2-16-7183/220 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-7183

Tsiviilasi

C hagi Osaühingu Shchukin house ja H vastu

dokumentide esitamise, kaasomandi lõpetamise ning

võlgnevuse ja viivise nõudes ning Z ja Schukin Gallery

Inc

vastu

võlgnevuse

ja

viivise

nõudes.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Osaühingu Shchukin house, H ja Z ühine määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja C (sündinud XX.XX.XXXX, elukoht XXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Anneli Aab ja

vandeadvokaat Aivar Pilv

Kostjad:

Osaühing Shchukin house (registrikood 12167834)

H (isikukood XXXXXXXXX)

Z (isikukood XXXXXXXXX)

Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Raivo

Laus ja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23. detsembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-7183

osas, millega maakohus:

• jättis Osaühingult Shchukin house ja H-lt solidaarselt C kasuks menetluskulude

hüvitisena välja mõistmata 7656,54 eurot Harju Maakohtu 16. augusti 2018. a

osaotsuses märgitud menetluskulude jaotuse alusel;

• mõistis Osaühingult Shchukin house, H-lt ja Z-lt solidaarselt C kasuks välja

menetluskulud 26 530,02 eurot ületavas osas Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli

2021. a otsuse resolutsiooni punkti 5.22 alusel;

• mõistis C-lt Osaühingu Shchukin house, H ja Z kasuks solidaarselt välja

menetluskulud 2429,10 eurot ületavas osas Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli

2021. a otsuse resolutsiooni punkti 5.22 alusel;

• jättis C-lt Osaühingu Shchukin house, H ja Z kasuks solidaarselt

menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 1338,21 eurot Harju Maakohtu 23.

jaanuari 2018. a määruses märgitud menetluskulude jaotuse alusel;

2 (17)

• jättis C-lt Osaühingu Shchukin house, H ja Z kasuks solidaarselt

menetluskulude

hüvitisena

välja

mõistmata

560 eurot

Tallinna

Ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni punkti 5.20 alusel; ning

• mõistis pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust

Osaühingult Shchukin house, H-lt ja Z-lt solidaarselt C kasuks välja

menetluskulud

22 202,71

eurot

ületavas

osas,

samuti

sellelt

viivise

väljamõistmise osas.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega:

• mõista C kasuks Osaühingult Shchukin house ja H-lt solidaarselt

menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja 7656,54 eurot Harju Maakohtu

16. augusti 2018. a osaotsuses märgitud menetluskulude jaotuse alusel ja

seadusjärgne viivis (võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras) sellelt summalt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni;

• jätta Osaühingult Shchukin house, H-lt ja Z-lt solidaarselt C kasuks välja

mõistmata

menetluskulud

26 530,02

eurot

ületavas

osas

Tallinna

Ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni punkti 5.22 alusel;

• jätta C-lt Osaühingu Shchukin house, H ja Z kasuks solidaarselt välja

mõistmata

menetluskulud

2429,10

eurot

ületavas

osas

Tallinna

Ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni punkti 5.22 alusel;

• mõista Osaühingu Shchukin house, H ja Z kasuks solidaarselt C-lt

menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja 1338,21 eurot Harju Maakohtu

23. jaanuari 2018. a määruses märgitud menetluskulude jaotuse alusel;

• mõista Osaühingu Shchukin house, H ja Z kasuks solidaarselt C-lt

menetluskulude

hüvitisena

täiendavalt

välja

560 eurot

Tallinna

Ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni punkti 5.20 alusel; ning

• jätta pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust

Osaühingult Shchukin house, H-lt ja Z-lt solidaarselt C kasuks välja mõistmata

menetluskulud 22 202,71 eurot ületavas osas, samuti jätta rahuldamata sellelt

viivise väljamõistmise nõue.

2. Harju Maakohtu 23. detsembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-7183 on jõustunud

osas, millega C menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldati osaliselt ning

C kasuks mõisteti välja menetluskulude hüvitamiseks kokku 27 862,10 eurot

(maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1).

3. Ülejäänud osas jätta tsiviilasjas nr 2-16-7183 tehtud Harju Maakohtu 23. detsembri

2021. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.

4. Rahuldada C määruskaebus osaliselt.

5. Rahuldada Osaühingu Shchukin house, H ja Z ühine määruskaebus osaliselt.

6. Lugeda määruse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

6.1. Rahuldada C menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

6.2. Määrata C menetluskulude suuruseks ja mõista Osaühingult Shchukin house

ja H-lt solidaarselt C kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 8005,98

eurot, samuti viivis nendelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

6.3. Määrata C menetluskulude suuruseks ja mõista Osaühingult Shchukin house,

H-lt ja Z-lt solidaarselt C kasuks välja menetluskulud 26 530,02 eurot.

3 (17)

6.4. Rahuldada

Osaühingu

Shchukin

house,

H

ja

Z

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

6.5. Määrata Osaühingu Shchukin house, H ja Z menetluskulude suuruseks ja

mõista C-lt Osaühingu Shchukin house, H ja Z kasuks solidaarselt välja

menetluskulud 4327,31 eurot.

6.6. Tasaarvestada

pooltelt

vastastikku

väljamõistetud

menetluskulud

(tervikresolutsiooni p-d 6.3 ja 6.5) ning tasaarvestuse tulemusena mõista

Osaühingult Shchukin house, H-lt ja Z-lt solidaarselt C kasuks

menetluskulude hüvitamiseks välja 22 202,71 eurot, samuti viivis nendelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

7. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetleti C (hageja) hagi Osaühingu Shchukin house (kostja I) ja H

(kostja II) vastu dokumentide esitamise, kaasomandi lõpetamise ning võlgnevuse ja viivise

nõudes ning Z (kostja III) (koos kostjad) ja Schukin Gallery Inc (kostja IV) vastu võlgnevuse

ja viivise nõudes.

Harju Maakohus võttis 23. jaanuari 2018. a määrusega vastu hagist osalise loobumise kostja I

suhtes ja lõpetas selles osas menetluse, jättis hagi osaliselt läbi vaatamata kostjate II–IV vastu

esitatud nõude osas ja lõpetas selles osas menetluse ning jättis menetluskulud nende nõuete osas

hageja kanda.

Harju Maakohus tegi 16. augustil 2018 osaotsuse, millega rahuldas hagi kostjate I–II vastu

dokumentide väljaandmiseks ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate I–II kanda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. mai 2019. a otsusega maakohtu osaotsuse muutmata ning

apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate I–II kanda. Riigikohus jättis 31. juuli 2019. a

määrusega kostjate I–II ühise kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Harju Maakohus rahuldas 18. jaanuari 2021. a otsusega hagi osaliselt ja jättis kostjate I–II

vastuhagi rahuldamata ning jättis 94,4% menetluskuludest solidaarselt kostjate I–III kanda ja

5,6% hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 8. juuli 2021. a otsusega maakohtu

otsuse osaliselt ning jättis hageja vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud hageja

kanda ning ülejäänud menetluskulud 91% osas solidaarselt kostjate I–III kanda ja 9% osas

hageja

kanda.

Riigikohus

jättis

3. novembri

2021. a

määrusega

kostjate

I–III

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostjate I–III

kanda.

2. Hageja esitas 16. juulil 2018 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad

hageja menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 10 484,34 eurot (käibemaksuta), hagi

tagamise määruse täitmisega seotud kuludes 3016,26 eurot, tasutud riigilõivudes kokku

summas 6900 eurot ja tõlkekuludes 4644,35 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi tegid hageja

lepingulised esindaja tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 6 tunni ja 50

minuti ulatuses ning tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 72 tunni ja 16

4 (17)

minuti ulatuses, samuti tegi Jaak Siim tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta) toiminguid 57

minuti ulatuses. Hageja esitas 7. detsembril 2020 maakohtule täiendava menetluskulude

nimekirja, mille järgi seisnevad hageja täiendavad menetluskulud lepingulise esindaja kuludes

11 195,67 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi tegid hageja lepingulised

esindajad tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 6 tunni ja 56 minuti

ulatuses, tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 1 tunni ja 18 minuti ulatuses

ja tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 57 tunni ulatuses ning Aleksandr

Tsemin tegi tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 3 tunni ja 15 minuti

ulatuses.

Hageja esitas 3. mail 2019 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad

hageja menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 270,83 eurot (käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirja järgi tegi hageja lepinguline esindaja tunnihinnaga 130 eurot

(käibemaksuta) toiminguid kokku 2 tunni ja 5 minuti ulatuses. Hageja esitas 10. juunil 2021

ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad hageja menetluskulud

lepingulise esindaja kuludes 2101,33 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivus 2700 eurot.

Menetluskulude nimekirja järgi tegi hageja lepinguline esindaja tunnihinnaga 160 eurot

(käibemaksuta) toiminguid kokku 13 tunni ja 8 minuti ulatuses.

Hageja esitas 2. oktoobril 2017 Riigikohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad

hageja menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 1402 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude

nimekirja järgi tegid hageja lepingulised esindajad tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta)

toiminguid kokku 2 tunni ja 50 minuti ulatuses ning tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta)

toiminguid kokku 7 tunni ja 44 minuti ulatuses. Hageja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane. Hageja on palunud ka välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt.

3. Kostjad esitasid 7. detsembril 2020 maakohtule lõpliku menetluskulude nimekirja, mille

järgi seisnevad kostjate menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 21 471 eurot

(käibemaksuta) ja tõlkekuludes 1061,26 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi tegid kostjate

lepingulised esindajad tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 53,7 tunni

ulatuses ja tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 96,6 tunni ulatuses. Lisaks

palusid kostjad 11. detsembri 2020. a seisukohas mõista hagejalt täiendavalt välja lepingulise

esindaja kulu 450 eurot kolme tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta) teostatud

toimingute eest.

Kostjad esitasid 8. mail 2019 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad

kostjate menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 975 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivus 300

eurot. Menetluskulude nimekirja järgi tegid kostjate lepingulised esindajad tunnihinnaga 130

eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 7,5 tunni ulatuses. Kostjad esitasid 10. juunil 2021

ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad kostjate menetluskulud

lepingulise esindaja kuludes 6642 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi tegid

kostjate lepingulised esindajad tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 44,28

tunni ulatuses.

Kostjad esitasid 2. oktoobril 2017 Riigikohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad

kostjate menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 585 eurot (käibemaksuta) ja kautsjonis 50

eurot. Menetluskulude nimekirja järgi tegid kostjate lepingulised esindajad tunnihinnaga 130

eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 4,5 tunni ulatuses.

4. Pooled vaidlesid teineteise menetluskuludele vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus määras 23. detsembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja

menetluskulude suuruseks 30 583,13 eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele mõistis

349,44 eurot välja solidaarselt kostjatelt I–II ja 27 512,66 eurot välja solidaarselt kostjatelt I–

5 (17)

III ning määras kostjate I–III menetluskulude suuruseks 32 741,26 eurot, millest vastavalt

menetluskulude jaotusele mõistis 2946,71 eurot välja hagejalt. Pärast vastastikuste

menetluskulude nõuete tasaarvestamist mõistis maakohus hageja kasuks solidaarselt kostjatelt

I–III välja 24 565,95 eurot ja solidaarselt kostjatelt I–II välja 349,44 eurot ning seadusjärgses

määras viivise nimetatud summadelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab pidada hageja esindajate mõistlikuks tunnitasuks

maakohtus 150 eurot ning ringkonnakohtus ja Riigikohtus 140 eurot. Hageja esindajate ajakulu

maakohtus ei ole tervikuna põhjendatud. Selgelt ülemäärane on kliendiga suhtluse ja kliendile

ülevaadete koostamise ajakulu ligikaudu 23,5 tundi ega pole kohtul võimalik kontrollida

nimetatud tegevuste toimumist ja seotust tsiviilasjaga, mistõttu tuleb seda vähendada 6,5 tunni

võrra. Arvestades, et 16. aprilli 2020. a menetlusdokumendi sisu kattub suures osas varasemates

dokumentides esitatuga, sellele ei ole lisatud keerukaid tõendeid ja esindajate kvalifikatsiooni,

on põhjendatud ajakulu 26 tunni ja 41 minuti asemel 15 tundi. 13. novembril 2020 toimunud

kohtuistungi kestust arvestades on selleks ettevalmistamise ja sellel osalemise põhjendatud

ajakulu 6 tunni ja 41 minuti asemel 4 tundi. Täitemenetluse läbiviimisega seotud toimingute

hüvitatav ajakulu on 11 tunni ja 6 minuti asemel 7 tundi, sest täitemenetluse läbiviimisega

tegeleb kohtutäitur iseseisvalt ning A. Tsemin ei ole hageja esindaja. Seetõttu tuleb jätta välja

mõistmata ka ülejäänud A. Tsemini osutatud õigusabi kulud 2 tunni ja 7 minuti ulatuses.

Kuivõrd 2019. a veebruaris hageja ühtegi toimingut tegema ei pidanud ega dokumenti ei

esitanud, siis tuleb jätta välja mõistmata sel ajal kliendiga toimunud kirjavahetuse kulu 1 tunni

ja 18 minuti eest.

Samuti tuleb vähendada hageja esindajate ajakulu kassatsiooniastmes 5 tunni ja 34 minuti võrra,

kuivõrd esitatud menetlusdokumendid ei ole keskmisest keerukamad ega mahukad ning on

sisult

lihtsamapoolsed.

Ülejäänud

toimingud

ja

neile

kulunud

aeg,

sh

kõik

apellatsioonimenetlustes teostatud toimingud ja neile kulunud aeg on vajalikud ja põhjendatud.

Lisaks on hagi tagamise määruse täitmisega seotud kulud, tõlkekulud ja riigilõivu kulu

põhjendatud. Kuivõrd hageja loobus esialgsest nõudest hinnanguliselt 25% ulatuses ja selles

osas jäid kulud hageja kanda, siis tuleb vähendada 25% võrra hagejale väljamõistetavaid

maakohtu menetluskulusid, mis hagejal tekkisid enne maakohtu 23. jaanuari 2018. a määruse

tegemist. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb jätta hageja kasuks välja mõistmata ka

vastuapellatsioonkaebuse koostamisega seotud kulud.

Kostjate esindajate põhjendatud tunnitasuks saab asja sisu ja keerukust ning õigusteenuse turu

keskmist hinda arvestades pidada maakohtus 150 eurot, ringkonnakohtus 140 eurot ja

Riigikohtus 130 eurot. Kostjate esindajate ajakulu maakohtus ei ole tervikuna põhjendatud.

Kliendiga kohtumiste ja nõupidamiste ajakulu on 22,2 tunni asemel põhjendatud 15 tunni

ulatuses, sest märgitud ajakulu on selgelt ülemäärane ega ole kostjad tõendanud nõupidamiste

ja kohtumiste toimumist. Kuna kostjad ei ole tõendanud ega nähtu tsiviilasja materjalidest

kulusid seoses kostjate kliendi raamatupidajaga suhtlemisega ega raamatupidamisdokumente,

siis on kliendi raamatupidajaga suhtlemise, raamatupidaja vastuste ja dokumentide

läbivaatamise, materjalide tõlkimise, kliendiga suhtluse ja A. Rosenbergi uue hinnangu

analüüsi põhjendatud ajakulu 10,5 tunni asemel 5 tundi. Samuti, kuna tsiviilasja materjalidest

ei nähtu tegevusi seoses New Yorgist tulnud dokumentidega, siis on nende analüüsimise

põhjendatud ja vajalik kulu 4,5 tunni asemel 2 tundi.

Samuti ei ole tervikuna põhjendatud kostjate esindajate ajakulu ringkonnakohtus. Arvestades,

et apellatsioonkaebuse sisu kattub suures osas varasemates dokumentides esitatuga, sellele ei

ole lisatud keerukaid tõendeid ning esindajate kvalifikatsiooni, on apellatsioonkaebuse

koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakulu 33,03 tunni asemel 15 tundi. Kuna

vastuapellatsioonkaebuse vastus ei ole mahukas ning see on sisult lihtsamapoolne ja sellele ei

ole lisatud keerukaid tõendeid, on selle koostamise põhjendatud ajakulu 8,25 tunni asemel 4

6 (17)

tundi. Ülejäänud toimingud ja neile kulunud aeg, sh kõik kassatsiooniastme toimingud ja

ajakulu on vajalikud ja põhjendatud. Samuti on tõlkekulu ja riigilõivu kulu põhjendatud.

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

6. Kostjad esitasid ühise määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas,

millega maakohus jättis kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt

rahuldamata ning teha uue määruse, millega rahuldada kostjate menetluskulude

kindlaksmääramise avaldused täies ulatuses ning vähendada tasaarvestamise tulemusel

kostjatelt hagejale väljamõistetavat summat.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud ajakulu vähendamisel arvestamata asja erilise

keerukuse ja eriteadmiste vajaduse, asjaolu, et praktiliselt kõik algdokumendid olid

võõrkeelsed, samuti selle, et kostjaid esindati seoses mitme erineva õigussuhtega, mistõttu tuli

kujundada iga kostja menetluslik positsioon eraldi ja nõupidamised kostjatega toimusid

erinevatel

aegadel.

Menetlusdokumendid

olid

kooskõlastatud

kostjatega,

mistõttu

kokkusaamise

toimumine

on

tõendatud

sisuliselt

kostjate

kinnitustega,

samuti

õigusabiarvetega. Menetluslikult puudub vajadus ja võimalus tõendada kokkusaamisi muude

tõenditega. Kliendiga suhtluse ajakulu osas tuleb ka arvestada, et kõik nõupidamised toimusid

vene keeles, sh oli kohtumiste käigus vajalik teha eesti- ja ingliskeelsetest dokumentidest

venekeelseid tõlkeid.

Kuna kostja I on äriühing, siis tuli kontrollida äriühingu raamatupidamisdokumente ja suhelda

isikuga, kes oskab selgitada raamatupidamisdokumentide sisu ja esitada vajalikud dokumendid.

Samuti olid New Yorgist saadetud hindamisaktid aluseks maalidele hinnangute andmisel,

mistõttu oli analüüs põhjendatud. Lisaks ei kattunud apellatsioonkaebuse sisu niivõrd suures

osas varasemates dokumentides esitatuga, et oleks andnud alust ajakulu vähendamiseks ning

asjakohatu on viide tõendite puudumisele, sest apellatsioonimenetluses ei saagi reeglina uusi

tõendeid esitada. Peale selle ei olnud õige lähtuda vastuapellatsioonkaebuse vastuse koostamise

ajakulu hindamisel lehekülgede arvust. Dokumendid peavad olema kvaliteetsed ning lisaks

kirjutamisele tuleb ka varasemaid dokumente analüüsida ja esindatavatega nõupidamisi pidada.

7. Hageja vaidleb kostjate määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis hageja menetluskulud osaliselt kindlaks määramata ja välja mõistmata ning

määras kindlaks kostjate I–III menetluskulud suuremas ulatuses, kui see on põhjendatud ja

mõistlik ning teha uue määruse, millega rahuldada hageja avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks täielikult ja määrata kindlaks kostjate I–III menetluskulud mitte suuremas

ulatuses, kui see on põhjendatud ja mõistlik.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus kulude kindlaksmääramisel lähtunud kohtute

märgitud menetluskulude jaotusest. Leides, et esitatud nõuetest osalise loobumise/tagasi

võtmisega seoses tuleb kulusid vähendada 25% võrra, on maakohus jätnud arvestamata, et

olulises osas on menetluskulud tekkinud ka mitterahaliste nõuete osas ning tähelepanuta

menetlusliku mahu. Kohtu arvutuskäik on ka väär. Lisaks ei ole kohus tunnitasu vähendamisel

arvestanud, et tegemist oli mahuka ja keeruka vaidlusega, sh tuli kohaldada ka Vene

Föderatsiooni õigust ja esitatud oli mitmeid nõudeid. Samuti on kohtupraktikas aktsepteeritud

kõrgemat tasumäära. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks on apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes

põhjendatud väiksem tasumäär kui maakohtus. Maakohtu järeldused ajakulu vähendamise osas

on sisuliselt põhjendamata.

Seoses kostjate menetluskuludega on maakohus jätnud välja selgitamata selle, millised

tegevused on seotud millistele nõuetele vastu vaidlemisega, et siduda neid n-ö õige

kulujaotusega. Samuti ei selgu vaidlustatud määrusest, kas ja mil määral on kohus arvestanud,

et kostja kaks esindajat tegid dubleerivat tööd.

9. Kostjad vaidlevad hageja määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

7 (17)

10. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega jäeti kostjatelt I–II solidaarselt hageja kasuks

menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 7656,54 eurot maakohtu 16. augusti 2018. a

osaotsuses märgitud menetluskulude jaotuse alusel; mõisteti kostjatelt I–III solidaarselt hageja

kasuks välja menetluskulud 26 530,02 eurot ületavas osas ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a

otsuse resolutsiooni p-i 5.22 alusel; mõisteti hagejalt kostjate I–III kasuks solidaarselt välja

menetluskulud 2429,10 eurot ületavas osas ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni

p-i 5.22 alusel; jäeti hagejalt kostjate I–III kasuks solidaarselt välja mõistmata 1338,21 eurot

maakohtu 23. jaanuari 2018. a määruses märgitud menetluskulude jaotuse alusel; jäeti hagejalt

kostjate I–III kasuks solidaarselt välja mõistmata 560 eurot ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a

otsuse resolutsiooni p-i 5.20 alusel; mõisteti pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete

tasaarvestust kostjatelt I–III solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 22 202,71 eurot

ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hageja kasuks

kostjatelt I–II solidaarselt menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja 7656,54 eurot maakohtu

16. augusti 2018. a osaotsuses märgitud menetluskulude jaotuse alusel ja seadusjärgse viivise

sellelt summalt; jätab menetluskulud kostjatelt I–III solidaarselt hageja kasuks välja mõistmata

26 530,02 eurot ületavas osas ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni p-i 5.22

alusel; jätab hagejalt kostjate I–III kasuks solidaarselt välja mõistmata menetluskulud 2429,10

eurot ületavas osas ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni p-i 5.22 alusel; mõistab

kostjate I–III kasuks solidaarselt hagejalt välja 1338,21 eurot maakohtu 23. jaanuari 2018. a

määruses märgitud menetluskulude jaotuse alusel; mõistab kostjate I–III kasuks solidaarselt

hagejalt välja 560 eurot ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni p-i 5.20 alusel;

ning jätab pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust kostjatelt I–III

solidaarselt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud 22 202,71 eurot ületavas osas, samuti

jätab rahuldatama sellelt viivise väljamõistmise nõude. Hageja määruskaebus rahuldatakse

osaliselt. Kostjate ühine määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohtule esitatud kaebustes ei ole vaidlustatud maakohtu määruse seda osa, millega

hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldati ning hageja kasuks mõisteti välja

menetluskulude hüvitamiseks kokku 27 862,10 eurot. Selles osas on maakohtu määrus

TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes jõustunud.

Ülejäänud osas jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta

määruse põhjendusi. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib

ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 2²

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel.

12. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid

(vt nt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Vaidluse

puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Samas kontrollib

ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 659 järgi

kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele üldjuhul

apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Seega on ringkonnakohus ka hagita menetluses

määruskaebuse lahendamisel seotud kaebuse piiridega. See seisukoht kohaldub ka

menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 14).

8 (17)

13. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud

kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle

esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti

saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).

14. Hageja leiab määruskaebuses, et maakohus on hageja lepinguliste esindajate ajakulu ja

tasumäära põhjendamatult vähendanud ning oleks pidanud kostjate lepinguliste esindajate

kulusid suuremas ulatuses vähendama. Samuti ei ole hageja arvates vaidlustatud määrus

menetluskulude kindlaksmääramise osas kooskõlas asjas kohtute märgitud menetluskulude

jaotusega. Kostjad leiavad määruskaebuses, et maakohus on põhjendamatult vähendanud

kostjate hüvitatavaid menetluskulusid. Kolleegium nõustub poolte seisukohtadega osaliselt ja

leiab, et maakohtu hinnang hageja lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatusele ei ole

tervikuna piisavalt põhjendatud. Samuti saab maakohtule ette heita menetlusõiguse normide

olulist rikkumist, sest menetluskulud ei ole alati kindlaks määratud menetluskulude jaotusest

lähtudes ning kulu on mõistetud välja taotletust suuremas summas.

Kolleegiumi hinnangul on maakohtu vaidlustatud määrus poolte esindajate teostatud

õigusabitoimingute ajakulu hindamise osas põhjendatud. Kolleegium selgitab, et ei ole

objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata täpselt kindlaks esindaja ajakulu põhjendatust

mingi konkreetse toimingu teostamisel. Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab

kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul

maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda.

15. Esmalt

käsitleb

kolleegium

hageja

menetluskulude

kindlaksmääramise

osas

määruskaebustes esitatud väiteid.

15.1. Maakohus pidas hageja esindajate põhjendatud tasumääraks maakohtus 150 eurot

(käibemaksuta) ning apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes 140 eurot (käibemaksuta). Hageja

määruskaebuse väite kohaselt ei ole maakohus tunnitasu vähendamisel arvestanud, et tegemist

oli mahuka ja keeruka vaidlusega ning kohtupraktikas on aktsepteeritud ka kõrgemaid

tasumäärasid.

15.1.1. Kolleegium märgib esmalt, et maakohus on ületanud hageja taotluse piire. Hageja

esindajate tasumäär oli maakohtus vahemikus 130–170 eurot. Maakohus pidas mõistlikuks

tasumääraks 150 eurot (maakohtu määruse p 18) ning lähtus sellest ka kogu maakohtus

põhjendatuks peetud ajakulu tunnitasu määraga korrutades hageja põhjendatud ja vajaliku

menetluskulu kindlaksmääramisel (maakohtu määruse p 33). Kuivõrd kõigi hageja maakohtule

esitatud 16. juuli 2018. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute puhul teostati tööd

tunnihinnaga 130 või 140 eurot ja ka hageja 7. detsembri 2020. a menetluskulude nimekirja

järgi teostati teatud toimingud tunnihinnaga 130 eurot, siis viis kõrgemast tunnitasust lähtumine

tulemuseni, et hageja taotlus rahuldati taotletust suuremas summas. Kuigi kohus lahendab

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8), ei

paku see võimalust hüvitada õigusabikulu konkreetsete toimingute eest taotletust suuremas

ulatuses. Samasuguse eksimuse tegi maakohus ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastme tunnitasu

põhjendatuse hindamisel (maakohtu määruse p 18). Samas on ringkonnakohus TsMS § 651 lg-

st 1 ja §-st 659 tulenevalt seotud kaebuse piiridega. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebustes

ei ole vaidlustatud maakohtu määruse seda osa, millega hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus rahuldati, ei saa ringkonnakohus hagejale hüvitatavaid

menetluskulusid kooskõlas hageja taotlustega vähendada.

9 (17)

15.1.2. Kolleegium selgitab, et esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav

põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja

mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt Riigikohtu 21. juuni

2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164/62, p 10). Maakohus lähtus tunnitasu hindamisel

õigesti tsiviilasja sisust ja keerukusest ning ei ole ületanud diskretsioonipiire, leides, et 150

eurot (käibemaksuta) on põhjendatud tunnitasumäär maakohtus teostatud toimingute eest. Seda

seisukohta ei väära ka hageja osutatud tõik, et asjal on puutumus välisriigi õigusega.

Kolleegium nõustub hageja väitega, et lepingulise esindaja tasu võib menetluse kestel tõusta,

samuti et kohtupraktikas on aktsepteeritud ka kõrgeimaid tasumäärasid, kuid see ei anna alust

maakohtu vaidlustatud määruse muutmiseks. Maakohus märkis õigesti, et lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Esindaja tunnitasu

150 eurot oli vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik ning kohtupraktikas aktsepteeritud

tunnitasumääradega kooskõlas. Riigikohus on põhjendatud ja vajalikuks pidanud tunnitasu 153

eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14,

p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-34-17, p 15).

15.1.3. Hageja on ka ette heitnud, et maakohus pidas kõrgemates kohtuastmetes põhjendatuks

väiksemat tasumäära kui maakohtu menetluses. Kolleegium märgib, et põhjendamatu on hageja

etteheide kassatsiooniastme tasumääraga seoses, kuivõrd hageja on ise 2. oktoobril 2017

Riigikohtule esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud, et esindajad teostasid

kassatsiooniastmes toimingud tunnihinnaga maksimaalselt 140 eurot (käibemaksuta) (kd V, tl

126). Samuti ei ole hageja 3. mail 2019 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt taotlenud esimeses apellatsioonimenetluses kõrgemat tunnitasu kui maakohtu poolt

põhjendatuks peetud 140 eurot (käibemaksuta) (kd VI, tl 157 pöördel).

Küll aga nõustub kolleegium, et maakohus on eksinud hageja 10. juunil 2021 ringkonnakohtule

teises apellatsioonimenetluses esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud tasumäära

hindamisel. Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et apellatsioonimenetluses oli hageja

esindajate tasumäär vahemikus 130–140 eurot (maakohtu määruse p 18), jättes tähelepanuta, et

hageja 10. juuni 2021. a menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 160 eurot

(käibemaksuta) (kd X, tl 6 pöördel ja 7). Kolleegium leiab, et põhjendatud tasumäär teises

apellatsioonimenetluses

on

esindajate

kvalifikatsiooni,

tsiviilasja

keerukust

ning

menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu arvestades samuti 150 eurot (käibemaksuta) ehk

koos käibemaksuga 180 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu teises

apellatsioonimenetluses maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 9,06 tundi (maakohtu

määruse p 52) arvestades koos käibemaksuga 1630,80 eurot (= 9,06 tundi x 180 eurot). Kuna

hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud TsMS § 174

lg 10 kohaselt hüvitada koos käibemaksuga.

15.2. Hageja heidab määruskaebuses ette, et maakohtu järeldused hageja esindajate teostatud

toimingute ajakulu vähendamise osas on sisuliselt põhjendamata. Kolleegium leiab, et

maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega analüüsinud ja hinnanud hageja

esindajate õigusabitoimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning vaidlustatud

määruse põhjendused on selles osas jälgitavad ja arusaadavad. Määruskaebus ei sisalda

põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle

maakohtust erinevalt. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu hinnanguga toimingute

vajalikkuse ja neile kulunud aja kohta, ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Eeltoodust

tulenevalt tuleb maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud hageja lepinguliste

esindajate ajakulu jätta muutmata.

16. Järgmisena käsitleb kolleegium kostjate menetluskulude kindlaksmääramise osas

määruskaebustes esitatud väiteid.

10 (17)

16.1. Maakohus leidis, et kostjate esindajate kliendiga kohtumiste ja nõupidamiste ajakulu

maakohtus on 22,2 tunni asemel põhjendatud 15 tunni ulatuses, sest märgitud ajakulu on selgelt

ülemäärane ning kostjad pole tõendanud nõupidamiste ja kohtumiste toimumist. Kolleegium

nõustub kostjate määruskaebuse väitega, et põhjendamatu on maakohtu etteheide, et kostjad ei

ole tõendanud kliendiga suhtluse toimumist. Maakohtu määruse põhjendusi tuleb selles osas

muuta. Kliendiga kommunikatsiooni ja nõupidamisi ei saa jätta menetluskulude suurust

kindlaks määrates arvestamata põhjusel, et vastavad toimingud ei kajastu (ega saagi kajastuda)

toimikus. Esindaja ja pool peavad omavahel suhtlema ning mõistlikus ajamahus suhtlust saab

pidada vajalikuks ja sellega seonduvat esinduskulu põhjendatud menetluskuluks.

Samas ei ole kolleegiumi hinnangul alust sekkuda maakohtu diskretsiooniotsustusesse

kliendiga suhtlemise ajakulu osas. Kohus peab igakordselt asjaolusid hindama ja kaaluma,

millises ulatuses on konkreetses asjas põhjendatud nõupidamiseks tehtud kulud hüvitada,

arvestades mh menetluse käiku, konkreetseid menetlustoiminguid jm. Kolleegiumi arvates on

maakohus arvestanud kliendisuhtlusega mõistlikus mahus. Loomulikult võib esindaja kliendi

huve silmas pidades alati (kohtu poolt mõistlikuks peetud ulatusest) rohkem nõu pidada, kuid

sellist kulu ei pea vastaspool hüvitama. Kostjad on märkinud, et kõik nõupidamised toimusid

vene keeles, sh oli kohtumiste käigus vajalik teha eesti- ja ingliskeelsetest dokumentidest

venekeelseid tõlkeid. Samas toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud koos

menetlusdokumentidega suure osa dokumentaalseid tõendeid mh vene keeles, seega oli nende

kohta juba venekeelne tõlge olemas.

16.2. Maakohus asus seisukohale, et kostjate märgitud ajakulu tuleb vähendada ka seetõttu, et

kostjad ei ole tõendanud ega nähtu tsiviilasja materjalidest kulusid seoses kostjate

raamatupidajaga suhtlemisega ega raamatupidamisdokumente. Kostjate määruskaebuse väite

kohaselt, kuna kostja I on äriühing, siis tuli kontrollida äriühingu raamatupidamisdokumente ja

suhelda isikuga, kes oskab selgitada raamatupidamisdokumentide sisu ja esitada vajalikud

dokumendid. Kolleegium on seisukohal, et kuna sel hetkel kostjad ei esitanud asjas

raamatupidamisdokumente ega olnud ka kostja I raamatupidamislik seisund vaidluse all, siis

on maakohus õigesti leidnud, et sellega seotud kulu ei ole hüvitatav. Üldjuhul saab vastaspoolelt

välja mõista esindajakulu üksnes nende toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu

poolt kontrollitavad. Kui tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatakse toiminguid, mis ei ole

kohtule nähtavad, kontrollitavad või vajalikud, siis võetakse sellega ka risk, et kohus võib jätta

menetluskulude suurust kindlaks määrates nende toimingute eest vastaspoolelt hüvitise välja

mõistmata.

16.3. Ka ei rikkunud maakohus diskretsiooni, kui leidis, et kuna tsiviilasja materjalidest ei

nähtu kohtule New Yorgist tulnud dokumentide väidetava analüüsimisega seotud toiminguid,

siis tuleb vähendada New Yorgist tulnud dokumentide analüüsi ajakulu. Kostjate

määruskaebuse väite kohaselt olid New Yorgist saadetud hindamisaktid aluseks maalidele

hinnangute andmisel. Kolleegium märgib, et kostjad on küll vastuhagile lisanud enda koostatud

tabeli, milles on märkinud, kas maalile on teostatud hinnang ja väidetava väärtuse ning

menetlusdokumentide lisadena ka maalide kohta hindamisakte esitanud, kuid üldjuhul on

tõendite ja muude dokumentide analüüs hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi

osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument.

Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi,

seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.

16.4. Kolleegium nõustub iseenesest kostjate seisukohaga, et asjakohatu on maakohtu kostjate

apellatsiooniastme menetluskulude analüüsimisel tehtud viide tõendite puudumisele, sest

apellatsioonimenetluses on uute tõendite esitamine piiratud, mistõttu tuleb selles osas maakohtu

määruse põhjendusi muuta. Samas ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul ajakulu

vähendamisel ületanud diskretsioonipiire ning on põhjendatult apellatsioonkaebuse koostamise

ajakulu hindamisel arvestanud varasemalt väljendatud seisukohtade kordamist.

11 (17)

Samuti ei nõustu kolleegium kostjate etteheitega justkui oleks maakohus lähtunud

vastuapellatsioonkaebuse vastuse koostamise ajakulu hindamisel üksnes lehekülgede arvust.

Lisaks menetlusdokumendi mahule on maakohus arvestanud ka sellega, et see ei ole sisult

õiguslikult keerukas ning eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide

koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel

esindajal (maakohtu määruse p 81). Iseenesest on õige kostjate seisukoht, et dokumentides

väljendatud argumendid peavad olema kvaliteetsed ning menetlusdokumendi ettevalmistamine

sisaldab lisaks faktilisele kirjutamisele ka asjaolude analüüsi ja kliendiga nõupidamist.

Vaatamata sellele ei ole kolleegiumil põhjust kahelda, et maakohus sellega ajakulu hindamisel

ka arvestas.

16.5. Ülejäänud kostjate esindajate toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

ei ole samuti maakohus kolleegiumi hinnangul diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust

ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

16.5.1. Kostjate määruskaebuse väite kohaselt on maakohus jätnud ajakulu vähendades

arvestamata asja erilise keerukuse ja eriteadmiste vajaduse, asjaolu, et paljud algdokumendid

olid võõrkeelsed, samuti selle, et kostjaid esindati seoses mitme erineva õigussuhtega, mistõttu

tuli kujundada iga kostja menetluslik positsioon eraldi. Kolleegium leiab, et asi ei nõudnud

mingit aspekti puudutavaid eriteadmisi. Samuti oli toimikust nähtuvalt küll käsitletud asjaolude

ja tõendite maht tavalisest suurem, kuid kolleegiumi arvates on maakohtu põhjendatuks peetud

ajakulu kooskõlas asja sisu ja keerukusega. Samuti esitas hageja suure osa dokumentaalseid

tõendeid eestikeelse tõlkega ning kolleegium soostub ka hageja seisukohaga, et iga kostja osas

seisukoha eraldi kujundamine ei nähtu menetlusdokumentidest, sest kostjate vastuväited olid

ühised.

16.5.2. Kolleegium nõustub hageja määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole selgelt võtnud

seisukohta, kas praeguses asjas oli kostjate puhul õigustatud mitme esindaja kasutamine. Samas

nähtub menetluskulude nimekirjast koostoimes vaidlustatud määrusega, et maakohus on

näiteks pidanud põhjendatuks kostja mitme lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungist

osavõtmisel (vt nt kostjate ringkonnakohtule esitatud 10. juuni 2021. a menetluskulude nimekiri

koostoimes maakohtu määruse p-ga 82). Seda ka hageja esindajate puhul (vt nt maakohtu

määruse p 28). Seega on maakohus leidnud, et kahe esindaja kulude väljamõistmine on

käesoleval juhul põhjendatud.

Ringkonnakohus ei näe asja sisu ja keerukust arvestades alust selles osas teistsugusele

seisukohale asuda. TsMS § 175 lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud

kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Asjas tuli

kohaldada välislepinguid ja välisriigi õigust ning ka asjaolude ja hinnatavate tõendite maht oli

tavapärasest suurem. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt tõi mitme

esindaja kasutamine kostjate poolt kaasa ebamõistlikult suure õigusabikulude mahu.

Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et kostjate esindajad oleksid teinud olulises osas

dubleerivaid toiminguid. Samuti on maakohus ajakulu mõistliku suuruseni vähendanud.

16.5.3. Hageja on ka väitnud, et maakohtu põhjendused ei ole kostjate esindajate toimingute ja

neile kulunud aja hindamise osas põhjendatud ja seaduslikud. Kolleegium sellega ei nõustu.

Maakohus on analüüsinud kõiki kostjate kulusid ja märkinud, et toimingud, mille osas kulu ei

ole vähendatud, olid menetluses vajalikud ja kooskõlas menetluse käiguga. Asjaolu, et määruse

põhjendustes ei ole märgitud iga kuluaruannete rida eraldi, ei tähenda, et maakohus kõiki

kulusid ei analüüsinud. Pelgalt vastaspoole esindaja hinnang, et tema arvates ei saanud õigusabi

osutamisele nii palju aega kuluda, ei anna alust ümber hinnata maakohtu diskretsiooniotsust.

16.6. Maakohus märkis, et kostjate esindajate tasumäär maakohtu menetluses oli vahemikus

130–150 eurot (käibemaksuta) ning pidas mõistlikuks tasumääraks 150 eurot (käibemaksuta),

lähtudes sellest ka kogu põhjendatuks peetud ajakulu hüvitamisel (maakohtu määruse p-d 61 ja

12 (17)

73). Kolleegium märgib, et iseenesest ei ületa maakohtu põhjendatuks peetud tunnitasu

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samas peab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määramisel lähtuma menetlusosalise taotlusest ja menetluskulude nimekirjast.

Kuna kostjate maakohtule 7. detsembril 2020 esitatud menetluskulude nimekirja järgi tegid

kostjate esindajad selles menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud nr 16–25 tunnihinnaga

130 eurot, siis on maakohus nende toimingute eest hüvitanud suurema summa kui taotletud,

rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse normi. Kuivõrd hageja on palunud kostjate

hüvitatavaid menetluskulusid vähendada, siis saab kolleegium selle vea parandada.

Kostjate esindajad teostasid maakohtus tunnihinnaga 130 eurot toiminguid kokku 53,7 tunni

ulatuses (vt kostjate 7. detsembri 2020. a menetluskulude nimekiri), millest kliendiga

kohtumistele kulus 14,45 tundi. Kuivõrd maakohus vähendas kostjate 7. detsembri 2020. a

menetluskulude nimekirjas märgitud kliendiga suhtluse ajakulu 22,2 tundi 7,2 tunni võrra

(maakohtu määruse p 69), s.o 32% võrra ning ringkonnakohus jätab selles osas maakohtu

määruse muutmata, siis tuleb ka tasumääraga 130 eurot taotletavat ajakulu vähendada 32%

võrra ehk 4,6 tunni võrra. Seega tuleb hüvitada tunnihinnaga 130 eurot ajakulu 49,1 tundi (=

53,7 tundi – 4,6 tundi). Muus osas ei ole maakohus kostjate tunnitasu hindamisel

diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse normi rikkunud. Pooled ei ole ka kostjate

esindajate tunnitasu osas määruskaebustes vastuväiteid esitanud.

16.7. Maakohus pidas kostjate lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatuks 138,1 tunni

ulatuses (maakohtu määruse p 73) ning maakohtu määrus jääb selles osas muutmata. Kuivõrd

sellest tuleb ajakulu 49,1 tundi hüvitada tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) ning ülejäänud

ajakulu 89 tundi (= 138,1 tundi – 49,1 tundi) hüvitada tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta),

siis on kokku kostjate põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud maakohtus 19 733

eurot (= (49,1 tundi x 130 eurot) + (89 tundi x 150 eurot)), millele lisandub maakohtu

põhjendatuks peetud tõlkekulu 1061,26 eurot (maakohtu määruse p 74). Kostjad ei ole soovinud

menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Seega on kokku kostjate

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus 20 794,26 eurot (= 19 733 eurot + 1061,26

eurot).

17. Viimaks käsitleb kolleegium hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määramist

vastavalt menetluskulude jaotusele.

17.1. Hageja määruskaebuse väite kohaselt ei ole maakohus poolte kulude kindlaksmääramisel

lähtunud maakohtu osaotsuses märgitud menetluskulude jaotusest. Kolleegium nõustub, et

maakohus on rikkunud TsMS § 174 lg-t 1, mille kohaselt määratakse menetluskulude rahaline

suurus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel. Maakohus juhindus hageja esimese

apellatsioonimenetluse menetluskulude kindlaksmääramisel Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai

2019. a otsusest, millega jäeti maakohtu osaotsus muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud

solidaarselt kostjate I–II kanda (maakohtu määruse p 45) ning jättis kindlaks määramata sellega

seotud kostjate kulud (vt maakohtu määruse p-d 76–85, milles on kindlaks määratud üksnes

teise apellatsioonimenetluse kulud). Samas määras maakohus kõik maakohtus kantud

menetluskulud, v.a hageja loobutud või tagasi võetud nõuetega seotud kulud, kindlaks Tallinna

Ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsusest juhindudes (maakohtu määruse p-d 38, 39 ja 59), jättes

tähelepanuta, et Harju Maakohus tegi 16. augustil 2018 osaotsuse, millega rahuldas hagi

kostjate I–II vastu dokumentide väljaandmiseks ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate

I–II kanda. Kolleegium saab selle vea parandada.

17.1.1. Ringkonnakohus palus pooltel avaldada arvamust selle kohta, kui suure osa moodustas

hinnanguliselt hageja dokumentide väljaandmise nõue hageja kõikidest nõuetest. Hageja leidis,

et see ulatus on 40% ning kostjad leidsid, et 5–10%. Kolleegium märgib, et kuni kõnealuse

osaotsuse tegemiseni menetleti hageja nõuet dokumentide esitamiseks ning rahalisi nõudeid

(hagiavalduses esitatu järgi panuste tagastamise nõue, alusetust rikastumisest tulenev nõue,

kavatsuste protokollist tulenev nõue, laenulepingust tulenev nõue). Kaasomandi lõpetamisega

13 (17)

seotud nõude formuleeris hageja pärast osaotsuse tegemist (vt hageja 16. aprilli 2020. a

menetlusdokument; kd VIII, tl 153–161).

Enne osaotsuse tegemist tehti toimiku materjalidest nähtuvalt märkimisväärses osas toiminguid

seoses hagi tagamise ja selle vaidlustamisega. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et hagi

tagamisega seotud tegevused olid seotud eelkõige dokumentide väljaandmise nõudega. Hagi

tagamise meede sellele suunatud ei olnud, sest hageja on hagiavaldusega koos esitatud hagi

tagamise avalduses märkinud, et abinõu kohaldamine on põhjendatud rahalise nõude suurust,

rahaliste kohustuste täitmisega viivitamist ning kostjate majanduslikku olukorda arvestades.

Hageja arvates oli oht, et kostjatel ei ole piisavalt vara kohtuotsuse täitmiseks hagi rahuldamise

korral. Ka hageja taotletud hagi tagamise abinõud on sobivad just rahalise kohustuse täitmise

tagamiseks (kd I, tl 19–26). Sarnaselt on hageja ka täiendavas hagi tagamise taotluses

põhjendanud tagamisabinõude kohaldamise vajadust nõude suurusega ning jäänud esimeses

hagi tagamise taotluses märgitud asjaolude juurde (kd IV, tl 66 ja 68).

Samas ei nõustu kolleegium ka kostjate käsitlusega justkui oleks dokumentide väljaandmise

nõue moodustanud vaid ebaolulise osa. Menetlusdokumentides on sellele rahaliste nõuete

kõrval pühendatud arvestatav osa. Eelnevat arvestades loeb kolleegium kuni maakohtu

16. augusti 2018. a osaotsuse tegemiseni kantud menetluskulud 1/3 ulatuses seotuks

dokumentide väljaandmise nõudega ja 2/3 ulatuses seotuks rahaliste nõuetega. Vastupidisele

järeldusele ei anna alust jõuda ka kostjate viide sellele, et hageja esitas alguses hagi viie kostja

vastu. 18. mail 2016 võttis hageja tagasi 5. mail 2016 esitatud hagi Q (kostja V) vastu (kd II, tl

210) ning 23. mail 2016 keeldus maakohus hageja hagi kostja V vastu menetlusse võtmisest

(kd III, tl 3). Kostja IV vastu esitatud hagi osas, mille maakohus jättis 23. jaanuari 2018. a

määrusega läbi vaatamata, olid solidaarselt vastutavaks kostjad II–III ning kostjate esindajate

selle nõudega seotud vastuväited olid kostja IV osas teiste kostjatega ühised (vt nt kostjate 20.

septembri 2016. a vastus hagiavaldusele; kd III, tl 153–154).

17.1.2. Vaidlustatud määruse järgi on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja

kulud kuni Harju Maakohtu 16. augusti 2018. a osaotsuse tegemiseni hageja 16. juuli 2018. a

menetluskulude nimekirja järgi maakohtu poolt põhjendatuks peetud ja ringkonnakohtu

suurendamata jäetud tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) (maakohtu määruse p 18) ja selle ajani

teostatud toimingute vaidlustamata ajakulu 80 tundi ja 3 minutit (maakohtu määruse p-d 32 ja

33) arvestades koos käibemaksuga 14 409 eurot (= 80 tundi ja 3 minutit x 180 eurot), millele

lisanduvad maakohtu põhjendatuks peetud tõlkekulud 4644,35 eurot (maakohtu määruse p 35)

ja hagi tagamise määruse täitmise kulud 3016,26 eurot (maakohtu määruse p 34) ehk kokku

22 069,61 eurot. Hageja on kõnealuses menetluskulude nimekirjas märkinud, et need kulud

sisaldavad ka 2. oktoobril 2017 Riigikohtule määruskaebemenetluses esitatud menetluskulude

nimekirjas märgitud kulusid (kd VI, tl 8 pöördel). Kolleegium märgib siinjuures, et maakohus

ei ole sellega arvestanud ning on kõnealuses Riigikohtule esitatud menetluskulude nimekirjas

märgitud kulu arvesse võtnud topelt (maakohtu määruse p-d 32–33, 57–59), kuid kuna

ringkonnakohtule esitatud kaebustes ei ole vaidlustatud maakohtu määruse seda osa, millega

hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldati, ei saa ringkonnakohus maakohtu

määrust selles osas muuta (TsMS § 651 lg 1 koostoimes §-ga 659).

Kostjate maakohtu 16. augusti 2018. a osaotsuse tegemiseni teostatud toimingute ajakulu

maakohtus oli kostjate 7. detsembri 2020. a menetluskulude nimekirja järgi 53,7 tundi, millest

kliendiga kohtumistele kulus 14,45 tundi. Kuivõrd maakohus vähendas kostjate 7. detsembri

2020. a menetluskulude nimekirjas märgitud kliendiga suhtluse koguajakulu 22,2 tundi 7,2

tunni võrra (maakohtu määruse p 69), s.o 32% ulatuses, siis tuleb maakohtu poolt põhjendatuks

peetud ja ringkonnakohtu muutmata jäetud põhjendatud esindajakulu leidmiseks kliendiga

suhtluse ajakulu 16. augusti 2018. a osaotsuse tegemiseni vähendada 32% ulatuses ehk 4,6

tunni võrra. Lisaks esitasid kostjad 2. oktoobril 2017 Riigikohtule määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad kostjate menetluskulud lepingulise

14 (17)

esindaja kuludes 585 eurot ja kautsjonis 50 eurot. Riigikohus tagastas 25. oktoobri 2017. a

määrusega määruskaebuselt tasutud kautsjoni. Kõnealuseid lepingulise esindaja kulusid pidas

maakohus põhjendatuks (maakohtu määruse p 90). Seega on kostjate põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud kuni osaotsuse tegemiseni tasumäära 130 eurot (käibemaksuta) arvestades (vt

käesoleva määruse p 16.6) ilma käibemaksuta 6968 eurot (= (49,1 tundi x 130 eurot) + 585

eurot), millele lisandub kostjate 7. detsembri 2020. a menetluskulude nimekirja järgi maakohtu

poolt põhjendatuks peetud tõlkekulu 1061,26 eurot (maakohtu määruse p 74) ehk kokku

8029,26 eurot.

Seega tuleb menetluskulude jaotuse järgi määrata dokumentide väljaandmise nõudega seotud

hageja maakohtu menetluskulude suureks ja mõista kostjatelt I–II välja 7356,54 eurot

(22 069,61 eurost 1/3), millele lisandub dokumentide väljaandmise nõude eest tasutud riigilõiv

300 eurot (nõude hagihind 3500 eurot) ehk kokku 7656,54 eurot. Kostjate menetluskulud tuleb

jätta 2676,42 euro (8029,26 eurost 1/3) ulatuses kindlaks määramata ja hagejalt välja

mõistmata.

17.2. Harju Maakohus võttis 23. jaanuari 2018. a määrusega vastu hagist osalise loobumise

kostja I suhtes ja lõpetas selles osas menetluse, jättis hagi osaliselt läbi vaatamata kostjate II–

IV vastu esitatud nõude osas ning jättis menetluskulud nende nõuete osas hageja kanda.

Maakohus leidis, et kuivõrd hageja loobus esialgsest rahalisest nõudest ja võttis tagasi hagi

hinnanguliselt 25% ulatuses ja selles osas jäid kulud hageja kanda, siis tuleb vähendada 25%

võrra hageja põhjendatud ja vajalikke lepingulise esindaja kulusid maakohtus, mis hagejal

tekkisid enne maakohtu 23. jaanuari 2018. a määruse tegemist (maakohtu määruse p 38).

17.2.1. Hageja heidab ette, et maakohus ei teinud kindlaks, missuguses ulatuses olid seni

menetluses tekkinud kulud seotud loobutud või tagasivõetud nõuete esitamise ja neile vastu

vaidlemisega. Kolleegium hageja etteheitega ei nõustu. Poolte menetluskulude nimekirjas ei

ole nõuetega seotud menetluskulud eristatavad. Hageja soovitud lähenemine oleks praegusel

juhul menetlusdokumentide ja -toimingute rohkust ning erinevate kohtu- ja kohtuväliste kulude

olemasolu arvestades ebamõistlik ja äärmiselt koormav ning seda ei oleks ka võimalik täpselt

kindlaks teha. Seejuures on hageja ka ise 16. juulil 2018 maakohtule esitatud menetluskulude

nimekirjas nentinud, et erinevate nõuetega seotud menetluskulusid ei ole võimalik eristada (kd

VI, tl 8 pöördel). Seetõttu ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul väljunud diskretsiooni

piiridest, kui ei teinud täpselt kindlaks, kui suur oli loobutud või tagasivõetud nõuetega seotud

kulu. Samuti ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, et hageja on loobutud nõudeid

käsitlenud üksnes hagis ja edasises menetluses neile sisuliselt tähelepanu ei pööratud. Nagu

kolleegium juba eelnevalt märkis, siis puudutasid hagi tagamise menetlused eelkõige rahalisi

nõudeid (vt käesoleva määruse p 17.1.1).

17.2.2. Samas on hageja õigesti viidanud, et menetluskulud tekkisid sel ajal ka mitterahaliste

nõuete menetlemisega seoses. Kuni maakohtu 23. jaanuari 2018. a määruse tegemiseni

menetleti lisaks rahalistele nõuetele ka hageja nõuet dokumentide väljaandmiseks. Kuna

maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus pidas hageja põhjendatud

lepingulise esindaja kulude suuruseks kuni 23. jaanuari 2018. a määruse tegemiseni 11 088

eurot (maakohtu määruse p 38) ning kolleegiumi arvates oli rahaliste nõuete osakaal

hinnanguliselt 2/3 hageja kõigist nõuetest (selle ajani) (käesoleva määruse p 17.1.1), siis tuleb

jätta hageja kanda 25% 7392 eurost (= 11 088 eurost 2/3) ehk 1848 eurot. Kolleegium märgib,

et kuigi maakohus ei ole siinjuures arvesse võtnud hageja muid loobutud või tagasivõetud

nõuetega seotud menetluskulusid (nt tõlkekulud), ei saa ringkonnakohus maakohtu määrust

selles osas muuta, sest see tooks kaasa hagejale hüvitatavate menetluskulude vähendamise,

millega ületaks ringkonnakohus määruskaebuste piire, rikkudes sellega TsMS § 651 lg-t 1

koostoimes §-ga 659.

17.2.3. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et maakohus on teinud määruse põhjendavas

osas hageja menetluskulude vähendamisel seoses osadest nõuetest loobumise või

15 (17)

tagasivõtmisega arvutus- või kirjavea, sest pidas põhjendatud ja vajalikuks menetluskulude

rahaliseks suuruseks kuni 23. jaanuarini 2018 tehtud toimingute osas 8316 eurot, kuid on selle

sama summa kindlaks määramisele kuuluvatest menetluskuludest maha arvanud (maakohtu

määruse p-d 38–39). Kolleegium saab selle vea parandada. Kuivõrd maakohtu poolt

põhjendatuks peetud hageja maakohtu menetluskulud on 36 187,61 eurot (maakohtu määruse

p 37) ning ringkonnakohus leidis, et dokumentide väljaandmise nõudega seotud hageja

maakohtu menetluskulude suureks on 7656,54 eurot (käesoleva määruse p 17.1.2), siis on

muude nõuetega seotud hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskulude rahaliseks suuruseks

maakohtus 28 531,07 eurot (= 36 187,61 eurot – 7656,54 eurot). Hageja enda kanda tuleb sellest

jätta 23. jaanuari 2018. a määruse järgi loobutud või tagasivõetud nõuetega seoses 1848 eurot

(käesoleva määruse p 17.2.2), mistõttu tuleb hageja maakohtus kantud menetluskulud

26 683,07 euro ulatuses (= 28 531,07 eurot – 1848 eurot) hüvitada vastavalt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsusele.

17.2.4. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole kostjate menetluskulude kindlaksmääramisel

lähtunud Harju Maakohtu 23. jaanuari 2018. a määrusest, sest ei mõistnud kostjate loobutud

või tagasivõetud nõuetega seotud menetluskulusid hagejalt välja, vaid lähtus kostjate kõigi

muude kui dokumentide väljaandmise nõudega seotud esimese apellatsioonimenetluse kulude

kindlaksmääramisel Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni p-s 5.22

märgitud menetluskulude jaotusest (maakohtu määruse p-d 75 ja 91). Maakohus rikkus sellega

TsMS § 174 lg-t 1, mille kohaselt määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks

menetluskulude jaotuse alusel. Kuivõrd kostjad on kaebuses ringkonnakohtule palunud

rahuldada nende menetluskulude kindlaksmääramise avaldused täies ulatuses, siis saab

ringkonnakohus maakohtu määruse selles osas menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

tühistada ning kostjate kindlaksmääratavaid ja hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid

kooskõlas maakohtu 23. jaanuari 2018. a määruses märgitud menetluskulude jaotusega

suurendada.

Kostjate taotletud ja põhjendatuks peetud lepingulise esindaja kulude suuruseks kuni maakohtu

23. jaanuari 2018. a määruse tegemiseni on samamoodi nagu osaotsuse tegemiseni ilma

käibemaksuta 6968 eurot, millele lisandub tõlkekulu 1061,26 eurot (vt kostjate 7. detsembril

2020 maakohtule esitatud menetluskulude nimekiri ja 2. oktoobril 2017 Riigikohtule esitatud

menetluskulude nimekiri koostoimes käesoleva määruse p-ga 17.1.2). Seega kokku oli kostjate

põhjendatud ja vajalikuks menetluskulude suuruseks kuni maakohtu 23. jaanuari 2018. a

määruse tegemiseni 8029,26 eurot. Kuivõrd kolleegiumi arvates oli rahaliste nõuete osakaal

hinnanguliselt 2/3 hageja kõigist nõuetest (selle ajani) (käesoleva määruse p 17.1.1) ning hageja

loobus hagist ja võttis tagasi hagi hinnanguliselt 25% ulatuses (käesoleva määruse p 17.2), siis

tuleb mõista hagejalt kostjate kasuks täiendavalt välja 25% 5352,84 eurost (= 8029,26 eurost

2/3) ehk 1338,21 eurot.

17.3. Maakohus ei ole kostjate menetluskulude kindlaksmääramisel lähtunud ka Tallinna

Ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni p-s 5.20 märgitud jaotusest osas, millega

jäeti vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud hageja kanda, vaid lähtus ka nende

kulude kindlaksmääramisel Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni p-s

5.22 märgitud menetluskulude jaotusest, mille järgi jäid kostjate menetluskulud 9% osas hageja

kanda (maakohtu määruse p-d 85 ja 91), rikkudes sellega TsMS § 174 lg-t 1. Kuna kostjad on

palunud määruskaebuses enda menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldada täies

ulatuses, siis saab ringkonnakohus maakohtu määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu selles osas tühistada ning kostjate kindlaksmääratavaid ja hagejalt väljamõistetavaid

menetluskulusid kooskõlas ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni p-s 5.20

märgitud menetluskulude jaotusega suurendada.

Kuivõrd maakohtu määruse järgi oli kostjate vastuapellatsioonkaebusega seotud toimingute

põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi (maakohtu määruse p 81) ja põhjendatud tasumäär

16 (17)

apellatsiooniastmetes 140 eurot (käibemaksuta) (maakohtu määruse p 61) ning ringkonnakohus

jättis maakohtu määruse selles osas muutmata, siis tuleb hagejalt kostjate kasuks täiendavalt

välja mõista vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulude hüvitamiseks 560 eurot (= 4

tundi x 140 eurot). Kostjad ei ole soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga

(TsMS § 174 lg 10). Kolleegium märgib selguse huvides, et hageja puhul on maakohus

kõnealusest jaotusest hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtunud, jättes hageja

vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kindlaks määramata (maakohtu määruse p

52) ning sellest juhindus ka ringkonnakohus (käesoleva määruse p 15.1.3).

17.4. Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni p-ga 5.22 jäeti muud kui

dokumentide väljaandmise nõudega seotud, loobutud või tagasivõetud nõuetega seotud ja

hageja vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud 91% osas solidaarselt

kostjate I–III kanda ja 9% osas hageja kanda.

17.4.1. Hageja põhjendatud ja vajalikuks muude kui dokumentide väljaandmise nõudega,

loobutud või tagasivõetud nõuetega ja vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulude

rahaliseks suuruseks on maakohtus 26 683,07 eurot (käesoleva määruse p 17.2.3),

ringkonnakohtus 1630,80 eurot (käesoleva määruse p 15.1.3) ja Riigikohtus hagi tagamise

menetlusega seoses 840 eurot (maakohtu määruse p 58; vt ka selles osas käesoleva määruse p

17.1.2) ehk kokku 29 153,87 eurot. Kuivõrd vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a

otsusele jäid need hageja menetluskulud 91% osas solidaarselt kostjate I–III kanda, siis tuleb

selle alusel solidaarselt kostjatelt I–III hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 26 530,02

eurot (= 29 153,87 x 0,91).

17.4.2. Kuivõrd kostjate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus on 20 794,26

eurot (käesoleva määruse p 16.7), ringkonnakohtus 10 380 eurot (maakohtu määruse p 85) ja

Riigikohtus 585 eurot (maakohtu määruse p 90) ning ringkonnakohus leidis, et dokumentide

väljaandmise nõudega seotud kostjate maakohtu menetluskulude suuruseks on 2676,42 eurot

(käesoleva määruse p 17.1.2), loobutud või tagasivõetud nõuetega seotud menetluskulude

suuruseks on 1338,21 eurot (käesoleva määruse p 17.2.4) ja vastuapellatsioonkaebusega seotud

menetluskulude suuruseks on 560 eurot (käesoleva määruse p 17.3), siis on muude nõuetega

seotud kostjate põhjendatud ja vajalikuks menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus

16 779,63 eurot (= 20 794,26 eurot – 2676,42 eurot – 1338,21 eurot), ringkonnakohtus 9820

eurot (= 10 380 eurot – 560 eurot) ja hagi tagamise menetluses Riigikohtus 390 eurot (2/3 585

eurost; vt ka käesoleva määruse p 17.1.2) ehk kokku 26 989,63 eurot. Kuivõrd vastavalt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2021. a otsusele jäid need kostjate menetluskulud 9% osas

hageja kanda, siis tuleb selle alusel hagejalt kostjate kasuks solidaarselt menetluskuludena välja

mõista 2429,10 eurot (= 26 989,63 x 0,09).

17.5. Kuna hagejal ja kostjatel I–III on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel,

teeb kolleegium määruse resolutsioonis nende menetluskulude nõuete osas vastavalt

TsMS § 445 lg 1 teisele lausele tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjatelt I–III

solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 22 202,71 eurot (= 26 530,02 eurot –

(2429,10 + 1338,21 + 560 eurot)). Maakohus märkis põhjendatult, et TsMS § 177 lg 4 ja hageja

taotluse alusel tuleb hageja kasuks välja mõistetavalt menetluskulu hüvitiselt tasuda viivist.

Selle väljamõistmist ei ole kostjate kaebuses ka eraldi vaidlustatud.

18. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole põhimõttest, et menetluskulude rahaline suurus

tuleb kindlaks määrata vastavalt menetluskulude jaotusele, juhindunud ka vaidlustatud määruse

resolutsiooni sõnastamisel, mistõttu tuleb maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust selles osas

muuta.

19. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

17 (17)

20. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)