2-21-15995/136 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 15.02.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15995

Kohtuasi

X hagi Nord Print OÜ vastu kahju hüvitise ja tasu

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.11.2021 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja: Nord Print OÜ (registrikood 11426908), esindaja

IK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu X loobumine hagist ning lõpetada sellega seoses tsiviilasja nr 2-21-15995

menetlus.

2. Tühistada seoses hagist loobumisega Harju Maakohtu 24.11.2021 määrus

tsiviilasjas nr 2-21-15995.

3. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud hageja

kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4. Mõista X-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv 50 eurot, mille

tasumisest oli X määruskaebuse esitamisel menetlusabi korras vabastatud. Riigilõiv

tuleb tasuda kümne kuu jooksul alates määruse jõustumisest vastavalt määrusele

lisatud makseinfole. Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb maksta alates määruse

jõustumisest kuni lõivu tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras viivist.

5. Teatada hagist loobumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja

kättetoimetamisega.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa edasi kaevata resolutsiooni punkti 4 osas. Muus osas võib määruse peale

Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-21-15995

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 12.10.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Nord Print OÜ (kostja) vastu

moraalse ja materiaalse kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kostja esitas hagiavalduse osas

seisukoha 23.11.2021.

2. Harju Maakohtu 24.11.2021 määrusega jäeti hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.

3. 02.12.2021 esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse ning taotluse menetlusabi

saamiseks.

4. 16.12.2021 määrusega rahuldati hageja taotlus menetlusabi saamiseks ning vabastati hageja

riigilõivu 50 eurot tasumisest määruskaebuse esitamisel.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

6. 25.12.2021 ja 28.12.2021 on hageja esitanud ringkonnakohtule taotluse menetluse

lõpetamiseks.

7. 05.01.2022 selgitas ringkonnakohus hagejale, et käsitleb hageja taotlust menetluse

lõpetamiseks taotlusena hagist loobumiseks ning selgitas hagejale ka hagist loobumise ja

menetluse lõpetamise tagajärgi.

8. 04.02.2022 selgitas hageja, et esitab taotluse menetluse lõpetamiseks, kuivõrd tal ei ole enam

kostja vastu nõudeid ja ta on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palus

võimalust tasuda riigilõiv 50 eurot riigituludesse osamaksetena (5 eurot kuus), kuna hageja on

töövõimetuspensionär, kelle sissetulekud on kohtutäituri poolt arestitud.

9. 10.02.2022 teatas kostja, et kostjal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamise osas ja kostja ei

soovi hagejalt menetluskulude väljamõistmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada käesoleva

tsiviilasja menetlus. Seoses hagist loobumisega tühistab ringkonnakohus maakohtu 24.11.2021

määruse.

11. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui hagist loobumise

avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise

2-21-15995

otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib

menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Vastavalt TsMS §-le

432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu

või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

12. Kolleegiumi hinnangul ei esine praegusel juhul hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid

asjaolusid ning hagist loobumine tuleb vastu võtta. TsMS § 431 lg-st 2 ja § 645 lg-st 1 tulenevalt

tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu määruse ning lõpetab asja menetluse.

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagist loobumise tõttu

tuleb menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 168 lg 4).

14. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus kostja menetluskulusid kindlaks ei

määranud, kuna kostja ei taotlenud menetluskulude hüvitamist. 10.02.2022 teatas kostja

ringkonnakohtule, et ta ei soovi hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Eeltoodust tulenevalt

ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks ei määra.

15. Hagejale on 16.12.2021 määrusega antud menetlusabi ning vabastatud ta määruskaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest 50 euro ulatuses. TsMS § 190 lg 4 esimese lause järgi kui hageja

sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise

korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab

kohus asjas tehtavas lahendis kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja

mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mh riigi kasuks välja mõistetud

menetlusabikulud. Seega tuleb mõista hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse välja

riigilõiv 50 eurot. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus § 190 lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis

mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena

tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul. Arvestades hageja majanduslikku olukorda, peab

ringkonnakohus TsMS § 190 lg 7 alusel põhjendatuks võimaldada hagejal tasuda riigilõiv 50

eurot kümne kuu jooksul alates määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

16. Käesolev määrus on tulenevalt TsMS § 433 lg-st 1 ja § 645 lg-st 2 edasikaevatav, v.a osas,

milles ringkonnakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu (TsMS § 179 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)