2-19-14952/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-14952

Kohtuasi

HFH Grupp OÜ hagi BALTIC TECHSERVICE OÜ

vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

BALTIC TECHSERVICE OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

105 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja HFH Grupp OÜ (registrikood 12370239),

lepinguline esindaja Valeria Titova

Kostja BALTIC TECHSERVICE OÜ (registrikood

11994819), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres

Aavik

Kolmas isik PREMIUM SHIP SERVICE LLP (välisriigi

registrikood OC360815, asukoht 65 Compton Street,

London,

Suurbritannia,

EC1V

0BN),

lepingulised

esindajad Indra Kaunis ja Natalja Tuvi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-14952

muutmata.

2. Jätta BALTIC TECHSERVICE OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud HFH Grupp OÜ menetluskulud BALTIC

TECHSERVICE

OÜ

kanda.

Jätta

ringkonnakohtus

kantud

BALTIC

TECHSERVICE OÜ ja PREMIUM SHIP SERVICE LLP menetluskulud nende

endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. HFH Grupp OÜ (hageja) esitas 25. oktoobril 2019 Harju Maakohtule BALTIC

TECHSERVICE OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

105 000 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja kui töövõtja ning kostja kui laeva

reeder ja tööde tellija 4. juunil 2018 töövõtulepingu (leping) laeval Praam 1 (IMO 8937546)

(laev) tööde teostamiseks. Tööd tellis kostja laeva omaniku huvides. Tööd pidid lepingu järgi

olema lõpetatud hiljemalt 15. aprilliks 2019. Tööd on tehtud ja kostja allkirjastatud akti alusel

vastu võetud. Lepingus ette nähtud tööd ei eelda laeva dokkimist. Hageja esitas kostjale arve

summas 105 000 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 6. aprill 2019. a, kuid kostja ei ole tasunud

seda vaatamata hageja 26. aprillil 2019 saadetud pretensioonile. Lepingu järgi toimub tasumine

tööde eest pärast tellija poolt tööde aktsepteerimist töövõtja esitatud arve alusel 15 päeva

jooksul alates arve kättesaamisest. Hagejal on kostja vastu merinõue, mida tagab merivõlg,

kuna hageja on teostanud laeva remondi.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei vasta hagis esitatud asjaolud tõele ja on tõendamata. Kostja ei

ole hageja väidetavalt 26. aprillil 2019 saadetud pretensiooni kätte saanud. Samuti ei nõustu

kostja hageja nõude suurusega, sest mõned materjalid hankis kostja.

Kolmanda isiku seisukoht

3. Iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse astunud PREMIUM SHIP

SERVICE LLP (kolmas isik) vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

Samuti palus kolmas isik tühistada Harju Maakohtu 27. septembri 2019. a hagi tagamise määrus

ja lõpetada laeva arest.

Kolmanda isiku vastuväidete kohaselt on ta laeva omanik. Samas, kui kostja on väidetavalt

jätnud tööde eest tasumata, saab ainult kostja olla võlgnikuks. Samuti ei ole hageja väidetud

töid teostanud. Kõnealused tööd eeldavad laeva dokkimist, kuid seda ei ole toimunud ning

ajavahemikus alates 4. juunist 2018 kuni 15. aprillini 2019 ei ole hageja esindajad või töötajad

laeva külastanud. Hageja esitatud 21. märtsi 2019. a akt nr 21319/1 ei kinnita tööde teostamist

ja vastuvõtmist, sest aktil puudub sellekohane kostja kinnitus. Lepingust ka ei tulene selgelt,

millal tekib tellijal tasumise kohustus. Lisaks ei ole hageja esitanud asjaolusid ega tõendeid

merivõlaga tagatud nõude olemasolu kohta. Seetõttu puudus ka õiguslik alus laeva arestimiseks.

Paljasõnaline on hageja väide selle kohta, et kostja on laeva reederiks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 12. novembri 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 105 000 eurot, jättis rahuldamata kolmanda isiku taotluse hagi

tagamise määruse tühistamiseks ja laeva aresti lõpetamiseks ning hageja menetluskulud kostja

kanda, v.a kolmanda isiku poolt menetluses esitatud ja rahuldamata jäetud määruskaebustest

tulenevad hageja menetluskulud, mis jäid kolmanda isiku kanda ja kolmanda isiku

menetluskulud tema enda kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja esile toonud ega tõendanud asjaolusid,

millel põhinevad tema vastuväited. Hageja lepingust tulenev tasunõue kostja vastu on

muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole küll tõendanud 26. aprillil 2019 kostjale pretensiooni

esitamist ega selle kostja poolt kätte saamist, kuid hageja on väljastanud kostjale teostatud tööde

eest arve maksetähtajaga 6. aprill 2019. a juba 21. märtsil 2019 ehk samal päeval, mil on

mõlemapoolselt allkirjastatud akt tööde vastuvõtmise kohta kostja poolt. Kostja ei ole esitanud

vastuväidet nimetatud arve kättesaamise osas. Samuti ei saa nõustuda kolmanda isiku väitega,

et aktis üksnes kinnitati üle lepingus kokku lepitud tööde maht. Eluliselt ei ole usutav, et aktis

kinnitavad pooled üle pea aasta varem sõlmitud lepingus märgitud tööde mahu, lähtuvalt

asjaoludest, et akt on allkirjastatud 21 päeva enne tööde valmimise hilisemat tähtpäeva, aktis

kirjeldatud tööde maht kattub üheselt lepingus märgitud tööde mahuga, lepingus on kokku

lepitud, et mahtude suurenemised kuuluvad fikseerimisele lepingu lisades ning aktis on

teostatud tööde osas sõnaselgelt esitatud, et tegemist on teostatud laevaremonditöödega.

Kohtu ette ei ole toodud ega tõendatud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks asuda seisukohale, et

hageja ei ole (kõiki) lepingus kokku lepitud töid teostanud. Kolmanda isiku esitatud

sadamakapteni kinnituskirja ja kostja 5. oktoobri 2021. a istungil esitatud väidete vahel esineb

vastuolu. Samuti on tõendamata, et tööde teostamiseks oli vajalik aluse dokkimine. Lisaks oli

õiguspärane ja põhjendatud laevale seatud arest. Hagejal on kostja vastu merinõue ning kostjat

saab käsitada reederina, kes tegutses laeva omaniku huvides.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus jättis tuvastamata, millises ulatuses on hageja tööd teinud ja kas hageja tasunõue on

muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole tööde täies ulatuses teostamist ega tööde üleandmist ja

kostja poolt vastuvõtmist tõendanud. Hageja esitatud akt ei kinnita tööde teostamist lepingus

märgitud ulatuses. Seega ei ole hageja lepingust tulenev tasunõue muutunud sissenõutavaks.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Kolmanda isiku seisukoht

7. Kolmas isik nõustub kostja apellatsioonkaebuses toodud väidetega. Lisaks leiab kolmas isik,

et kui ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, siis tuleb tühistada

ka hagi tagamise abinõu laeva arestimise kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.

9. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma tööde eest

hageja nõutud summa, sh kas kõik hageja väidetud tööd olid tegelikult tehtud. Maakohus leidis,

et hageja töövõtulepingust tulenev tasu nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks ning

kostja ei ole esitanud vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt

annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus

faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad

materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks.

Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi täies

ulatuses ei korda.

10. Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas hageja ja kostja

vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest.

Tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise

võimaluse andmine (võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine

või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu,

või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause

järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (vt Riigikohtu 21. juuni 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-5851/38, p 16).

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et 21. märtsi 2019. a aktiga nr 21319/1 andis

hageja kostjale 4. juunil 2018 sõlmitud töövõtulepingu alusel teostatud tööd üle (kd I, tl 5

pöördel). Pooltel oli kokkulepe töö vastuvõtmise korra ja tasu sissenõutavaks muutumise kohta.

Töövõtulepingu p-s 3.2 on pooled kokku leppinud, et „tasumine tööde eest toimub peale Tellija

poolt akti aktsepteerimist Töövõtja esitatud arve alusel 15 päeva jooksul arve saamisest.“ Aktist

nähtub, et selle on allkirjastanud kostja esindaja X. Seega on hageja tõendanud töö vastuvõtmise

fakti, sest kostja on allkirjastanud töö vastuvõtmise akti.

11. Kolleegium märgib vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.

11.1. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohus ei tuvastanud, mis ulatuses on hageja

tööd teinud ja kas hageja tasunõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Pooled ei vaidle,

et kostja on 21. märtsil 2019. a allkirjastanud akti nr 21319/1. Seega on akti alusel tehtud tööd

VÕS § 637 lg 4 kohaselt vastu võetud ja tasunõue nende tööde eest on muutunud

sissenõutavaks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka

lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kolleegium nõustub maakohtu

põhjendustega ja järeldusega, et aktiga on kostja võtnud tööd vastu ning kinnitanud aktis

loetletud tööde tegemist. Aktis ei ole märgitud töö osalist tegemata jätmist ega vaegtööd. Seega

kinnitas kostja akti allkirjastades kolleegiumi hinnangul ka seda, et ta on hageja tehtud tööd üle

vaadanud ja need on tehtud nõuetekohaselt.

11.2. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et hageja pidi tõendama, mis tööd tehti. Riigikohus

on selgitanud, et kostja esindaja allkirja olemasolu aktil ei tähenda, et kostja ei saa hiljem

tugineda sellele, et aktil kajastatud andmed ei ole õiged ning selles mahus töid ei ole tegelikult

tehtud. Siiski kehtib VÕS § 76 lg-st 4 tulenev eeldus, et kui võlausaldaja on talle kohustuse

täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli

võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud

töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (Riigikohtu 10. mai

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-80-08, p 21). Seega lasus kostjal menetluses kohustus tõendada, et aktis loetletud töid ei

ole tegelikult tehtud või need on tehtud oluliste puudustega. Maakohus oli kostjale tema

tõendamiskoormist selgitanud (vt maakohtu 5. oktoobri 2021. a istungi protokoll; I kd, tl 147,

ajamärk 00:14:17). Kolleegium nõustub maakohtu poolt menetlusosaliste esile toodud väidetele

ja esitatud tõenditele antud hinnanguga.

12. Kokkuvõttes järeldas maakohus tõendeid kogumis hinnates õigesti, et kostja ei ole täitnud

oma tõendamiskoormist selles osas, et 21. märtsi 2019. a aktis nr 21319/1 märgitud töid ei ole

tegelikult tehtud. Seega saab lähtuda poolte allkirjastatud aktist ja selles antud kinnitusest

(„teostatud laevaremonditööd“) ning lugeda tõendatuks, et aktis loetletud tööd on tehtud ning

vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik. Kuna kostja ei tõendanud tehtud tööde

lepingutingimustele

mittevastavust

ja

sellest

tulenevalt

hageja

nõuet

välistava

õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta maksma hagejale

kokkulepitud tasu.

13. Kuna maakohus hagi rahuldas ja ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis jääb

hagi tagamise abinõu tagama kohtuotsuse täitmist (tl 8–10). Täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle

sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist

vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi esitatakse

TMS § 222 lg 3 kohaselt võlgniku ja sissenõudja vastu. Seega lahendatakse vaidlus, kas

arestitud laev kuulub kolmandale isikule, tsiviilasja nr 2-20-15955 raames, kus kolmas isik on

esitanud hagi hageja ja kostja vastu laeva „PRAAM 1“ (IMO nr 8937546) arestist

vabastamiseks.

Menetluskulude jaotus

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu määratud

menetluskulude jaotust.

15. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud hageja

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda

kanda. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta TsMS § 167 lg 2 esimese lause järgi tema

enda kanda.

16. Poolte põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab

TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati

(TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)