2-11-11948/161 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-11-11948

Kohtuasi

Y eestkoste pikendamise otsustamine kohtu algatusel

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Viljandi valla määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Kuusalu vald (vallavalitsuse kaudu)

Puudutatud isik Viljandi vald (vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 2. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-11948

ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus pikendas 6. septembri 2016. a määrusega Y (eestkostetav, puudutatud isik)

üle seatud eestkostet kuni 6. septembrini 2021 ja määras eestkostjaks Kuusalu valla.

2-11-11948

2 (7)

2. Maakohus algatas 4. juunil 2021 hagita menetluse puudutatud isiku eestkoste pikendamise

otsustamiseks. Maakohus kaasas menetlusse puudutatud isiku eestkostja Kuusalu valla.

3. Kuusalu vald tõi esile, et puudutatud isik viibib alates 1. juulist 2012 erihoolekandeteenusel

AS Hoolekandeteenused Karula Kodus aadressil Järve tee 2, Karula küla, Viljandi vald,

Viljandi maakond. Puudutatud isikule on määratud sügav puue ja puuduv töövõime.

Rehabilitatsiooniplaanis nr K00034417 on kirjas, et ta on kõnetu, sisulist kontakti temaga ei ole

võimalik saavutada. Puudutatud isikul on Downi sündroom ning kognitiivsed võimed vastavad

sügava vaimse alaarengu tasemele. Puudutatud isik ei väljenda valu, mõnikord teeb grimassi,

mistõttu tegevusjuhendajad jälgivad tema kehakeelt ning vastavalt sellele teevad järeldusi

muutuste kohta tema tervislikus seisundis. Puudutatud isik liigub iseseisvalt. Ta vajab kõikides

olulistes toimingutes kõrvalabi. Ta sööb ise eelnevalt serveeritud toidu. Ta sööb aeglaselt ja

peenestatud toitu, kuna hambad puuduvad. Pesemisel on täielikult abistatav. Puudutatud isik

suunatakse kindlatel aegadel WC-sse (hommikul pärast ärkamist, õhtul enne magama minekut

jne). Ööpäevaringselt on kasutusel ka mähkmed. Ta paneb ennast ise riidesse, kui

tegevusjuhendaja annab talle riided õigetpidi ükshaaval kätte. Ise ta riiete vahetamise vajadust

ei märka, ilmastikule sobivate riiete valimisega toime ei tule. Puudutatud isik ei tule iseseisvalt

toime, ta sõltub täielikult teiste inimeste kõrvalabist. Puudutatud isik ei ole suuteline otsuseid

vastu võtma.

Kuusalu vald arvas, et eestkostet tuleb pikendada ja eestkostja ülesannete ring tuleb jätta

samaks.

Kuusalu vald palus vabastada end eestkostja ülesannetest ja määrata uueks eestkostjaks Viljandi

vald.

Puudutatud

isik

viibis

varasemalt

Kuusalu

valla

territooriumil

asunud

hoolekandeasutuses, mis on tänaseks suletud. Puudutatud isik ei asu enam Kuusalu valda elama.

Puudutatud isik elab Viljandi vallas asuvas hoolekandeasutuses, mistõttu arvestades nii

läheduse (seotuse) kui ka kestvuse põhimõtet (s.t isikule eestkostjaks määratav kohalik

omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava

huvide kaitset nii praegu kui ka tulevikus), on õige määrata puudutatud isiku uueks eeskostjaks

Viljandi vald.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus

otsustas

2. septembri 2021. a

määrusega

jätkata

Harju

Maakohtu

26. jaanuari 2001. a määrusega asjas nr 2/1-481/01 puudutatud isiku üle seatud eestkostet.

Kohus vabastas Kuusalu valla eestkostja ülesannetest ja määras puudutatud isiku eestkostjaks

Viljandi Vallavalitsuse. Kohus märkis määruse resolutsioonis, et Viljandi Vallavalitsus on

puudutatud isiku seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike

õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava

esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel ning tema elu korraldamine ja tema

vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal-

ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti puudutatud isiku esindamine kõigis

õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Maakohus tuvastas, et eestkostetav on jätkuvalt

teovõimetu valimisõiguse tähenduses ning ei saa jätkuvalt piisavalt aru abielu sõlmimise ega

muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus märkis, et eestkostja

peab hoidma oma vara eraldi eestkostetava varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma

huvides. Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad

eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus kontrollib viie aasta

möödudes s.o hiljemalt 2. septembril 2026, kas on alust puudutatud isiku üle seatud eestkoste

lõpetada või senise eestkostja ülesannete ringi muuta. Eestkostja on kohustatud eestkostetava

2-11-11948

3 (7)

vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta

15. septembriks. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.

4.1. Maakohus oli asja materjalide põhjal veendunud, et puudutatud isiku üle eestkoste

seadmise aluseks olevad asjaolud ei ole ära langenud, mistõttu tuleb eestkostet jätkata. Kohtule

on usutavaks tehtud, et eestkostetav ei tule iseseisvalt toime ning sõltub täielikult kõrvalabist.

Ekspertiisiaktidest ja Kuusalu valla seisukohast saab järeldada, et puudutatud isikul on jätkuvalt

vaimne alaareng ja Downi sündroom. Kohus oli veendunud, et puudutatud isiku psüühikahäire

on pigem püsiva iseloomuga, mistõttu ei pidanud kohus vajalikuks tema suhtes täiendava

ekspertiisi läbiviimist. Kohtule nähtus 31. augusti 2016. a ärakuulamise protokollist, et

eestkostetavaga ei olnud kohtul võimalik kontakti saavutada. Puudutatud isiku ärakuulamise

protokollist ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest nähtub, et eestkoste

vajadus ei ole ära langenud.

4.2. Eestkostetava huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või

muude abilistega. Puudutatud isik ei suuda psüühikahäire tõttu mõista volikirja tähendust ja

selle sisu. Puudutatud isik on endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Ta ei ole

jätkuvalt võimeline aru saama ka abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute

õiguslikest tagajärgedest.

4.3. Kohtule ei olnud teada ühtegi füüsilist isikut, kes oleks nõus puudutatud isiku eestkostjaks

hakkama.

4.4. Kohus vabastas eestkostja ülesannetest Kuusalu valla ja määras eestkostjaks Viljandi valla.

Kuusalu vald on asjakohaselt viidanud ringkonnakohtute seisukohtadele, mille kohaselt

perekonnaseaduse (PKS) § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla-

või linnavalitsus, kellega isikul on formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline

elamine, vara asukoht ja rahvastikuregistrijärgne elukoht). Kohtul tuleb silmas pidada ka

sisulist sidet omavalitsusüksusega ja võimalikke seoseid tulevikus. Eestkostja määramisel tuleb

arvestada nii läheduse (seotuse) kui ka kestvuse põhimõtet, s.t isikule eestkostjaks määratav

kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada

eestkostetava huvide kaitset nii praegu kui ka tulevikus.

Puudutatud isik on sündinud XXXX. a-l Paides. Ta viibis XXXX–XXXX. a-tel Imastu

Väikelastekodus ning XXXX–XXXX. a-tel hoolekandeteenusel Valkla Hooldekodus. Kuna

puudutatud isik on viibinud erinevates hoolekandeasutustes alates kümnendast eluaastast, ei ole

tal tekkinud seost ühegi kohaliku omavalitsusega, mh tema sünnikoha Paidega. Samuti ei ole

puudutatud isik võimeline oma elukorralduse osas seisukohta väljendama. Tema elukoht sõltub

üksnes sellest, kuhu hoolekandeasutusse ta paigutatakse. Järelikult tuleb puudutatud isiku

eestkostja valikul lähtuda tema faktilisest viibimiskohast ehk määrata eestkostjaks

omavalitsusüksus, kus asub hoolekandeasutus, kuhu eestkostetav on paigutatud. Kuna

puudutatud isik viibib alates 1. juulist 2012 erihoolekandeteenusel AS Hoolekandeteenused

Karula Kodus, siis võib asuda seisukohale, et puudutatud isikul on selle aja jooksul tekkinud

eeldatav lähedus Viljandi vallaga. Viljandi vallal on eelduslikult võimalik efektiivselt

korraldada eestkostetava huvide kaitset nii praegusel ajal kui ka tulevikus. Asjaolu, et Viljandi

vallal ei ole varem olnud puudutatud isikuga lähedast sidet ega kokkupuudet, ei õigusta

eestkostja ülesannete jätmist puudutatud isiku senise registrijärgse omavalitsuse kanda.

Viljandi vallal tuleb side eestkostetavaga luua.

Puudutatud isik on minetanud seotuse Kuusalu vallaga, mistõttu ei ole Kuusalu valla

eestkostjaks määramine enam asjakohane. Kuusalu on puudutatud isiku elukohana

rahvastikuregistrisse sisse kantud vaid põhjusel, et puudutatud isik viibis Valkla Hooldekodus

2-11-11948

4 (7)

hoolekandeteenusel. Muutunud asjaolude tõttu ei oleks Kuusalu vallal eestkostjana võimalik

efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Viljandi vald esitas määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni

p-de 2–4 osas ja teha selles osas uus määrus, millega määrata puudutatud isiku eestkostjaks

Kuusalu vald, või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.

5.1. Viljandi valla väitel on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, mh määruse

põhjendamise kohustust.

5.2. Maakohus ei ole puudutatud isikut ära kuulanud ega esile toonud, et esinesid

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 524 lg-s 5 toodud ärakuulamist välistavad asjaolud.

5.3. Maakohus ei kaasanud Viljandi valda menetlusse ega küsinud Viljandi vallalt seisukohta

eestkostja määramise osas.

5.4. Maakohus leidis ebaõigesti, et puudutatud isikul on tugevam seos Viljandi vallaga.

Maakohus pole piisavalt põhjendanud Viljandi valla määramist puudutatud isiku eestkostjaks.

Kui puudutatud isikule ei leita sobivat füüsilisest või juriidilisest isikust eestkostjat, on

põhjendatud, et eestkostjana jätkab Kuusalu vald.

Kuna puudutatud isiku rahvastikujärgne elukoht on Kuusalu vald ning Kuusalu vald on

puudutatud isiku eestkostja olnud alates 7. septembrist 2011, siis on puudutatud isikul tugevam

seos Kuusalu vallaga. Kuusalu vald on koostanud kohtule iga aasta aruandeid, külastanud

eestkostetavat, arutanud asutusega eestkostetava tegevusplaane ja vajadusi, on kursis tema

tervisliku seisundiga ja on korraldanud puudutatud isiku elu. Viljandi vallal puudub igasugune

varasem kokkupuude eestkostetavaga. Viljandi vald sai puudutatud isikust teada vaidlustatud

maakohtu määrusest. Seega on põhjendamatu lähtuda eestkostja valikul puudutatud isiku

faktilisest viibimiskohast. On arusaamatu, kuidas on Viljandi vallal efektiivsem ja suurim

võimalus korraldada eestkostetava huvide kaitset nii praegusel ajal kui ka tulevikus. Enamust

toiminguid saab teha distantsilt (nt ID-kaardi taotlemine, puude taotlemine, töövõime

hindamise taotlemine, erinevad taotlused Sotsiaalkindlustusametile, nõusolekute andmine,

arvete tasumine, vajalike asjade ostmine interneti teel). Samuti on võimalik suhelda

eestkostetavaga ja hoolekandeasutuse töötajatega videosilla teel. Seega asjaolu, et eestkostetava

viibimiskoht on hetkel hoolekandeasutuses Viljandi vallas, ei ole piisav põhjus, et määrata

eestkostjaks Viljandi vald. Lisaks võib puudutatud isiku viibimiskoht tulevikus muutuda,

mistõttu ei ole põhjendatud määrata eestkostjaks tema praeguse viibimiskoha järgset kohalikku

omavalitsust. Eestkostetava huvides ei ole, et tema eeskostja määratakse vastavalt tema

viibimiskohale. Asjaolu, et puudutatud isik ei asu enam elama Kuusalu valda, ei ole piisav

põhjus Viljandi valla eestkostjaks määramiseks.

6. Kuusalu vald vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

7. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

2-11-11948

5 (7)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause ning § 656 lg

1 p 1 ja lg 4 koostoimes §-ga 659 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi

tuleb saata samale maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ja õigusliku

ärakuulamise põhimõtet, jättes ära kuulamata puudutatud isiku, kelle suhtes eestkoste

pikendamist ja uue eestkostja määramist menetleti. See tingib maakohtu määruse tühistamise

määruskaebuse põhjendustest olenemata ning asja saatmise maakohtule uueks lahendamiseks.

9.1. TsMS § 524 lg 1 esimene lause paneb kohtule kohustuse kuulata piiratud teovõimega

täisealisele isikule eeskoste seadmise menetluses ära isik, kellele eestkoste seadmist

menetletakse. Üldreeglist teeb erandi TsMS § 524 lg 5, mille p-de 1 ja 2 kohaselt ei pea

eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit

kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud

tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma

tahet avaldama. Eelviidatud sätted kohalduvad TsMS § 528 lg 1 järgi ka eestkostja ametiaja ja

eestkoste pikendamise menetluses (vt ka Riigikohtu 22. septembri 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 2-12-18265, p 19), samuti uue eestkostja määramise menetluses.

9.2. Asjas ei ole tuvastatud, et puudutatud isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentide

või pädeva arsti arvamuse kohaselt võiks isiklik ärakuulamine põhjustada puudutatud isiku

tervisele kahjulikke tagajärgi. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et maakohus ei ole

vahetult veendunud, et puudutatud isik ei ole võimeline oma tahet avaldama, vaid on lähtunud

selle seisukoha kujundamisel Kuusalu valla arvamusele lisatud puudutatud isiku

rehabilitatsiooniplaanist ja 31. augusti 2016. a ärakuulamise protokollist.

9.3. Kolleegium selgitab, et vahetu mulje loomine ja isikul tahte avaldamise võime olemasolu

korral tema ärakuulamine toimub TsMS § 477 lg 4 teise lause ja TsMS § 524 lg 1 järgi isikuga

suuliselt ja isiklikult kohtudes, üldjuhul isiku tavalises keskkonnas. Isiklik ja suuline kohtumine

on vajalik, et kohus tajuks isiklikult isiku vaimset seisundit ja võimet tahet avaldada.

Eestkostemenetluses vahetu mulje loomise ja isiku ärakuulamise eesmärk on tagada, et

eestkostet ei seataks ega pikendataks põhjendamatult. Samuti aitab isiku vahetu ärakuulamine

paremini tagada seda, et eestkostetava teovõimet piirataks võimalikult vähe, ja ka seda, et

eestkostja ülesanded määrataks sellised, mis oleksid võimalikult asjakohased ja põhjendatud,

s.o eestkostetava seisundit, olukorda ja vajadusi kõige enam arvestavad. Kohtu järeldus vahetu

mulje teel saadud veendumuse sisu kohta peab olema kohtulahendist jälgitav. Vahetu mulje

kujundamata jätmine võib olla õigustatud vaid erandjuhtumitel, nt kui isik on koomaseisundis

(vt Riigikohtu 22. septembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-18265, p 19 ja seal viidatud

kohtupraktika; 10. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p-d 15–18).

9.4. Seega peab kohus isiklikult kontrollima TsMS § 524 lg 5 p-s 2 sätestatud aluse esinemist

ja kujundama puudutatud isiku ärakuulamise võimalikkuse kohta seisukoha vahetu mulje

põhjal, üksnes toimiku materjalidele tuginemisest ei piisa. Praegusel juhul ei nähtu asja

materjalidest ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaks kohtul vahetu mulje kujundamata

jätmist. Isiku alusetult ära kuulamata jätmine on menetlusnormi oluline rikkumine, mis on

maakohtu määruse tühistamise aluseks (Riigikohtu 22. septembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr

2-12-18265, p 18; 10. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 15).

9.5. Kolleegium märgib, et eestkostetava ärakuulamine on vajalik ka selleks, et kohus saaks

otsustada eestkoste pikendamise ilma eestkostetavale uut ekspertiisi tegemata olukorras, kus

eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud rohkem kui viis aastat (vt TsMS

2-11-11948

6 (7)

§ 528 lg 2 p 2 ja lg 4). Asja materjalidest nähtuvalt tehti puudutatud isikule viimati

kohtupsühhiaatriline ekspertiis 4. juulil 2016 (tl-d 106–106 pöördel), millest oli vaidlustatud

määruse tegemise ajaks möödas enam kui viis aastat.

9.6. Praegusel juhul on puudutatud isiku ära kuulamata jätmine eriti oluline menetlusõiguse

rikkumine seetõttu, et kohus ei olnud määranud talle menetluses ka esindajat (TsMS § 520 lg-

d 1 ja 2 ning § 518 lg 1) ega küsinud eestkoste pikendamise ja eestkostja muutmise kohta

puudutatud isiku lähedaste arvamust (TsMS § 525 lg 2 ja § 528 lg 1).

10. Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi ka sellega, et ei

määranud puudutatud isikule menetluses esindajat. Ka see rikkumine annab aluse maakohtu

määrus tühistada.

TsMS § 520 koosmõjus § 528 lg-ga 1 võimaldab kohtul määrata eestkoste pikendamise ja uue

eeskostja määramise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on

isiku huvides vajalik. Eelkõige tuleb esindaja määrata juhul, kui isikut ei esinda

tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik ning esinevad muud TsMS § 520 lg 2 p-des 1–4

sätestatud alused. Olukorras, kus maakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik võimeline oma

tahet avaldama, oleks esindaja määramine olnud kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku

huvides vajalik. Ka õiguskirjanduses on leitud, et esindaja tuleks igal juhul määrata siis, kui

asja materjalide põhjal ei ole isik eeldatavasti üldse võimeline oma tahet vabalt kujundama, sh

eelduslikult juhtudel, kui isikuga ei ole võimalik kontakti saavutada. Esindaja määramisest

võiks kohus loobuda üksnes juhul, kui asjas on üheselt võimalik kindlaks teha, et puudutatud

isik on võimeline oma vastuväiteid menetluses piisavalt arusaadavalt esitama või kui asja

materjalide puhul on selge, et isikule ei ole üldse vaja eestkostjat määrata. Kui aga kohtul on

kahtlus, et isik ei suuda oma menetlusõigusi teostada, tuleks talle määrata esindaja (vt Kõve, V.

jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2018. § 520, p 3.2.b).

Muu hulgas saanuks esindaja esitada kohtule seisukoha selle kohta, kas Kuusalu valla

vabastamine eestkostja ülesannete täitmisest ja Viljandi valla määramine uueks eestkostjaks on

puudutatud isiku huvides või mitte.

11. Kolleegium nõustub Viljandi vallaga, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme

ka sellega, et ei kaasanud Viljandi valda puudutatud isikuna menetlusse ega võimaldanud

Viljandi vallal esitada menetluses seisukohti, mh eestkostja vahetamise kohta.

11.1. Määruskaebuse kohaselt sai Viljandi vald puudutatud isikust esimest korda teada

vaidlustatud maakohtu määrusest. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kaasanud

Viljandi valla menetlusse ja võimaldanud tal esitada menetluses seisukohti.

11.2. TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja muud

asjast puudutatud isikud. TsMS § 198 lg 3 kohaselt kaasab kohus hagita menetluse osalised

omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus

hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. TsMS § 532 lg 1 kohaselt võib

eestkostja määramise, eestkostja vabastamise ja uue eestkostja määramise määruse peale

esitada määruskaebuse mh eestkostjaks määratud isik. Seega olukorras, kus maakohus kaalus

Viljandi valla määramist puudutatud isiku uueks eestkostjaks, oleks Viljandi vald tulnud

kaasata puudutatud isikuna menetlusse ning tagada talle menetlusosalise õigused (TsMS § 199),

mh võimalus esitada menetluses seisukohti (vt TsMS § 199 lg 1 p-d 4 ja 6). Kolleegium lisab,

et kohtu kohustus kuulata ära isik, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus

kavatseb eestkostjaks määrata, tuleneb ka TsMS § 525 lg-st 3.

11.3. Jättes Viljandi valla menetlusse kaasamata, rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse

norme ja õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis võis praegusel juhul mõjutada ka asja

2-11-11948

7 (7)

lahendust. Ka see rikkumine on aluseks maakohtu määruse tühistamisele osas, mis puudutab

senise eestkostja vabastamist ja uue eestkostja määramist.

12. Kolleegium märgib, et vastavalt TsMS §-le 651 koosmõjus §-ga 659 kontrollib

ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üldjuhul üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Viljandi vald vaidlustas maakohtu määruse

selle resolutsiooni p-de 2–4 osas, millega vabastati Kuusalu vald puudutatud isiku eestkostja

ülesannetest ja määrati puudutatud isiku eestkostjaks Viljandi vald. Maakohtu määruse

resolutsiooni ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus otsustas jätkata puudutatud isiku üle

seatud eestkostet. Samas annab TsMS § 656 lg 4 koosmõjus §-ga 659 ringkonnakohtule

olukorras, kus menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei

kaevatud, õiguse otsustada, kas lahendi see osa tühistada. Riigikohus on hagimenetluse

kontekstis selgitanud, et üldjuhul on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega ning

TsMS § 656 lg 4 kasutamist tuleb põhjendada (vt 24. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-

56825, p 12). Kolleegium on seisukohal, et arvestades seda, et praegusel juhul on tegemist

hagita menetlusega, rikutud menetlusõiguse normide olulisust eestkoste pikendamise

menetluses, asjaolu, et rikkumised olid olemuselt sellised, mis vähendasid menetluses nende

isikute ringi, kes oleks saanud esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ka eestkoste

pikendamist puudutavas osas (TsMS § 532 lg 1), eestkoste pikendamise ja eestkostja määramise

otsustuste omavahelist seotust ning seda, et maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel menetlus

niikuinii sisuliselt uuesti läbi viia, on praegusel juhul põhjendatud tühistada maakohtu määrus

TsMS § 656 lg 4 ja § 659 järgi tervikuna.

13. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul puudutatud isik isiklikult ära kuulata

või tuvastada vahetu mulje põhjal TsMS § 524 lg 5 p 2 eelduste täidetus, ning määrata

puudutatud isikule menetluses esindaja, kui puudutatud isik ei ole võimeline oma tahet

kujundama ja väljendama. Samuti tuleb maakohtul küsida võimalusel puudutatud isiku

lähedaste arvamust eestkoste pikendamise ja eestkostja muutmise kohta. Ühtlasi tuleb

maakohtul võimaldada Viljandi vallal esitada menetluses seisukohti. Kolleegium märgib, et

TsMS § 524 lg 3 alusel võib kohus puudutatud isiku ärakuulamise anda erinõude alusel

tegutsevale kohtule, kui on ilmne, et kohus võib ärakuulamisega saadud teavet ka isikliku

kogemuseta hinnata.

14. Maakohtu määruse tühistamise tõttu osas, mis puudutab asja sisulist lahendamist, tuleb

määrus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jääb

menetluskulude jaotus asja uuel lahendamisel maakohtu otsustada.

15. TsMS § 532 lg 1 ja § 696 lg 3 kohaselt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse

Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa