2-21-2639/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

18. veebruar 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-2639

Tsiviilasi

Tallinn, Gonsiori tn 36 // Laulupeo tn 23 korteriühistu

avaldus X vastu majandamiskulu ja viivise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 16. novembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Gonsiori tn 36 // Laulupeo tn 23 korteriühistu

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Tallinn, Gonsiori tn 36 //

Laulupeo tn 23 korteriühistu, lepinguline esindaja Jüri Urb

Puudutatud isik (vastustaja määruskaebemenetluses): X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X 15. detsembri 2021 taotlus tõendite vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 16. novembri 2021 määrus tühistada.

3. Jätta avaldus läbi vaatama.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta X kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

2 (3)

MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Gonsiori tn 36 // Laulupeo tn 23 korteriühistu (avaldaja, edaspidi: korteriühistu)

esitas 18. veebruaril 2021 Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik, edaspidi:

korteriomanik) vastu majandamiskulu 978,37 eurot ja viivise nõudes. Korteriühistu täpsustas

avaldust 25. veebruaril 2021 ning palus korteriomanikult välja mõista põhivõla 865,69 eurot,

viivise 10,28 eurot ja edasiulatuva viivise. Põhivõlg tekkis seeläbi, et korteriomanik jättis

tasumata korteriühistu arved nr 02-29 kuni nr 12-29 ajavahemiku eest alates 2020. aasta

veebruarist kuni detsembrini. Viivise võlg tuleneb osaliselt juba ka varasematest arvetest.

2. Korteriomanik ei esitanud avaldusele sisulisi vastuväiteid, vaid teatas maakohtule

7. novembril 2021, et ta on korteriühistule tasunud summa 978,37 eurot.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus jättis avalduse 16. novembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus)

rahuldamata ja menetluskulud korteriühistu kanda.

Maakohus tuvastas, et avaldusega nõutud võlg on tervikuna tasutud. Korteriomanik lähtus

tasumisel ilmselt algse avalduse sissejuhatavas osas märgitud ekslikust summast, mis on

suurem kui määruse tegemise ajaks arvutatud viivise ja põhivõla summa. Kuivõrd nõutud

summa on tasutud, siis puudub avalduse rahuldamise alus.

Avalduse rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg-te 1 ja 7 alusel korteriühistu kanda. Korteriomanikul menetluskulude

puudumise tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

avalduse õigeksvõtu põhjal rahulda. Menetluskulud palub ta panna korteriomaniku kanda.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis korteriomanikule tähtaja sellele

vastamiseks. Korteriomanik vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud

ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja jätab avalduse läbi vaatamata (TsMS

§ 667 lg 2 esimene lause koostoimes § 659 kaudu kohalduva § 657 lg-ga 3). Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt ja korteriomanik kannab kõik senised menetluskulud.

7. Maakohus tuvastas ja menetlusosalised ei vaidle selle üle, et korteriomanik tasus avalduses

nõutud võla menetluse ajal. Maakohus leidis, et see andis alust jätta avaldus rahuldamata.

Korteriühistu soovib kaebusega siiski avalduse rahuldamist.

7.1. Põhjendatud ei ole korteriühistu arusaam, et avaldus tulnuks rahuldada õigeksvõtul

põhineva lahendiga. Nimelt peab kohus TsMS § 477 lg 7 esimese lause järgi kontrollima hagita

asjana lahendatava avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse

kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Maakohus vaatas avalduse õigesti läbi hagita asjana (TsMS

§ 475 lg 1 p 13, § 613 lg 1 p 1). Seega ei saa hagita asja lahendada õigeksvõtu alusel.

7.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna menetluse ajal võla tasumine alust jätta avaldus

rahuldamata. Kirjeldatud olukorras tuleb jätta avaldus TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduva § 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kui avaldusega nõutav võlg on tasutud, siis pole näha ühtegi

põhjust, millist kohtulikku kaitset avaldaja veel vajab. Nii on tegemist olukorraga, kus avaldus

ei ole enam esitatud korteriühistu seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega ka eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus avalduse läbi

vaatamata.

3 (3)

8. Lisaks avalduse sisulisele lahendamisele on vaidlusalune menetluskulude jaotus.

8.1. Hagita asjas menetluskulude jaotamisel saab kohaldada TsMS § 168 lg-d 2, 4 ja 5 (vt

Riigikohtu 20. oktoobri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11). Põhimõtteliselt on

sarnased olukorrad, kus avalduse menetlus lõpetatakse võla tasumisest tingitud loobumise või

perspektiivituks muutumise tõttu. Kui kohus jätab majandamiskulu võla saamisele suunatud

avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, jäävad kulud vähemalt üldjuhul TsMS § 8

lg 2 ja § 168 lg 5 alusel kohtusse pöördumise põhjustanud korteriomaniku kanda.

8.2. Ringkonnakohus leiab, et eelmises alapunktis kirjeldatud tingimused on ka käesoleval

juhul täidetud. Korteriomanik ei toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada avalduse

põhjendamatut esitamist. Kuigi avaldusest, selle lisadest ja korteriühistu muudest menetlus-

dokumentidest ei nähtu ka asjaolusid, mis võimaldaks avalduse rahuldada, siis saab seda

arvesse võtta kulude rahalisel kindlaksmääramisel. Samuti on siis asjakohane hinnata

määruskaebuse väidete mõju puudumist kaebuse lahendamisele. Kulude jaotuse otsustust

avalduse ega kaebuse sisu ja kvaliteet praegusel juhul ei mõjuta.

9. Korteriomanik esitas koos vastusega taotlused kolme tõendi vastuvõtmiseks. Vastuse p 2

kohaselt soovis ta tõendada, et korteriühistu hallatava elamu kahjustuse tõttu peaks tema võlg

olema väiksem. See asjaolu ei oma tähtsust asja lahendamisel, sest kohustus on praeguseks

täidetud. TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel jätab ringkonnakohus korteriomaniku taotluse

rahuldamata.

10. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jaotada sarnaselt põhivaidlusega, st need jäävad

samuti TsMS § 8 lg 2 ja § 168 lg 5 alusel korteriomaniku kanda. Maakohus ei määranud kulusid

kindlaks rahaliselt, mistõttu ei saa seda teha ka ringkonnakohus (TsMS § 177 lg 2).

11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 659 kaudu kohalduva § 427 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)