekspertarst lisanud lahtrisse

„Märkused valdkonna hinnangute kohta“ järgmist: „Kuna taotleja ei kasuta astma püsiravi, ei

saa tema piirangud olla mõõdukad. Ast[m]a ravimid ostnud 11.01.2021 (enne seda 2021) Lisaks

11.01.2021 spirograafia kerge obstruktsioon. Peavaludele neuroloog 17.12.2020 ordineerinud

profülaktiliselt cinarizin 25mgx2 25 päevaks. Taotleja sõnul sellest peavalud. Migreeni

profülaktikaks on teisigi ravimeid, nende kasutamisel peaks peavalude sagedus oluliselt

vähenema. Piirangutes muudatusi ei teinud.“ (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa

3, lk 3). Eelnevast nähtub, et ekspertarst A. Virks on kaebaja töövõime hindamisel võtnud

arvesse, et kaebajal on diagnoositud segatüüpi astma (J45.8) ning leidnud, et see on peamine

piiranguid põhjustav diagnoos (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3, lk 7), kuid

viidanud ka kaebajal esinevale migreenile ning selgitanud, et migreeni profülaktikaks on ka

teisi ravimeid, mis peaks peavalude sagedust oluliselt vähendama (vt vastustaja 09.07.2021

menetlusdokumendi lisa 3, lk 3). Allergiate osas kemikaalide suhtes on ekspertarst märkinud,

et kemikaalide allergiate kohta TIS-is info puudub aga suurenenud vastuvõtlikkus

kemikaalidele on võimalik (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3, lk 7). Ka TIS-

st nähtub pulmonoloogi Jana Orgla 28.11.2019 sissekandest (haigusjuhtum nr 20191128-

453895), et kliiniline diagnoos on astma, segatüüpi astma; J45.8 ning anamneesis astma,

allergia test positiivne koera, kassi, tolmulesta, heinte suhtes; püsiraviks määratud Seretid D

50/250mcgx2 (vt vastustaja 31.01.2022 menetlusdokumendi lisa 1).

17. Kohtu hinnangul on ekspertarst dr A. Virks võtnud arvesse TIS-is sisalduvaid andmeid,

kõrvutades neid kaebaja poolt terviseseisundile antud hinnanguga. Seejuures ei nähtu, et

3-21-842

9(10)

vastustaja oleks mõned andmed tähelepanuta või arvestamata jätnud. Seda ei väida ka kaebaja.

Eksperdiarvamusest nähtub, millised andmed on ekspertarst A. Virks arvesse võtnud (vt

vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3, lk 2).

18. Ekspertarsti A. Virksi antud hinnanguga on nõustunud ka töötukassa ekspertarst dr L. Aug,

kes on leidnud järgmist: „TTO ekspertarst on migreeni esinemist arvestanud liikumise

valdkonna hindamisel ja piirangute raskusastmed õigesti määratlenud. Migreen on veresoonte

ja närvide viis reageerida välistele ärritustele. See on üks tavalisemaid peavalu tüüpe, krooniline

haigus, mis avaldub enamasti pärast pingelangust ja selle eripäraks on asjaolu, et

peavaluhoogude vahelisel perioodil on inimene täiesti terve st tal ei esine mingeid

tegutsemispiiranguid. Haigust iseloomustab see, et mida vanemaks inimene saab, seda

harvemaks hood tavaliselt jäävad. Migreeni põeb kaebaja aastaid ning alates 2005. aastast alates

kasutab spetsiifilisi hooravimeid. Kaebaja on korduvalt käinud eriarsti (neuroloog) vastuvõtul,

neuroloogilisi ärajäämanähte ei ole tuvastatud. Viimati käis kaebaja neuroloog Erve Kõusaare

vastuvõtul detsembris 2020 ja 17.12.2021 epikriisi kohaselt esinevad peavalud viimasel ajal 1-

2 korda kuus ning leevenevad spetsiifilise hooravimi (triptaan) järgselt umbes tunni aja jooksul.

Neuroloog nõustas kaebajat ning andis soovitused töö valikuks (valida töö, kus on vähem

vastutust ja pingeid). Arvestades hoogude esinemise sagedust on töövõime hindamise

metoodika kohaselt tegemist kerge piiranguga (piirang hinnatakse kergeks, kui see ei sega väga

igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25%

ajast).“ (vt vastustaja 31.01.2022 menetlusdokumendi lisa 1, lk 2). Seoses allergiatest

kemikaalide suhtes märgib töötukassa ekspertarst dr L. Aug järgmist: „Kemikaalide allergiate

kohta TIS-is info puudub, kuigi suurenenud tundlikkust kemikaalidele ei saa täielikult välistada.

TIS-i andmetel ei ole kaebajal esinenud tõsiseid ega eluohtlikke allergilisi reaktsioone

(anafülaktsiat). Allergia esinemine iseenesest ei mõjuta töövõime ulatust määral, et töötamine

oleks osaliselt takistatud, kuid kindlasti tuleb seda asjaolu arvestada töökoha valikul ja

töötingimuste kohandamisel.“ (vt vastustaja 31.01.2022 menetlusdokumendi lisa 1, lk 2).

19. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab,

et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning

ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule2.

Ekspertarsti A. Virks poolt 27.01.2021 koostatud eksperdiarvamuses on leitud, et piirang

liikumise valdkonnas võtmetegevuses liikumine eri tasapindadel on tõenäoliselt paraneva

kuluga (regulaarse ravimite kasutamisega peaks töövõime taastuma) ning taotleja on osaliselt

piiranguga kohanenud, kuivõrd astma ravimite kasutamine pole pidev (vt vastustaja 09.07.2021

menetlusdokumendi lisa 3, lk 3). Ka töötukassa ekspertarst dr L. Aug on oma arvamuse

kokkuvõttes leidnud, et kaebajal migreeni esinemine ei mõjuta töövõimet määral, et oleks

tuvastatav osaline töövõime, sest haigus ei põhjusta püsivaid tegutsemispiiranguid hoovälisel

ajal, kaebajal esinevad peavaluhood harva ja alluvad hästi spetsiifilisele hooravile; harva

esinevate peavaluhoogude tõttu ei ole vajanud püsivat ennetusravi (vt vastustaja 31.01.2022

menetlusdokumendi lisa 1, lk 3).

20. Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi taotleja hinnang oma terviseseisundile on oluline,

siiski peab see hinnang saama kinnitust TIS-is sisalduvate objektiivsete andmetega

(tervishoiuteenuse osutaja sissekannetest)3.

21. Asjaolu, et kaebajal esinesid kõrvaltoimed tablettide „Stugeron“ kasutamisest ei nähtu TIS-

st (vt vastustaja 31.01.2021 menetlusdokument). Lisaks on töötukassa ekspertarst dr L. Aug

märkinud kaebaja sellesisulise väite osas järgmist: „Kaebajal on diagnoositud migreen, mis

2 Metoodika, lk 7.

3 Vt Metoodika, lk-d 7 ja 12.

3-21-842

10(10)

kliiniliselt väljendub hootiste peavaludega ning ravim „Stugeron“ on näidustatud migreeni

profülaktikas. Samas Ravimiameti ravimregistris nähtuva eelnimetatud ravimi omaduste

kokkuvõttes ei ole kõrvaltoimete loetelus peavalu ära toodud. Ei ole võimalik selgelt eristada

peavalude seost kasutatud ravimite tarvitamisega, kuid individuaalsed eripärad võivad esineda

ning migreeni profülaktikas on võimalik sel juhul kasutada teisi ravimeid.“ (vt vastustaja

09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 8, lk 2). Samas ei ole TIS-s ka andmeid osas, et kaebajale

mingi muu ravim oleks vastunäidustatud või ei sobiks, ehk teisisõnu ei ole ka olukorda, kus

objektiivsed andmed kinnitaks, et tegemist on ainuvõimaliku kaebajale sobiva ravimiga.

22. Seega ülaltoodud kokkuvõtteks ei nähtu kohtule asjas esitatud tõenditest, et

eksperdiarvamuse koostajad oleksid TIS andmeid kasutanud ebaõigesti.

23. Määruse nr 39 § 8 lg 6 kohaselt tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime

hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas

osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute

raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud

arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku

töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem

(määrus nr 39 § 8 lg 5).

24. Käesoleval juhul hindas ekspertarst 27.01.2021 eksperdiarvamuses liikumise valdkonnas

piirangu kergeks, arvväärtusega 1 (määrus nr 39 § 6 lg 3 p 2) ning muudes valdkondades

arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud; määrus nr 39 § 6 lg 3 p 1). Esmalt puudub vaidlus

selles, et vastustaja on tuvastanud kaebajal kerge piirangu liikumise valdkonnas. Teiseks ei ole

vaidlust osas, et võtmetegevuste piirangute arvväärtuste summa on väiksem kui neli, mistõttu

on vastustaja õiguspäraselt järeldanud, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole. Seejuures nähtub

TIS-i andmetest, et kaebajale on neuroloog andnud juhiseid töökoha valikul (valida töö, kus

vähem vastutust ja pingeid; vt vastustaja 31.01.2022 menetlusdokumendi lisa 1, lk 7)) ning ka

27.01.2021 eksperdiarvamuses on soovitatud migreeni tõttu valida pigem väiksemat vaimset

pinget nõudev töö; samuti ei sobi töö, kus vajalik pikemate vahemaade läbimine (vt vastustaja

09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3, lk 7). Nagu vastustaja on asjakohaselt selgitanud, siis

töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult

konkreetsele ametikohale sobivusega ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke

töötamise valdkondi, samuti seda, et sobimatuid töövõtteid ja –tingimusi on võimalik vältida.

25. Ülaltoodust lähtuvalt on vaidlusalused otsused materiaalselt õiguspärased, mistõttu tuleb

jätta kaebus rahuldamata. Kuivõrd tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka

kohustamisnõue.

26. HKMS § 108 lg 61 kohaselt võib vastustaja kanda jätta tühistamiskaebuse esitamisega

seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega

haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu

hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et

vaidlusalune 27.01.2021 otsus nr TVH/21/005358 on oluliste põhjendamispuudustega, kuid

need puudused on kõrvaldatud vaide- ja kohtumenetluses. Seetõttu jäävad menetluskulud

vastustaja kanda. Käesoleval juhul on kaebus riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 22 lg 2 p 2).

Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad kaebaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Asendada avaldatavas otsuses kaebaja

nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)