2-21-104809/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

16.02.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-104809

Tsiviilasi

AUTOKS TC OÜ hagi Prügiekspress OÜ vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

929,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AUTOKS TC OÜ (registrikood 11467623),

lepinguline esindaja Kaspar Noor

Kostja Prügiekspress OÜ (registrikood 14025179),

seaduslik esindaja K. K.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Prügiekspress OÜ-lt AUTOKS TC OÜ kasuks põhivõlgnevus

774,91 eurot.

3. Jätta rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 52,07 eurot.

4. Välja mõista Prügiekspress OÜ-lt AUTOKS TC OÜ kasuks sissenõutavaks

muutunud

viivis

40,53

eurot

ja

viivis

põhinõudelt

(774,91

eurot)

võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates 15.04.2021 kuni

põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud 94% ulatuses Prügiekspress OÜ kanda ja 6% ulatuses

AUTOKS TC OÜ kanda.

6. Mõista Prügiekspress OÜ-lt AUTOKS TC OÜ kasuks välja menetluskulud

summas 502,90 eurot.

7. Mõista välja Prügiekspress OÜ-lt AUTOKS TC OÜ kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt (502,90 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2(5)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale sõiduki remonditeenust. Lepingus lepiti

kokku viivisemääras 0,05% päevas, mis nähtub kostjale esitatud arvelt. Remont läks maksma

774,91 eurot ja hageja esitas kostjale tasumiseks arve nr TC20-398. Kostja pidi tasuma arve

hiljemalt 18.08.2020. Kostja jättis arve tasumata. Hageja saatis kostjale korduvalt

meeldetuletusi arve tasumise kohta. Kostja ei esitanud arvele ühtegi pretensiooni.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 774,91 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis summas 92,60 eurot ning samuti tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei suudetud sõiduki remondiga sõidukit korda

teha. Sõiduk oli pärast remonti ohtlik. Kostja teavitas suuliselt hagejat, et sõiduki tehnilist

probleemi ei lahendatud. Sõiduki tegi korda Swedtruckcs OÜ. Kostja oli nõus arve osaliselt

tasumise osas pidama läbirääkimisi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hagi kuulub täielikult rahuldamisele põhinõude osas ja

osaliselt viivisenõude osas.

5. Kohus täitis 23.09.2021 määrusega selgituskohustuse, selgitades vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist. Pooltel oli võimalik esitada täiendavaid selgitusi ja

tõendeid lähtudes kohtu selgitustest (dtl 56-58).

6. Hageja esitab kostja vastu lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõude. Hagi

rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, millest tuli kostjale

tasumise kohustus, kostja rikkus tasumise kohustust ja kostja vastutab rikkumise eest.

7. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu

(VÕS § 635 lg 1). Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja viis sõiduki hageja juurde

eesmärgiga, et hageja kõrvaldaks õhkpatjadega seotud probleemi ning kostja pidi remondi

eest tasuma. Seetõttu vastab pooltevaheline suhe töövõtulepingu tunnustele. Kostja lepingu

sõlmimist ei vaidlusta.

8. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS

§ 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine (VÕS § 100). Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö

valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Esitatud asjaoludel valmis töö 11.08.2020. Hageja esitas

kostjale tehtud töö eest tasumiseks arve nr TC20-398 ning arve tuli tasuda 18.08.2020 (dtl

36). Arvest nähtuvalt tuli kostjal tasuda järgmiste teenuste/toodete eest: kõrguse

reguleerklapp, elektri ja diagnostikatööd, veosilla kõrg.reg. andurite vahetus ja

abimaterjalid (dtl 36). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud pärast töö vastuvõtmist

hagejale tehtud töö kohta pretensioone puuduste osas. Seega vastab tehtud töö

lepingutingimustele. Alles kohtumenetluses tugines kostja puudustele. Seetõttu vastutab

kostja kohustuse rikkumise eest. Kostja ei vaielnud vastu, et pole kohustust täitnud. Seega on

tasunõue muutunud sissenõutavaks ja kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust. Kuna

3(5)

tasunõue on muutunud sissenõutavaks, siis kostja ei saa keelduda tasu maksmisest, kuna töö

ei vastanud lepingutingimustele.

9. Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav

(VÕS § 103 lg 1). Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1

ls 2). Kostja pole tuginenud ühelegi asjaolule, mis vabandaks tasu maksmise kohustuse

rikkumist.

10. Kostja leidis, et ei pea tasu maksmise kohustust täitma, sest hageja ei suutnud saavutada

remondiga soovitud eesmärki. Kostja väitel pidi ta kolmandalt isikult ostma samasisulise töö

summas 334,81 (dtl 53). Swedtrucks OÜ esitas kostjale 26.08.2020 arve nr 2008037

järgmiste toodete/teenuste eest: PADJAKRAAN ANDUR KNORR K013741N00 VO;

veakoodide kontroll, vedrustuse test ja kalibreerimine; veosilla kõrguseanduri

juhtmete kontroll; vedrustuse kõrguseanduri vahetus; laadimise kontroll, juhtmete kontroll,

generaatori pistiku kinnitamine; materjalid (dtl 53).

11. Kohus selgitas 23.09.2021 määrusega, et kui hageja on töö tegemisel rikkunud mõnda

temal lasunud kohustust, mh kui töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele, võib kostjal olla

õigus esitada kahjunõue hageja vastu või alandada tasutud hinda (dtl 56-58). Kostja ei ole

esitanud hagejale kahjunõuet ega hinna alandamise avaldust. Kohus ei saa ise kostja

vastuväidetest nõudeid tuletada ja seetõttu ei saa arvestada kostja väidet ja esitatud tõendit

selle kohta, et hageja ei suutnud saavutada remondiga soovitud eesmärki. Vastavalt ei vabasta

võimalik rikkumine hagejat tasu maksmise kohustusest. Vastavalt kuulub rahuldamisele

hageja põhinõue summas 774,91 eurot.

12. Kohus analüüsib hageja viivisenõuet. Hageja esitas sissenõutavaks muutunud

viivisenõude perioodi 19.08.2020-14.04.2021 eest summas 92,60 eurot ning tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivisenõude kuni kohustuse täitmiseni. Rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1).

Seadusjärgne viivisemäär on hetkel 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Nõuete kajastamine raamatupidamisdokumentides ehk

arve esitamine kohustust ei tekita (RKTKo 3-2-1-107-99, 3-2-1-144-09, p 11). Hageja märkis

et pooled leppisid kokku viivises 0,05% päevas. Hagejal tuli viivisekokkulepet tõendada.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud viivisekokkulepet 0,05% päevas ja seetõttu tuleb

põhinõudelt arvestada viivist seadusjärgses määras.

13. Hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 19.08.2020. Perioodi 19.08.2020-14.04.2021

eest on summalt 774,91 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivis 239 päeva eest

40,53 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Hageja taotles hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmist perioodi 19.08.2020-14.04.2021 eest

summalt 774,91 eurot summas 92,60 eurot. Seega jätab kohus rahuldamata hagi esitamisest

sissenõutavaks muutuva viivisenõude summas 52,07 eurot (92,60 eurot - 40,53 eurot).

14. Samuti kuulub rahuldamisele tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis tasumata

põhivõlgnevuselt (774,91 eurot) alates 15.04.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni

(TsMS § 367 ls 1). Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367 ls 2).

4(5)

15. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivise 40,53 eurot ja viivise põhinõudelt (774,91 eurot) VÕS §

113 sätestatud määras alates 15.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUD

16. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldab

hagi osaliselt. Kohus jätab osaliselt välja mõistmata sissenõutavaks muutunud viivise

summas 52,07 eurot. Seega on rahuldatud nõuete osa 94%. Kohus jätab menetluskulud 94%

ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda.

17. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

18. Hageja menetluskulud hõlmasid hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 175 eurot ja

õigusabikulusid summas 490 eurot, kokku 665 eurot. Lepinguline esindaja osutas hagejale

õigusabi kokku 4,9 tundi, tunnitasuga 100 eurot. Hageja on märkinud, et ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, kuna arved ei sisalda käibemaksu (Nordlight Advisor OÜ ei ole

käibemaksukohustuslane).

19. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning seega on tegemist vajaliku ja

põhjendatud kuluga. Hageja õigusabikulud hõlmasid järgmisi toiminguid: 25.02.2021 -

esmane konsultatsioon kliendiga ja dokumentidega tutvumine, maksekäsu kiirmenetluse

dokumentide komplekteerimine ja esitamine - 0,9 tundi; 15.03.2021 - Harju Maakohtu

määrusega tutvumine, kliendile sellega kaasnevate selgituste kirjutamine - 0,2 tundi;

13.04.2021 - kliendi konsulteerimine ja menetlusliku olukorra selgitamine, täiendava

riigilõivu arvutamine - 0,5 tundi; 15.04.2021 - hagiavalduse koostamine, redigeerimine ja

esitamine Harju Maakohtule - 2,3 tundi; 18.10.2021 - hageja seisukoha koostamine seoses

23.09.2021 kohtumäärusega - 0,5 tundi; 21.12.2021 - Harju Maakohtu määrusega tutvumine

ja kliendile kirjaliku selgituse koostamine - 0,2 tundi; 02.02.2022 - menetluskulude nimekirja

koostamine - 0,3 tundi.

20. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamisele ei ole põhjendatud arvestada 2,3

tundi. Hagejale olid kõik asjaolud juba maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel teada

ning tegemist ei ole keerulise vaidlusega. Samuti on hagiavaldus üsna lühike. Kohus peab

hagiavalduse koostamisel põhjendatud ajakuluks 1 tund. Ülejäänud õigusabikulusid peab

kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Seega on põhjendatud õigusabikulud 3,6 tundi, so 3 t ja

36 min (360 eurot). Kohus määrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 535

eurot (175 eurot riigilõiv + 360 eurot õigusabikulud). Kohus jättis menetluskulud 94%

ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 502,90 eurot (94%).

21. Kostja esitatud menetluskulud ei ole käsitletavad menetluskuludena, kuna kostjal ei

olnud menetluses lepingulist esindajat.

22. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt (502,90 eurot) tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

23. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

5(5)

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik