2-18-3370/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-3370

Kohtuasi

Bayerische Motoren Werke Aktiengesellschaft hagi

Kostar Plus OÜ vastu disainilahenduse omaniku

ainuõiguse

rikkumise

lõpetamiseks,

rikkumisest

hoidumiseks ja hageja ainuõigusi rikkuvate toodete

hävitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.03.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kostar Plus OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja):

Bayerische

Motoren

Werke

Aktiengesellschaft (välisriigi registrikood HRB 42243)

Kostja (apellant): Kostar Plus OÜ (registrikood

12515896), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur

Kivistik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 10.12.2021 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja

kostja 23.12.2021 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ning jätta nimetatud

kuupäevadel esitatud menetlusdokumentidele lisatud tõendid vastu võtmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 12.03.2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni punktiga 5 hagi tagamise abinõu kehtima

jätmise osas järgmiselt: „Jätta kehtima Harju Maakohtu poolt 09.03.2018

kohaldatud hagi tagamise abinõu hageja disainilahendust nr 001754979-0001,

001714668-0002, 002766089-0011, 002707240-0001, 002205740-0004, 001658154-

0002, 002015602-0004, 002591453-0001, 002156554-0004 sisaldavate velgede,

2-18-3370

koguses 148 tk, arestimiseks ning võõrandamise ja valduse üleandmise

keelamiseks.“.

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Bayerische Motoren Werke Aktiengesellschaft esitas 02.03.2018 Harju Maakohtule hagi

Kostar Plus OÜ vastu. Hageja palub kohustada kostjat lõpetama hageja ühenduse

disainilahenduste rikkumine, nimelt keelata allloetletud kauba sissevedu, turustamine,

valdamine ja ladustamine ning hoiduma tulevikus nimetatud kauba sisseveost, turustamisest,

valdamisest ja ladustamisest: disainilahendust reg nr 001754979-0001 sisaldavad veljed

mõõtudega 8,5 J x 20" ET 35; disainilahendust reg nr 001714668-0002 sisaldavad veljed

mõõtudega 11,0 J x 20" ET 35; disainilahendust reg nr 002766089-0011 sisaldavad veljed

mõõtudega 8,5 J x 19" ET 35; disainilahendust reg nr 002707240-0001 sisaldavad veljed

mõõtudega 8,0 J x 19" ET 35; disainilahendust reg nr 002205740-0004 sisaldavad veljed

mõõtudega 11,0 J x 21" ET 35; disainilahendust reg nr 001658154-0002 sisaldavad veljed

mõõtudega 10,0 J x 22" ET 40; disainilahendust reg nr 002015602-0004 sisaldavad veljed

mõõtudega 8,5 J x 20" ET 35; disainilahendust reg nr 002591453-0001 sisaldavad veljed

mõõtudega 8,5 J x 19" ET 35; disainilahendust reg nr 002156554-0004 sisaldavad veljed

mõõtudega 11,0 J x 20" ET 35. Hageja palub kohtuotsuse täitmiseks kohustada kostjat andma

Maksu- ja Tolliametile tahteavaldus allloetletud kauba hävitamiseks kostja kulul ning asendada

vastav tahteavaldus kohtuotsusega: disainilahendust reg nr 001754979-0001 sisaldavad veljed

mõõtudega 8,5 J x 20" ET 35 (toote tähis 5409); disainilahendust reg nr 001714668-0002

sisaldavad veljed mõõtudega 11,0 J x 20" ET 35 (toote tähis 5413); disainilahendust reg nr

002766089-0011 sisaldavad veljed mõõtudega 8,5 J x 19" ET 35 (toote tähis 5620); -

disainilahendust reg nr 002707240-0001 sisaldavad veljed mõõtudega 8,0 J x 19" ET 35 (toote

tähis 1357); disainilahendust reg nr 002205740-0004 sisaldavad veljed mõõtudega 11,0 J x 21"

ET 35 (toote tähis 1262); disainilahendust reg nr 001658154-0002 sisaldavad veljed mõõtudega

10,0 J x 22" ET 40 (toote tähis 1166); disainilahendust reg nr 002015602-0004 sisaldavad veljed

mõõtudega 8,5 J x 20" ET 35 (toote tähis 5456); disainilahendust reg nr 002591453-0001

sisaldavad veljed mõõtudega 8,5 J x 19" ET 35 (toote tähis 5480); disainilahendust reg nr

002156554-0004 sisaldavad veljed mõõtudega 11,0 J x 20" ET 35 (toote tähis 5486).

2-18-3370

2. Hageja on ühenduse disainilahenduste nr 001754979-0001; 001714668-0002; 002766089-

0011; 002707240-0001; 002205740-0004; 001658154-0002; 002015602-0004; 002591453-

0001; 002156554-0004 registreeringute omanik. Kõik nimetatud disainilahendused kujutavad

sõidukite velgi. Kostja importis Hiinast Eestisse sõidukite velgesid, mis on samasugused hageja

registreeritud disainidega. Maksu- ja Tolliamet (MTA) pidas kostja kaubad kinni kahtlustades,

et tegu on intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga. MTA teavitas hagejat kahtlusalustest

kaupadest. Kaheteistkümnest veljetüübist üheksa, kokku 148 tk, on hageja ainuõigust rikkuvad

kaubad.

3. Ühenduse disainilahenduse määruse (Nõukogu Määrus (EÜ) nr 6/2002) (disainimäärus)

artikkel 19 lg 1 järgi annab ühenduse registreeritud disainilahendus selle omanikule ainuõiguse

kasutada disainilahendust ning takistada kolmandat isikut seda loata kasutamast. Nimetatud

kasutamiseks loetakse eelkõige sellise toote valmistamist, pakkumist, turustamist, importi,

eksporti või kasutamist või nendel eesmärkidel sellise toote säilitamist, milles disainilahendus

sisaldub või mille puhul seda on kasutatud. Kostja imporditud veljed on samasugused hageja

registreeritud disainilahendustega. Selliste velgede importi loetakse disainilahenduse

kasutamiseks. Seega on täidetud disainimääruse art 19 p 1 kohaldamise tingimused

(disainilahendusega samasuguste toodete sissevedu Eestisse). Hageja ei ole andnud kostjale

nõusolekut oma disainilahenduste kasutamiseks, sh velgede impordiks Eestisse. Kostja poolt

Eestisse sisseveetud veljed ei ole valmistatud hageja loal ega kontrolli all, st need kaubad on

toodetud ja Eestisse toodud ilma hageja loata. Importides hageja disainilahendustega identseid

kaupu Eestisse, on kostja rikkunud hageja ainuõigusi. Kostja veebileht www.replica-rims.com

kinnitab, et kostja tegeleb velgede müügiga. Rikkuvate kaupade edasine turustamine on samuti

hageja ainuõiguste rikkumine disainimääruse art 19 p 1 järgi.

4. Kostja viidatud nn „parandamistingimus“ ei ole antud juhul kohaldatav, sest hageja

ainuõigust rikkuvad veljed ei vasta mõõdu poolest originaalvelgedele. Erinevad on velje laius

ja/või läbimõõt ja/või velje nihe (offset): velg tähistusega 5409 (vastab hageja disainile nr

001754979-0001) - originaalist erinevad velje laius 8,5 tolli ja velje nihe 35 mm; velg

tähistusega 5413 (vastab hageja disainile nr 001714668-0002) - originaalist erinevad velje laius

11 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 5620 (vastab hageja disainile nr 002766089-0011)

- originaalist erinevad velje laius 8,5 tolli, läbimõõt 19 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega

1357 (vastab hageja disainile nr 002707240-0001) - originaalist erinevad velje laius 8,0 tolli ja

velje nihe 35 mm; velg tähistusega 1262 (vastab hageja disainile nr 002205740-0004) -

originaalist erinevad velje läbimõõt 21 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 1166 (vastab

hageja disainile nr 001658154-0002) - originaalist erineb velje läbimõõt 22 tolli; velg

tähistusega 5456 (vastab hageja disainile nr 002015602-0004) - originaalist erinevad velje laius

8,5 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 5480 (vastab hageja disainile nr 002591453-

0001) - originaalist erinevad velje laius 8,5 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 5486

(vastab hageja disainile nr 002156554-0004) - originaalist erinevad velje laius 11,0 tolli,

läbimõõt 20 tolli ja velje nihe 35 mm.

5. Samuti on tõendamata ning ei ole eluliselt usutav kostja väide, et neid velgi kasutatakse

üksnes sõidukite parandamisel välimuse taastamiseks, mitte muul eesmärgil (nt algse välimuse

muutmiseks). Kostja ei müü velgi üksikult, vaid komplektis. Seega on ilmne, et kostja müüb

velgesid sõiduki välimuse muutmiseks, mitte „sõiduauto parandamisel auto originaalse

välimuse taastamiseks“. Kostja ei täida ka „parandamistingimuses“ ette nähtud

hoolsuskohustust, mis seisneb järgnevate tingimuste täitmises: tuleb teavitada tarneahelas

järgnevaid kasutajaid selge ja nähtava märkega tootel, selle pakendil, kataloogides või ka

müügidokumentidel, et asjaomane koostisosa sisaldab disainilahendust, mis ei kuulu neile; ja

et vastav koostisosa on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema

2-18-3370

esialgse välimuse taastamiseks. Koos hageja üldtuntud kaubamärgi „BMW + kuju“

kasutamisega oma kodulehel jätab kostja velgede turustamisel pigem mulje, et need on

originaalveljed. Kostja veebilehel olev teavitus, et tegemist ei ole originaalvelgedega, ilmus

alles kohtumenetluse ajal. Kostja teavitus ei täida oma eesmärki nende klientide osas, kes

pöörduvad kostja poole otse, mitte veebilehe kaudu.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu.

7. 2017. a detsembris tellis kostja Foshan Nanhai Anchi Aluminium Wheel Co. Ltd-lt B-

kategooria valuveljed. Tellitud kaubad ei olnud originaalvaruosad. 15.12.2017 alustati tellitud

kaupade transportimisega Nanshast (Hiinast) Tallinnasse. 30.01.2018 tekkis MTA-l kahtlus, et

tellitud kauba näol võib olla intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga ning teatas 02.02.2018

hagejale, et on kinni peetud 196 (potentsiaalselt) hageja disainilahendusega valuvelge.

8. Kinnipeetud kaubad ei riku hageja disainiõigusi, kuna on ette nähtud komplekstoote

(sõiduauto) parandamiseks. Määruse nr 6/2002 artikli 110 lõikes 1 sätestatud

„parandamistingimuses“ nähakse just varuosade turu sulgemise piiramiseks ette, et ühenduse

disainilahendusest tulenev kaitse ei laiene ühenduse disainilahendusele, mis seisneb sellise

mitmeosalise toote koostisosas, mida kasutatakse mitmeosalise toote parandamisel, et

võimaldada taastada selle algset välimust. Kinnipeetud kaup on mitmeosalise toote koostisosa,

mille eesmärgiks on selle kasutamine mitmeosalise toote (sõiduauto) parandamisel tema

esialgse välimuse taastamiseks. Kostja tellitud tooted on visuaalselt originaalosaga identsed –

need ei ole originaalosast märkimisväärselt ja visuaalselt äratuntavalt erinevad. Sõna visuaalne

ei hõlma silmale hoomamatuid kõikumisi numbrilistes erinevustes (velje diameeter, offset jne).

9. Kostja poolt tellitud velgedel on tähised “NOT OE”, mis tähendab, et tegemist pole originaal

varuosadega ehk A-kategooria varuosadega, vaid B-kategooria varuosadega. Tootja on

edastanud kostjale ka kinnituskirja, milles on märkinud, et tegemist pole originaalvaruosadega

ja tegemist on järelturu eesmärki täitvate toodetega.

10. Kostja ei müü valuvelgi ainult komplektina. Kostja müüb valuvelgi ka üksikult, olenevalt

klientide soovist. Küll aga, arvestades, et kostja valuveljed on ilma kaubamärgita ning seetõttu

kõrvuti originaalveljega olles erinevad, soovivad kliendid varuosadena soetada 4 valuvelge

korraga. On loogiline ja eluliselt usutav, et ka esialgse välimuse taastamisel B-kategooria

valuvelgede ostmisel soovivad kliendid, et kõik 4 valuvelge on absoluutselt identsed (sh et kui

ühel ei ole kaubamärki, ei ole teistel samuti).

11. Kostja poolt tellitud kaubad on legaalsed – neid ei turustata kui originaalvaruosasid, vaid

kui mitteoriginaal tooteid, mida kasutatakse mitmeosalise toote parandamisel, et võimaldada

taastada selle algset välimust. Sellest lähtudes ei ole hageja etteheited asjakohased. Arvestades,

et kostja tegeleb seadusliku tegevusega – pakkudes potentsiaalsetele klientidele A-kategooria

varuosade kõrval ka B-kategooria varuosasid, mis on klientidele taskukohasemad – ei ole

seaduse alusel kostja kohustatud hagejalt luba küsima ega taotlema.

12. Kostja kliendid ei ostnud velgesid veebilehe kaudu, vaid kontakteerumisel kostjaga.

Kostjaga kontakteerumisel edastas kostja vajaliku teabe klientidele suuliselt, täiendavalt on

velgedel selge märge, et tegemist pole originaalvaruosadega. Ka kodulehe nimetus viitab mitte

originaal osadele – replica rims on inglise keelest eesti keelde tõlgituna „velgede koopiad“.

Sellest johtuvalt oli igale tavapärasele kodulehe kasutajale selge, et kostja ei müü BMW

2-18-3370

originaalvelgi, vaid B-kategooria varuosasid. Segaduse vältimiseks kohendas kostja kuvatavat

infot ning teave näitab nüüd kodulehel selgelt, millised veljed on mõeldud millistele sõiduki

mudelitele ning et antud koostisosi (velgesid) võib kasutada vaid esialgse välimuse

taastamiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohus rahuldas hagi. Maakohus kohustas kostjat lõpetama hageja ühenduse

disainilahenduste rikkumine, nimelt keelata allloetletud kauba sissevedu, turustamine,

valdamine ja ladustamine: disainilahendust reg nr 001754979-0001 sisaldavad veljed

mõõtudega 8,5 J x 20" ET 35; disainilahendust reg nr 001714668-0002 sisaldavad veljed

mõõtudega 11,0 J x 20" ET 35; disainilahendust reg nr 002766089-0011 sisaldavad veljed

mõõtudega 8,5 J x 19" ET 35; disainilahendust reg nr 002707240-0001 sisaldavad veljed

mõõtudega 8,0 J x 19" ET 35; disainilahendust reg nr 002205740-0004 sisaldavad veljed

mõõtudega 11,0 J x 21" ET 35; disainilahendust reg nr 001658154-0002 sisaldavad veljed

mõõtudega 10,0 J x 22" ET 40; disainilahendust reg nr 002015602-0004 sisaldavad veljed

mõõtudega 8,5 J x 20" ET 35; disainilahendust reg nr 002591453-0001 sisaldavad veljed

mõõtudega 8,5 J x 19" ET 35; disainilahendust reg nr 002156554-0004 sisaldavad veljed

mõõtudega 11,0 J x 20" ET 35. Samuti kohustas kohus nimetatud kauba osas kostjat hoiduma

tulevikus hageja ühenduse disainilahendusi rikkuva kauba sisseveost, turustamisest,

valdamisest ja ladustamisest. Kohtuotsuse täitmiseks kohustas maakohus kostjat andma Maksu-

ja Tolliametile tahteavalduse loetletud kauba hävitamiseks kostja kulul ning asendas vastava

tahteavalduse kohtuotsusega. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

14. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja on järgmiste ühenduse disainilahenduste

registreeringute omanik (ühenduse disainilahenduste reg nr 001754979-0001; 001714668-

0002; 002766089-0011; 002707240-0001; 002205740-0004; 001658154-0002; 002015602-

0004; 002591453-0001; 002156554-0004). Kõik nimetatud disainilahendused kujutavad

sõidukite velgi; kostja importis Hiinast Eestisse valuvelgi, mis on valmistatud hageja nimele

registreeritud ühenduse disainilahenduse järgi; MTA poolt on kinni peetud 9 erinevat

veljetüüpi, kokku 148 tükki.

15. Hageja õiguste rikkumise lõpetamise nõude õiguslikuks aluseks on disainimääruse artikkel

89 lg 1 a. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tegevus on ühenduse disainimääruse art 110 lg

1 alusel lubatud, mistõttu selleks ei olnudki vaja hageja luba, sh selle üle, kas täidetud on

ülejäänud „parandamistingimuse“ kohaldamise tingimused, s.o kas vaidlusaluseid velgi

kasutatakse sõiduauto parandamisel ja selle esialgse välimuse taastamiseks ning kas kostja on

täitnud temal lasuvat hoolsuskohustust. Maakohus leidis, et „parandamistingimuse“

kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

16. Kostja veebilehest ja kostja poolt esitatud vastuväidetest nähtub, et velgesid müüakse

eelkõige komplektina. Kohus nõustus kostjaga, et mõningatel juhtudel võib defektse sõiduauto

parandamiseks olla põhjendatud vahetada välja lisaks kahjustatud veljel välja ka teised veljed,

nt kliendid soovivad, et kõik 4 valguvelge oleksid absoluutselt identsed ( nt kui ühel veljel ei

ole kaubamärki, ei ole teistel samuti). Sellistel juhtudel on tegemist kohtu arvates velgede

kasutamisega mitmeosalise toote parandamiseks. Samas arvestades velgede suhtelist kulukat

hinda ei ole eluliselt usutav, et majanduslikult mõtlev keskmine tarbija ostab ühe katkise velje

asemel neli uut velge. Ebausutav on kostja väide, et kliendid teevad seda põhjusel, et kostja

imporditud velgedel ei ole BMW logo kaubamärki. Soovi korral saaks tarbija osta endale hageja

ametlikust esindust sobiva logoga 1 velje. See maksaks vähem kui kolm kostja poolt müüdavat

2-18-3370

lisavelge. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta müüks velgesid ka muul viisil, kui

komplektina.

17. „Parandamistingimus“ on kohaldatav üksnes mitmeosalise toote nende koostisosade suhtes,

mis on visuaalselt originaalosaga identsed. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et kõik kostja

koopiaveljed erinevad hageja originaalvelgedest mõõtude (läbimõõt, laius, nihe) poolest.

Kostja poolt esitatud väljatrükid www.bmw.ee ei seostu ühegi käesolevas tsiviilasjas

vaidlusaluse velje disainiga. Kohus nõustus hagejaga, et kuna parandamistingimuse erand

kehtib „sõiduki reaalsel parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks“, siis selle erandi

kohaldamisel ei puutu asjasse, et vastavale sõidukimudelile pakub hageja teistsuguse disainiga

muude mõõtudega velgesid. Olulised on üksnes originaalvelgede mõõdud, mis sõidukil olid all

selle turule laskmisel. Mõõduerinevusega koopiavelgesid ei saa pidada varuosaks ehk

asendusosaks isegi siis, kui need on silmaga vaadates identsed originaalosaga, sest selliste

mõõtudega originaalosa ei ole tootja/disainiomanik ette näinud. Kui originaalvelgedest puruneb

üks või puudub üks või mõned veljed, siis neid ei saa asendada ebastandardsetes mõõtudes

varuosadega. On ilmne, et kui turule lastud sõidukil on all neli originaalvelge läbimõõduga 20

tolli ja laiusega 10 tolli, siis ei ole võimalik üht katkiläinud originaalvelge asendada kostja

veljega, mille läbimõõt on 19 või 21 tolli või laius 11 tolli. Tegemist ei ole ka parandamise ja

esialgse välimuse taastamisega, kui asendatakse kõik sõiduki originaalveljed suurema või

väiksema läbimõõdu või laiusega kostja poolt imporditud velgedega, sest sellisel juhul ei vasta

sõiduk enam tema turule viimise kondiktsioonile. Disainilahenduse rikkumise tuvastamise

seisukohast on ebaoluline, kas hageja toodetud sõidukile võiks tehniliselt sobida ka mõnede

muude mõõtudega veljed. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, kuidas originaalvelgedest

erinevate mõõtudega koopiavelgesid on võimalik kasutada konkreetse BMW sõidukite

varuosadena, et asendada sama disainiga originaalvelgesid, mis vastava sõiduki turule

laskmisel olid sõidukil algselt all. Seda, et vaidlusalused veljed ei ole mõeldud sõiduki

parandamiseks algse välimuse taastamiseks, kinnitab kaudselt ka kostja enda esitatud tõend -

velgede tootja kinnituskiri, milles nähtub, et velgesid toodetakse klientidele, eks soovivad oma

tooteid parendada (inglise keeles upgrade their cars), mitte parandada.

18. Kostja ei ole täitnud ka hoolsuskohustust, et tarneahelas järgnevad kasutajad täidaksid

ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimusi. Kostja ei ole tõendanud ühenduse

disainimääruse art 110 lg-st 1 tuleneva hoolsuskohustuse täitmist ajal, kui hagi esitati. Üksnes

velgedel märgitud tähisest “NOT OE“ ei piisa tarneahelas järgnevate kasutajate teavitamise

kohustuse täitmiseks sellest, et veljed sisaldavad ühenduse disainilahendust, mis ei kuulu talle

ja et antud veljed on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema

esialgse välimuse taastamiseks. Koos hageja üldtuntud kaubamärgi „BMW+kuju“

kasutamisega oma kodulehel jätab kostja velgede turustamisel pigem mulje, et need on

originaalveljed. Kostja poolt kohtule esitatud kostja veebilehe väljatrükist nähtuvalt on

27.11.2020 seisuga kostja avaldanud velgede hinnakirja juures teate, et tegemist ei ole

originaalvaruosadega. Seda teavitust ei ole avaldatud veebilehel velgede tutvustuse juures.

Eeltoodust nähtuvalt on kostja võtnud täiendavad meetmed kasutusele peaaegu 2 aastat pärast

hagi esitamist ja tegemist ei ole kohtu hinnangul piisava teavitusega. Seega, vaidlusaluste

velgede sisseveo ja hagi esitamise ajal on leidnud aset hageja õiguste rikkumine. Kostja ei ole

oma varasema müügipraktika põhjal toonud esile ühtegi näidet, kuidas ta on müünud

koopiavelgesid konkreetseid BMW sõidukite parandamiseks nende algse välimuse taastamise

eesmärgil. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta oleks keeldunud koopiavelgede müügist

isikule, kes soovib osta velgesid muul eesmärgil peale sõiduki parandamise selle esialgse

välimuse taastamiseks. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et teavitamiskohustus on täidetud ka

nende klientide suhtes, kes ei pöördu velgede ostmiseks kostja poole veebilehe kaudu. Kostja

2-18-3370

on küll väitnud, et kostja on esitanud vajaliku teabe suuliselt klientidele, kuid see väide ei ole

tõendamist leidnud.

19. Edasisest rikkumisest hoidumise nõude õigusliku alusena saab käsitada ühenduse

disainimääruse art 89 lg 1 p a kõrval vastavalt p-le d ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 1043

koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5 ning VÕS § 1055 lg-ga 1 ja lg 3 p-ga 1. Käesoleval juhul

eksisteerib hageja ühenduse disainilahenduse õiguste rikkumise oht ka tulevikus, sest arvestada

tuleb muu hulgas juba toimunud rikkumist. Menetluse jooksul toimunud täiendavate meetmete

rakendamine kostja poolt hoolsuskohustuse täitmiseks ei tõendanud veenvalt, et kostja täitis

ühenduse disainimääruse art 110 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust.

20. Velgede hävitamise nõude õiguslik alus tuleneb ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p-st d

ning VÕS §-st 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5 ning VÕS § 1055 lg-ga 1 ja lg 3 p-ga

2. Velgede hävitamine on kostja omandiõigust kõige intensiivsemalt kahjustav abinõu. Samas

käesoleval juhul ei ole kaupade õigusvastast iseloomu võimalik kõrvaldada muul viisil peale

hävitamise. Kostja imporditud velgede suhtes ei ole „parandamistingimuse“ erand kohaldatav.

Rikkumise kõrvaldamiseks ei ole võimalik velgede mõõte (suuruseid) muuta. Seega ei ole

võimalik kostja poolt imporditud velgesid kasutada sõidukite parandamiseks.

Apellatsioonkaebus

21. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

22. Maakohus on otsuses esitanud vastuolulisi põhjendusi, on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (disainimääruse art 110 lg 1), mis on kaasa toonud

ebaõige kohtulahendi tegemise.

23. Kostja hinnangul on vastuolulised maakohtu otsuses esitatud põhjendused, milles

maakohus esmalt nõustub sellega, et nelja velje samaaegne väljavahetamine võib olla

põhjendatud põhjusel, et üks ilma kaubamärgita velg oleks teistest erinev, kui jätta vahetamata

terve komplekt. Samas on kohus edasi läinud arutluskäiguga, mille kohaselt ei ole usutav, et

majanduslikult mõtlev klient ostaks terve komplekti ühesuguseid B-kategooria velgesid selle

asemel, et osta üks originaalvelg. Kostjale jääb arusaamatuks see, mille alusel on maakohus

oma hinnavõrdluse kujundanud ja asunud seisukohale, et neli B-kategooria velge maksavad

rohkem kui üks originaalvelg. Eesti oludes on põhjendatud, et vahetatakse välja kõik veljed.

Lisaks on ühe originaalvelje väljavahetamine kallim kui kostjalt terve komplekti ostmine.

Kostja on kogu menetluse vältel selgitanud, et tooteid müüakse vastavalt klientide vajadustele,

st kui on vaja ühte või kahte velge, siis saab klient need osta ka üksikult ja ei ole kohustatud

ostma velgesid komplektina. Kostja on selgitanud, et sõiduauto terviklikku välimust ja selle

taastamist mõjutab ka velgede kulumisaste. Ka kohtupraktikas on leitud, et toote visuaalse

välimuse taastamiseks võib olla põhjendatud sõiduauto kõigi nelja velje väljavahetamine.

Seetõttu ei saa kostja kodulehel kuvatud infost teha meelevaldset järeldust nagu kostja rikuks

„parandamistingimuse“ nõudeid.

24. Üksnes velje mõõtude erinevusest ei saa järeldada, et „parandamistingimus“ ei kohaldu.

Disainimääruse regulatsioon kaitseb disainilahenduse visuaalselt äratuntavaid omadusi ja

visuaalset terviklikkust, mida on võimalik saavutada ka siis, kui näiteks velje nihe on 3 mm

suurem (velg asub rattakoopa äärest veidi väljaspool) ja velje laius on 0,5 tolli (1,27 cm)

väiksem. Visuaalselt ei ole koopiavelgede mõõtude erinevus tajutav olukorras, kus koopiavelg

on originaalveljest: a) veidi laiem ja velje nihe on veidi väiksem või b) veidi kitsam ja velje

2-18-3370

nihe on veidi suurem. Velje paiknemine rattakoopa ääre suhtes on silmaga vaadeldes

samaväärne. Samamoodi ei ole visuaalselt erinev see, kui velg on ühe tolli (2,5 cm) võrra

suurem või väiksem. Võrdluseks 19 tolli (48,2 cm) ja 20 tolli (50,8 cm) erinevus on velje puhul

vaevu tajutav ja velje visuaalset muljet mõjutab ka veljele paigaldatud rehv. Hageja

disainilahendused on registreeritud EUIPO disainilahenduse toimikus, mille andmetest nähtub

üksnes disainilahenduse graafiline kujutis, kuid välja ei ole toodud kaitstava lahenduse

mõõtmeid. Seega on disainilahenduse kaitse all visuaalne välimus, mitte täpsed toote mõõtmed.

Samuti on kostja tellitud velgede nihke ja laiuse mõõduerinevused pigem sellised, mis

kompenseerivad üksteist ning võimaldavad saavutada sõiduautol originaaliga samaväärse

lõppmulje. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti jätnud tähelepanuta HL Autoosad OÜ

müügijuhi Tanel Kodusaare e-kirja.

25. Kostjale jääb arusaamatuks otsuses esitatud seisukoht, et esitatud ei ole ühtegi tõendit selle

kohta, kuidas originaalmõõtmetest erinevate mõõtudega velgesid on võimalik kasutada

konkreetse BMW varuosadena. Asja materjalide juures on HL Autoosad OÜ selgituskiri, milles

on selgitatud, et väikene mõõtude kõikumine ei mõjuta juhitavust ja autodele pakutakse siiski

erinevat mõõtu velgesid. Kostja peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et kui tema

tellitavad veljed ei sobiks konkreetse kliendi BMW sõiduautole selle välimuse taastamiseks,

siis kaup tagastataks ning kostja majandustegevust ei saaks eksisteerida.

26. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja selgitused ning on ebaõigesti järeldanud, et Hiina

tootja inglise keelne kinnituskiri on tõend selle kohta, et kostja tellis veljed eesmärgil, mis ei

lange kokku „parandamistingimuse“ nõuetega. Saatedokumentide keelekasutus võis olla

tingitud ekslikust tõlkimisest või tootja keele erisustest, osutades ka sellele, et tootja

saatedokumentides esitatud informatsioonil puudub määrav tähtsus selle hindamisel, kas kostja

täidab velgede importimisel ja edasisel turustamisel ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 ette

nähtud tingimusi.

27. Kostja ei nõustu otsuses esitatud järelduste ja etteheidetega, et kostja ei ole kasutusele

võtnud

piisavaid

hoolsusmeetmeid

„parandamistingimuse“

kohaldamiseks.

Kostja

majandustegevus on käesolevaks ajaks üksnes veebipõhine ning kostjal puudub kauplus, mis

oleks kindlatel aegadel avatud ning kust klientidel oleks võimalik kaupa osta. Kostja võtab

tellimusi vastu elektrooniliselt ning on ka esitanud tõendid selle kohta, et kontrollib kliendi

vajaduste vastavust „parandamistingimuse“ nõuetele ja hoiatab kliente B-kategooria varuosade

kasutamise tingimustest. Tootekataloogis iga üksiku mudeli juures sama teksti väljatoomine on

põhjendamatult koormav ning ebamõistlik, sest iga velgede ostust huvitatud klient kontrollib

„Hinnad“ alalehte, kus on vastav teavitus olemas.

28. Maakohus on ebaõigesti hinnangud kaupade hävitamise proportsionaalsust. Vaidlusalused

veljed ei riku olemuslikult hageja õiguseid ning nendele kohaldub disainimääruse art 110 lg-s

1 sätestatud erand. Toodete hävitamine on kostja huve põhjendamatult kahjustav.

Vastustaja seisukoht

29. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

2-18-3370

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Maakohtu otsuse resolutsiooni on vajalik täiendada hagi tagamise abinõu kehtima

jätmise osas. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

31. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses esitatud täiendavate

tõendite osas. Hageja esitas 10.12.2021 menetlusdokumendi lisana väljatrüki veebilehelt

www.discounttire.com velgede nihke kohta. Kostja esitas 23.12.2021 menetlusdokumendi

lisadena imporditud velgede pakkenimekirja koos tõlkega ja Drews OÜ asjatundja arvamuse.

Ringkonnakohus leiab, et poolte esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmiseks puudub alus.

TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses

tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu,

millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui

asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4

kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses

põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise

lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui

tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega

nõus. Kumbki pool ei ole vastaspoole tõendi vastuvõtmisega nõus. Riigikohus on selgitanud, et

menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi tõendeid üksnes mõjuval

põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid tõendeid varem esitada

(vt Riigikohtu

11.02.2016

otsust

tsiviilasjas

nr 3-2-1-171-15,

p 17).

Lisaks

peab

ringkonnakohus võimaldama uute tõendite esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu

selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid esitamata

(vt Riigikohtu 23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Pooled ei ole esile toonud,

et neil polnud objektiivselt võimalik neid tõendeid maakohtus esitada. Seejuures ei andnud

ringkonnakohus oma 18.11.2021 kirjas pooltele võimalust esitada täiendavaid tõendeid, vaid

üksnes täiendavaid seisukohti. Samuti ei saanud pooled ringkonnakohtu poolt 18.11.2021 kirjas

toodud küsimusest (poolte täiendava seisukoha saamiseks seoses velgede mõõtude erinevuse

paljususega), järeldada, et pooled saavad esitada ka täiendavaid tõendeid. Seega on pooled

nimetatud täiendavate tõendite esitamisega hilinenud ja ringkonnakohus jätab seetõttu need

vastu võtmata. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu puudub vajadus nende füüsiliseks

tagastamiseks.

32. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab olulises osas

TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima

kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima.

Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus

nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, neid

TsMS § 654 lg 6 alusel kordamata, välja arvatud osas, milles maakohus tuvastas asjaolu, et

kostja müüb koopiavelgesid komplektina ning kahele kostja tõendile antud hinnangu osas.

Vastavad maakohtu otsuse põhjenduste muudatused ja seda asendavad ringkonnakohtu

põhjendused esitab ringkonnakohus allpool, vastates ühtlasi apellatsioonkaebuse väidetele.

2-18-3370

33. Ühenduse disainimääruse artikkel 89 lg 1 p a näeb ette, et kui ühenduse disainilahenduste

kohus tuvastab, et kostja on ühenduse disainilahendust rikkunud või loonud selle rikkumise

ohu, kohustab ta juhul, kui seda ei takista mõjuvad põhjused, kostjat lõpetama tegevuse, mis

ühenduse disainilahenduse õigusi rikub või rikuks. Ühenduse disainimääruse art 19 lg 1 järgi

annab ühenduse registreeritud disainilahendus selle omanikule ainuõiguse kasutada

disainilahendust ning takistada kolmandal isikul selle loata kasutamist. Nimetatud

kasutamiseks loetakse eelkõige sellise toote valmistamist, pakkumist, turustamist, importi,

eksporti või kasutamist või nendel eesmärkidel sellise toote säilitamist, milles disainilahendus

sisaldub või mille puhul seda on kasutatud. Vastavalt disainmääruse art 110 lg-le 1, kuni

jõustuvad komisjoni asjakohase ettepaneku alusel vastuvõetud muudatused käesolevas

määruses, ei ole ühenduse disainilahendusena kaitstav mitmeosalise toote koostisosa

moodustav disainilahendus, mida on artikli 19 lõike 1 tähenduses kasutatud selle mitmeosalise

toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks. Ühenduse disainimääruse art 110 lg 1

sõnastusest ja Euroopa Kohtu otsusest liidetud kohtuasjades nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia

ja D’Amato nähtub, et „parandamistingimus“ kohaldub järgmistel tingimustel: koostisosa,

mille puhul disainilahendust kasutatakse, on ühenduse disainilahendusega kaitstud ning vastab

ühenduse disainimääruse art-s 4 sätestatud kaitsetingimustele; tegemist on „mitmeosalise toote

koostisosaga“; mitmeosalise toote koostisosa kasutatakse (ühenduse disainimääruse art 19 lg 1

tähenduses) selle mitmeosalise toote „parandamisel“; mitmeosalist toodet parandatakse „tema

esialgse välimuse taastamiseks“; erandile tuginev isik täidab hoolsuskohustust, et tarneahelas

järgnevad kasutajad täidaksid ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimusi.

Pooled ei vaidle selle üle, et antud juhul on tegemist hageja disainilahendust sisaldavate

velgedega ja tegemist on mitmeosalise tootega (sõiduautoga). Pooled vaidlevad selle üle, kas

täidetud on ülejäänud „parandamistingimuse“ kohaldamise tingimused, s.o kas vaidlusaluseid

velgesid kasutatakse sõiduauto parandamisel ja selle esialgse välimuse taastamiseks ning kas

kostja on täitnud temal lasuvat hoolsuskohustust tarneahelas järgnevate kasutajate (kostja

klientide) teavitamisel.

34. Maakohus leidis, et „parandamistingimuse“ kohaldamise hindamiseks on oluline, kas kostja

müüb velgi komplektina või üksikult. Ringkonnakohus ei nõustu, et velgede üksnes

komplektina müümisest saaks teha järelduse, et kostja poolt ei müüda velgesid mitmeosalise

toote (sõiduauto) parandamiseks (esialgse välimuse taastamiseks). Riigikohus leidis sarnases

vaidluses asjas nr 2-18-3445, et velgede komplektina müümisest ei saa järeldada, et neid

müüakse kasutamiseks muul eesmärgil kui parandamiseks ja seega „parandamistingimus“ ei

kohaldu (vt Riigikohtu 18.03.2020 otsust tsiviilasjas nr 2-18-3445, p 21.7 ning samas asjas

10.11.2021 tehtud Riigikohtu otsuse punkti 13). Seega võib esineda olukordi, kus ka sõiduauto

esialgse välimuse taastamiseks on vajalik müüa terve komplekt velgesid ja komplektina

müümisele ei saa seetõttu „parandamistingimuse“ kohaldamisel tähtsust omistada. Sellega

seoses muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus tuvastas,

et kostja müüb velgesid üksnes komplektina, jättes need põhjendused otsusest välja. Sellest

tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata apellatsioonkaebuse väidetele seoses

maakohtu otsuse põhjenduste vastuolulisusega velgede komplektina müümise osas ning

apellatsioonkaebuse väidetele koopiavelgede hinnaerinevusest võrreldes originaalvelgedega.

35. Pooled ei vaidle selle üle, et koopiaveljed erinevad originaalvelgedest järgmiselt: velg

tähistusega 5409 (vastab hageja disainile nr 001754979-0001) - originaalist erinevad velje laius

8,5 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 5413 (vastab hageja disainile nr 001714668-

0002) - originaalist erinevad velje laius 11 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 5620

(vastab hageja disainile nr 002766089-0011) - originaalist erinevad velje laius 8,5 tolli,

läbimõõt 19 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 1357 (vastab hageja disainile nr

002707240-0001) - originaalist erinevad velje laius 8,0 tolli ja velje nihe 35 mm; velg

2-18-3370

tähistusega 1262 (vastab hageja disainile nr 002205740-0004) - originaalist erinevad velje

läbimõõt 21 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 1166 (vastab hageja disainile nr

001658154-0002) - originaalist erineb velje läbimõõt 22 tolli; velg tähistusega 5456 (vastab

hageja disainile nr 002015602-0004) - originaalist erinevad velje laius 8,5 tolli ja velje nihe 35

mm; velg tähistusega 5480 (vastab hageja disainile nr 002591453-0001) - originaalist erinevad

velje laius 8,5 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 5486 (vastab hageja disainile nr

002156554-0004) - originaalist erinevad velje laius 11,0 tolli, läbimõõt 20 tolli ja velje nihe 35

mm. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul ei saa sellise mõõduerinevusega

koopiavelgesid pidada „parandamistingimuse“ mõttes varuosaks ehk asendusosaks isegi siis,

kui need on silmaga vaadates identsed originaalosaga, sest selliste mõõtudega originaalosa ei

ole tootja/disainiomanik ette näinud. Maakohus on oma otsuses viidanud Euroopa Kohtu

lahendile liidetud asjas nr C-397/16 ja nr C-435/16, milles Euroopa Kohus on selgitanud, et

ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 kohaldamine eeldab, et mitmeosalist toodet parandatakse

„tema esialgse välimuse taastamiseks“ (vt nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato, p-d

71 ja 72). Sellest tuleneb, et „parandamistingimusele“ tuginemiseks peab koostisosa olema

kasutatud mitmeosalise toote sellise välimuse taastamiseks, mis tal oli turuleviimisel (samas, p

74). Sellest tuleb Euroopa Kohtu arvates järeldada, et „parandamistingimus“ on kohaldatav

üksnes mitmeosalise toote nende koostisosade suhtes, mis on visuaalselt originaalosaga

identsed (samas, p 75). Punktis 77 on Euroopa Kohus märkinud, et „Seetõttu on välistatud

koostisosa kasutamine muul kui mitmeosalise toote turuleviimise aegse välimuse taastamise

eesmärgil. Sellise olukorraga on tegemist eeskätt siis, kui varuosa ei vasta värvitooni ja mõõdu

poolest originaalkoostisosale või kui mitmeosalise toote välimust on pärast turuleviimist

muudetud.“ (C-397/16, p 77). Punktides 71-77 tehtud arutluse võttis Euroopa Kohus kokku

otsuse p-s 78: „Eelnimetatud kaalutlusi arvestades [---], määruse nr 6/2002 artikli 110 lõikes 1

sisalduva „parandamistingimuse“ alusel saab välistada ühenduse disainilahendusest tuleneva

kaitse kohaldamise mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks

kasutatud koostisosas sisalduva disainilahenduse suhtes tingimusel, et asendusosa välimus on

visuaalselt identne selle koostisosa välimusega, mis kuulus mitmeosalise toote koosseisu toote

turuleviimisel.“ Euroopa Kohus nõustus antud asjas otsuse tegemisel kohtujuristi 28.09.2017

ettepanekuga, kus analüüsiti küsimust varuosa kasutamisest mitmeosalise toote parandamiseks

selle algse välimuse taastamiseks. Selles ettepanekus on selgitatud, et mõistet „välimus“ tuleb

tõlgendada, pidades silmas määruse nr 6/2002 artikli 3 punktis a sätestatud mõistet

„disainilahendus“, nii et see tähistab eelkõige toote enese ja/või selle kaunistuste joonte,

piirjoonte, värvide, kuju, struktuuri ja/või materjali omadustest tulenevat välimust.

Põhikohtuasjade kontekstis tähendab see nõue, et remondiks kasutatav velg peab olema

välimuselt identne autole algselt paigaldatud veljega, eelkõige velje ja/või selle kaunistuse

joonte, piirjoonte, värvide, kuju, struktuuri ja/või materjali omaduste poolest (Ettepaneku C osa

punktid 105-107). Riigikohus leidis, et Euroopa Kohtu seisukohast tulenevalt on seega toote

mõõduerinevus oluline asjaolu. Riigikohtu hinnangul on Euroopa Kohus pidanud esmatähtsaks

seda, et asendusosa välimus oleks visuaalselt identne selle koostisosa välimusega, mis kuulus

mitmeosalise toote koosseisu toote turuleviimisel. Mõõtude erinevus toob Riigikohtu hinnangul

üldjuhul kaasa selle, et asendusosa ei ole originaalosaga visuaalselt identne, mis välistab

„parandamistingimusele“ tuginemise (vt Riigikohtu 10.11.2021 otsust asjas nr 2-18-3445, p

14). Nimetatud asjas oli tegemist koopiavelgede nihke erinevusega originaalist 5 mm võrra ning

pooled ei vaielnud selle üle, et selline erinevus ei ole visuaalselt märgatav ning kostja

koopiaveljed ei erine visuaalselt hageja originaalvelgedest. Käesolevas asjas on pooltel vaidlus,

kas olemasolevad koopiavelgede tehniliste mõõtude erinevused tähendavad nende visuaalset

erinevust võrreldes originaalvelgedega. Ringkonnakohus leiab, et sellele tuleb maakohtuga

nõustudes vastata jaatavalt. Kostja veljed ei vastanud originaalile: 1 veljetüübi puhul

läbimõõdult (ühe tolli võrra); 4 veljetüübi puhul laiuselt (0,5-2,5 tolli) ja nihkelt (1-16mm); 3

2-18-3370

veljetüübi puhul laiuselt (0,5-2 tolli), läbimõõdult (ühe tolli võrra) ja nihkelt (3-6mm); ühe

veljetüübi puhul läbimõõdult (ühe tolli võrra) ja nihkelt (2-5mm). Tegemist on toote mõõtude

erinevusega ja mõõtude erinevus toob ülalviidatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu lahendites

toodud seisukohtadest lähtudes asendamiseks kasutatud toote puhul kaasa selle visuaalse

identsuse puudumise võrreldes esialgse (originaal) tootega. Euroopa Kohus nõustus kohtujuristi

ettepanekuga, milles on rõhutatud, et parandamiseks kasutatud velg peab muuhulgas vastama

piirjoonte poolest autole algselt paigaldatud veljega. Ringkonnakohus leiab hagejaga

nõustudes, et see tähendab ka koopiavelje mõõtude vastavuse nõuet võrreldes originaalveljega.

Selliselt on mõõtude olulisust ja originaalvelgedele vastavuse vajadust rõhutanud ka Riigikohus

viidatud asjas. Seejuures tuleb Riigikohtu seisukohta selle kohta, et „kui koopiavelg ei vasta

tehniliste mõõtude poolest täpselt originaalosale, saaks seda ikkagi „mitmeosalise toote

koostisosaks“ või „asendusosaks“ lugeda“, viidatud lahendites toodud seisukohtade kontekstis

mõista ringkonnakohtu hinnangul selliselt, et üksnes ebaolulise kõrvalekalde puhul

originaalvelje mõõtudest on lubatav sellise koopiavelje kasutamine „asendusosana“.

Ebaoluliseks kõrvalekaldeks mõõtude osas ei saa ringkonnakohtu arvates lugeda velje

läbimõõdu erinevust ühe tolli võrra ning mitmete mõõduerinevuste (nihe ja laius) koos

esinemist. Tegemist on velje piirjoonte erinevusega, mis ei ole Euroopa Kohtu juhiste kohaselt

„asendusosana“ lubatav. Kostja pidi vastutuseks vabanemiseks tõendama, et vaidlusaluste

velgede import ja hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamine toimus kooskõlas

„parandamistingimusega“ (vt Riigikohtu 18.03.2020 otsust tsiviilasjas nr 2-18-3445, p 20).

Seega pidi kostja tõendama ka seda, et tegemist on üksnes ebaolulise kõrvalekaldega

originaalvelgede mõõtudest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud,

et mõõtude erinevused on ebaolulised ning seega ei ole kostja tõendanud, et hageja ühenduse

disainilahenduse õiguste kasutamine toimus kooskõlas „parandamistingimusega“.

36. Seejuures ei ole asjakohane kostja viide sellele, mis võimalused on selliste mõõtude

erinevuse kompenseerimiseks erinevate vahenditega (nt nihke puhul vaheflantsi kasutamisega

ning velje läbimõõdu puhul teise mõõduga rehvi kasutamisega). Samuti nõustub

ringkonnakohus maakohtuga, et disainilahenduse rikkumise tuvastamise seisukohast on

ebaoluline, kas hageja toodetud sõidukile võiks tehniliselt sobida ka mõnede muude mõõtudega

veljed. Ühenduse disainimääruse art 110 lõikes 1 sisalduva „parandamistingimuse“

kohaldamisel tuleb hinnata, kas konkreetse asendusosa välimus on visuaalselt identne selle

koostisosa välimusega, mitte seda, kuidas sellist erinevust on võimalik muude vahenditega n.ö

„visuaalselt ära petta“. HL Autoosad OÜ selgituskiri (I kd tl 75) on seetõttu jäetud maakohtu

poolt õigesti tähelepanuta.

37. Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik kostja väide, et antud juhul on kaitstav üksnes

disainilahenduse graafiline kujutis, mitte kaitstava lahenduse mõõtmed. Ülalviidatud Euroopa

Kohtu seisukohast järeldub üheselt, et ühenduse disainimääruse alusel on kaitstav toote

disainilahendus, mis hõlmab ka toote mõõtmeid.

38. Maakohus leidis otsuse punktis 61, et asjaolu, et vaidlusalused veljed ei ole mõeldud sõiduki

parandamiseks algse välimuse taastamiseks, kinnitab kaudselt ka kostja enda esitatud tõend -

velgede tootja kinnituskiri, milles nähtub, et velgi toodetakse klientidele, kes soovivad oma

tooteid parendada (inglise keeles upgrade their cars). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et

saatedokumendis märgitust ei saa järeldada seda, mis eesmärgil kostja poolt imporditud

valuvelgi kasutatakse, isegi kui saatedokumendis on märgitud sõna „parendama“ (inglise keeles

upgrade) (I kd tl 72). Tegemist on saatja keelekasutusega, mida ei saa kostja käitumise puhul

määravaks pidada. Ehkki maakohus tegi antud tõendist ebaõige järelduse, ei mõjuta see asja

lahendamise tulemust. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi selles osas

vastavalt eelpool märgitule.

2-18-3370

39. Eelnevast tulenevalt asus maakohus seega õigele seisukohale, et kostja poolt imporditud

hageja

disainilahenduse

ainuõigust

rikkuvate

velgede

puhul

ei

ole

täidetud

„parandamistingimuse“ eeldused: mitmeosalise toote koostisosa kasutatakse (ühenduse

disainmääruse art 19 lg 1 tähenduses) selle mitmeosalise toote „parandamisel“ ning

mitmeosalist toodet parandatakse „tema esialgse välimuse taastamiseks“. Lisaks hindas

maakohus, kas on täidetud ka „parandamistingimuse“ järgmine eeldus: erandile tuginev isik

täidab hoolsuskohustust, et tarneahelas järgnevad kasutajad täidaksid ühenduse disainimääruse

art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimusi. Euroopa Kohtu juhiste kohaselt tähendab hoolsuskohustuse

täitmine eelkõige seda, et isik teavitab tarneahelas järgnevaid kasutajaid selge ja nähtava

märkega tootel, selle pakendil, kataloogides või müügidokumentidel ühelt poolt asjaolust, et

asjaomane koostisosa sisaldab ühenduse disainilahendust, mis ei kuulu talle, ja teiselt poolt, et

vastav koostisosa on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema

esialgse välimuse taastamiseks (vt nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato, p 86).

Teiseks peab ta sobivate, eelkõige lepinguliste abinõude abil tagama, et tarneahelas järgnevad

kasutajad ei kasuta koostisosa eesmärgil, mis on vastuolus art 110 lg 1 tingimustega (samas,

p 87). Lõpuks peab ta jätma koostisosa müümata juhul, kui ta teab või on mõistlik, et ta oleks

kõiki asjaolusid arvestades pidanud teadma, et seda koostisosa ei kasutata kooskõlas art 110 lg-

s 1 ette nähtud tingimustega (samas, p 88). Maakohus leidis, et ka see eeldus on täitmata, kuna

kostja kodulehelt jääb mulje, et kostja müüb originaalvelgi. Alles kohtumenetluse ajal on kostja

avaldanud teate, et tegemist ei ole originaalvaruosadega. Lisaks leidis maakohus, et kostja ei

ole tõendanud, et teavitamiskohustus on täidetud ka nende klientide suhtes, kes ei pöördu

velgede ostmiseks kostja poole veebilehe kaudu. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et

vaidlusaluste velgede sisseveo ja hagi esitamise ajal on leidnud aset hageja õiguste rikkumine.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, neid kordamata. Kostja märkused

apellatsioonkaebuses selle kohta, et kostja majandustegevus on käesolevaks ajaks üksnes

veebipõhine ning kostjal puudub kauplus, mis oleks kindlatel aegadel avatud ning kust

klientidel oleks võimalik kaupa osta, ei lükka ümber seda, et „parandamistingimuse“ eeldus

klientide teavitamise osas oleks hagi esitamise ajal olnud täidetud. Riigikohus rõhutas asjas nr

2-18-3445, et kostja hoolsuskohustuse täitmist tuli hinnata hagi esitamise seisuga ning kostja

poolt täiendavate meetmete rakendamise tähtsus tõusetub üksnes kostja edasise käitumise

õiguspärasuse hindamisel (vt Riigikohtu 18.03.2020 otsust tsiviilasjas nr 2-18-3445, p 24.6).

Seega saaksid kostja väited olla asjakohased hageja poolt esitatud disainilahenduse ainuõiguse

rikkumisest hoidumise nõude lahendamisel.

40. Samas on maakohus ka hageja disainilahenduse ainuõiguse rikkumisest hoidumise nõude

põhjendatult rahuldanud. Maakohus lähtus toimepandud rikkumisest ja sellest, et kostja poolt

tarvitusele võetud meetmed ei tõenda, et kostja on „parandamistingimuses“ ette nähtud

hoolsuskohustust piisavalt täitnud. Maakohus leidis, et kuna teavitust selle kohta, et tegemist ei

ole originaaltootega ja seda võib kasutada üksnes sõiduki parandamiseks, ei ole avaldatud

veebilehel iga konkreetse velje tutvustuse juures, on kostja kodulehel olev üldine teavitus

ebapiisav. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu. Mõistlikule kodulehe külastajale on

hinnakirja juures avaldatust arusaadav, et tegemist ei ole originaaltoodetega ning on esitatud ka

teavitus, et neid võib kasutada üksnes sõiduki parandamise eesmärgil (I kd tl 76-77). Selleks ei

pea sama teavitust veelkord iga toote juures üle kordama ja ringkonnakohus nõustub kostjaga,

et sellekohane kohustus oleks kostjale põhjendamatult koormav ning ebamõistlik. Samas ei too

selline tõendi ebaõige hindamine kaasa maakohtu otsuse muutmise vajadust nõude rahuldamise

osas. Lähtudes asjaolust, et vaidlusaluste koopiavelgede näol on tegemist hageja

disainilahenduse ainuõigust rikkuvate toodetega ja nendele ei kohaldu „parandamistingimuse“

eeldus (mitmeosalisel toote koostisosa kasutatakse selle mitmeosalise toote „parandamisel“

ning mitmeosalist toodet parandatakse „tema esialgse välimuse taastamiseks“), ei saa selliste

2-18-3370

toodete Eestisse sissetoomist ega turustamist võimaldada ka tulevikus, olenemata milliseid

teavitusmeetmeid kostja oma kodulehel kasutab. Ringkonnakohus muudab selles osas

maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt eeltoodule.

41. Kostja heitis maakohtule ette ka seda, et maakohus on koopiavelgede hävitamiseks loa

andmise näol kohaldanud ebaproportsionaalset meedet. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Velgede hävitamise nõude õiguslik alus tuleneb ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p-st d

koosmõjus VÕS §-ga 1043, VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5 ning VÕS § 1055 lg-ga 1 ja lg 3 p-ga 2.

Olukorras, kus kohus on tuvastanud hageja disainilahenduse õiguste rikkumise, saab hageja

nõuda rikkumise kõrvaldamiseks tema õigusi rikkuvate kaupade suhtes mõistlike abinõude

rakendamist, muu hulgas nende hävitamist, tagasivõtmist või lõplikku eemaldamist

turustusvõrgust. Maakohus märkis, et ehkki velgede hävitamine on kostja omandiõigust kõige

intensiivsemalt kahjustav abinõu, ei ole kaupade õigusvastast iseloomu võimalik kõrvaldada

muul viisil peale hävitamise. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kuna koopiavelgede

mõõdud erinevad originaalvelgedest, ei ole sellist rikkumist kuidagi võimalik muude

abinõudega kõrvaldada. Kostja ei ole ka esile toonud, milline alternatiivne kostjat vähem

koormav lahendus sellises olukorras oleks võimalik.

42. Maakohus tagas käesolevas asjas hagi 09.03.2018 määrusega ja kohaldas hagi tagamise

abinõuna hageja disainilahendust nr 001754979-0001, 001714668-0002, 002766089-0011,

002707240-0001, 002205740-0004, 001658154-0002, 002015602-0004, 002591453-0001 ja

002156554-0004 sisaldavate velgede, koguses 148 tk, arestimist ning võõrandamise ja valduse

üleandmise keelamist. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt

ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. Maakohus ei ole otsuses võtnud seisukohta hagi tagamise

abinõu kehtivuse, selle muutmise või tühistamise osas. Ringkonnakohus saab maakohtu vea

parandada käesoleva otsusega. TsMS § 445 lg 2 kohaselt juhul kui hagi otsusega rahuldatakse

või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise

tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei

taotle abinõu tühistamist. Kuna maakohus rahuldas hagi ja hageja ei ole hagi tagamise

tühistamist taotlenud, tuleb 09.03.2018 kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta kehtima.

43. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm