3-21-2947/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

15.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2947

Haldusasi

X kaebus Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr

305 punkti 10 alapunkti 2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.01.2022 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja

–

Vabariigi

Valitsus,

esindajad

vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaadi abi

Kairi Kilgi

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.01.2022 määrus asjas

nr 3-21-2947 muutmata.

2. Tagastada X-le määruskaebuse eest tasutud riigilõiv 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus võttis 23.08.2021 vastu korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku

tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“. Korralduse p-s 10 on loetletud tegevused,

millele piirangud kehtestati. Sellisteks tegevusteks on mh spordivõistlused ning spordi- ja

liikumisüritused (p 10 alap 2). Korralduse nr 305 p-s 10 loetletud tegevused on lubatud, kui

täidetud on III osas ja sisetingimustes täiendavalt p-des 7–9 sätestatud nõuded. Nii võib

täiskasvanud isik korralduse nr 305 p-s 10 ap-s 2 sätestatud spordivõistlustest ja

liikumisüritustest osa võtta juhul, kui tema vaktsineerimine ei ole arsti otsusel võimalik tema

tervislikku seisundit arvestades ning ta esitab enne tegevuses osalemist sellekohase tõendi (p

14 ap 3); ta on korralduse nr 305 p-s 5 sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbi põdenud,

vaktsineeritud, sealhulgas täiendava vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, või vaktsineerituga

võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi (p 14

ap 4); ta on tegevusega seotud ning tema tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud

ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed ning ta on need nõuded

3-21-2947

2(6)

täitnud (p 14 ap 5) või ta on tegevuse eest vastutav või tema esindaja või seotud hädaabitööde

tegemisega (p 14 ap 6).

Korralduse nr 305 p 151 sätestab, et lisaks p-s 14 sätestatud alustele võib 12- kuni 18-aastane

isik tegevuses osaleda, kui ta esitab tõendi COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse

SARS-CoV-2 testi tegemise kohta, mille tulemus peab olema negatiivne ja mille peab olema

teinud tervishoiuteenuse osutaja järgmistel tingimustel: 1) COVID-19 haigust põhjustava

koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD test peab olema tehtud kuni 48 tundi enne

tegevuses osalemist; 2) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR

test peab olema tehtud kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist. Samuti on nõuded täidetud, kui

isik on teinud Terviseameti juhiste kohaselt üldapteegi tegevusloa omaja juures

enesetestimiseks mõeldud SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus peab olema

negatiivne ning mis peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist.

Korralduse nr 305 p 16 kohaselt on tegevuse eest vastutav isik kohustatud enne, kui isik osaleb

tegevuses, kontrollima p-s 14 või 151 sätestatud asjaolusid, sealhulgas tõendi või testi tegemise

ehtsust ning nende kehtivust ja tuvastama esitaja isikusamasuse.

2. X esitas 20.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 305 p 10 ap 2

tühistamiseks.

Kaebaja on füüsiline isik, kes soovib osaleda 48. Tartu maratonil, mis toimub 20.02.2022.

Üritust korraldab MTÜ Klubi Tartu Maraton. Ürituse kodulehel on info, et maratonil saavad

18-aastased ja vanemad isikud osaleda juhul, kui esitavad tõendi immuniseerimise või

läbipõdemise kohta. Ürituse korraldaja on kinnitanud telefoni teel, et nad lähtuvad korralduses

nr 305 sätestatud nõuetest, mille kohta nad on saanud vastava märgukirja ka

Kultuuriministeeriumilt. Välistingimustes toimuval spordiüritusel on need piirangud

põhjendamatud. Teatavasti on viiruse levik vabas õhus äärmiselt harv ja suusamaratonil on see

eriti ebatõenäoline, sest sellisest katsumusest ei tule osa võtma haiged inimesed. On avalik

teave, et vaktsineerimistõend ei tõenda vähimalgi määral kellegi nakkusohutust. Seevastu PCR-

testi negatiivne tulemus, mis reaalselt tõendab olulisel määral nakkusohutust, maratonil

nakkusohutustõendina ei kvalifitseeru. Võistlusel tunnistatakse küll negatiivset testitulemust

nakkusohutuse tõendina, aga seda vaid 12- kuni 17-aastaste osalejate, mitte aga täisealiste

osalejate puhul. Ilmselgelt on niisugune reegel diskrimineeriv. Korralduse p-s 151 sätestatud

testimise võimalus tagaks tegelikkuses korralduse eesmärkide efektiivse ja tegeliku täitmise.

Seda kinnitavad mh erinevad teadusuuringud, samuti on seda nõuet efektiivselt ja tulemuslikult

rakendatud testimise kaudu koolides.

3. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus tema suhtes peatada

korralduse nr 305 p 10 ap 2 täitmine 2022. a Tartu maratoni toimumise ajaks või asendada

kõnealune nõue negatiivse testitulemuse nõudega, lähtudes korralduse nr 305 p-s 151 sätestatud

testimise nõuetest. Esialgse õiguskaitse rakendamine on vajalik, sest ei ole tõenäoline, et

põhivaidluses tehakse lõpplahend enne Tartu maratoni toimumist. Samas on vajalik

põhivaidluses saada kohtu hinnang piirangu õiguspärasuse üle, et tühistada see ka muude

välistingimustes toimuvate ürituste osas.

4. Vabariigi Valitsus palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas põhjustaksid korralduses nr 305 kehtestatud piirangud

sedavõrd raskeid tagajärgi, et tema õigused saaksid pöördumatult kahjustada. Tartu maratoni

on võimalik läbida ka virtuaalvõistluse raames, mis ongi mõeldud mh vaktsineerimata isikutele,

kes kehtivate piirangute tõttu tavapärasest maratonist osa võtta ei saa. Virtuaalmaraton on nn

kaugosalusega spordiüritus, millel saab osaleda endale sobival ajal ja kohas, ka ametliku Tartu

maratoni rajal. Seega ei ole kaebajale maratonil osalemine välistatud. Korralduses nr 305 on

kehtestatud meetmed ja piirangud inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks.

3-21-2947

3(6)

Korralduse mõtte ja eesmärkidega, samuti esialgse õiguskaitse kohaldamise mõtte ja

eesmärkidega oleks vastuolus olukord, kus sisuliselt saaks riiklikult kehtestatud piirangutest

vabastuse iga inimene, kellele ei meeldi, et tema suhtes need kohalduvad. Tulenevalt korralduse

nr 305 eesmärkidest on vaktsineerimata kaebaja ja vaktsineeritud isikute erinev kohtlemine

põhjendatud. Nakkushaiguse leviku tõkestamisele aitab vaieldamatult kaasa ka see, et

vaktsineerimata isikud ei saaks sotsiaalsetest (vabaõhu)üritustest niivõrd igakülgselt osa võtta

kui vaktsineeritud isikud, sest vaktsineerimata isikutel on oht kergemini nakatuda ning viirust

edasi kanda. Kaebaja ei ole esile toonud, et vaktsineerimine oleks talle tervislikel põhjustel

vastunäidustatud. Riik on teinud kõigile kättesaadavaks tasuta vaktsineerimise ning

tõhustusdoosi, mille abil on vaktsineerimata isikul võimalik korraldusega nr 305 sätestatud

piirangutest vabaneda.

Olukorras, kus vaktsineerituse tase on jätkuvalt ebapiisav, tuleb paratamatult rakendada

meetmeid inimestevaheliste kontaktide vähendamiseks. Seejuures ei ole halduskohtute

praktikas peetud elanikkonnas COVID-19 vastu võimalikult suure immuunsuse saavutamist

vaktsineerimise teel kuidagi meelevaldseks. Läbipõdemine ei ole võrdne vaktsineerimisega

saavutatud immuunsusega. Negatiivne test ei kaitse nakatumise ega raske haigestumise eest ega

ole efektiivne nakkuse leviku takistamisel. Kuna lapsed peavad koolitöös osalema, on seal

kiirtestide kasutamine vajalik. Kaebajal ei ole kohustust spordiüritusel osaleda. Laste ja

täiskasvanute negatiivse testiga nakkusohutuse tõendamisele seatud erinevused on põhjendatud

ning nende kahe grupi ebavõrdne kohtlemine on tervishoiukriisi valguses õiguspärane.

Tulenevalt senisest kohtupraktikast on kaebuse eeldatavad eduväljavaated pigem kasinad ja

väheperspektiivikas on ka esialgse õiguskaitse taotlus.

5. Tallinna Halduskohus jättis 12.01.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata, nõustudes mh vastustaja seisukohas esitatud põhjendustega.

Tegemist on küllalt spetsiifilisi meditsiinialaseid küsimusi sisaldava vaidlusega ning kohtu roll

on selle lahendamisel mõnevõrra piiratum. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel saab

kohus seega hinnata peamiselt seda, kas haldusakti andmisel ei ole tehtud ilmselgeid

kaalutlusvigu, mis võiksid viidata kaebuse märkimisväärsetele eduväljavaadetele, kas kaebajal

on olemas õiguskaitse vajadus ja kas õiguskaitse kohaldamata jätmisel võiksid talle tekkida

pöördumatud tagajärjed, mida hiljem kaebuse rahuldamisega enam heastada ei saaks. Praegusel

juhul ei ole tegemist sellise olukorraga ja ilma esialgse õiguskaitseta ei saa kaebajale tekkida

pöördumatud tagajärjed. Kaebajal on võimalik Tartu maraton läbida virtuaalmaratonina endale

sobival ajal ja kohas ning seda ka ametlikul maratonirajal, mis on vastavalt tähistatud. Praegusel

juhul on avalik huvi eelkõige haiglate ravivõimekuse säilitamise eesmärgil tunduvalt kaalukam

kui kaebaja õiguste riive. Kaebaja õiguste riivet võib möönda, kuid see on pigem

väheintensiivne ja seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine piisavalt

põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.

Tartu maraton on Eesti kõige suurem ja tuntum suusavõistlus, millest osavõtmisele seatud

piirangud peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Kui kaebaja ei saa Tartu maratonist

osa võtta, siis ilmselgelt saabuvad pöördumatud tagajärjed – kui maratoni toimumise päev

möödub, siis sõltumata kohtu hilisemast otsusest ei ole enam võimalik 2022. a maratonil

osaleda. Tartu maraton toimub aastas korra, konkreetsel päeval ja konkreetses kohas.

Virtuaalvõistluse läbimise võimalus kujutab endast midagi sootuks muud ja seda ei saa pidada

samaväärseks võimalusega osaleda Tartu maratonil.

3-21-2947

4(6)

Isegi Terviseametil puuduvad andmed selle kohta, nagu oleks mõni Eestis toimunud

välisõhuüritus osutunud märkimisväärseks nakkuse leviku koldeks ning vastustaja ei ole ka

esitanud vastupidisele osutavaid tõendeid. Välisõhus toimuvatel spordivõistlustel osalemisele

kehtestatud piiranguid ei saa pidada õiguspäraseks, kui piirangute kehtestaja ei suuda veenvalt

tõendada nende vajalikkust ja põhjendatust.

Vastustaja osutus, et kaebajal on võimalik vabaneda piirangutest vaktsineerimisega, on

küüniline. Vaidluse tuum seisnebki selles, kas maratonist osavõtmise võimaluse sõltuvusse

seadmine koroonavaktsiinide manustamisest on õiguspärane või mitte. Maratonil osalemise

vaktsineerimisest sõltuvusse seadmine rikub vaktsineerimisvabaduse põhimõtet ja põhiseaduse

(PS) §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise ja §-s 40 sätestatud usu-, veendumuste ja

südametunnistuse vabaduse põhimõtet.

Ka valitsuse teadusnõukoja liikmed on öelnud selgelt välja, et praegu leviva omikrontüve

tingimustes ei ole vaktsiinidest kuigi palju kasu. On põhjendamatu seada inimeste võimalus

ühiskondlikust elust osa võtta sõltuvusse niisuguste vaktsiinide süstimisest, mis on tehtud

viiruse vastu, mis enam ei levigi. Vaktsineerimine ei taga nakkuse leviku vähendamist ulatuses,

mis õigustaks vaktsineerimise kui meetme kehtestamist sisuliselt ainsa viirusevastase

meetmena. On väga kaheldav, kas tõene on üldse väide, et vaktsineerimine annab kõige parema

kaitse nn raske põdemise osas, kuna ka nimetatud väide ei ole kuidagi põhistatud tõendite või

analüüsidega. Nt nõutakse haiglasse plaanilisele ravile pääsemise eeldusena eelnevat testimist.

Ka Tartu maratonil osalemisel oleks eelnev testimine eesmärgipärasem, proportsionaalsem ja

mõistlikum meede kui vaktsineerimisnõue, sest erinevalt testimisest ei tõenda vaktsineeritus

mitte kuidagi isiku nakkusohutust. Statistikast tulenevalt on põhjendamatu ka vastustaja väide,

et haiguse läbipõdemine ei ole võrdne vaktsineerimisega saavutatud immuunsusega.

Arusaamatu on vastustaja seisukoht, nagu negatiivne test ei oleks nakkuse leviku takistamisel

efektiivne. Praegu leviva omikrontüve puhul on ka Terviseameti juht märkinud, et

vaktsineerimistõendi

asemel

kaalutakse

hoopis

testimise

kasutusele

võtmist.

Vaktsineerimistõendi süsteem võimaldab seda omavatel isikutel kõikvõimalikest üritustest osa

võtta ka täies teadmises, et ollakse nakatunud. Vastustaja on jätnud täielikult tähelepanuta

kaebaja tõstatatud küsimuse sellest, millega on põhjendatud, et Tartu maratonist lubatakse

testimise korral osa võtta alaealistel, ent mitte täisealistel isikutel. Negatiivne testitulemus

tõendab nakkusohutust nii alaealiste kui ka täisealiste puhul või siis ei tõenda see nakkusohutust

kummagi puhul.

Praeguseks valdavaks kujunenud omikrontüvega nakatudes on tõenäosus põdeda haigust

raskelt ja sattuda haiglasse äärmiselt väike. Lisaks on kaebaja vanuses (kaebaja on 41-aastane)

haiglasse sattunute osakaal erakordselt väike. Terviseamet on kinnitanud, et kõigist seni

koroonaviirusega nakatunult surnud inimestest on koguni 99 protsendil olnud kaasuvad

haigused. Kuna kaebajal kaasuvaid haigusi ei ole ja ta on ka COVID-19 läbipõdemisega saanud

immuunkaitse, on tema sattumine haiglaravile ja selle kaudu meditsiinisüsteemi koormamine

väga ebatõenäoline.

Kohus peaks hindama, kas kehtestatud meetmed on eesmärgipärased, põhjendatud ja

proportsionaalsed ehk kooskõlas põhiseadusega ning otsustama nimetatud kaalutluste pinnalt

ka esialgse õiguskaitse kohaldamise, halduskohus seda aga teinud ei ole.

7. Vabariigi Valitsus palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Tuleb nõustuda, et Tartu maraton on eriline spordivõistlus ega ole sisuliselt võrdväärne

virtuaalvõistlusega. Küll aga saavad praeguste piirangute ja tervishoiusüsteemi kaitsmise

kaalutlustel tavavõistlusel osaleda immuunkaitsega, eeskätt vaktsineeritud inimesed ning

vaktsineerimata inimestel tuleb praegusel hetkel rahulduda alternatiivsete võimalustega.

Kaebajal on võimalik omandada Tartu maratoni spordiüritusega võimalikult sarnane kogemus

3-21-2947

5(6)

alternatiivse

virtuaalvõistluse

teel.

Vastustajale

teadaoleva

avalikult

kättesaadava

informatsiooni põhjal (Tartu maratoni protokollid, ajakirjanduse väljaanded) ei ole kaebaja

varem Tartu maratonil osalenud. Kehtestatud korraldustest tulenevate piirangute täitmise ajutist

peatamist võiks õigustada mõjuv põhjus, st teatud erandlik asjaolu nagu aktiivse

võistlussportlase eesmärk osaleda spordiüritusel (vt nt Tallinna Halduskohtu 21.10.2021

määrus asjas nr 3-21-2386). Ei ole põhjendatud eeldada, et kaebajale oleks Tartu maraton

niivõrd oluline, et sellest eemalejäämine põhjustaks talle teatud tagasilööke suusasportlaste

konkurentsis. Vastasel juhul võiks eeldada, et kaebaja oleks püüdnud juba varem võtta kõiki

meetmeid võistlusel osalemiseks. Riik on taganud igaühele võimaluse end oma tervise

kaitsmise eesmärgil tasuta vaktsineerida ning seeläbi on kaebajal olemas ka võimalus piirangute

kohaldamisalast väljuda.

Ainus usutav lahendus viiruse pandeemilise leviku tõkestamiseks on elanikkonna ulatuslik

immuniseerimine. Sel põhjusel on avaliku võimu ainumõeldavaks käitumiseks selliste

regulatiivsete meetmete võtmine, mis võimalikult palju soodustavad elanikkonnas

vaktsineeritute osakaalu suurenemist. Tegemist ei ole diskrimineerimisega veendumuste alusel,

vaid vaktsineeritud isikute sooduskohtlemisega, mis on õigustatav avalikust huvist kantud

eesmärgiga tõkestada ohtliku nakkushaiguse levikut elanikkonnas. On tõsi, et vaktsineerimine

ei pruugi tagada vääramatut kaitset haigestumise vastu, kuid erinevad teadusorganisatsioonid

ja -uuringud (ECDC, CDC, WHO, teadusnõukoda) kinnitavad, et just vaktsineerimine on kõige

tõhusam ja efektiivsem meede COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõrjeks ja

tõkestamiseks. Nagu on teadusnõukoda jaanuaris 2022 kinnitanud, aitavad vaktsiinid ka

omikrontüve vastu ning haigestumise korral aitab vaktsineerimine haigust kergemalt läbi

põdeda. Omikrontüve korral ei hoia nakatumist ära ka vaid eelnev läbipõdemine. COVID-19

on muteeruv haigus ja võrdlemisi ettenägematu ning võib kulgeda väga raskelt ja lõppeda

surmaga. Samuti ei ole jätkuvalt üheselt teada, millistest konkreetse inimesega seotud

asjaoludest võib nakatumise korral haiguse kergem või raskem kulg sõltuda. Teadusnõukoja

25.01.2022 ülevaate kohaselt on väga kõrge nakatumise arvu tõttu kasvanud märkimisväärselt

just esmatasandi arstiabi koormus ning kohati on kriitiliselt halvaks muutunud arstiabi

kättesaadavus. Endiselt on liikvel ka deltatüvi, mis põhjustab eeskätt vaktsineerimata inimeste

hulgas tunduvamalt raskemat haigust ning kolm korda enam hospitaliseerimisi kui omikrontüvi.

Vastustaja on korralduse nr 305 kehtestamisel ja muutmisel alati tuginenud teaduslikule

konsensusele ning lähtunud teadusnõukoja kui organisatsiooni, mitte selle üksikute ekspertide

soovitustest. Ei ole välistatud, et Tartu maratoni toimumise ajal on vastustajal põhjust

kehtestada teistsugused ja praegusega võrreldes leebemad piirangud, kuid see asjaolu ei muuda

hetkel kehtivaid piiranguid õigusvastaseks ega anna kaebajale alust nõuda põhjendamatut

erandit Tartu maratonil osalemiseks.

Negatiivne test ei kaitse nakatumise ega raske haigestumise eest, samuti ei ole see efektiivne

nakkuse leviku takistamisel. Nii ei pruugi negatiivse testi andnud inimene ise olla täielikult

nakkusohutu, kuna testimine võimaldab määrata ainult viiruse geneetilise materjali olemasolu,

mitte selle nakatamisvõimet. Seega tähendab negatiivne testitulemus üksnes, et proovi andmise

hetkel ei olnud inimese organismis piisavalt viirusosakesi. Kuidagi ei ole välistatud see, et

inimene võib negatiivse proovi andmise hetkel olla juba nakatunud ning muutuda

nakkusohtlikuks vahetult pärast proovi andmist. Ühtlasi võib inimene pärast negatiivse testiga

proovi andmist puutuda kokku viirusekandjaga, nakatuda ja muutuda lühikese aja jooksul

nakkusohtlikuks. Teadusnõukoja seisukoha kohaselt on suurtel üritustel, näiteks Tartu

maratonil, kohapeal kasutatavate kiirtestide tegemise ohuks antigeeni kiirtestide madalam

tundlikkus, mistõttu võib nakkuse levik veelgi suureneda ning omakorda põhjustada suuremat

koormust nii esmatasandi arstiabile kui ka kiirabile. Arvestades epidemioloogilist olukorda ja

asjakohaseid teadusuuringuid, ei toeta teadusnõukoda testide kasutamist COVID-negatiivsuse

3-21-2947

6(6)

tõendina, lubamaks vaktsineeris- või läbipõdemistõendita inimesi osalema üritustel ja

tegevustes, mille puhul tõend on nõutud.

Vaidlustatud piirangud võivad küll kaebaja õigusi riivata, kuid kehtestatud meetmetega

kaitstakse ka teiste ühiskonnaliikmete vähemalt sama olulisi põhiõigusi (nt PS § 28 lg-s 1

sätestatud õigust tervise kaitsele) ja olulisi avalikke huve vältida tervishoiusektori

ülekoormamist ning tagada riigi tuumikfunktsioonide toimimine ja avalike ülesannete täitmine.

Kohtupraktikas ja vaidlustatud määruses on õigustatult leitud, et haiglate ravivõimekuse

säilitamine tingituna COVID-19 kõrgest riskitasemest on üksikisikute huvist kaalukam.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja on esitanud kaebuse korralduse nr 305 p 10 ap 2 tühistamiseks, sest sellega on

kehtestatud piirangud mh väljas toimuvatel spordivõistlustel ja -üritustel osalemisele. Esialgset

õiguskaitset soovib kaebaja selleks, et ta saaks osaleda 20.02.2022 toimuval Tartu maratonil.

Selleks palub ta maratoni ajaks peatada tema suhtes korralduse nr 305 p 10 ap 2 täitmine või

asendada kõnealune nõue negatiivse testitulemuse nõudega, lähtudes korralduse nr 305 p-s 151

sätestatud testimise nõuetest, sest muidu ei oleks tal võimalik nõuetele mittevastavuse tõttu

maratonil osaleda. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse

kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse ja ühtlasi määruskaebuse rahuldamise esmaseks eelduseks, et tal oleks

esialgse õiguskaitse vajadus, s.t et ilma õiguskaitse kohaldamiseta peaks teda ähvardama

tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või

ebamõistlikult raske.

9. Vabariigi Valitsus võttis 10.02.2022 vastu korralduse nr 35, millega muutis korralduse nr

305 p-i 10. Muudetud p 10 kohaselt kohaldatakse selles sätestatud meetmeid ja piiranguid

avalikus siseruumis. See tähendab, et välistingimustes toimuvatel üritustel piiranguid enam ei

kohaldata. Korralduses nr 35 on muudatuse kohta selgitatud järgmist: „Mitmed teadusuuringud

näitavad, et viirus levib paremini siseruumides, kuna õhuvahetus pole neis välistingimustega

võrreldav. Arvestades, et välistingimustes toimuvatel üritustel on nakatumise risk palju

väiksem, siis on põhjendatud kaotada seal toimuvatel tegevustel osalemiseks kohustus esitada

tõend COVID-19 haiguse läbipõdemise, vaktsineerituse, sealhulgas täiendava vaktsiinidoosiga

vaktsineerituse, või vaktsineerituga võrdsustatud isikuks olemise kohta. Seega ei pea käesoleva

korralduse jõustudes enam välistingimustes tegevuses osalemiseks olema vaktsineeritud või

vaktsineerituga võrdsustatud isik või COVID-19 haiguse läbi põdenud.“ Korralduse nr 305 p

10 jõustub uues sõnastuses 14.02.2022. Seega ei ole 20.02.2022 toimuval Tartu maratonil

osalemiseks enam nõutav vaktsineerimistõendi olemasolu. Sellekohane teave on kättesaadav

ka Tartu maratoni kodulehel. Kaebajal on järelikult võimalik maratonil osaleda sõltumata

sellest, milline on praeguse kohtuasja lõpptulemus. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebajal enam

esialgse õiguskaitse vajadust ning määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata.

10. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 20 eurot. Kuna määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9), tagastab

ringkonnakohus tasutud riigilõivu selle maksjale (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15

lg 1 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt)