2-21-11907/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.02.2022 Tallinn, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-11907

Tsiviilasi

SIA TRANS LINE LOGISTIC hagi EUROCHINA

MULTICOMMERCE OÜ vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

1093,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja SIA TRANS LINE LOGISTIC (registrikood

40103793132 (Läti)), lepinguline esindaja Vassili

Kosteitšuk

Kostja EUROCHINA

MULTICOMMERCE

OÜ

(registrikood 10807844), seadusjärge esindaja Jevgeni

Puškanov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta SIA TRANS LINE LOGISTIC hagi EUROCHINA MULTICOMMERCE

OÜ vastu võlanõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud SIA TRANS LINE LOGISTIC kanda.

3. Määrata kindlaks, et EUROCHINA MULTICOMMERCE OÜ-l kindlaks-

määratavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hagis esitatud asjaoludel sõlmisid SIA TRANS LINE LOGISTIC (hageja) ja

EUROCHINA MULTICOMMERCE OÜ (kostja) 27.09.2019 veolepingu, mille alusel

kohustus hageja vedama kostja tellitud veose Venemaalt Lätti. Kostja kohustus tasuma veo

eest 900,00 eurot. Hageja esitas kostjale arve, mille tasumise tähtaeg oli 21.11.2019. Kostja

pole arvet tasunud. Hageja nõuab veotasu 900 euro välja mõistmist kostjalt ning seadusjärgset

viivist, mis on hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud summas 121,12 eurot, ning

tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist.

2. Hageja leidis, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kahju ei

tekkinud kostjale vaid kaubasaajale. Kahju tekkimine on tõendamata. Isegi kui kahju tekkis,

ei anna see alust jätta ülejäänud arve tasumata.

3. 28.12.2021 menetlusdokumendi kohaselt osutab hageja ekspedeerimisteenuseid, hagejale ei

kuulu ühtegi veokit ning hageja ei osuta veoteenuseid. Hageja osutas kostjale

ekspedeerimisteenuseid ja poolte vahel on sõlmitud ekspedeerimisleping. Tegelik vedaja oli

SIA EUROLOGISTIKA. Veose saatjaks oli Venemaal registreeritud äriühing ja veose saajaks

SIA Puskaitis. Veos anti vedajale 03.10.2019 üle ja hageja teenustasu on muutunud

sissenõutavaks.

4. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg, kuna

kostja tegevus oli tahtlik ja õigusvastane. Aegumistähtajale tuginemine on vastuolus hea usu

põhimõttega. Kostja on hageja nõuet summas 613,80 eurot alati tunnustanud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja

vaidles

hagile

vastu.

Kostja

väitel

rentis

hageja

kostja

tellimusel

EUROLOGISTIKA SIA-lt veoki, et vedada kaup Venemaalt Lätti Puškaitis SIA-le. Veo

käigus sai kaup veekahjustusi, mis tekitas kaubasaajale kahju. Veekahjustused on fikseeritud

CMR-is. Kahju suuruseks on 286,20 eurot. Hagejale esitati õigeaegselt pretensioon ja kahju

hüvitamise nõue. Veoarve on vale, sest ei arvesta kahju, ning kostja keeldus seda tasumast.

6. CMR-i järgi on nõude aegumistähtaeg 1 aasta ning kostja palub tunnistada nõue aegunuks.

Alternatiivselt esitas kostja tasaarvestuse vastuväite kahjunõudega.

7. Kostja vaidleb 27.12.2021 menetlusdokumendis veolepingu sõlmimisele vastu. Hageja ei

ole vedaja ning hagejal ei olnud õigust vedu teostada. Samuti vaidleb kostja vastu väitele, et

poolte vahel oli sõlmitud ekspedeerimisleping.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus jätab hagi rahuldamata.

9. Hageja esitas kostja vastu põhivõlgnevuse 900 euro ja viivise nõude. Kostja vaidleb

nõudele vastu ja palub kohaldada aegumist. Alternatiivselt esitas kostja tasaarvestuse

vastuväite kahjunõudega.

10. Kohus täitis 06.12.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 45-46).

11. Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Hagis

esitatud asjaoludel vastas leping veolepingu tunnustele. Alles pärast kohtu selgituskohustust

asus hageja 28.12.2021 menetlusdokumendis seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud

ekspedeerimisleping. Kostja vaidleb veolepingu ja ekspedeerimislepingu sõlmimisele ning

hageja nõudele vastu.

Käesoleval juhul on kauba vastuvõtmise ja üleandmiseks ettenähtud kohad eri riikides.

Konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveolepingu suhtes, mida tehakse tasu eest

sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud

koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata

lepingupoolte elukohast ja rahvusest (CMR konventsiooni art 1 lg 1). CMR art 13 lg 2 alusel

saab vedaja nõuda saajalt (veose tellijalt) kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis)

märgitud maksete tasumist. Eesti õiguse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu

VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi (RKTKo nr 3-2-1-165-12, p 39).

Veolepingut tõendatakse saatedokumendi koostamisega (CMR konventsioon art 4 ls 1).

Saatedokumendi ebaõigsus ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust (CMR

konventsioon art 4 ls 2). Saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja

vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie (CMR konventsioon art 9 lg 1). Hagile

lisatud saatedokumendist kummagi menetlusosalise andmeid ei nähtu ehk saatedokument

veolepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ei tõenda. Saatedokumendist nähtub, et vedajaks

oli EUROLOGISTIKA SIA (tl 6), mitte hageja ise. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele,

et veose vedaja ei olnud hageja. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud veolepingut.

12. Kohus leiab, et pooltevaheline õigussuhe tuleb kvalifitseerida VÕS § 854 lg 1 alusel, so

ekspedeerimislepinguna.

Ekspedeerimislepinguga

kohustub

üks

isik

(ekspedeerija)

korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma

ekspedeerijale tasu (VÕS § 854 lg 1). Kohustus korraldada veose vedamine hõlmab eelkõige:

1) sõiduki ja veotee määramist; 2) vedaja valikut; 3) vedamiseks vajalike veo-, lao- ja

ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite

andmist ning 4) saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist (VÕS § 855 lg 1). Ekspedeerija

sõlmib vajalikud lepingud oma nimel või, kui ta on selleks volitatud, saatja nimel (VÕS § 855

lg 3). Vastavalt on ekspedeerija põhikohustuseks vedu korraldada, mis hõlmab eelkõige

vedaja valikut ja vajalike lepingute sõlmimist. Ekspedeerimislepingu poolteks on saatja ja

ekspedeerija. Ekspedeerija on käsundisaajaks. Kauba vastuvõtja ei ole ekspedeerimislepingu

pooleks.

Kohtule kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt oli hageja veo korraldajaks. Nimetatu

nähtub kostja poolt 16.08.2021 esitatud pretensioonist (tl 40A). Nimetatud pretensioonist

nähtuvalt teostas hageja veose ekspedeerimise Venemaalt Lätti. Hageja väitel on kostja

samuti ekspedeerimisteenuseid pakkuv ettevõte ning kauba saatja on Venemaal asuv äriühing.

Kohtu hinnangul tuleb pooltevahelist õigussuhet käsitleda ekspedeerimislepinguna ning

hageja oli ekspedeerijana õigustatud ja kohustatud veo korraldama, valides selleks vedaja.

Veos kuulus kostja kliendile, kellele kostja osutas ekspedeerimisteenuseid. Kostjal on õigus

ekspedeerijana sõlmida omakorda veose vedamise korraldamiseks ekspedeerimislepinguid.

Seega saab kostjat käsitleda saatjana. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel sõlmitud

ekspedeerimisleping.

13. Ekspedeerijale tuleb maksta tasu, kui veos on antud üle vedajale (VÕS § 858). Kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg

1). Vaidlus puudub, et veos anti vedajale 03.10.2019 üle. Vaidlus puudub, et veos oli vedajale

üleandmisel kahjustamata ning veos saabus sihtkohta 07.10.2019. Õiguskirjanduse kohaselt ei

sõltu ekspedeerija tasunõue sellest, kas veos jõuab vastuvõtjani õigeaegselt, täielikult ning

kahjustamata (P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, § 857, lk 375).

Seega on hagejal õigus saada tasu, kui ta on veose vedajale üle andnud. Kostja ei ole veose

vedajale üleandmisele vastuväiteid esitanud. Asjaolu, et veo käigus sai kaup veekahjustusi,

mis tekitas kaubasaajale kahju, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Ekspedeerija (hageja)

vastutab üksnes siis kauba kahjustamise eest, kui kahju on tekkinud ajal, mil ei toimu

transporti ja veos on ekspedeerija hoole alla (P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV.

Kommenteeritud väljaanne, § 861, lk 384). Vastavalt on hagejal ekspedeerijana õigus saada

kokkulepitud tasu.

14. Kohus analüüsib kostja esitatud aegumise vastuväidet. Isiku õigus nõuda teiselt isikult teo

tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)

jooksul (TsÜS § 142 lg 1, ls 1). Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma

kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 ls 2). Hagejal tuli selgitada, millal esitati kostjale arve,

ning kostjal tuli selgitada, millal esitas kostja arvele pretensiooni. Mõlemal menetlusosalisel

tuli tõendada neid asjaolusid, mille põhjal nad väidavad, et aegumistähtaeg on või ei ole

saabunud. Hageja ei ole selgitanud, millal ta esitas kostjale arve. Kostja ei ole selgitanud ega

tõendanud, millal ta esitas arvele või hageja nõudele pretensiooni.

15. Ekspedeerimislepingust tulenevate nõuete aegumisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-s

802 sätestatut (VÕS § 862). Vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta.

Tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg on

kolm aastat (VÕS § 802 lg 1). VÕS § 802 lõikes 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg algab

veose üleandmisest. Kui veost ei ole üle antud, algab aegumistähtaeg päevast, mil veos oleks

tulnud üle anda. Kui veose üleandmise aega ei ole kokku lepitud, algab aegumistähtaeg 60

päeva möödumisel veose vedamiseks andmisest (VÕS § 802 lg 2). CMR-ist nähtuvalt anti

veos vedajale üle 03.10.2019.

16. Järgnevalt tuleb hinnata, kas kostja jättis oma lepingulise kohustuse maksta

ekspedeerimistasu täitmata VÕS § 802 lg 1 teises lauses sätestatud süü vormide - tahtluse või

raske hooletuse tõttu. Tahtluse või raske hooletuse sisustamisel saab lähtuda Riigikohtu

praktikast. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või

lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on

kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge

ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka

tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt RKTKo nr 3-2-1-67-14, p 37). Kohustuse

rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus (vt

RKTKo nr 3-2-1-15-09). Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et kostja jättis oma

kohustuse täitmata tahtlusega või raskelt hooletult. Seega kohaldub käesoleval juhul

aegumisele üheaastane tähtaeg. Hagiavalduse kohaselt jõudis veos sihtkohta 07.10.2019.

Kohus leiab, et ekspedeerimislepingust tuleneva nõude aegumine algab veose üleandmisest

lepingujärgsele saajale. Seega hakkas veotasu aegumistähtaeg kulgema 08.10.2019 ja saabus

07.10.2020. Hageja esitas hagi 29.07.2021, seega pärast aegumistähtaega.

17. Kohtu hinnangul ei ole aegumisele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega. Vastavalt

TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlausaldaja ja võlgnik

peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 lg 1). Võlasuhtele ei

kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt

vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). Asjaolu, et kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud, ei

anna alust asuda seisukohale, et aegumistähtajale tuginemine on vastuolus hea usu

põhimõttega. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et kostja on hageja nõuet summas 613,80

eurot alati tunnustanud. Kostjal on õigus esitada nõudele aegumise vastuväide. Eeltoodust

tulenevalt on hageja nõue aegunud.

18. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi

see ei oleks eraldi veel aegunud (TsÜS § 144). Vastavalt on aegunud ka viivisenõue. Seega

tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.

19. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõue on aegunud, siis kohus ei analüüsi edasi teisi poolte

väiteid ja kostja tasaarvestusavaldust.

MENETLUSKULUD

20. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (VÕS § 162 lg 1). Kohus

jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

21. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik