2-21-3660/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

18. veebruar 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-3660

Tsiviilasi

Paide linna (Paide Linnavalitsuse kaudu) avaldus X

eestkoste määramiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

W määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Paide linn (Paide Linnavalitsuse kaudu),

lepinguline esindaja Laura Kind

Puudutatud isik I (eestkostetav): X, riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova

Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja): W

Puudutatud isik III: Q

Puudutatud isik IV: Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu),

lepinguline esindaja Ingrid Hiis

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Paide linna (linnavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 8. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule

avalduse täisealisele isikule X-le (eestkostetav) eeskostja määramiseks. Avaldaja palus

2 (5)

eestkostjaks määrata eestkostetava tegelik elukohajärgne omavalitsus Türi vald (vallavalitsuse

kaudu, edaspidi: vald).

Avaldaja märkis järgmised asjaolud:

-

eestkostetav on sündinud 6. mail 1999, st ta on täisealine;

-

eestkostetavat on kogu elu kasvatanud vanaema ja tema tegelik elukoht on XXX, Türil;

-

eestkostetav on õppinud XXX-s (praegune nimi XXX). Peale selle kooli lõpetamist

asus ta õppima YYY, kus esimesel aastal õppis kohanemiskursusel, seejärel puhastus-

ja toateeninduse kursusel;

-

Töötukassa otsusega on eestkostetavale määratud puuduv töövõime ja Sotsiaal-

kindlustusameti

otsusega

raske

puue

(psüühikahäire)

–

mõlemad

kuni

28. jaanuarini 2024;

-

psüühikahäirest tulenevalt vajab eestkostetav toimetulekuks igapäevast juhendamist,

suunamist ja järelevalvet. Ta ei ole suuteline asjaajamist korraldama, aru saama oma

tegude tähendusest ega ole võimeline enese õiguste ja kohustuste eest seisma. Ta ei ole

psüühilisest seisundist tulenevalt suuteline eestkoste sisust aru saama, eestkoste-

vajaduse ega eestkostja kandidaadi kohta adekvaatset tahet avaldama. Eestkostetavat

ei saa aidata pelgalt abiliste ja volituste kaudu, ta vajab oma terviseseisundi tõttu

eestkostjat. Abiliste ja volituste kaudu jääb siiski võimalus, et eestkostetav laseb end

ära kasutada, enda nimele laenu võtta jms;

-

eestkoste tuleks seada viieks aastaks ja kõikide asjade ajamiseks, suuremate rahaliste

tehingute tegemiseks ja teenuste korraldamiseks. Eestkostetavale võiks jääda isiklikuks

kasutamiseks 20 eurot nädalas ehk 80 eurot kuus.

2. Vald leidis samuti, et eestkostetav vajab eestkostjat. Kuna eestkostjaks sobivat füüsilist

isikut ei ole, tuleb määrata eestkostjaks vald.

Valla esindajale teadaolevalt on eestkostetavat kasvatanud terve elu vanaema, kellega koos on

ta elanud Türil. Kohtumisel paistsid vanaemal suured probleemid kuulmisega ja tõenäoliselt

kõrgest east tingituna ei mõistnud ta eestkoste ega erihoolekandeteenuste sisu.

Eestkostetav rääkis, et hoolib vanaemast väga ning vanaema ongi teda terve elu kasvatanud.

Emal ja isal käib ta vahel külas, suvel veedab seal rohkem aega. Eestkostetav selgitas, et tunneb

kella telefonist vaadates, seinakella mitte. Võõras kohas üksi liigelda ei oska. Poes käies annab

raha kassapidaja kätte, ise arveldada ei oska. Loendas sõrmede abil. Astangul õppimise ajal

aitasid kooli töötajad teda asjaajamisel. Eestkostetav oskab teha spagette, aitab vanaema

kodutöödel, vaba aja veedab telefonis suheldes ja mängides. Eestkostetaval paistis puuduvat

oma seisukoht asjades, teda näivad oluliselt mõjutatavad ümbritsevad inimesed. Eestkoste

sisust ta aru ei saanud, küll aga mõistis, et vajab kedagi, kes aitaks asjaajamist korraldada.

Eestkostetav selgitas, et W (ema) soovib hakata tema eestkostjaks.

Ema selgitas telefonivestluses, et eestkostetavat on kasvatanud vanaema ning suviti on tütar

koos vanaemaga palju aega ema ja isa juures veetnud. Ta rääkis, et hoolib tütrest ja tütar peaks

vanaema eest hoolitsema, samuti aitab ta vanemate teisi lapsi hoida. Ema ei osanud anda

eestkostetava puude kohta selgitusi ja ta ei teadnud tema sissetulekutest. Emal puudus seisukoht

kogukonnas elamise teenusele asumise osas, sest arvas, et sel juhul ei saaks tütar vanemaid

külastada ja vanaema abistada. Ema nõustus, et eestkostetav vajab abi asjaajamisel, ei oska

arvutada ega orienteeru võõrastes kohtades. Ema avaldas soovi hakata eestkostjaks.

3. YYY iseloomustuse kohaselt on eestkostetav puhas ja hoolitsetud, märkab ise, kui riided

on mustad. Pesu peseb aegajalt õpilaskodus ise. Tema tuba ja asjad on korras. Tähelepanu vajab

ebatervislik toitumine, poest snäkkide ja kiirtoidu ostmine. Oskab ise süüa teha, kuid vajab

juhendamist ja motiveerimist. Astangul õpitud aja jooksul on selgeks saanud liikumise

põhimarsruudid. Uue teekonna õppimisel vajab abi ja juhendamist ning teekonna läbi käimist.

3 (5)

Eestkostetav vajab tuge ja abi, et suhelda ametiasutustega. Samuti vajab ta abi ja juhendamist

raha planeerimisel, kasutamisel, st arvete maksmisel.

Eestkostetav oskab kasutada telefoni, millega suhtleb talle oluliste inimestega nagu pere,

sugulased ja tuttavad. Talle meeldib veeta aega meestega. Eestkostetav on saanud mingil määral

teadmisi seksuaalkäitumisest. Ta võib seksuaalsuhetes sattuda ärakasutamise ohvriks, mistõttu

oleks hea teada, kellega ta parasjagu läbi käib. Oluline on regulaarne koostöö naistearstiga, et

jälgida eestkostetava tervislikku olukorda ja vajadusel saada ravi. Samuti on oluline jälgida

spiraali või mõne muu rasestumisvastase vahendi kehtivust, et vältida soovimatut rasestumist.

Eestkostetav vajab tuge enda tervise eest hoolitsemisel. Lisaks on oluline jälgida tema meeleolu

ja vajadusel teha koostööd psühhiaatriga ravivajaduse väljaselgitamiseks. Esineb olukordi, kus

ta on suitsiidne, enamasti on põhjus tüli partneriga.

Kokkuvõtvalt vajab eestkostetav abi ja tuge suhtlemiseks ametiasutustega, juhendamist raha

kasutamise ja arvete maksmise planeerimisel. Iseseisva toimetuleku toetamiseks ja ära-

kasutamise vältimiseks vajab ta rahalistes ja juriidilistes tehingutes eestkostjat.

4. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt esineb eestkostetaval mõõdukas vaimne

alaareng (diagnoosikood F71). Ta ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid

juhtima. Selline suutmatus on kestev. Eestkostetava vaimne seisund ei luba tal langetada

otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust ega aru saada perekonnaõiguslike tehingute

õiguslikest tagajärgedest. Eestkostetava vaimset seisundit arvestades vajab ta eestkostet ning

see vajadus on kestev. Tema vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkoste

vajalikkuse ja eestkostja isiku suhtes. Eestkostja ülesannete ring peab olema kõikehõlmav.

5. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: eestkostetava esindaja)

leidis samuti, et eestkostetav vajab eestkostet. Esindaja vestles eestkostetavaga ja vestluse

käigus selgus, et kõige lähedasem on eestkostetav vanaemaga. Kindlat arvamust kogukonna-

teenusele mineku kohta ta ei osanud avaldada ja eestkoste tähendust sügavuti ei mõistnud. Ei

osanud nimetada, kes peale vanaema võiks olla tema eestkostjaks. Ta sai pealiskaudselt aru, et

kui ta elab Rakveres, saab nädalavahetustel sõita vanaema juurde.

Samuti vestles esindaja eestkostetavate vanematega. Q (isa) seisukohta ei avaldanud. Ema

avaldas, et soovib enda määramist tütre eestkostjaks. Eestkostetav on elanud küll põhiliselt

vanaema juures, kuid käib ka vanemate kodus, talle meeldib mängida nooremate õdedega.

Eestkostetav saab elada vanemate juures ja käia nii Paide kui Türi päevakeskustes.

Kokkuvõtvalt leidis esindaja, et eestkostetav ei ole oma psüühilisest seisundist tulenevalt

suuteline aru saama eestkoste sisust ega avaldama adekvaatset tahet eestkostja kandidaadi

suhtes. Ta pole suuteline korraldama asjaajamist, aru saama oma tegude tähendusest ega

võimeline seisma oma õiguste ja kohustuste eest. Eestkoste tuleks seada kõigi asjade ajamiseks

ja tehingute tegemiseks. Eestkostjaks võib olla vald, kellega eestkostetav on kõige enam seotud.

6. Maakohus kuulas ära nii eestkostetava kui tema vanemad. Kohtu hinnangul ei mõistnud

eestkostetav ja vanemad eestkoste sisu ega avaldanud arvamust eestkoste vajaduse ja eestkostja

isiku kohta.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus määras 25. oktoobri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) eestkostetava

eestkostjaks valla (vallavalitsuse kaudu). Maakohus seadis eestkostetava üle eestkoste kõigi

tema tehingute tegemiseks, kõigi asjade ajamiseks ja tema esindamiseks.

Ühtlasi määras maakohus kindlaks eestkostja ülesanded ja kohustused. Maakohus märkis, et

eestkostetav ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, on tunnistatud

valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta on kaotanud hääleõiguse. Kohus kontrollib iga

4 (5)

viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on tema huvide kaitseks vajalik ning

kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, muud kulud riigi kanda.

Maakohus leidis, et eestkostetav ei ole temal esineva nõrgamõistuslikkuse tõttu võimeline aru

saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima ning tema selline seisund on kestev.

Eestkostetava vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada

valimisõigust ega aru saada perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.

Eestkostetav on piiratud teovõimega isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause

mõttes, kellele tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt määrata eestkostja ja seda

seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks, st viieks aastaks.

Eestkostetava lähedased isikud (vanaema, ema, isa) ei sobi eestkostjaks. Eestkostetav on aastaid

elanud Türil, käinud seal koolis ja Türil elab ka talle lähedane vanaema, mistõttu on

põhjendatud määrata eestkostjaks vald. Vald on avaldanud selleks valmisolekut.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

8. Ema esitas 10. novembril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada. Ema soovib ise hakata eestkostjaks. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused,

miks ema ei sobi eestkostjaks.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

sellele vastamiseks. Avaldaja, vald ja eestkostetava esindaja vaidlesid kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15. detsembril 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Kaebusega

seonduvad menetluskulud jaotatakse samal viisil, nagu need jaotati maakohtus.

11. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega

maakohus tuvastas eestkoste seadmise eeldused, sest määruskaebusega ei ole maakohtu

määrust vaidlustatud muus kui eestkostja isiku osas. Seega jõustus maakohtu määrus ülejäänud

osas TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes.

12. PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja

võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates

arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Seejuures on füüsilise isiku kui eestkostja

sobivuse hindamisel oluline, et isik soovib ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma

tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid

kohustusi ja tagajärgi (Riigikohtu 8. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-12-16865, p 12.2

teine lõik). Kohus peab eestkostja määramisel kaaluma, kas konkreetne isik on võimeline

eestkostja ülesandeid täitma ning eestkostetava õiguste ja huvide eest seisma. Eestkostja peab

olema teadlik eestkostetava tervislikust seisundist ja rahalistest võimetest ning mõistma,

milleks on eestkostjat vaja ja millised on eestkostja kohustused.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ema esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse

maakohtu määruse tühistamiseks ja tema eestkostjaks määramiseks. Maakohus kaalus piisava

põhjalikkusega eeskostja isiku kandidaate ja tegi põhjendatud otsustuse, et ema ei sobi

eeskostjaks. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

kaebusele tuleb märkida järgmist.

Nähtuvalt valla esindaja ja eestkostetava esindaja arvamustest on eestkostetav elanud koos

vanaemaga, kes on teda kogu elu kasvatanud. Vanemate juures on eestkostetav viibinud

5 (5)

lühiajaliselt ja põhiliselt suvel. Ema kinnitas, et eestkostetav on elanud vanaema juures ja leidis,

et eestkostetav peaks vanaema eest edasi hoolitsema. Seega ei ole ema eestkostetavaga koos

elanud, ta ei ole seni tegelenud eestkostetava asjaajamisega ega vajalike hooldusteenustega.

Ühtlasi nähtub toimikust, et ema ei oska hinnata eestkostetava vajadusi ega toimetulekut

igapäevaeluga. Samas peab eestkostjaks määratud isik suutma võimalikult efektiivselt ja

mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset. Ema ei ole määruskaebuses välja toonud,

kuidas ta kavatseb eestkostetava elu korraldada, et ta saaks iseseisvalt hakkama.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et eestkostjaks tuleb määrata vald.

Nähtuvalt esiletoodud asjaoludest on vald eestkostetavaga kõige enam seotud ja tema elu

korraldamisega tegelenud. Vald on võimeline nii võimaluste kui oskuste poolest tagama

eestkostetavale kvaliteetset abi iseseisvalt hakkamasaamisek, samuti hoolitsema tema tervise ja

heaolu eest. Valla määramine eestkostjaks ei välista eestkostetava suhtlust vanematega.

Eestkostetav on täisealine ja võib soovi korral igal ajal suhelda nii vanaema kui ka vanematega.

14. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a eestkostetavale riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Eestkostetava

esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 532 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)