3-21-565/43 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

15.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-565

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 18.12.2020 käskkirja nr 5-

2/20/826 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.11.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse lahendamine

ja apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda X apellatsioonkaebus esitatuks seaduses sätestatud apellatsioonitähtaega

rikkudes.

2. Jätta rahuldamata X taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks.

3. Tagastada X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 19.11.2021 otsuse peale

haldusasjas nr 3-21-565 läbivaatamatult.

4. Tagastada apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot Y pangakontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja

3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X tunnistati Tallinna Vangla 18.12.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/826 süüdi vangistusseaduse

(VangS) § 37 lg 1 ja § 67 p 1 rikkumises ning teda karistati distsiplinaarkorras viie ööpäeva

pikkuse kartserikaristusega. Distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine lükati VangS § 65 lg 2

alusel edasi ja kinnipeetavale määrati katseaeg viis kuud.

2. Tallinna Vangla jättis 18.02.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/42-2 rahuldamata käskkirja

peale esitatud vaide.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 18.12.2020 käskkirja nr 5-

2/20/826 tühistamiseks.

3-21-565

2(4)

4. Tallinna Halduskohus jättis 19.11.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda. Kohtuotsuses on märgitud, et selle peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o

hiljemalt 20.12.2021. Kaebaja sai kohtuotsuse koos tõlkega kätte 26.11.2021.

5. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 28.12.2021 apellatsioonkaebuse. Kaebaja arvates

lõpeb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 27.12.2021, sest ta sai halduskohtu otsuse kätte

26.11.2021. Kui apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega ületades, palub ta apellatsioonitähtaja

ennistada. Kaebajal ei olnud võimalik ise apellatsioonkaebuse tõlkimist korralda, sest ta on

vanglas ega valda eesti keelt.

6. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse tähtaja ületamiseks puudusid mõjuvad põhjused, mille tekkimist ja

kulgemist isik ei saanud ise ette näha ega vahetult mõjutada (Riigikohtu 24.01.2007 määrus nr

3-2-1-148-06, p 12; 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Kaebajale oli teada, et

apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul halduskohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Otsuses ja selle tõlkes oli kirjas, et apellatsioonkaebus tuleb esitada

hiljemalt 20.12.2021. Otsitud on kaebaja väited, et apellatsioonkaebuse esitamine viibis selle

tõlkimise tõttu. Kaebajale oli teada, et tal on võimalik esitada kohtule võõrkeelne

apellatsioonkaebus, sest ta oli varem esitanud kohtule võõrkeelseid avaldusi ning oli

menetlusabi korras vabastatud menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise kulude

kandmisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus otsustab pärast apellatsioonkaebuse saamist apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise või sellest keeldumise (HKMS § 187 lg 1). Kui apellatsioonkaebus on

esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jääb

rahuldamata, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab

selle määrusega esitajale läbivaatamatult (HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2).

8. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest

arvates (HKMS § 181 lg 1 esimese lause). Apellatsioonitähtaega arvestatakse kohtuotsuse

kättesaamisest arvates, kui menetlusosalisi ei ole kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajast

teavitatud (HKMS § 181 lg 1 teine lause).

9. Halduskohus tegi kohtuotsuse avalikult teatavaks 19.11.2021. Halduskohus oli teavitanud

menetlusosalisi kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajast 27.09.2021 määrusega, mis

toimetati kaebajale koos tõlkega kätte 04.10.2021. Seega tuli apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaega lugeda otsuse avalikult teatavakstegemisest, mitte kättetoimetamisest arvates.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev oli kuupäeva täpsusega välja toodud halduskohtu

otsuses märgitud selgitustes edasikaebamise korra kohta, mis tõlgiti kaebajale arusaadavasse

keelde. Seega pidi kaebaja mõistma, millisest hetkest hakkab apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg kulgema ja millal see lõpeb. HKMS § 181 lg-s 1 sätestatut arvestades oli

apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 20.12.2021. Kuigi ümbriku tagaküljel ei ole selle

vanglateenistusele üleandmise kuupäeva märgitud, võib eeldada, et see anti üle 27.12.2021. See

kuupäev on kirjas nii apellatsioonkaebuses kui ka ümbriku esiküljel. Järelikult on kaebus

esitatud tähtaega rikkudes ka juhul, kui lugeda HKMS § 68 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse

esitamise ajaks päev, mil kaebaja andis apellatsioonkaebuse üle vanglateenistusele, s.o

27.12.2021.

10. Apellatsioonitähtaja rikkumisega esitatud apellatsioonkaebuse saab sisuliselt läbi

vaadata, kui ringkonnakohus ennistab HKMS §-s 71 sätestatut arvestades apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja (HKMS § 181 lg 3 ja § 187 lg 3 p 2). Tähtaja ennistamine on HKMS § 71 lg

3-21-565

3(4)

1 järgi põhjendatud juhul, kui menetlusosalisel oli kaebuse esitamiseks mõjuva põhjusena

käsitatav püsiv takistus (vt ka Riigikohtu 13.10.2009 otsus nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuvateks

on peetud eelkõige HKMS § 150 lg-s 1 nimetatud põhjuseid. Need on objektiivsed asjaolud,

mille tekkimist ja kulgemist isik ise ei saa vahetult mõjutada ning mis takistasid

apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist. Asjaomane takistus peab olema ootamatu ja

oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu ning kestvalt

takistama kaebeõiguse kasutamist ette nähtud ajal. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist juhul, kui

apellatsioonkaebuse esitamine oli üksnes raskendatud või ebamugav, kuid mitte võimatu

(Riigikohtu 16.05.2011 määrus nr 3-2-1-40-11, p 18; 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12;

19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 1). Kohtupraktikas on peetud võimalikuks võtta arvesse

ka isikuga seotud subjektiivseid asjaolusid, kuid seda juhul, kui isik on olnud piisavalt hoolikas

vajalike protsessitoimingute väljaselgitamisel (Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16,

p 13; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

11. Kaebaja on toonud välja, et ta sai halduskohtu otsuse koos tõlkega kätte 26.11.2021.

Tähtaja ületamist põhjendab ta sellega, et apellatsioonkaebuse tõlkimine vene keelest eesti

keelde võtab kinnipidamisasutuses viibimise tõttu kauem aega. Ringkonnakohtu hinnangul ei

anna need asjaolud alust ennistada apellatsioonitähtaeg. Iseenesest on Riigikohus pidanud

võimalikuks ennistada erandlikult apellatsioonitähtaeg kinnipeetavate puhul, kes ei saanud

halduskohtu otsust kätte selle teatavakstegemisel, vaid hilinemisega (Riigikohtu 14.03.2011

määrus nr 3-3-1-93-10, p 6; 10.05.2010 määrus nr 3-3-1-17-10, p-d 14–15; 02.12.2009 määrus

nr 3-3-1-78-09, p-d 10–11). Viidatud juhtumid erinevad siiski praegusest asjast selle poolest, et

nende puhul ei olnud halduskohtu otsuses märgitud apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäeva

kuupäeva täpsusega. Riigikohtu hinnangul võis see asjaolu kaebajaid apellatsioonitähtaja

kulgema hakkamise osas eksitada, millest tulenevalt tuli apellatsioonitähtaeg ennistada.

Riigikohus rõhutas samas sellistel asjaoludel apellatsioonitähtaja ennistamise erandlikkust.

Praeguses asjas on halduskohtu otsuses apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev edasikaebamise

korras kuupäeva täpsusega välja toodud. Seega ei saanud kaebajal tekkida apellatsioonkaebuse

esitamise tähtpäeva osas eksitust.

12. HKMS § 181 lg 1 eesmärk ei ole tagada, et kõikidel menetlusosalistel oleks võrdselt aega

apellatsioonkaebuse koostamiseks, vaid kindlustada, et kõikidel menetlusosalistel oleks piisav

aeg pärast halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemist soovi korral apellatsioonkaebus

koostada (vt Tartu Ringkonnakohtu 26.05.2020 määrus nr 3-19-408, p 8; 14.02.2019 määrus nr

3-18-314, p 11; 14.03.2019 määrus nr 3-18-895, p-d 17–19; 14.12.2016 määrus nr 3-16-1706,

p-d 10–12). Ka vabaduses viibivatele isikutele ei pruugi hõivatuse, haiguse vms põhjuste tõttu

jääda alati 30 päeva, et apellatsioonkaebust koostada ja ringkonnakohtule esitada. Arvestades,

et HKMS § 181 lg 1 teises lauses sätestatakse erandid, mil apellatsioonitähtaeg hakkab kulgema

otsuse kättetoimetamisest, ei saanud ka seadusandja tahe olla võimaldada kinnipeetavatele

apellatsioonitähtaja kulgemise osas erikohtlemist.

13. Kaebaja sai halduskohtu 19.11.2021 otsuse kätte 26.11.2021. See tähendab, et tal oli 24

päeva aega, et koostada apellatsioonkaebus ja esitada see tähtaegselt ringkonnakohtule. See ei

ole ebamõistlikult lühike aeg. Kaebaja ei ole tähtaja ennistamise taotluses välja toonud

asjaolusid, mis annaksid põhjuse arvata vastupidist. Kaebaja on küll väitnud, et

apellatsioonkaebus esitati hilinenult, sest tal oli kinnipeetava staatuse tõttu keeruline tõlkimist

korraldada, kuid see ei õigusta apellatsioonitähtaja ületamist. Kaebaja on halduskohtule

esitanud võõrkeelseid avaldusi (sh kaebuse). Halduskohus andis 30.04.2021 määrusega

kaebajale menetlusabi menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise kulude kandmiseks.

Seega võis kaebaja eeldada, et tema võõrkeelsed avaldused tõlgitakse eesti keelde ning ta ei pea

ringkonnakohtule esitama eestikeelset apellatsioonkaebust. See halduskohtu määrus tõlgiti

kaebajale arusaadavasse keelde. Kaebajat ei saa kohtumenetluses osalemises pidada niivõrd

3-21-565

4(4)

kogenematuks, et ta võinuks arvata, et ta peab esitama apellatsioonkaebuse eesti keeles.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja varemgi osalenud halduskohtumenetluses.

Arvestades, et apellatsioonkaebuse põhjendused on esitatud kahel lehel, ei saanud selle

koostamine olla aeganõudev ja võtta keskmisest rohkem aega.

14. Kokkuvõttes ei olnud kaebajal mõjuvaid põhjuseid apellatsioonitähtaja ületamiseks ning

tema taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus tagastab HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel apellatsioonkaebuse kaebajale

läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

15. Menetlusväline isik tasus 26.12.2021 apellatsioonkaebuse esitamisel kaebaja eest

riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p

2 alusel tagastamine sarnaneb kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, mistõttu

tuleb tasutud riigilõiv tagastada HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel. Ringkonnakohus tagastab HKMS

§ 104 lg 8 alusel riigilõivu 15 eurot Y-le määruse jõustumisel.

(allkirjastatud digitaalselt)