3-21-529/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-529

Haldusasi

A.K. kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 05.03.2021

ettekirjutus-hoiatuse

tühistamiseks

isikuandmete

kaitse asjas nr 2.1.-1/20/4156

Menetlusosalised

Kaebaja: A.K.

Vastustaja: Andmekaitse Inspektsioon

Kolmandad isikud: Lääne-Harju vald, S. N. ja A. S.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.03.2022.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.03.2021 saabus Tallinna Halduskohtule A.K. kaebus Andmekaitse Inspektsiooni (AKI)

05.03.2021 ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/20/4156.

Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub esialgse

õiguskaitse korras peatada AKI 5.03.2021 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-1/20/4156 kehtivus või

alternatiivselt peatada nimetatud ettekirjutuse täitmine.

2. 15.03.2021 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Ühtlasi keelas kohus vastustajal

esialgse õiguskaitse korras sunniraha rakendamise 05.03.2021 ettekirjutus-hoiatuse nr

2.1.1/20/4156 täitmise tagamiseks kuni 23.03.2021 (k.a).

3. Vastustaja ja kolmandad isikud esitasid kohtule vastuväite esialgse õiguskaitse

kohaldamisele. 22.03.2021 määrusega otsustas kohus jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

4. 13.01.2022 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja palub tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 05.03.2021 ettekirjutus-hoiatus nr 2.1.-

1/20/4156 osas, milles see kohustab A.K. lõpetama YouTube videos aadressil:

https://www.youtube.com/watch?v=DGBNK_GjW9U&t=36

ametnike

isikuandmete

avalikustamine, kas video avalikest kanalitest kustutamise teel või muutes videos kõikide

ametnike kujutised ja hääled äratundmatuks ametnike suhtes, kes käituvad korruptiivselt, sh

esitavad A.K. kohta teadlikult valeandmeid, moonutavad A.K. kohta käivat teavet ja avaldavad

kolmandatele asjasse puutumatutele isikutele A.K. isikuandmeid. Kaebuse esitaja palub

kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Kaebaja ei nõustu sellega, et tal on kohustus ära kustutada ametniku ebaseaduslikku

toimingut fikseeriv teave, kus on fikseeritud ametnik ja tema sooritatav toiming, milleks on

toimiku näitamisest keeldumine. Kahetsusväärselt keeldub ametiasutus enda toiminguid muul

viisil fikseerimast, mistõttu puudub kaebajal ja kahjuks ka paljudel teistel vallaelanikel

võimalus enda õigusi kaitsta.

5.2. Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus läbi viidud haldusmenetluse käigus HMS § 6 ega

selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid, samuti HMS § 40 lg 1 sätestatud põhimõtet,

et ärakuulamine toimub vahetult enne haldusakti andmist, kui haldusorgan on asja juba

sisuliselt otsustanud ja kavatsetava otsuse menetlusalusele isikule teatavaks teinud. Käesoleval

juhul anti kaebajale vastuväidete esitamiseks võimalus ainult menetluse alguses edastatud

kirjas, milles teavitati menetluse alustamisest. Hilisemas 17.12.2020 kirjas ei andnud vastustaja

kaebajale võimalust seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Sellega rikkus vastustaja HMS §

40 lõikes 1 sätestatud põhimõtet, et ärakuulamine toimub vahetult enne haldusakti andmist, kui

haldusorgan on asja juba sisuliselt otsustanud ja kavatsetava otsuse menetlusalusele isikule

teatavaks teinud.

5.3. Kaebaja leiab, et haldusakt ei vasta HMS § 54 nõuetele. Kaebaja on seisukohal, et enne

ettekirjutuse tegemist tuli vastustajal kaaluda ebaseaduslikult käituvate ametnike huve varjata

enda tegevust ja avalikkuse huvi saada teada, et need konkreetsed ametnikud käituvad

ametikohustusi täites õigusvastaselt. Kaebaja tugineb siinkohal Isikuandmete kaitse

üldmääruse artikkel 6 punktile d ja f, artiklile 9, artikli 85 punktidele 1 ja 2, IKS § 4, IKS

seletuskirjale ja PS § 45, mis tunnustavad ajakirjandusvabadust.

Kaebaja toob siinkohal välja, et Lääne-Harju Vallavalitsuse ametnikud S. N. ja A. S. on

korduvalt rikkunud kaebaja õigust enda toimiku andmetega tutvuda ning toimiku andmeid

salvestada. Nimetatud ametnikud teevad seda teadlikult ja pahatahtlikult, kuna kohtule esitatud

andmed ja toimiku andmed ei kattu suures osas ja kaebaja saaks toimiku andmete esitamisega

kõik ametnike valeväited ümber lükata. Seetõttu on protokollitud (salvestatud) kaebaja toimiku

näitamisest keeldunud ametniku toimingust keeldumise põhjendused.

Praegusel juhul on salvestatud ja avaldatud vaid ametnike ametialane tegevus, millest ei oleks

ilma selle salvestiseta jälgegi. Seega ei riku andmete avaldamine ülemäära ametnike huve ja

õigusvastaselt käituvatest ametnikest avalikkuse teavitamise huvi on oluliselt suurem, kui

ametniku andmete avaldamisega kaasnev riive.

Kaebaja märgib veel, et riigil lasub üldiselt kohustus mitte sekkuda ajakirjandusvabadusse,

samas on talle pandud ülesanne tagada toimiv õigusraamistik põhivabaduse toimimiseks ning

adekvaatsed õiguskaitsevahendid.

Kui andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamine esineb, kuid see ei ole ülemäärane, võib

isikuandmeid töödelda. Avalik huvi on tuletatud ülaltoodud kohtupraktikast ning sellest, et

ajakirjanduslik isikuandmete töötlemine peab aitama kaasa diskussiooni tekkimisele

demokraatlikus ühiskonnas. Üksikisiku andmete kajastamine ajakirjanduse poolt peab olema

põhjendatud millegi väga olulisega, et sekkumine tema eraellu oleks proportsionaalne. Seega

võib ajakirjandus isikuandmeid töödelda ka sellises olukorras, kus esineb andmesubjekti

õiguste või vabaduste riive. Alles siis, kui esineb ülemäärane õiguste või vabaduste riive, tuleb

kaaluda, kas avalik huvi kaalub üles andmesubjekti õiguste riive.

Ametnike andmete avaldamine ajakirjanduslikul eesmärgil on lubatav. Vastustajal oli kohustus

kogutud andmeid analüüsides hinnata kõiki asjaolusid ja teha kaalutusõiguse alusel

põhjendatud otsus. Käesoleval juhul vastustaja seda teinud ei ole.

Kaebaja leiab, et otsuse teinud ametnik ei ole suutnud eristada ametikohustusi täitvat ametnikku

tavapärasest eraisikust, keda avalikus kohas tema teadmata filmitakse ja seda salvestust pärast

levitatakse. Ametiisikul tuleb ametiülesandeid täites arvestada, et need ülesanded on avalikkuse

huvides. Seega ei ole vastustaja otsuse tegemisel kaalunud kumb huvi on suurema kaaluga,

mistõttu on ettekirjutuse põhjenduses märgatavad kaalutulusvead, mis mõjutasid otsuse

tegemist.

Vastustaja toob põhjendustes Riigikohtu seisukoha (kohtuotsus nr 3-17-842, p 25), mille

kohaselt on kohus on leidnud, et ametnike eraelu puutumatuse osana võib näha õigust, et nende

tegevust teenistusülesannete täitmisel ei salvestataks ega edastataks. Samas jätab vastustaja

tähelepanuta samas punktis välja toodud Riigikohtu seisukoha, et teatud juhtudel on selline

salvestamine lubatav. Riigikohtu nimetatud seisukohast võib välja lugeda, et salvestamise ja

andmete edastamise piirang kehtib ennekõike ametnike puhul, kelle tegevus on õiguspärane.

Praegusel juhul ei ole see aga ligilähedaseltki nii, kuna ametnikud on võtnud eesmärgiks

kaebajat teadlikult ja sihilikult kiusata ning avaldada kaebaja kohta ebaõiged andmeid ning

seada ebaseaduslikke piiranguid kaebaja isikuõiguste teostamisel.

5.4. Kaebaja peab vajalikus eraldi välja tuua, et 08.08.2018 keeldus vastustaja kaebaja kaebust

menetluse võtmast põhjusel, et kaebus on seotud ametniku tegevusega, mille on tinginud

eravaidlus seoses vanema õiguste täitmisega perekonnaseaduse tähenduses. Samas võttis

vastustaja 13.11.2020 kirjaga samadel asjaoludel menetlusse Lääne-Harju Vallavalitsuse

kaebuse. See on täiesti absurdne olukord, kui täpselt samadel asjaoludel, st üks pool avaldab

asjassepuutumatutele kolmandatele isikutele teise poole andmeid, siis võetakse samadel

ajaoludel menetlusse vaid ametiasutuse kaebus. Kaebajale jääb arusaamatuks, kas vastustaja

menetlebki asju tulenevalt sellest, kas samas vaidluses on kaebuse esitajaks ametiasutus või

eraisik.

5.5.

Kaebaja menetluskulud antud asjas on kokku 820 eurot (vt kaebaja 21.01.2022

menetlusdokument ja selle lisad – KIS dok 20s). Kaebaja on seisukohal, et kõik kulud on olnud

täies mahus vajalikud ja põhjendatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

6.1. AKI selgitab esmalt, et ei kohustanud kaebajat videot üldiselt oma valdusest kustutama,

vaid lõpetama video avalikustamise või alternatiivselt lõpetama videos teiste isikute

isikuandmete avalikustamine seeläbi, et muuta kõikide teiste isikute kujutised ja hääled ära

tundmatuks (AKI ettekirjutuse punkt 1).

6.2.

Vaidlusaluse

järelevalvemenetluse

esemeks

oli

teiste

inimeste

isikuandmete

avalikustamine, seega ka kontrollimine, kas isikuandmete avalikustamiseks piiramatule isikute

ringile on olemas õiguslik alus.

6.3. AKI peab vajalikuks selgitada, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõudeid ei

kohaldata, kui isikuandmeid töötleb füüsiline isik eranditult isiklike või koduste tegevuste

käigus (IKÜM art 2 lg 2 punkt c). Seega, kui kaebaja oleks vestluse lastekaitseametnikega

salvestanud vaid selleks, et seda ise kodus vaadata ja mitte kellelegi edastanud, andmekaitse

nõuded ei kohalduks ja AKI poleks järelevalvemenetlust alustanud.

6.4. Samuti ei saa välistada, kuivõrd see polnud vaidlusaluse järelevalvemenetluse esemeks, et

kaebajal on õigus teiste isikuandmeid sisaldavat videot säilitada oma õiguste kaitse eesmärgil

IKÜM art 6 lg 2 punkti f alusel. (Oma õiguste kaitseks vestluste lindistamise lubatavust

õigustatud huvi alusel on analüüsinud Riigikohus lahendis 3-17-842. ) Ka seda ei ole AKI

ettekirjutusega keelanud.

6.5. Tegevus, mille AKI ettekirjutusega kohustas lõpetama, on teiste inimeste isikuandmete

avalikustamine piiramatule isikute ringile.

6.6. Kuivõrd isikuandmete töötlemiseks, sh avalikustamiseks, peab alati IKÜM art 5 lg 1

punktist a tulenevalt olema õiguslik alus, küsiski AKI 13.11.2020 järelepärimises, millisel

õiguslikul alusel kaebaja teiste isikute isikuandmeid avalikustab. Kaebaja vastas 23.11.2020

mh: „Mis puudutab meie salvestiste avaldamist, siis on tegu ajakirjandusliku eesmärgiga ja ka

ülekaaluka avaliku huviga ning ajakirjanik ei pea olema esialgu veel kõigile teada (vähemalt

seni, kui oleme saanud kõik vastused).“

6.7. AKI selgitas juba 13.11.2020 järelepärimises kaebajale, et käesoleval juhul ei ole

ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete avalikustamiseks isikuandmete kaitse seaduse (IKS)

§ 4 eeldused täidetud: „Seadus annab võimaluse avalikustada inimese andmeid ka

ajakirjanduslikul eesmärgil, kuid seda siiski vaid (IKÜM ja isikuandmete kaitse seaduse § 4)

rangetel tingimustel: tegemist peab olema ajakirjandusliku eesmärgiga, avaldamine peab olema

kooskõlas ajakirjanduseetika reeglitega ning konkreetse inimese identiteedi avalikustamise

vastu peab olema avalik huvi. Samuti ei tohi avalikustamine kahjustada ülemäära kellegi õigusi.

Ühe perekonnatüli asjaolude kajastamiseks puudub kindlasti avalik huvi. Lisaks kahjustab

peretüli avalikkuse ees lahkamine kindlasti laste õigusi.“ Sama selgitas AKI kaebajale nii

17.12.2020 tehtud ettepanekus kui ka 05.03.2021 tehtud ettekirjutuses.

6.8. AKI kordab veel kord, et käesoleval juhul ei ole täidetud IKS § 4 eeldustest eelkõige

avaliku huvi kriteerium. Avaliku huvi olemasolu saab jaatada, kui tõstatatud teema ja

avalikustatud isikuandmed aitavad kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas. Ei saa välistada,

et avalik huvi võib olla kohalike omavalitsuste lastekaitseametnike üldise töökorralduse suhtes.

Kindlasti ei saa aga nõustuda, et debatile aitaks kaasa konkreetsete lastekaitseametnike ja veelgi

enam, valla sotsiaalosakonnas käinud kodanike andmete avalikustamine, kes on jäänud

avalikustatud videole. Samuti ei saa jaatada avaliku huvi olemasolu konkreetselt ühe isiku ja

kohaliku omavalitsuse vahel toimuva vaidluse osas, eriti küsimuses, mis puudutab toimikuga

tutvumise võimalusi, mis on aga kõnealuse avalikustatud video peamine küsimus. Riigikohus

on lahendi 3-2-1-85-15 punktis 23 leidnud, et isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi.

6.9. Isegi, kui asuda seisukohale, et teiste isikute isikuandmete avalikustamiseks esines avalik

huvi, siis AKI hinnangul on eeldus, et avalikustamine on kooskõlas ajakirjanduseetika

reeglitega,

siiski

täitmata.

Eesti

ajakirjanduseetika

koodeksi

(https://www.asn.org.ee/koodeks.html. 08.04.2021. ) punkti 3.7 järgi peab heli-ja

pildiülesvõtete ning informatsiooni hankimisel kasutama ausaid võtteid, välja arvatud juhtudel,

kui avalikkuse huvid nõuavad sellise informatsiooni avaldamist, mida pole võimalik hankida

ausal viisil. Vaidlusalusel videol oli näha, et kaebaja ei teavitanud ametnikke ega vallavalitsuses

viibinud isikuid, et soovib oma vestlused ametnikega videosalvestada ja veelgi enam need

pärast avalikustada. Ametnikud palusid ka korduvalt, et salvestamine lõpetataks. AKI ei leia

põhjust, millised avalikkuse huvid õigustaksid antud juhul seda, et kaebaja poleks pidanud

informatsiooni hankimisel kinni pidama ausatest võtetest.

6.10. Samuti on tõenäoline, et videos isikuandmete avalikustamine kahjustab andmesubjekte

ülemäära, igal juhul neid inimesi, kes antud juhul olid vaid vallavalitsust külastamas ja

juhuslikult kaebaja videole jäid. Riigikohus on lahendis 3-17-842 leidnud, et ka ametnike eraelu

puutumatuse osana võib näha õigust, et nende tegevust teenistusülesannete täitmisel ei

salvestataks ega edastataks.

6.11. Teatud juhtudel võib mõni muu kaalukas eesmärk, näiteks inimese vajadus enda õiguste

rikkumist tõendada, kaaluda üles ametnike õiguse eraelu puutumatusele. Kuid ka sellisel juhul

tuleb oma õiguste kaitseks valida proportsionaalne meede, nt tõendi esitamine

õiguskaitseorganitele või äärmisel juhul professionaalse meedia poole pöördumine, aga mitte

isikuandmeid sisaldava salvestise piiramatule avalikkusele internetis avalikustamine. Samuti

tuleb lähtuda andmete kasutamise minimaalsuse põhimõttest, st avaldada vaid nii palju, kui on

hädavajalik eesmärgi saavutamiseks. Antud juhul oleks kaebaja saanud piirduda ka näiteks

sellega, et oleks avalikkust teavitanud, et Lääne-Harju vallavalitsuse lastekaitsespetsialistid ei

võimalda tal toimikutega tutvuda. Konkreetsete isikute nimede, hääle ja pildi lisamine ei ole

enam hädavajalikud andmaks edasi infot, et kaebajal on probleem Lääne-Harju vallavalitsuse

ametnikega.

6.12. Eelnevast tulenevalt on AKI seisukohal, et kaebajal ei olnud IKS § 4 alusel õigust teiste

inimeste isikuandmeid avalikustada, kuivõrd kõik IKS § 4 eeldused ei olnud täidetud.

(Riigikohus on lahendis 3-2-1-159-14 leidnud, et varem kehtinud IKS § 11 lõike 2, mis on

samasisuline praegu kehtiva IKS §-ga 4, on rakendatav vaid juhul, kui koos esinevad kõik

viidatud sättes nimetatud kolm tingimust.)

6.13. Kuivõrd ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete avalikustamise eeldused polnud

täidetud ja muid õiguslikke aluseid kaebaja ei esitanud, sai AKI jõuda vaid järeldusele, et teiste

isikute isikuandmete avalikustamiseks kaebajal õiguslikku alust ei ole. Seetõttu tuli teha

ettekirjutus isikuandmete avalikustamise lõpetamiseks.

6.14. Kaebaja väited, et ta ei osanud 23.11.2020 vastuses enda seisukohti kõige paremini

selgitada, sest tundis end AKI poolt alandatuna ja alla surutuna, ei ole asjakohased, kuivõrd

kaebaja ei ole ka kohtule esitatud kaebuses isikuandmete avalikustamise õigusliku alusena

põhjendanud muid aluseid kui IKS § 4. Ka ei saa AKI poolt kaebajale 23.11.2020

järelepärimises tehtud selgitusi kuidagi pidada ähvardusteks, pigem on tegemist hea halduse

tava raames teavitamiskohustuse täitmisega, mis on AKI praktikas tavaline.

6.15. Kaebaja mainib küll kohtule esitatud kaebuses õiguslike alustena IKÜM art 6 lg 2 punkte

d ja f. IKÜM preambula punktist 46 selgub, et punkti d alusel saab isikuandmeid töödelda vaid

andmesubjekti eluliste huvide kaitseks (ingl k interest which is essential for the life of the data

subject) ehk sisuliselt ilma töötlemiseta peaks andmesubjekti elu olema ohus. Selle eelduse

täidetust kaebaja ei selgita ega põhjenda.

6.16. Punkti f osas leiab kaebaja, et ametnikud on kaebaja õigusi rikkunud ja nii kaebaja kui

teiste isikute õiguste rikkumise lõpetamiseks tuli ametnike isikuandmed avalikustada. Nagu

eelpool selgitatud, ei ole tõepoolest välistatud, et kaebajal oli vaja vallavalitsuse ametnike

isikuandmeid oma õiguste kaitseks töödelda, aga seda saanuks ja tulnuks teha

proportsionaalsete meetmetega. Samuti peab õigustatud huvi alusel isikuandmete töötlemiseks

läbi viidud olema õigustatud huvi analüüs, kus mh kaalutakse plaanitavate meetmete

proportsionaalsust saavutatava eesmärgiga. Seda kaebaja AKI-le ega ka kohtumenetluse

jooksul esitanud ei ole.

6.17. Kaebaja heidab AKI-le ette, et AKI pole tema õiguste kaitseks järelevalvemenetlust

algatanud, kuid kaebaja ei ole AKI-le esitanud kaebust küsimuses, et tal ei ole võimalik saada

vallavalitsuselt avalikku teavet või et talle pole võimaldatud tutvuda enda või oma laste

isikuandmetega. AKI selgitas kaebajale ka 17.12.2020 ettepanekus, et kui tal on vallavalitsusele

etteheiteid oma andmete väljastamise osas või teabega tutvumise osas, tuleb nende asjaolude

kohta teha nõuetele vastav kaebus.

6.18. Kaebaja on AKI-le 2020. aastal teinud vaid kaebuse küsimuses, kuidas on PPA toimikust

jõudnud tema kohta käivad andmed kohtumenetlusse. AKI-l ei ole järelevalvepädevust kohtute

õigust mõistva tegevuse raames isikuandmete töötlemise osas, sest IKS § 2 punkti 2 kohaselt

kohaldatakse IKÜM nõudeid põhiseaduslikele institutsioonidele niivõrd, kuivõrd see ei

puuduta nende põhiseaduslike ülesannete täitmist ega ole reguleeritud neid puudutavates

eriseadustes. Varasematel aastatel AKI-le tehtud kaebuste sisuks on olnud asjaolud, et mõni

ametnik levitab ilma õigusliku aluseta kaebaja andmeid. AKI on kõikide pöördumiste puhul

asjaolusid kontrollinud, kuid pole kaebaja õiguste rikkumist tuvastanud.

6.19. Kaebaja väited, et AKI pole võimaldanud kaebajal enne haldusakti andmist olla ära

kuulatud ja esitada vastuväiteid, ei ole õiged, sest AKI on nii 13.11.2020 järelepärimises

selgitanud võimalust esitada asjas oma arvamus ja vastuväited kui ka 17.12.2020 tehtud

ettepanekus andnud võimaluse kindlaks tähtajaks esitada ettepaneku täitmise osas tagasisidet.

Kaebaja ei ole peale 17.12.2020 ettepaneku saamist AKI-le midagi vastanud.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT

7. Kolmanda isikutena kaasatud Lääne-Harju Vallavalitsus, S. N. ja A. S. (kolmandad isikud)

vaidlevad kaebaja kaebusele vastu ning paluvad kohtul jätta kaebus rahuldamata.

7.1. Kaebaja A.K. on kaebuse asjaolude kirjelduses toonud välja mitmeid episoode, mille puhul

kaebaja arvates on tema suhtes õigusvastaselt käitutud ning mis andis talle õiguse rikkuda

vallavalitsuse sotsiaalametnike õiguseid ning neid esmalt loata filmida ning seejärel videoklipp

avalikustada. Kolmandad isikud juhivad tähelepanu sellele, et A.K. väited ning käesoleva

kaebuse alus (Andmekaitse Inspektsiooni 05.03.2021 ettekirjutus-hoiatus) ei ole omavahel

seoses, mistõttu tuleks jätta need tähelepanuta.

7.2. Kaebaja väidab oma kaebuses, et kuivõrd tal ei lubatud tutvuda oma lastega seonduva

toimikuga, on tal õigus salvestada pildi- ja heliga sotsiaaltöötajate tegevus, sest kaebaja

tegevusel on olemas väidetavalt ajakirjanduslik avalik huvi. Kolmandate isikute poolt kohtule

esitatud dokumendiga on tõendatud, et kaebajal oli õigus tutvuda toimikuga v.a. osas, milles on

toimikule juurdepääsupiirang (vt kolmandate isikute 09.04.2021 vastuse lisa 1 – KIS dok 15s).

Ka kaebaja poolt youtube.com keskkonda üles laetud videost on näha, kuidas A.K. käes oli suur

hulk dokumente, mida ta lehitses. Seega ei ole täidetud kaebaja enda püstitatud eeldus, et

kuivõrd tal toimikuga tutvuda ei lubatud, oli tal õigus valla ametnikke filmida. Kaebaja valetab.

7.3. Kolmandad isikud rõhutavad, et filmimine kaebaja poolt algas juba enne Lääne-Harju

Vallavalitsuse ruumidesse sisenemist ukse taga, mida on samuti filmilt näha. Filmimine jätkus

pidevalt valla ruumides ning valla külastuse eesmärk oligi filmida kogu protsessi, mis kaasneb

tema toimikuga tutvumisega. Kui kaamera paluti sulgeda ja filmimine lõpetada, siis tehti seda

näiliselt, valetades, et kaamera enam ei filmi. Kolmandad isikud lisavad siinkohal ka S. N. e-

kirja (vt kolmandate isikute 09.04.2021 vastuse lisa 2; e-kiri on saadetud vahetult peale kaebaja

lahkumist vallast salvestamise kasutamise keelamise kohta – KIS dok 15s) kaebajale ja kaebaja

vastuse koos selgitusega, miks ta filmis: „Kuna ametnikud ei mäleta, eitavad toimunut ja

esitavad teadlikult valeandmeid siis kasutatakse neid nii Teie mälu värskendamiseks kui ka

kohtumenetluse raames. Olemasolevaid audio/video salvestisi kasutatakse laste ja enda

kaitseks. Kui Teil on sellest tulenevalt pretensioone, saate pöörduda kohtu poole. Teie poolt

ametnikuna esitatud väiteid ja ütlusi kasutatakse kirminaalasja alustamiseks Teie vastu. Olen

Teie seaduserikkumistest Teid ka varem hoiatanud!“

7.4. Kaebaja on oma kaebuses toonud väga õigesti välja järgneva: „Üksikisiku andmete

kajastamine ajakirjanduse poolt peab olema põhjendatud millegi väga olulisega, et sekkumine

tema eraellu oleks proportsionaalne.” Kolmandad isikud toovad välja, et A.K. puhul ei ole

tegemist ajakirjanikuga ning andmeid ei kajastata ajakirjanduses, vaid seda on teinud üks

üksikisik teiste üksikisikute suhtes. Samuti ei ole võimalik iseloomustada vaidlust teemal,

millises asukohas A.K. peaks saama toimikut lugema (kas ametniku kabinetis, vallamaja

koridoris või kodus), kui väga olulist, põhjendamaks üksikisiku andmete kajastamist avalikult

kasutatavas internetikeskkonnas. Seega ei ole sekkumine S. N. ja A. S. eraellu proportsionaalne

ning ametnike tegevuse ülesfilmimine ei ole õiguspärane.

7.5. Kaebaja ei ole oma kaebuses toonud välja, milline avalik huvi kaalub üles sotsiaaltöötajate

isikuandmete avaldamise veebikeskkonnas Youtube. Kaebaja väited, et nende videote tõttu on

saadud kedagi „aidata“, on üldsõnalised, sest konkreetselt nende videote avaldamisega ei ole

kellelegi abi osutatud ning kaebaja ei ole toonud välja, millist abi osutati. Ka kaebaja vastuse

(vt kolmandate isikute 09.04.2021 vastuse lisa 2 – KIS dok 15s) kohaselt salvestas ta isiklikust

huvist, ähvardades seejuures ametnikke (st kolmandaid isikuid).

7.6. Andmekaitse Inspektsioon on toonud juba enda 17.12.2020 ettepanekus isikuandmete

avalikustamise lõpetamiseks välja, et avalik huvi ei saa olla kaebaja ja kohaliku omavalitsuse

vahel toimuva vaidluse osas, eriti seetõttu, et vaidlus puudutab laste õiguseid ning laste huvide

kaitseks ei tohi selliseid vaidluseid avalikkuse ees lahata.

7.7. Lisaks laste huvide kaitsele on Riigikohtu lahendis nr 3-17-842 punktis 25 märkinud, et

ametnike eraelu puutumatuse osana võib ette näha õigust, et nende tegevust teenistusülesannete

täitmisel ei salvestataks ega seda salvestist ei edastataks kolmandatele isikutele. Nimetatud

lahendi punktis 26 on kolleegium selgitanud, et antud lahendi puhul oli salvestise edastamine

lubatud, sest see edastati vaid sisekontrolli osakonna ametnikule ja peadirektorile. Samas kui

antud juhtumis oleks kaebaja avaldanud salvestise määramata isikute ringile, oleks tulemus

olnud teistsugune, sest riive tugevus ametnike isikuandmete kaitseõigusele sõltub ka sellest,

kellele ja kuidas andmeid avaldatakse.

7.8. Euroopa Kohus on korduvalt tõdenud, et isikuandmete kaitse laieneb avalikke ülesandeid

täitvatele inimestele, vt nt ClientEarth ja PAN Europe vs. EFSA, C-615/13 P, p 30 ja Buivids,

C-345/17, p-d 44-47. Seega on sotsiaaltöötajate isikuandmed kaitstud ka juhul, kui nad teevad

samas ametialaseid toiminguid.

7.9. Kaebaja väidab, et enne ettekirjutuse tegemist oleks AKI pidanud tegema kindlaks, kas

ametnikud käituvad õigusvastaselt. Samas ei ole Andmekaitse Inspektsioonil pädevust

kontrollida ametnike käitumise õiguspärasust või -vastasust, vaid analüüsida, kas teatud tegu

(video üleslaadimine veebikeskkonda www.youtube.com) riivab teiste isikute (sotsiaaltöö

ametnikud) eraelu. Andmekaitse Inspektsioon ei pea ega saa analüüsida juhtumi sisu, sest see

pädevus kuulub teistele õiguskaitseorganitele, kelle poole kaebaja pöördunud ei ole.

7.10. Kolmandad isikud paluvad kaebuse esitajalt välja mõista menetluskulud vastavalt

menetluskulude nimekirjale kokku summas 1 848,00 eurot (summa koos käibemaksuga) (vt

kolmandate isikute 21.01.2022 menetlusdokument – KIS dok 19s).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuses märgitut, asjakohaseid

õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende

vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut

veenda ega tõendada, et vaidlustatud ettekirjutus-hoiatus rikuks kaebaja õigusi ja oleks

vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele.

Vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54

mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks

pädeva isiku poolt ning vastab HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele.

Samuti on järgitud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete

kaitse üldmäärus - IKÜM) isikuandmete kaitse seaduses (IKS) ja Eesti Vabariigi põhiseaduses

(PS) sätestatud nõudeid ning haldusmenetluse seaduses (HMS) ja korrakaitseseaduses (KorS)

sätestatud tingimusi.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema

viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust

oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub

nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud ettekirjutuses, kui ka nende

vastustaja ja kolmandate isikute vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks

konkreetselt

kaebuses

toodud

väidetele.

Kohus

kohaldab

HKMS-st

tulenevat

menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel

vaid järgmiste selgituste ja põhjendustega.

9. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja avaldas Youtube keskkonnas avalikult

video aadressil https://www.youtube.com/watch?v=DGBNK_GjW9U&t=36 , kust videol on

näha Lääne-Harju Vallavalitsuse töötajate ja vallavalitsust külastanud kodanike isikuandmeid.

10. Vaidlust ei ole ka selles, et vastustaja tegi 05.03.2021 kaebajale ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-

1/20/4156 KorS § 28 lõike 1, IKS § 56 lõike 2 punkti 8, § 58 lõike 1, IKÜM artikli 58 lõike 2

punkti g, IKÜM artikli 5 lg 1 punkti a ning IKÜM artikli 6 lõike 1 alusel täitmiseks kohustusliku

ettekirjutuse:

1. Lõpetada

Youtube

videos

aadressil:

https://www.youtube.com/watch?v=DGBNK_GjW9U&t=36s teiste inimeste isikuandmete

avalikustamine kas video avalikest kanalitest kustutamise teel või muutes videos kõikide teiste

isikute kujutised ja hääled äratundmatuks.

Ettekirjutus-hoiatuse täitmise tähtajaks määras AKI 12.03.2021.

11. IKÜM art 6 sätestab isikuandmete töötlemise seaduslikkuse tingimused. Art 6 p 1 kohaselt:

1. Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest

tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud:

a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel

eesmärgil;

b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või

lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele;

c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks;

d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste

huvide kaitsmiseks;

e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava

töötleja avaliku võimu teostamiseks;

f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi

korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või

põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui

andmesubjekt on laps.

Esimese lõigu punkti f ei kohaldata, kui isikuandmeid töötleb avaliku sektori asutus oma

ülesannete täitmisel.

Kaebaja tugines oma väitel andmete avaldamisel viidatud art punktidele d ja f. Samuti IKÜM

art 85 punktidele 1 ja 2, mis sätestavad, et liikmesriigid ühitavad õigusaktiga käesoleva määruse

kohase õiguse isikuandmete kaitsele ning sõna- ja teabevabaduse õiguse, muu hulgas seoses

isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või

kirjandusliku

eneseväljenduse

tarbeks

(p

1).

Seoses

isikuandmete

töötlemisega

ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse

tarbeks näevad liikmesriigid ette vabastusi või erandeid II peatükist (põhimõtted), III peatükist

(andmesubjekti õigused), IV peatükist (vastutav töötleja ja volitatud töötleja), V peatükist

(isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele),

VI peatükist (sõltumatud järelevalveasutused), VII peatükist (koostöö ja järjepidevus) ja

IX peatükist (andmetöötluse eriolukorrad), kui need on vajalikud, et ühitada õigus isikuandmete

kaitsele sõna- ja teabevabadusega (p 2).

Viimaseks tugines kaebaja IKS § 4 ja PS § 45. IKS § 4 sätestab, et isikuandmeid võib

andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada

meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.

PS § 45 kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku

korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus

võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu

teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste

inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.

12. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebajal puudub eelmises punktis viidatud alustel

õigus isikuandmete avaldamiseks, kuivõrd esiteks on täitmata IKS § 4 sätestatud avaliku huvi

kriteerium. Kohus jagab vastustaja seisukohta selles, et avaliku huvi olemasolu saab jaatada,

kui tõstatatud teema ja avalikustatud isikuandmed aitavad kaasa debatile demokraatlikus

ühiskonnas. Ei saa välistada, et avalik huvi võib olla kohalike omavalitsuste lastekaitseametnike

üldise töökorralduse suhtes, kuid see ei õigusta konkreetsete isikute isikuandmete avaldamist.

Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et vastavale debatile ei aita kaasa konkreetsete

lastekaitseametnike ja valla sotsiaalosakonnas käinud kodanike andmete avalikustamine, kes

on jäänud avalikustatud videole. Samuti ei saa jaatada avaliku huvi olemasolu konkreetselt ühe

isiku ja kohaliku omavalitsuse vahel toimuva vaidluse osas, eriti küsimuses, mis puudutab

toimikuga tutvumise võimalusi, mis on aga kõnealuse avalikustatud video peamine küsimus.

Kohus leiab, et käesoleval juhul oli tegemist kaebaja erahuviga, mitte aga avaliku huviga,

millest tulenevalt on vastustaja õiguspäraselt nõudnud kaebajalt vaidlustatud haldusaktiga

isikuandmete avalikustamise lõpetamist, kas video avalikest kanalitest kustutamise teel või

muutes videos kõikide teiste isikute kujutised ja hääled äratundmatuks.

13. Kuivõrd vaidlustatud haldusakti aluseks oleva video peamiseks eesmärgiks oli näidata seda,

et kaebaja ei saa haldusmenetluse toimikuga tutvuda, siis selgitab kohus, et kaebajal on selle

õiguse kaitseks olemas teised kohased õiguskaitsevahendid. Nimelt on kaebajal võimalik

selleks esitada vastav kohustamisnõue halduskohtule. Seejuures ei võta kohus siinkohal

seisukohta selles, kas kaebajal oleks olnud õigus kasutada vastavat videomaterjali konkreetses

menetluses tõendina, kuivõrd see väljuks käesoleva kaebuse esemest. Küll aga märgib kohus,

et arvestades Riigikohtu lahendiga nr 3-17-842, võiks vaidlusaluse videomaterjali kasutamine

konkreetses menetluses olla ka lubatav, kuid see ei tähenda seda, et sama materjali

avalikustamine üldsusele oleks kooskõlas ülaltoodud õigusliku regulatsiooniga ning

õiguspärane.

Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et isegi, kui asuda seisukohale, et teiste isikute

isikuandmete avalikustamiseks esines avalik huvi (millega kohus ei nõustu), siis on eeldus, et

avalikustamine on kooskõlas ajakirjanduseetika reeglitega, siiski täitmata. Samuti ei ole

andmete töötlemine kooskõlas IKÜM art 5 lg 1 p 1, mis sätestab, et isikuandmete töötlemisel

tagatakse, et töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev („seaduslikkus,

õiglus ja läbipaistvus“). Nimelt ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei teavitanud ametnikke ega

vallavalitsuses viibinud isikuid, et soovib oma vestlused videosalvestada ja need pärast

avalikustada. Seejuures palusid ametnikud salvestamise lõpetada, millist soovi kaebaja

ignoreeris. Eeltoodust tulenevalt jagab kohus vastustaja seisukohta ka selles, et käesoleval juhul

videos isikuandmete avalikustamine kahjustab andmesubjekte ülemäära ega ole ka

proportsionaalne meede (milleks võiks olla konkreetse salvestuse esitamine tõendina toimunust

asjakohasele õiguskaitseorganile või kohtule).

14. Veel heitis kaebaja kaebuses vastustajale ette ärakuulamispõhimõtte ning uurimiskohustuse

rikkumist.

Esmalt märgib kohus, et asjas esitatud tõenditest nähtub, et kaebajale anti võimalus esitada

menetluses (menetluse alustamisel 13.11.200 nr 2.1-1/20/4156) omapoolsed seisukohad, mida

kaebaja ka kasutas – kaebaja on omapoolsed seisukohad AKI-le esitanud ning need on

kajastatud ka vaidlustatud haldusaktis. Samas heidab kaebaja vastustajale ette seda, et

17.12.2020 ettepanekus isikuandmete avalikustamise lõpetamiseks kaebajale enam võimalust

oma seisukohti esitada ei antud. Kohus kaebajaga ei nõustu, kuivõrd esiteks avaldas vastustaja

oma seisukoha kaebaja tegevuse ja tema poolt esitatud seisukohtade osas oma 17.12.2020

ettepanekus. Samas on märgitud ka vastavas ettepanekus, et kaebajal tuleb anda omapoolne

tagasiside ettepaneku täitmise osas hiljemalt 20.12.2020. Seega oli kaebajale sisuliselt antud ka

veelkord võimalus oma seisukohti avaldada (vt kaebuse lisa AKI 17.12.2020 nr 2.1-1/20/4156

– KIS dok 1s). Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul kaebajale tagatud tema ära kuulamine.

Teiseks viitas kaebaja vastustajapoolsele uurimiskohustuse rikkumisele. Kaebaja väidab, et

enne ettekirjutuse tegemist oleks vastustaja pidanud tegema kindlaks, kas ametnikud käituvad

õigusvastaselt. Kohus nõustub siinkohal vastustaja ja kolmandate isikutega ja leiab, et

vastustajal ei ole pädevust kontrollida ametnike käitumise õiguspärasust mingis teises

haldusmenetluses, mis ei ole AKI-le esitatud kaebuse esemeks. AKI pädevuses oli käesoleval

juhul analüüsida, kas kaebaja poolt vastava video üleslaadimine veebikeskkonda

www.youtube.com riivas õigusvastaselt teiste isikute eraelu või mitte. Seda on vastustaja ka

õiguspäraselt teinud ning selle tulemusena andnud vaidlustatud haldusakti.

15. Muud kaebaja väited (väited kaebaja muude pöördumiste osas vastustaja ja ka Lääne-Harju

Vallavalitsuse poole) ja ka osad kolmandate isikute väited (kaebaja isikuomanduste jms kohta)

ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt mingit tähtsust ja väljuvad kaebuse esemest,

millest tulenevalt jätab kohus need tähelepanuta. Kohus lahendab käesolevas asjas vaidluse

üksnes küsimuses sellest, kas AKI 05.03.2021 ettekirjutus-hoiatus nr 2.1-1/20/4156 on

õiguspärane või mitte (vt ka HKMS § 41 lg 1 ).

16. Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse

andmisel vastustaja poolt ja selle sisus ühtegi rikkumist, leiab kohus, et kaebus on tervikuna

põhjendamatu.

Menetluskulud

17. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

18. Kolmandad isikud olid menetluses vastustaja poolel, millest tulenevalt tuleks kolmandate

isikute menetluskulud kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja mõista.

Kolmandate isikute esindaja palub mõista välja Lääne-Harju Vallavalitsusele menetluses

kantud õigusabikulud 14 tunni eest summas 110 eurot tund, millele lisandub käibemaks, kokku

1848 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad

osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri,

esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses

esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta.

Kolmandate isikute esindaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, kuid ei ole kohtule

esitanud kuludokumente (puudu on arve(d) ja/või leping). Isegi juhul, kui need oleks esitatud,

on haldusorganile menetluskulude hüvitamine piiratud (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-50-16,

p 22 ning otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 32 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus leiab, et see

põhimõte kehtib ka juhul kui haldusorgan on kolmandaks isikuks.

Eraisikust kolmandad isikud ei ole kohtule oma nimel menetluskulude hüvitamise taotlust

esitanud ega näidanud nende kandmist või vallale hüvitamise kohustust seoses valla kantud

menetluskuludega. Seega ei saa kolmandate isikute menetluskulusid välja mõista ning kõigi

kolmandate isikute menetluskulud jäävad nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik