2-19-6182/61 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

18. veebruar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-6182

Tsiviilasi

Osaühing Tankud hagi OÜ Hexanor (pankrotis)

pankrotihaldur

Martin

Krupp

vastu

nõude

tunnustamiseks OÜ Hexanor pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Osaühing Tankud (registrikood 10954060,

asukoht Masina 20, 10144 Tallinn), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo

Sirel & Partnerid, e-post: menetlus@sirel.com)

Kostja: OÜ Hexanor (pankrotis, registrikood 11156277)

pankrotihaldur

Martin

Krupp

(e-post:

martin@cavere.ee),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Marko Kaevando ja vandeadvokaat Grete

Tark

(Kaevando

&

Partnerid,

e-post:

menetlus@mklaw.ee)

Kohtuistung

30.11.2021

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-

Kaspar Sepper

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko

Kaevando

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta Osaühing Tankud hagi OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp

vastu nõude tunnustamiseks OÜ Hexanor pankrotimenetluses rahuldamata.

2. Lugeda hageja poolt tasutud kostja menetluskulude tagatissumma tähtaegselt tasutuks.

3. Jätta kostja taotlused asja läbivaatamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud hageja kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes

2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hagi nõue ja asjaolud

1. Hageja Osaühing Tankud esitas 22.04.2019 Harju Maakohtule hagi nõude tunnustamiseks

OÜ Hexanor pankrotimenetluses. OÜ Hexanor pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu

17.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-18-11704 ning hageja esitas 08.11.2018

pankrotihaldurile nõudeavalduse. 19.03.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas

nõudele vastuväite pankrotihaldur.

2. Osaühing XXX võõrandas 29.10.2007 lepingu järgi hagejale võlgniku vastu oleva nõude

summas 16 540 000 eesti krooni ning Hexanori osa. Tehingu hind 71 730 000 Eesti krooni

tuli tasuda kolmes osas, 9 320 000 krooni tuli notari deposiitkontole tasuda, 50 000 000

krooni tuli tasuda pärast seda, kui oli täidetud lepingu punktist 4.3.1. märgitud tingimused.

Lepingu punkt 4.5 alusel pidi 12 410 000 krooni Osaühingule XXX tasuma hiljemalt

31.03.2009, kui on täidetud lepingu punktides 4.3.1. ja 4.3.2 nimetatud tingimused.

29.10.2007 sõlmisid Osaühing XXX ja võlgnik käenduslepingu, millega Hexanor käendas

kõiki Osaühing XXX nõudeid, mis tal tekivad hageja, A või B vastu seoses 29.10.2007

sõlmitud lepinguga. 15.04.2008 oli kinnisasi võõrandamata ja 50 000 000 krooni tasumata.

Võlgnik oli veendunud, et tal õnnestub kinnissajad võõrandada ja kohustused täita.

15.04.2008 ei osatud majanduskriisi ette näha. Seda arvesse võttes sõlmisid Osaühing XXX,

hageja, B ja A 15.04.2008 kokkuleppe, et Osaühing XXX ei nõua Hexanorilt lepingu

punktis 4.5 märgitud 12 410 000 krooni tasumist ja annab Hexanorile 10 aastase tähtaja

50 000 000 krooni tasumiseks. Seega pidi ostuhinnast tasuma mitte algselt kokkulepitu järgi

62 410 000, vaid 50 000. Hexanor vabanes selle kokkuleppega 12 410 000 krooni suurusest

kohustusest.

3. Osaühing XXX ja OÜ YYY sõlmisid 12.05.2008 nõude loovutamise lepingu. Osaühing

XXX loovutas 15.04.2008 kokkuleppest tuleneva tingimusliku nõude põhisummas

3 195 582.43 eurot solidaarvõlgnike hageja, Hexanor, B ja A vastu.

4. OÜ YYY ja OÜ QQQ sõlmisid 08.03.2011 nõude loovutamise lepingu, millega loovutati

nõuded OÜ -le QQQ. 08.03.2011 sõlmisid OÜ QQQ ja hageja nõude loovutamise lepingu.

15.04.2008 kokkuleppest tulenevat kohustust ei ole täidetud. Võlgnevus on fikseeritud

15.04.2008 kokkuleppes ja see on 3 195 582.43 eurot. Viivise summa on kokku 1 477

9556.87 eurot. Hageja palub hagi rahuldada ja tunnustada Osaühing Tankud nõuet OÜ

Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluses summas 4 673 539.3 eurot PankrS § 153 lg 1

punktis 2 sätestatud rahuldamisjärgus ja jätta menetluskulud võlgniku kanda.

24.05.2021 esitas hageja täiendavad asjaolud, 15.04.2008 kokkuleppe puhul on tegemist

konstitutsioonile võlatunnistusega, millega loodi iseseisev kohustus kõigile osapooltele.

Hageja nõue tulenev 15.04.2008 kokkuleppest, millest tuleneva nõude ainult Hexanor OÜ

(pankrotis) vastu sai loovutuse kaudu, mitte teiste osapoolte vastu. Kokkulepet ei saa

käsitleda lepingu muudatusena, vaid iseseisva kokkuleppena, mille ajalugu ulatub

29.10.2007 tehinguni. Hexanor OÜ-l ei tekkinud 29.10.2007 tehingust raha maksmise

kohustust kuid ta pidi võõrandama kinnistud. Hexanor OÜ (pankrotis) käendas oma

emaettevõtja laenu ja võlgnik ning hageja moodustasid ÄS § 6 lg 3 mõistes kontserni.

15.04.2008 oli hageja võlgniku ainuosanik.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et võlgnikul ei tekkinud 29.10.2007

notariaalse lepingu alusel kohustusi. OÜ XXX müüs hagejale võlgniku osa hinnaga 71,73

miljonit krooni, 12,41 miljoni krooni täitmise eest vastutasid käendajatena, lepingu punkt

7.1 järgi, B ja A, võlgnik ei võtnud 29.10.2007 lepinguga OÜ XXX ees mingeid kohustusi.

Võlgnikul ei tekkinud kohustusi käenduslepingu alusel, kuna see on tühine vorminõude

rikkumise tõttu ning kohustusi TsÜS § 84 lg 1 järgi ei tulene. 29.10.2007 sõlmitud

notariaalne leping sisaldas osa müügilepingust, mis sõlmiti vastavalt ÄS § 149 lg 4

notariaalses vormis. VÕS § 11 lg 3 kohaselt, tulnuks ka käendusleping notariaalses vormis

sõlmida. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-141-14 märkinud, et kui lepingu notariaalse

tõestamise nõue on kehtestatud lepingupoole kaitseks, on selle nõude rikkumise tagajärjeks

tehingu tühisus. Hageja kohustuste käendamine võlgniku poolt on vastuolus ÄS § 159 lg 1

p 1,3 ja 4 ja lg 3 tulenenud tagatiste andmise keeluga.

Hageja omas kuni 29.10.2007 lepingu sõlmimiseni võlgnikus 50% suurust osalust ja

omandas selle lepingu alusel ka ülejäänud osaluse. Võlgnik pidi käenduslepingu järgi

hakkama tagama tema enda ainuosaniku kohustuste täitmist OÜ XXX ees, mida hageja oli

võtnud võlgniku osa omandamiseks. Samuti B ja A kohustuste täitmist, kes olid 29.10.2007

seisuga juhatuse liikmed. Tõenäoline on, et notar keeldus sellist kokkulepet 29.10.2007

lepingus tõestamast.

6. Võlgniku kohustuste tekkimise aluseks ei saa olla 15.04.2008 kokkulepe, kuna see on tühine

vorminõude rikkumise tõttu. 15.04.2008 kokkulepet tuleb käsitleda 29.10.2007 notariaalse

lepingu muutmise lepinguna, sest muudeti ostuhinna tasumise korda ja hinna suurust.

Ostuhinna 62,41 miljoni krooni asemel tuli tasuda OÜ-le XXX 50 miljonit krooni. TsÜS §

77 lg 3 kohaselt saab seadusega ettenähtud tehingut muuta samas vormis. Hageja väide, et

kokkulepe oli võlgnikule kasulik on ebaoluline ja meelevaldne. 29.10.2007 notariaalsest

lepingust tulenevad kohustused oleks pidanud täitma hageja, kohustus OÜ XXX ees, mis ei

oleks 29.10.2007 lepingu p 4.3 sätestatud tingimusi arvestades kunagi sissenõutavaks

muutunud, muudeti 15.04.2008 kokkuleppega sissenõutavaks. Hageja ei olnud väidetavat

nõuet kostja vastu kehtivalt omandanud. Kõik nõude loovutamise lepingud on tühised TsÜS

§ 83 lg 1 seaduses sätestatud vorminõuete rikkumise tõttu, sest need tulnuks sõlmida VÕS

§ 11 lg 3 järgi notariaalselt. Nõude loovutamise korral saab võlgnik vastuväiteid esitada ka

juhul, kui talle sellest teavitati. OÜ QQQ ja hageja vahel 08.03.2011 sõlmitud nõude

loovutamise lepingul ei saa olla mingit õiguslikku tagajärge, sest lepingu punktide 1.1, 1.3

ja 1.4 kohaselt pidi OÜ QQQ loovutama hagejale nõude üksnes võlgniku vastu, mitte aga

teiste 15.04.2008 kokkuleppe järgsete võlgnike vastu. Kostja leiab, et selline loovutamine

ei ole võimalik. Kui oleks kehtivalt nõuded omandatud, oleks saanud vastavad nõuded

loovutada hagejale üksnes kõigi solidaarvõlgnike, ka hageja, B ja A suhtes. Sellisel juhul

oleksid kõnealustest lepingutest tulenevad nõuded igal juhul lõppenud. Põhikohustus on

lõppenud VÕS § 206 lg 1 alusel poolte kokkulangemisega, kuna hageja oleks omandanud

nõude iseenda vastu.

7. Hageja poolt nõude esitamine võlgniku kui käendaja vastu on vastuolus hea usu

põhimõttega. Hea usu põhimõtte rikkumine seisneb selles, et samade füüsiliste isikute B ja

A kontrolli all tegutsenud hageja ja võlgnik ja teised äriühingud on sõlminud teadlikult

ebaseaduslikke tehinguid. Võetud on suuremahulisi kohustusi samade isikute kontrolli all

tegutsevate võlausaldajate ees, mille abil kontrollida võlgniku pankrotimenetlust. Hageja ja

võlgnik on tütar - ja emafirma, kelle lõplikuks kasusaajateks on B ja A.

Hageja, kelle eesmärgiks on kasumi teenimine osanikele, püüab saada võlgniku

pankrotivarast raha tuginedes käenduslepingule, mille sõlmimisega rikkus samaaegselt

hageja osanikuks olnud A võlgniku juhatuse liikme kohustusi. Kui eeldada, et hageja on

kehtivalt omandanud OÜ-le XXX kuulunud nõude võlgniku vastu, tähendab selle esitamine

sisuliselt seda, et hageja tugineb iseenda, kui põhivõlgniku kohustuse rikkumisele.

29.10.2007 lepingust tulenevad nõuded ei ole kajastatud ühegi äriühingu aruandes.

Sarnastel asjaoludel on võlgnikuga seostud isikud esitanud pankrotimenetluses teisigi

nõudeid.

8. Hageja ja tema juhatuse liige W on oma tegevusega suurendanud viivise suurenemise.

Puudub teave, et ta oleks astunud mingeid samme enne pankrotimenetlust võla

sissenõudmiseks. Mõlema, nii võlgniku kui hageja, puhul pidanuks enne põhinõude

sissenõutavaks muutumist juba pankrotiavaldus olema esitatud. Kostja esitab ka viivise osas

vähendamise taotluse VÕS § 113 lg 8 alusel. Kokkuleppe p 3 kohane viivis 0, 25% ületab

seadusjärgset viivisemäära enam kui 10 korda, mis on ebamõistlikult suur VÕS § 162 lg 1

tähenduses. Hagi rahuldamise korral tekib võlgnikul nõudeõigus hageja vastu, mida on

võimalik tasaarvestada. Kui nõuet tunnustada, muutub sellega sissenõutavaks ÄS § 159 lg

4 teisest lausest tulenev kahju nõue hageja vastu.

Võlgnikul on hageja vastu nõue hageja kohustuste tagamiseks 02.11.2007 antud käendusest

2 010 767.48 eurot. Võlgnik käendas hageja kohustuste täitmist Tallinna Äripanga AS ees.

Sellest laenulepingust on täidetud kohustusi võlgniku vara arvelt 127 823.30 eurot. VÕS §

152 lg 1 alusel läks nõue üle võlgnikule. OY EEE poolt 22.12.2017 ülevõetud kohustuste

puhul on tegemist OÜ Tankud kohustusega, tasu 1 152 643.36 eurot nende ülevõtmise eest

pidi maksma aga võlgnik.

Kohtu põhjendused

9. Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt,

asub seisukohale, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud, ning hagi tuleb jätta

rahuldamata.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele. Harju Maakohus on 17.06.2019 määrusega kohustanud

Osaühing Tankud tasuma kostja menetluskulude katteks tagatist summas 2 000 eurot.

11. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet,

selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või

pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu

on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja

kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks

võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi

võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse

tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146

lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1)

pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2)

muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid

tunnustatud nõuded.

12. Seega, hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv

ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks

esitatud tähtaegselt. Hagi on kohtusse esitatud 22.04.2019.

13. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel,

mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg

1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2

kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

14. Vaidlustamata asjaolud, millest maakohus saab asja lahendamisel lähtuda:

• 17.10.2018 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku OÜ

Hexanor pankroti;

• hageja Osaühing Tankud esitas 08.11.2018 pankrotihaldurile nõudeavalduse,

milles taotles oma nõude tunnustamist summas 4 673 539,3 eurot;

• hageja nõudele esitas 19.03.2019 võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul täies

ulatuses vastuväite võlgniku pankrotihaldur.

15. Kohus juhindub antud asjas VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud

täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS §

100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine

või

mittenõuetekohane

täitmine,

sealhulgas

täitmisega

viivitamine.

Pankrotimenetluses peab haldurile esitatava nõude suurust ja alust tõendama nõude esitaja.

TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et

põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud

isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida

ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis,

muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

16. Hageja on pankrotihaldurile ja kohtule oma nõude tõendamiseks esitanud dokumentaalsed

tõendid, 29.10.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepingu, osaühingu osa müügilepingu ja

käenduslepingu, 15.04.2008 sõlmitud kokkuleppe, 12.05.2008, 08.03.2011 ja 08.03.2011

sõlmitud nõude loovutamise lepingud. Kohus lähtub nimetatud dokumentaalsetest

tõenditest asjaoludele hinnangu andmisel.

17. Kohus on 01.05.2019 määrusega hagi menetlusse võtnud. Kostja on kohtule esitanud

taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ja taotluse menetluskulude tagatise saamiseks. Kostja

on seisukohal, et võlausaldajate üldkoosolek toimus 19.03.2019 ning hagi võib esitada ühe

kuu jooksul. Kostja lähtub TsÜS § 136 lg-st 3, mis näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine

on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval.

Kostja tugineb Riigikohtu lahendile 2-17-7745 ja leiab, et tähtaeg möödus 19.03.2019 kell

24.00. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 alusel jätta läbivaatamata. Kohus

lähtub TsÜS § 135 lg-st 1, mil tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle

kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Kui

tähtpäev satub puhkepäevale, loetakse tähtpäev TsMS § 136 lg 8 kohaselt saabunuks

puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Käesoleval juhul saabus tähtpäev

nädalavahetusel ja hagi esitati esmaspäevasel päeval. Hageja on hagi esitanud 22.04.2019,

esmaspäeval, ehk esimesel tööpäeval, mis järgnes puhkepäevadele, kuhu jäi hagi esitamise

tähtpäev. Taotlus asja läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata.

18. Harju Maakohus määras 17.06.2019 määrusega tagatise summaks 2000 eurot. Kostja leidis,

et hagi tuleb jätta läbivaatamata, sest tagatissumma tasuti mitte 12.08.2019, vaid

15.08.2019. Hageja taotles tähtaja ennistamist seoses puhkusel viibimisega. Kohus leiab, et

hagi läbivaatamata jätmiseks alus puudub. Hageja on vastavasisulise taotluse tähtaja

pikendamiseks esitanud ja seda põhjendanud puhkusel viibimisega. Arvestades asjaolu, et

tegemist on äriühinguga, kus maksetoimingute tegemiseks peab olema selleks õigustatud

isik, tuleb tähtaega pikendada ja lugeda tagatissumma tasutuks. Kohus võib TsMS § 64 lg

1 kohaselt tema määratud tähtaega põhistatud avalduse alusel pikendada. Seega tuleb

tähtaega pikendada ja lugeda tagatissumma tasutuks tähtaegselt. Taotlus asja läbivaatamata

jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus lahendab taotlused TsMS § 442 lg 5 kohaselt

kohtuotsusega selle resolutsioonis, kuivõrd menetluse kestel on seisukoht võtmata.

19. Kostja on seisukohal, et 29.10.2007 võlgniku ja OÜ XXX vahel sõlmitud käendusleping,

millega võlgnik, kelle osa omandati, käendas ise kõiki OÜ XXX nõudeid, mis OÜ-l XXX

tekivad võlausaldaja, B ja A vastu seoses 29.10.2007 sõlmitud lepinguga. Need on

loovutatud OÜ- le YYY, seejärel OÜ-le QQQ ja lõplikult OÜ-le Tankud (võlgniku

ainuosanik). Kostja leiab, et nõue on lõppenud kokkulangemisega. Kokkuvõtvalt leiab

kostja, et võlgnikul ei tekkinud 29.10.2007 notariaalse kokkuleppe alusel kohustusi,

käendusleping ja 15.04.2008 kokkulepe on tühised vorminõuete rikkumise tõttu, hageja ei

ole läbi loovutuste nõuet kehtivalt omandanud, nõude esitamine on vastuolus hea usu

põhimõttega ning alternatiivselt nõue olemasolul tuleks see tasaarvestada võlgniku nõudega

hageja vastu.

20. Esmalt märgib kohus, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et 29.10.2007 lepingust tulenevad

nõuded oleks kajastatud läbi mitmete loovutuste väidetava nõude saanud äriühingute

raamatupidamise dokumentides. Kostja on sellele asjaolule menetluse kestel viidanud,

tuues esile, et nõude eesmärk võib olla saada positsiooni võlgniku pankrotimenetluses,

arvestades äriühingute seotust ühingu juhtisikutega. 24.08.2021 kohtu korraldaval istungil

leidis hageja esindaja, et asjaolu, et ühes aruandes on see tehing kajastamata, ei tõenda, et

üheski ei ole. Samas ei ole kinnitavaid tõendeid esitanud. Käesolevas menetluses ei ole küll

eesmärgiks hagis toodud tehingute eesmärgi hindamine, kuid ebatõenäoline ja põhistamata

on tehingute järjestus ja sisu arvestades võimalikku ettevõtlustegevust. Kohtu hinnangul,

kui ei ole need õigused ja kohustused kajastatud teistes tõendites, näiteks raamatupidamises,

on see üks osa tõendite kogumis hindamises. Kohtule esitatud menetlusosaliste avaldused

asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed TsMS § 328 lg 1 kohaselt.

21. Pankrotihaldur tegutseb pankrotimenetluses võlgniku eest ja nimel PankrS § 35 lg 1 p 2

alusel. Seega on OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotihalduril kostjana käesolevas menetluses

õigus esitada kõik käendaja vastuväited pankrotimenetluses esitatud nõuetele. VÕS § 149

lg 1 alusel võib käendaja esitada kõik vastuväited, mis on nõudele põhivõlgnikul ka siis, kui

põhivõlgnik nõuetele vastu ei vaidle. Käendaja vastutuse suuruse osas tuleb lähtuda VÕS §

145 lg 5 sätetest, mille kohaselt kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad

käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud

tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui

võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem. VÕS § 149 lg 5 järgi on käendajal

õigus nõuda kohustuse täitmist pandiõiguse arvelt. VÕS § 145 lg 1 ja VÕS § 162 lg 1 järgi

on käendajal õigus nõuda leppetrahvi ja viivise vähendamist. Kohus lähtub hagimenetluses

TsMS § 5 kohaselt poolte väidetest ja vastuväidetest. Kostja väitel on 29.10.2007 sõlmitud

käendusleping tühine vorminõuete rikkumise tõttu. Lepingust nähtuvalt Hexanor OÜ

(pankrotis) ei võtnud 29.10.2007 notariaalse lepinguga kohustust tagada hageja kohustuste

täitmist OÜ XXX ees. 29.10.2997 käenduslepingu p 1 järgi kohustus võlgnik käendajana

tagama OÜ XXX kõiki nõudeid, mis tekivad OÜ NNN, A või B ees. VÕS § 11 lg 3 kohaselt,

kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste

ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või

kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käendusleping,

millega võlgnik kohustus käendama 29.10.2007 osa müügilepingust tulenevaid hageja

kohustusi OÜ XXX ees oleks pidanud viidatud sättest tulenevalt olema notariaalselt

sõlmitud. Kohtule esitatud käendusleping ei ole seega vorminõutele vastav. Hageja viide

hea usu põhimõttele ei ole kohaldatav ega muuda vorminõuet. Samuti on ebausutav, miks

sõlmiti 29.10.2007 notariaalne leping ning sama ajal eraldi käendusleping. (tlk 25, Ikd).

Käenduslepingu sõlmimisega on rikutud ka ÄS § 159 lg 1 punktide 1, 3 ja 4 ning lg 3

nõudeid. VÕS § 159 lg 5 järgi kohaldatakse laenukeeldu ka muudele samaväärsetele

majandustehingutele. Antud tehinguga asus võlgnik tagama oma ainuosaniku ehk hageja

kohustust kolmanda isiku ees, mille hageja oli võtnud seoses võlgniku osa omandamisega.

22. Kostja leiab, et 15.04.2008 sõlmitud kokkuleppega muudeti 29.10.2007 (tlk 18, Ikd)

notariaalses lepingus märgitud müügihinda ja tasumise tähtaega, see ei ole võlatunnistus.

Hageja leiab, et see kokkulepe oli suunatud uute õiguste ja kohustuste tekkimisele.

15.04.2018 kokkulepe (tlk 26, Ikd) on sõlmitud OÜ XXX, keda esindas juhatuse liige L,

OÜ NNN, keda esindas juhatuse liige A, OÜ Hexanor, keda esindaja juhatuse liige B ja A

ja B vahel. Kokkuleppega välistati hagi ja pankrotiavalduse esitamine nimetatud isikute

vastu 29.10.2007 sõlmitud lepingutest, kui hiljemalt 15.04.2018 tasutakse OÜ-le XXX

50 000 000 krooni. 24.05.2021 menetlusdokumendi punktis 2.2.6 toodud asjaolude kohaselt

leiab hageja, et 15.04.2008 konstitutiivse kokkuleppega loodi eraldi iseseisev kohustus

kõigile osapooltele (tlk 159, pöördel, IIkd). Selle kokkuleppe alusel on hageja väidetel

vaidlusalune nõue esitatudki. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et isegi kui

käendusleping oleks tühine, ei oma see tähtsust 15.04.2008 kokkuleppe hindamisel. Kohus

ei nõustu ka selles, et vaid 15.04.2018 kokkulepe on hagi asjaoluna nõude aluseks iseseisva

kohustuse tekkimise alusena. Hageja väide, et tegemist oli uue iseseisva kohustuse loomine

läbi konstitutiivse võlatunnistuse, ei ole kooskõlas kokkuleppe punktidega 1 ja 2.

Kokkuleppe punktis 1 on kokkuleppe pooled esile toonud 29.10.2007 sõlmitud notariaalset

lepingut. Sõlmiti väidetav kokkulepe, mille järgi kohustub võlgnik tasuma võlausaldajatele

märgitud summa varasema lepingu alusel, millega loeti sellest lepingust tulenevad

kohustused täidetuks. See ei anna alust järeldada uue iseseisva kohustuse tekkimiseks. 15

23. 29.10.2007 sõlmitud käendusleping on tühine tulenevalt TsÜS § 83 lg 2 ja 84 lg 1

vorminõuete rikkumise tõttu. TsÜS § 77 lg 2 kui pooled on tehingu teinud teatud vormis,

kehtivad selle kohta seaduses sätestatud nõuded, lg 3 järgi saab seadusega ettenähtud vormis

tehtud tehingute muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud. Kui seaduses on

sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab lepingudokument olema kirjalikult

koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. 29.10.2007 käendusleping oleks

tulnud sõlmida notariaalselt tõestatud vormis, sest selle lepingu järgi käendas OÜ Hexanor

(pankrotis) notariaalselt tõestamisele kuulunud osa müügilepingust tulenevate Osaühing

Tankud kohustuste täitmist OÜ XXX ees.

24. Õige on kostja väide, et alles 24.05.2021 menetlusdokumendis on hageja asunud väitma, et

nõue tuleneb vaid 15.04.2008 kokkuleppest. 22.04.2019 kohtule esitatud hagiavalduses olid

asjaoludes esile toodud 29.10.2007 tehingud ja loovutuslepingud. Hagi elementideks on

TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt hagi faktilised asjaolud ja nõue. Hageja on ka ise

sõnastanud oma 24.05.2021 menetlusdokumendi täiendava seisukohana, seega lähtub

kohus ka 22.04.2019 hagiavalduses toodud asjaoludest. TsMS § 206 näeb ette hageja õiguse

muuta hagi alust või eset, käesoleval juhul ei ole hageja hagi asjaolusid muutnud ja kohus

lähtub ka 22.04.2022 esitatud hagiavalduse asjaoludest. Hagi muutmiseks ei peeta TsMS §

376 lg 4 p 1 kohaselt hagi faktiliste või õiguslike väidete laiendamist.

25. Seega on menetluse kestel tekkinud vaidlus täiendavalt selle üle, kas 15.04.2008 kokkulepe

on sõlmitud võlatunnistusena, ning kui on, kas konstitutiivsena või deklaratiivsena. VÕS §

30 lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et

lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.

Kohtu hinnangul on hageja kohustus ka tõendada oma väidet, et tegemist on konstitutiivse

võlatunnistusega. Kohtule esitatud tõenditest saab kogumis üheselt järeldada, et tegemist

on kokkuleppega, mis sõlmiti varasema lepingu muutmise eesmärgil. Vaidlusaluses

võlatunnistusena esitatud kokkuleppes viidatakse algsele kohustusele, nii notariaalselt

tõestatud kokkuleppele kui käenduslepingule. Samuti puudub kokkuleppes sõnaselge

märge, et oleks tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, see on määrava tähtsusega ja seda

on märkinud riigikohus lahendis 3-2-1-69-06, 3-2-1-162-13. Kohus viitab ka, et nimetatud

asjaolud on esile toodud pärast kostja vastuväiteid käesolevas menetluses. Seega hageja ei

ole tõendanud, et poolte tahe 15.04.2008 kokkuleppe sõlmimisel oli luua konstitutiivne

võlatunnistus ja kohus ei saa nõude tunnustamisel arvestada vaid selles kokkuleppes toodut.

26. Kostja on põhjendatult viidanud, et hageja ei ole hagi faktiliste asjaolude esiletoomises

olnud järjepidev. Nii näiteks on hageja hagiavalduses pidanud võlgnikku käendajaks

29.10.2007 käenduslepingu järgi, kokkuleppe alusel juba solidaarvõlgnikuks. Seega tuleb

kostjaga nõustuda, et tegemist ei ole võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, vaid kokkulepet

tuleb hinnata koos varasemate lepingutega 29.10.2007 sõlmitud notariaalse lepinguga ning

samal kuupäeval sõlmitud käenduslepinguga.

27. VÕS § 164 lg 1 ja 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 167 lg 1 järgi lähevad nõude

loovutusel üle ka nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest

tulenevad õigused ning VÕS § 167 lg 3 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele

võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Kostja väitel ei

ole hageja väidetavat nõuet võlgniku vastu kehtivalt omandanud, see on lihtkirjalik tehing

ning seotud vaid ühe isikuga solidaarvõlgnikest, samuti on käendus oma olemuselt

aktsessoorne. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei omandanud 08.03.2011 nõuet võlgniku

vastu. Käenduse aktsessoorsusest tulenevalt peab põhinõude võlausaldaja ja käenduse

võlausaldaja olema sama isik, käendusest tulenevat nõuet ei saa loovutada põhinõudeta.

Seega ei omandanud hageja 08.02.2011 lepingu alusel nõuet, sest OÜ QQQ ei saanud nõuet

loovutada eraldi 29.10.2007 lepingust.

28. Kostja on viidanud kokkulepetes osalenud isikute osas hea usu põhimõtte vastasele

tegutsemisele. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes

käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

29. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt nõude esitamine võlgniku, kui käendaja või

solidaarvõlgniku vastu on vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõtte rikkumine

seisneb ka selles, et samade füüsiliste isikute B ja A kontrolli all tegutsenud hageja ja

võlgnik ja teised äriühingud (loovutustes märgitud) äriühingud on sõlminud hagi asjaoludes

kirjeldatud tehinguid, mille majanduslikku eesmärki äriühingute huvides ei ole esile toodud.

Hageja ei ole asja sisulise arutamise käigus põhistanud, mis majanduslikul eesmärgil

sellised suuremahulised kohustused on võetud, teise isiku kohustuse käendamine,

võlgnikule väidetava kahjuliku tagajärje saabumine, kui hageja ei oleks kohustust XXX OÜ

ees täitnud Isegi juhul, kui võlgnik oli veendunud, et tal õnnestub kinnisasjad võõrandada.

Kostja on märkinud, et Osaühing Tankud ja võlgnik on tütar- ja emafirma, kelle lõplikuks

kasusaajateks on B ja A. Seda väidet ei ole hageja ümberlükanud, tuues esile, et tegemist

on kontserniga.

30. Kohus leiab, et vaidlusalused tehingud on tühised vorminõude rikkumise tõttu. Kui tehingu

suhtes kehtib vorminõue, peab sellele vastama tehing tervikuna ning hilisemaid

kokkuleppeid tuleb vaadelda ühtse tervikuna lähtudes 29.10.2007 lepingust. Seega hõlmab

lepingu puhul seadusest tulenev vorminõue kõiki pooltevahelisi kokkuleppeid, millest on

moodustunud lepingu sisu. Kokkulepe laieneb ka tagatistele ja kõrvalkohustustele,

loovutuste ja kohustuste muutmise kohta. Tehing tuleb muuta samas vormis TsÜS § 77 lg

3, teistsuguses vormis muudatuste tegemine on tühine ja leping kehtib algsel kujul. Esitades

pankrotimenetluses nõude, peab hageja suutma seda ka põhjendada ja esitades nõude

aluseks olevad dokumendid. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käesolevas menetluses hageja

nõue asja sisulise arutamise käigus tõendamist ei leidnud ning tuleb jätta tunnustamata.

Kohus ei pea vajalikuks hinnata kostja alternatiivseid vastuväiteid (tasaarvestus), mis on

seotud võimaliku hagi rahuldamisega, kuivõrd hagi jääb rahuldamata.

Menetluskulud

31. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

32. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas

kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

33. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik