2-20-11186/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-11186

Tsiviilasi

Vladimir Malõši ja Irina Malõši hagi Aleksandr

Saveljevi vastu kahju hüvitamiseks

Aleksandr Saveljevi vastuhagi Vladimir Malõši ja

Irina Malõši vastu tühise tehingu järgi saadu

tagastamiseks,

kahju

hüvitamiseks,

vallasasjade

tagastamiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

Vladimir Malõši ja Irina Malõši apellatsioonkaebuse hind

11 114 eurot 81 senti

Aleksandr

Saveljevi

apellatsioonkaebuse

hind

12 730 eurot 71 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. oktoobri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vladimir Malõši ja Irina Malõši apellatsioonkaebus ning

Aleksandr Saveljevi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid I (hagejad/vastustajad II): Vladimir Malõš

(isikukood XXXXXXXXXX) ja Irina Malõš (isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov

Vastustaja I (kostja/apellant II): Aleksandr Saveljev (isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Danil

Lipatov

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu otsus on edasikaebamata jõustunud resolutsiooni p-de 3 ja 5 osas,

samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata Vladimir Malõši ja Irina Malõši

nõude saamata jäänud tulu hüvitise 6057 euro 64 sendi saamiseks.

2. Tühistada Viru Maakohtu 13. oktoobri 2021. a otsus ülejäänud osas, s.o välja

arvatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata Vladimir Malõši ja Irina Malõši

nõude saamata jäänud tulu hüvitise 6057 euro 64 sendi saamiseks, ning maakohtu

otsuse resolutsiooni p-de 3 ja 5 osas. Saata asi tühistatud osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

3. Vladimir Malõši ja Irina Malõši apellatsioonkaebus ning Aleksandr Saveljevi

apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Vladimir Malõš (hageja I) ja Irina Malõš (hageja II) esitasid 3. augustil 2020 Viru Maakohtule

Aleksandr Saveljevi (kostja) vastu hagi 32 340 euro 82 sendi saamiseks (ettemaks

75 eurot, kahju 10 825 eurot 18 senti, saamata jäänud tulu 6057 eurot 64 senti, hagejate isiklike

asjade maksumus 15 383 eurot). Hagejad esitasid 14. mail 2021 nõude täpsustuse (II kd, tl

195199). Täpsustatud hagiavalduses taotlesid hagejad kostjalt välja mõista kokku 26 734 eurot

99 senti (ettemaks 75 eurot, kahju 10 825 eurot 18 senti, saamata jäänud tulu 5320 eurot,

hagejate isiklike asjade maksumus 10 514 eurot 81 senti).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja 6. juunil 2020 lihtkirjaliku kinnisvara müügi

eellepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejatele kinnisasja XXXXX (registriosa XXXXXX)

asukohaga

XXXXX,

X

küla,

X

vald,

X

maakond.

Vara

hind

oli

180 000 eurot. Ostjad kohustusid müüjale maksma ettemaksu 30 000 eurot lepingu

allkirjastamisel ning ülejäänud summa viie aasta jooksul, kandes müüja arvele igakuiselt

vähemalt 1000 eurot kuu 15-ks kuupäevaks. Eellepingus lepiti kokku, et notariaalne

müügileping sõlmitakse hiljemalt 19. juunil 2020. Müüja kohustus vabastama maja asjadest 13.

juuniks 2020 ning hiljemalt 6. juuliks 2020 vabastama territooriumi isiklikest asjadest ja

tehnikast. Ostja kohustus andma müüjale ja tema vanematele eluaegse aiamaja (ehitisregistri

kood XXXXXXXXX) kasutusõiguse. Eellepingu punktis 3.2 leppisid pooled kokku, et

lepingust keeldumise korral kohustub seda algatav pool välja maksma teisele poolele kõik teise

poole kantud kulud ja kahjud, sealhulgas ka saamata jäänud tulu.

Kostja andis 13. juunil 2020 hagejatele üle maja võtmed ja tagas juurdepääsu maatükile. 24.

juunil 2020 teavitas kostja hagejaid, et taganeb lepingust. Kostja nõudis, et hagejad vabastaksid

territooriumi 29. juuniks 2020, kuid juba samal päeval saabus kostja XXXXX kinnistule

politseiga ja nõudis hagejate lahkumist. Seega olid hagejad sunnitud lahkuma 24. juunil,

omamata seejuures võimalust oma asju kaasa võtta.

Kostja tegevuse tagajärjel tekitati hagejatele kahju kantud kulutuste ja saamata jäänud tulu näol.

Hagejad kavatsesid taastada kinnistul seal varem asunud hotelli.

Kostja tagastas 29. juunil 2020 hageja II kontole käsiraha 29 925 eurot. Maksekorralduse

selgitusse märkis kostja, et 75 eurot on panga teenustasu. Hagejad taotlesid kostjalt 75 euro

väljamõistmist VÕS § 108 lg 1 alusel.

Hagejad soetasid hotelli tarbeks asjad, mis jäid kostja valdusesse kogumaksumusega 9604 eurot

62 senti (puhastusvahendid 103 eurot 20 senti, ehituskaup 967 eurot 3 senti, murutraktor 2034

eurot 90 senti, tööstuskaup 496 eurot 74 senti, lilled 92 eurot 90 senti, tekid, padjad ja rätikud

518 eurot 24 senti, voodipesu 1664 eurot, kodumasinad 1221 eurot 14 senti, alkohol (müügiks)

891 eurot 99 senti, kaks külmikut 220 eurot, mänguväljak 990 eurot, modem 249 eurot,

suupisted (müügiks) 13 eurot 5 senti, viis taburetti 60 eurot).

Hagejad tellisid tööd maatüki kasutuskõlblikku seisukorda viimiseks, kandes selleks kulutusi

kokku 1220 eurot 56 senti, sealhulgas batuut, veesektori ja sanitaarsüsteemide haldamine ja

kontroll, kolme dušisegisti paigaldus, transport 402 eurot 72 senti, fekaalivedu 70 eurot, muru

trimmerdamine 205 eurot 92 senti, ohtlike jäätmete äravedu 67 eurot 92 senti, mänguväljaku

paigaldus ja transport 474 eurot. VÕS § 127 lg 1 ja AÕS § 85 lg 1 alusel taotlesid hagejad

kulude hüvitamist, mis olid seotud vajalike asjade ja kaupade soetamisega ning territooriumi

korrastamisega.

Kostjapoolse lepingu lõpetamise tõttu nurjus hotelli käivitamine turismihooajaks. Hagejad olid

sunnitud tühistama broneeringud hotelli puhkajatele ning tagastama makstud ettemaksu 5320

eurot. Nimetatud summa on hagejate poolt saamata jäänud tulu. Lisaks vormistasid hagejad

müügiloa ja soetasid kaubad (lahja ja kange alkohol, karastusjoogid, leiva- ja kartulikrõpsud,

sääsetõrjevahendid, pähklid), mida planeeriti müüa puhkajatele. Hagejatel jäi saamata tulu 737

eurot 64 senti (ostuhinna ja müügihinna vahe).

Seoses sellega, et hagejad olid 24. juunil 2020 sunnitud kinnistult kiirkorras lahkuma, jäid

kinnistule hagejate isiklikud asjad koguväärtuses 15 383 eurot (mööbel, tehnika, riided,

tööriistad, jalatsid, ehted jms). Kostja ei ole asju tagastanud. Hagejad olid sunnitud majja jäetud

asjad asendama uutega. Hagi täpsustuse kohaselt külastas hageja II 8. detsembril 2020 kinnistut

ja sai tagasi isiklikke asju 4848 euro 19 sendi väärtuses.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Sõlmitud eelleping on tühine vorminõude järgimata jätmise

tõttu (AÕS § 119 lg 1, VÕS § 33 lg 2, TsÜS § 83 lg 1, 84 lg 1). Seega ei tekkinud kostjal tühise

lepingu alusel kohustust sõlmida notariaalne müügileping.

Hagejate nõue 75 euro nõudmiseks on alusetu, sest hagejad nõudsid käsiraha tagastamist

pangaülekandega. Kirjavahetuses kinnitas hageja II, et ta on nõus sellega, et panga teenustasu

makstakse käsiraha arvelt.

Hagejad ei ole tõendanud, et neile on kahju tekkinud ning väidetava kahju suurust, samuti seda

et asjad asuvad kostja valduses. Saamata jäänud tulu nõudes on hagejad esitanud hüpoteetilise

broneeringute päeviku, mida hageja ise täitis. Hagejad ei ole tõendanud, et broneeringud olid

tegelikult tehtud ega ka kulutuste arvestust, mida hagejad kasu saamiseks oleks pidanud tegema.

Hagejate nõuded on tõendamata.

3. Kostja esitas 12. novembril 2020 hagejate vastu vastuhagi 1146 euro saamiseks,

kostjatelt vallasasjade väljanõudmiseks või alternatiivselt vallasasjade kaotsiminekust tekkinud

kahju 8424 euro 53 sendi hüvitamiseks ning tasaarvestuse avalduse (II kd, tl 49-60).

Vastuhagi kohaselt alustasid hagejad kinnistul äritegevust ja ehitustöid, mis segasid kostjal oma

kohustuste täitmist (maja ja territooriumi vabastamist). Vastuhagi esitamise seisuga pole

kostjale tagastatud vara väärtusega 8424 eurot 53 senti (sh kasvuhooned, peenrad, puud ja

põõsad, mööbel, tehnika jms).

Hagejad tekitasid kostjale kahju 1146 eurot, mis tuleneb enne müügilepingu sõlmimist hagejate

poolt majas tehtud töödest, mis ei olnud kostjaga kooskõlastatud (nelja välisvalvekaamera

taastamine, televisiooni ja sisemiste valvekaamerate taastamine, seinte ja lagede värvimistööd,

värvimistööde käigus rikutud kapi, baaririiulite ja lülitite taastamine, jäätmete väljavedu).

Lähtudes asjaolust, et kostja valduses on hagejate vallasvara, esitas kostja tasaarvestusavalduse,

millega tasaarvestas oma nõuded summas 4150 eurot hagejate vastu vallasvaraga, mis asub

kostja valduses selliselt, et vara omandiõigus läheb üle kostjale (laste mänguväljak, batuut,

murutraktor, tõmbekapp, integreeritav ahi, neli väikest külmikut, üks suur külmik, pesumasin,

kuivati, kaks mikrolaineahju, nõudepesumasin). Sellest tulenevalt kuulub hüvitamisele kahju

5420 eurot 53 senti (1146 + 8424,53 – 4150).

4. Hagejad vastuhagi ei tunnistanud. Kostja ei ole tõendanud, et vastuhagi tabelis nr 1

nimetatud asjad olid kostja territooriumil ajal, mil hagejad seal viibisid.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus lahendas asja 13. oktoobri 2021. a otsusega järgmiselt: „1. Rahuldada

hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt välja hagejate kasuks solidaarselt 7910 eurot 18 senti.

3. Hagejad peavad kasutuskõlbliku kange alkoholi (10 pudelit Clansman šoti viskist, 12 pudelit

viina Vozduh ljogkaja, 11 pudelit viina Vozduh Alpha ljogkaja, 3 pudelit brändit St Remy,

3 pudelit rummi Captain Morgan, 3 pudelit viskit Grants, 2 pudelit viskit Jim Beam White

Label) tagasi võtma ning kostja on kohustatud kauba välja andma, väljaandmisest keeldumise

korral peab kostja hüvitama hagejatele alkoholi väärtuse 390 eurot 48 senti.

4. Kostja peab hagejatele välja andma alljärgnevad asjad: köögikombaini Senca koos

tarvikutega, saumikseri koos tarvikutega, rösteri Bestron, viina Absolut vodka 1 l,

termoskannu Elenberg, autovigade skanneri, monitori HP, puust nuia, autokülmiku,

autovigade skänneri, sauna aksessuaaride komplekti, laste laua + neli tooli, seinakella Quartz,

robottolmuimeja laadija, veekeetja koos alusega, mängukonsooli Sony Playstation 4, HP

sülearvuti laadija, kaks plaadiga elektripliiti Brock, lauagrilli Tefal, muusikakeskuse JBL

Party Box 300, varstolmuimeja Dyson V8 koos tarvikutega, veekeetja (must), termopoti,

pajakindad, pesukorvi, triikimissüsteemi Tefal, hagejate isikliku voodipesu ja köögirätikud,

rätikud ja päevituslina, säilituskarbid, noad-kahvlid, kaks kontinentaalvoodit, kuus kruusi,

seitse väikest keraamilist taldrikut, kuus supitaldrikut, neli suurt taldrikut, viis keraamilist

kaussi, isiklikud riided, laste spordikella, elektrihambaharjade laadijad (2 Philips, 1

Megasonix), neli mobiiltelefoni, tahvelarvuti Lenovo, kummuti, Playstationi kõrvaklapid,

mängukonsooli laadija ja kaks joysticki, JBL kõlari, ruuteri, Samsungi kella laadija, telefoni

laadijad (kaks tükki), jalatsiriiuli, kaks kattemadratsit Dormeo, hagejate isikliku padja ja teki,

neli kuivatusresti, tolmuimeja Kärcher, nõud (kausid, teekann, taldrikud, kruusid),

triikimislaua, kaks öökappi, meeste-, naiste- ja lasteriided, aknapesumasina Kärcher,

kohvimasina Severin, veekeetja Henkle, kohvimasina Philips, viis taburetti, öökapis olevad

hagejate isiklikud asjad (meenemünt, tulemasin Zippo, fotoaparaat), kõik eelnimetatud asjad

asusid ruumis nr 3. Kostjal tuleb hagejatele välja anda ruumis nr 1asunud asjad: ketaslõikuri,

akutrelli Makita koos laadijaga, aku kohvris olevate tarvikutega, akulöökkruvikeeraja

Makita, tööriistakasti, akuketassaae Makita, akuuniversaalsae Makita koos kolmeteistkümne

saeteraga, kaks akut Makita, tööriistakasti Stabilo koos tööriistade ja tööriistakotiga,

silikoonpüstoli, nelja astmega alumiiniumredeli.

5. Vara tuleb välja anda 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. Vastuhagi rahuldada osaliselt.

7. Mõista hagejatelt solidaarselt välja kostja kasuks 600 eurot.“

Kohus leidis, et poolte vahel 6. juunil 2020 sõlmitud kinnisasja müügi eelleping on tühine AÕS

§ 119 lg 1, VÕS § 33 lg 2, TsÜS § 83 lg 1 alusel. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul

algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu

rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tühise lepingu alusel sai kostja hagejatelt käsiraha 30 000 eurot sularahas (II kd, tl 61, tõlge lk

61). Kostja on tagastanud pangaülekandega 29 925 eurot (75 eurot oli panga teenustasu, II kd,

tl 12). Kostja on hagejatele tasunud vähem 75 eurot. Kostja väidab, et hagejad olid nõus, et

käsiraha arvel tasutakse pangateenus, kuid vastavat kirjaliku tõendit kostja kohtule ei esitanud.

Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista 75 eurot.

Järgnevalt käsitles kohus hagejate nõuet kulutuste hüvitamiseks VÕS § 127 lg 1 ja AÕS § 85

lg 1 alusel (täpsustatud hagiavalduse punkt 2.2.), mis on seotud vajalike asjade ja kaupade

soetamisega ning maja territooriumi korrastamisega (hagiavalduses toodud tabel 1 ja 2 kokku

summas 10 825 eurot 18 senti. Kostja ei vaidlusta, et tema kinnistul asuvad hagejatele kuuluvad

asjad. Kostja ei tugine ka sellele, et tal on õigus hagejale kuuluvaid asju vallata (AÕS § 83 lg 1

ja 2). Maakohus hindas eraldi kõiki hagiavalduse tabelis 1 hagejate poolt soetatud asju, mis jäid

hagejate väidetel kostja valdusesse ning mille eest hagejad kostjalt rahalist hüvitist nõuavad.

Kohus leidis, et kostjal tuleb hagejatele hüvitada:

1) puhastusvahendid, mis osteti Ehituse ABC kauplusest 6. juunil 2020 summas

54 eurot 98 senti ja Maxima kauplusest summas 48 eurot 22 senti;

2) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest 7. juunil 2020 summas 249 eurot 56 senti;

3) Raider murutraktori, mis osteti Bauhofi kauplusest 7. juunil 2020 summas

2 034 eurot 90 senti;

4) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest 10. juunil 2020 summas 116 eurot 3 senti. Fotolt on

näha, et lavendlitaimed asusid õuelaudadel (I kd, tl 77) ning vaatluse ajal olid alles 6

tsingitud lilleämbrit. Vaidlust ei ole ka selles, et hagejad tegid majas värvimistöid;

5) kaubad, mis osteti Ehituse ABC kauplusest 10. juunil 2020 summas 52 eurot

20 senti. Grillsöe ja süütevedeliku olemasolus veendus kohus paikvaatlusel. Kohus ei kahelnud

selles, et käsidušid ja nurgariiulid paigaldati puhkajatele mõeldud tubadesse (vt foto, I kd, tl

81);

6) kaubad, mis osteti Pepco kauplusest 10. juunil 2020 summas 83 eurot 13 senti. Kaupade

(köögitarbed, seebidosaatorid, WC harjad koos hoidikutega) osalises olemasolus veendus

kohus vaatlusel. Kohus ei kahelnud, et osa kaupa on kasutusel hotelli tubades või köögis;

7) kaubad, mis osteti A1000 Marketi kauplusest 10. juunil 2020 summas 64 eurot 61 senti.

Kohus ei kahelnud, et kaubad (õhuvärskendajad, WC paber) on ära kasutatud või asuvad

hotellis (seinakell, veekeetja);

8) kaubad, mis osteti Juhani istikuärist 10. juunil 2020 summas 92 eurot 20 senti. Petuuniad

istutati rõdukastidesse (I kd, tl 76, 78);

9) kaubad, mis osteti Jysk kauplusest 11. juunil 2020 summas 518 eurot 24 senti. Kohus oli

veendunud, et kaup on kasutusel hotellis;

10) kaubad, mis osteti Koduparadiis OÜ-st 11. juunil 2020 summas 580 eurot. Hagejad esitasid

kohtule ostuarve (I kd, tl 34), mis tõendab kaupade ostmist;

11) kodumasinad, mis osteti Expert Eesti AS-i kauplusest 11. juunil 2020 summas 1221 eurot

14 senti ja 18. juunil 2020 summas 220 eurot. Kodumasinate eest tuleb kostjalt välja mõista

1404 eurot 47 senti, sest kostja on ise soovinud kodutehnika osas tasaarvestust oma nõudega (II

kd, tl 57-58);

12) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest 12. juunil 2020 summas 174 eurot 79 senti. Tegemist

on materjalidega, mida on ilmselt kasutatud hotelli remonditöödel;

13) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest 13.juunil 2020 summas 173 eurot 11 senti. Kaupade

(sh LED lamp, kastmispüstol, muruseeme, voolikukäru, voolik) olemasolus veendus kohus

vaatlusel. Kostja kinnitas, et nimetatud vara kuulub hagejatele;

14) kaubad, mis osteti Maxima kauplusest 13.juunil 2020 summas 170 eurot 40 senti. Kaupade

(taldrikud, veekeetja HENSKE, köögitarvikud (potid, pannid), salatikausid, klaasid jms)

olemasolus veendus kohus vaatlusel;

15) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest 14. juunil 2020 summas 110 eurot 40 senti. Kaupade

olemasolus veendus kohus vaatlusel;

16) kaubad, mis osteti Monotal AS-ist 17. juunil 2020 summas 603 eurot 87 senti (I kd, tl 4243)

ja kaubad, mis osteti Maxima kauplusest 21. juunil 2020 summas 288 eurot 12 senti

(ostutšekk I kd, tl 51). Kaubaks olid alkohoolsed ja mittealkohoolsed joogid (siider,

alkoholivaba õlu, brändi, rumm, viski, long drink). Vaatlusel selgus, et hagejatele kuuluv

alkohol ja mittealkohoolsed joogid asuvad eraldi ruumis. Kohus leidis, et hagejad peavad

kasutuskõlbliku kange alkoholi (10 pudelit Clansman šoti viskist, 12 pudelit viina Vozduh

ljogkaja, 11 pudelit viina Vozduh Alpha ljogkaja, 3 pudelit brändit St Remy, 3 pudelit

rummi Captain Morgan, 3 pudelit viskit Grants, 2 pudelit viskit Jim Beam White Label)

tagasi võtma ning kostja on kohustatud selle välja andma, väljaandmisest keeldumise korral

peab kostja hüvitama hagejatele alkoholi väärtuse 390 eurot 48 senti. Kostja on kohustatud

hüvitama hagejatele puuduoleva kange alkoholi 35 eurot 99 senti (puudu oli 1 pudel viina

Voxduh Alpha ljogkaja, 2 Clansman šoti viskit ja 1 viski Jim Beam White Label) ja aegunud

kauba väärtuse

323 eurot 78 eurot;

17) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest 19. juunil 2020 summas 90 eurot 94 senti (I kd, tl

49). Kaupade olemasolus veendus kohus vaatlusel;

18) kauba, mis osteti Mas Grupp OÜ-lt (laste mänguväljak) 19. juunil 2020 summas 990 eurot

(I kd, tl 45). Kostja taotles mänguväljaku osas tasaarvestust (II kd, tl 57);

19) kauba mis osteti Elisa Eesti AS-ilt (üle õhu modem) 20. juunil 2020 summas 249 eurot (I

kd, tl 50). Modemi olemasolus veendus kohus vaatlusel;

20) kaubad, mis osteti Optimus Mööbel OÜ-lt 22. juunil 2020 summas 60 eurot (I kd, tl 54).

Kostjal tuleb hagejatele hüvitada järgnev tööde maksumus, et viia maatükk kasutuskõlblikku

seisukorda:

1)

Viru Improve OÜ 17. juuni 2020. a arve 402 eurot 72 senti (I kd, tl 47). Kostja taotles

batuudi osas tasaarvestust (II kd, tl 57);

2)

Jundema OÜ 19. juuni 2020. a arve 70 eurot (I kd, tl 44). Tehinguga korrastati kostja

kinnisasja;

3)

Viru Improve OÜ 19. juuni 2020. a arve 205 eurot 92 senti (I kd, tl 41). Muru

trimmerdamisega korrastati kostja kinnisasja;

4)

Viru Improve OÜ 19. juuni 2020. a arve 67 eurot 92 senti (I kd, tl 48). Ohtlike jäätmete

kogumise ja äraveoga korrastati kostja kinnisasja;

5)

Mas Grupp OÜ 19. juuni 2020. a arve 474 eurot (I kd, tl 55). Kostja tasaarvestas

mänguväljaku paigaldamise oma vastuhagis (II kd, tl 57).

Maakohus jättis rahuldamata hagejate saamata jäänud tulu nõude 5320 eurot. Hageja esitas

tõendina arvutis koostatud dokumendi (I kd, tl 129-132), milles olid märgitud erinevate isikute

poolt tehtud broneeringud. Kohus ei lugenud esitatud tõendit usaldusväärseks. Hagejad ei ole

tõendanud, et puhkajate poolt tehti ettemaks ja puhkajatele tagastati 5320 eurot. Hagejad ei ole

tõendanud, et tegemist oleks olnud puhastuluga.

Kohus jättis rahuldamata ka hagejate hüpoteetilise saamata jäänud tulu nõude summas 737

eurot 64 senti (puhkajatele müümata jäänud kauba ostuhinna ja müügihinna vahe (kasum)).

Hagejad taotlesid isiklike asjade eest kahju hüvitamist summas 10 514 eurot 81 senti (II kd, tl

195-200). Kostjal puudub seaduslik alus vallata hagejate isiklikke asju. Kostja on võtnud

kasutusse hagejate vara kogusummas 5551 eurot 71 senti (murutraktori, tõmbekapi,

integreeritava ahju, pesumasina, kuivati, viis külmikut, kaks mikrolaineahju, batuudi,

mänguväljaku), mille ta soovis tasaarvestada hagejate nõudega. Kohus ei nõustunud hagejatega,

et kostja peaks hagejate isiklikud asjad hüvitama rahas, sest asjad on alles ja kasutuskõlblikud.

Kahju hüvitamise nõue võiks kõne alla tulla juhul, kui asjad oleks riknenud, kasutuskõlbmatud

või hävinenud. Kohus ei nõustunud hagejatega ka selles, et kaks kontinentaalvoodit (suur ja

väike) on kasutuskõlbmatud ainuüksi seetõttu, et ühe voodi peal oli hiire/roti sitt. Voodi on

võimalik puhastada ja kasutada vastavalt otstarbele. Kohus kohustas kostjat tagastama

hagejatele nende isiklikud asjad, mis on loetletud täpsustatud hagiavalduse kolmanda punkti

tabelis (II kd, tl 197-198) ning milliste olemasolu tuvastas kohus vaatlusel (III kd, tl 48-51).

Välja tuleb anda ka muud vaatluse protokollis märgitud, kuid hagiavalduses märkimata hagejate

isiklikud asjad.

Kohus ei arvestanud asjadega, mis on ilmselgelt kasutustähtaja ületanud (autoapteek, kuivained,

erinevad ravimid). Kohus leidis, et tõendamatuse tõttu tuleb jätta rahuldamata hagejate nõue

teemandiga sõrmuse ja teemandiga kõrvarõngaste eest kahju hüvitamiseks, sest pelgalt vara

nimekirjaga ei saa asjade omandiõigust ja kostja ebaseaduslikku valdust tõendada.

Kostja nõuab vastuhagis asjade väärtuse hüvitamist summas 8424 eurot 53 senti. Maakohus

hindas kostja kahju, mis on välja toodud vastuhagi tabelis nr 1 (II kd, tl 51-54).

Kostja nõudis plastikust kasvuhoone mõõtudega 4,3 x 6,5 meetrit väärtuse 2000 euro ja

kasvuhoone mõõtudega 3,5 x 2,3 meetrit väärtuse 600 euro hüvitamist. Kostja esitas

kasvuhoone kohta foto ja lingi. Kohus märkis, et foto ja lingiga ei saa tõendada asja

omandiõigust. Fotost (II kd, tl 104) nähtub, et XXXXX kinnistul aia ääres asus kaks

kasvuhoonet. Seejuures on kasvuhooned välimuse järgi mitte kaasaegsed plastikust

kasvuhooned vaid nö „kokku klopsitud“. Kohus leidis, et suure kasvuhoone väärtus on 300

eurot ning väikese kasvuhoone väärtus 100 eurot. Kohus leidis, et kasvuhoonete eemaldamise

eest vastutavad hagejad. Hageja esitatud fotodelt on nähtav, et territooriumile paigutati batuut

ja laste mänguväljak. Tõendatud ei ole hagejate väide, et kostja lammutas ise kasvuhooned.

Maasikapeenar 2,4 x 3,1 meetrit väärtusega 500 eurot. Kostja esitas nõude tõendamiseks foto

(II kd, tl 105). Kohus leidis, et kostja nõue on põhjendatud summas 100 eurot.

Kohus leidis, et kostja nõue seoses kinnistul asuvate põõsaste ja puudega on tõendamata.

Vaatlusel selgitas kostja, et tema vastuhagi nõude tabelis 1 nimetud asjade olemasolu enne

kinnistu valduse üleandmist hagejatele on tõendatud vastuhagile lisatud fotodega. Kohus leidis,

et pelgalt fotode (II kd, tl 106-118, 121-132) ja kahe arvega (külmikud, II kd, tl 119-120) ei ole

võimalik tõendada seda, et hagejate valduses on kostja vastuhagis nimetatud vara või hagejad

on nimetatud vara hävitanud.

Vastuhagis esitas kostja hagejate vastu kahju hüvitamise nõude summas 1146 eurot. Kostja pole

oma nõuet kulutuste kandmise kohta tõendanud. Kohus mõistis rikutud kapi ja riiuli eest välja

100 eurot.

Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus vastuhagi summas 600 eurot.

Seoses

hagi

ja

vastuhagi

osalise

rahuldamisega

jättis

kohus

menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 4

ja 7 tühistamist ja selles osas uue otsuse tegemist, millega kohustada kostjat hüvitama hagejatele

majja jäetud asjade maksumus 10 514 eurot 81 senti ning mõista välja viivis seadusjärgses

määras maksmisele kuuluvast summast alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni, jätta

kostja vastuhagi rahuldamata. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagejad esitasid kohtule poolte kirjavahetuse, millest nähtub, et hagejad pidasid kostjaga

läbirääkimisi kostja juurde jäetud asjade tagasisaamiseks, kuid hagejad ei saanud asju korraga

ära viia, kuna puudus ruum asjade hoiustamiseks. Hagejad olid sunnitud kandma lisakulusid

seoses garaaži üürilepinguga ning asjade asendamisega, kuna kostja keeldus asju tagastamast.

Hagejatel on õigus nõuda hüvitist hagejate isiklike asjade omistamise eest.

Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejatel on fotod kasvuhoonest, millel kostja ise võtab koos

emaga kasvuhoonet lahti. Kostja koos sugulastega lammutas kasvuhooned. Pildistamise hetkel

(24. juunil 2020) olid mõlemad kasvuhooned juba lahti võetud. Tõendamata on see, et hagejad

eemaldasid kasvuhooned ja et kasvuhooned kuulusid kostjale.

Kostja ei ole tõendanud, et maasikapeenra hävitasid hagejad. Fotode tegemise ajal, 24. juunil

2020 ei olnud enam peenart. Kostja ei ole tõendanud, et 13. juuni 2020 seisuga oli

maasikapeenar olemas.

Kostja ei ole tõendanud, et hagejad kahjustasid köögis olevat kappi ja riiulit.

Kostjale ei ole materiaalset kahju tekkinud. Kostja ei ole tõendanud, et asjad kuulusid temale ja

mis oli nende asjade väärtus.

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning

menetluskulude hagejate kanda jätmist.

Hagejad peavad kostjale hüvitama 8424 eurot 53 senti. Esitatud foto ei tõenda, et kasvuhooned

sel hetkel puudusid. Ebaselge on pildi päritolu ja pildi kuupäev.

Kostja oli valmis tagastama hagejatele nende isiklikud asjad.

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu määruse resolutsiooni p-de

1, 2, 6 ja 7 tühistamist ja selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada vastuhagi täies

ulatuses ning hagi rahuldada 4150 euro ulatuses või alternatiivselt saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule, menetluskulud jätta hagejate kanda.

Hageja oli nõus sellega, et panga teenustasu 75 eurot makstakse käsiraha arvelt. Kostja ei pea

tõendama asjaolu, mille hageja on omaks võtnud.

Kostja ei pea hüvitama hagejatele kaupade soetamisega ja maja territooriumi korrastamisega

seotud kulusid. Kostja soovis kasutada kaupa 4150 euro ulatuses, kuid ülejäänud asju ei ole

kostja soovinud ning palus ära viia. Kostja on valmis muud asjad tagastama. Hagejad soetasid

need kaubad omal riisikol.

Hagejatel oli võimalus nüüdseks aegunud kaup ära viia.

Vastuhagi tuleb rahuldada. Kui hagejad poleks teinud kostjale kuuluvas majas ehitustöid,

polnuks kostja sunnitud taastama televisiooni ja valvekaameraid, ümber värvima seinu ja

lagesid, vahetama lüliteid, tellima hagejate jäätmete väljaveo.

Põhjendatud on kahju nõue 1146 eurot. Hageja on seisukohal, et kostjad rikkusid VÕS § 14 lg-

st 1 tulenevat kohustust, tehes kostja nõusolekuta muudatusi.

Kohus on jätnud menetlusosalistele selgitamata, millised asjaolud vajavad kohtu hinnangul

täiendavat tõendamist ja mille kohta tuleks esitada taotlusi. Kui kohus ei täida

selgitamiskohustust õigeaegselt ja annab juhiseid hilinenult, või ei anna neid üldse, võib see mh

õigustada uute asjaolude ja tõendite esitamist apellatsioonimenetluses. Kostja on valmis

kutsuma tunnistajana kohtuistungile O.M. ja N.S., kes saavad tõendada, et hagejad on hävitanud

vastuhagis nimetatud vara.

9. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata ja

menetluskulude kostja kanda jätmist.

Kostja ei ole tõendanud, et tal oli hagejatega kokkulepe, et teenustasu 75 eurot võib käsirahast

maha arvata. Hagejad soetasid vaidlusalused kaubad hotelli tarvis. 7. juuli 2021. a vaatluse

käigus selgus, et kostja kasutab hagejate soetatud asju majas elamiseks ja hotelli

teenindamiseks. Kostja ei olnud asjade tagastamisest huvitatud.

Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole tõendanud, et asjad kuulusid temale ja olid

olemas. Kostja ei ole tõendanud asjade väärtust. Hagejad esitasid arvukalt fotosid, millelt on

näha, et remonditöid maja sees ei tehtud. Kostja ei ole tõendanud remonditööde tegemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada

ning saata maakohtule uueks läbivaatamiseks välja arvatud maakohtu otsuse resolutsiooni p-de

3 ja 5 osas ning osas, milles maakohus jättis rahuldamata Vladimir Malõši ja Irina Malõši nõude

saamata jäänud tulu hüvitise 6057 euro 64 sendi saamiseks. Apellatsioonkaebused rahuldatakse

osaliselt.

11. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Hagejad on apellatsioonkaebuses palunud tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 7,

s.o maakohtu otsust osas, milles maakohus kohustas kostjat andma hagejatele välja vallasasjad

ja mõistis hagejatelt kostja kasuks välja hüvitise). Samuti soovivad hagejad, et kostjalt

mõistetaks välja hüvitis asjade eest. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud tühistada

maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2, 6 ja 7, s.o maakohtu otsuse osas, milles maakohus

rahuldas osaliselt hagejate rahalise nõude kostja vastu ning jättis osaliselt kostja vastuhagi

rahuldamata. Seega ei ole maakohtu otsust vaidlustatud resolutsiooni p-e 3 ja 5 osas, millega

maakohus kohustas kostjat andma hagejatele 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest välja

andma kokku 44 pudelit kanget alkoholi või tasuma 390 eurot. Samuti ei ole maakohtu otsust

vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude saamata jäänud tulu

hüvitamiseks. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme, mis tingib maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamise ja asja

saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks. Arvestades maakohtu rikkumiste olemust ja

mahtu ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada. Asi saadetakse maakohtule eelmenetluse

staadiumisse.

Maakohtul tuleb täita selgitamiskohustust ning võimaldada pooltele enda nõudeid ja nende

aluseks olevaid asjaolusid selgitada ning tõendada.

13. Esiteks on maakohus rikkunud TsMS §-i 439, mille kohaselt kohus ei või otsuses ületada

nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagejad on nõudnud nii hagis kui

ka hagi täienduses kostjalt raha väljamõistmist. Hagejad ei ole esitanud vindikatsiooninõuet

kostja valduses olevate endale kuuluvate asjade väljamõistmiseks. Samas maakohus on oma

otsuses kohustanud kostjat andma hagejatele üle hagejatele kuuluvate asjade valduse, st

lahendanud nõuet, mida ei olnud esitatud.

14. Teiseks on maakohus jätnud poolte nõuded sisuliselt õiguslikult kvalifitseerimata, mis

on kaasa toonud

nii eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise kui

ka otsuse

põhjendamiskohustuse rikkumise.

Kohtu ülesanne juba eelmenetluses on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu

andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga

(TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul

poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil

avaldada selle kohta arvamust. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid

asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

41-15, p 19). Maakohus on pidanud asjas kaks istungit, kuid istungiprotokollidest nähtub, et

pooltega on arutatud esitatud nõuetest üksnes 75 euro ettemaksu tagastamise nõude õiguslikku

kvalifikatsiooni.

Kui jätta välja juba nimetatud 75 euro tagastamise nõue, siis ei ole ka maakohtu otsuses esitatud

nõudeid õiguslikult kvalifitseeritud. Maakohtu otsuses sisaldub küll viiteid õigusnormidele,

kuid nende normide kohaldamise eelduseid ei ole seostatud tuvastatud asjaoludega. Sisuliselt

on ülejäänud osas maakohtu otsus õiguslikult põhjendamata.

15. See, et maakohus ei ole esitatud nõudeid õiguslikult kvalifitseerinud, on ilmselt kaasa

toonud ka selle, et maakohus on materiaalõigust valesti kohaldanud.

Hagejad on enda nõude alusena tuginenud sisuliselt kolmele asjaolude grupile. Esiteks on

hagejad tuginenud sellele, et kostja on jätnud hagejatele tagastamata eellepingu alusel tasutud

ettemaksu. Teiseks soovivad hagejad, et kostja hüvitaks hagejatele neile kuuluvate vallasasjade

väärtuse, mis jäid kostja valdusesse. Kolmandaks soovivad hagejad kostjalt kulutuste

hüvitamist, mille hagejad tegid kostja kinnisasjale ajal, mil see oli hagejate valduses.

Hagejate esimese nõude on maakohus õigesti kvalifitseerinud tühise tehingu alusel saadu

tagastamise nõudena alusetu rikastumise sätete järgi.

Hagejate nõude asjade väärtuse hüvitamiseks on maakohus osaliselt rahuldanud ja osaliselt

jätnud rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendustest võib järeldada, et maakohus lähtus

seejuures eelkõige sellest, kas kostjal on võimalik hagejate asju enda hotellis kasutada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see, kas kostjal on võimalik enda valduses olevaid hageja asju

enda majandustegevuses kasutada või mitte, asja lahendamisel üldse tähtis. Ringkonnakohus

selgitab, et kui asi on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on esmane õiguskaitsevahend asja

väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel. Kui vallasasja omanikul on võimalik asi AÕS § 80 lg

1 järgi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist

asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et

kui hagejate asjad on kostja ebaseaduslikus valduses alles, tuleb hagejal kui asjade omanikul

kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg

asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole VÕS § 115 lg 3 järgi erandina

vajalik. Eelkõige ei ole täiendava tähtaja määramine vajalik, kui omanik on kaotanud valdaja

viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel

hüvitada kahju, aga ka juhul, kui ebaseaduslik valdaja keeldub tahtlikult või raskest hooletusest

tingituna asju omanikule välja andmast (VÕS § 115 lg 3 ja § 116 lg 2 p 3) (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 12. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-127-08, p 12; 31. oktoobri 2018. a

otsus nr 2-15-1663, p 21 ja 20. märtsi 2019. a otsus nr 2-16-6563, p-d 25 ja 30).

Hagejad on eristanud enda isiklikke asju ja asju, mida nad ostsid kostjalt omandatava hotelli

majandustegevuse tarbeks. Nimetatu ei oma tähendust AÕS § 80 kohaldamisel, küll aga

olukorras, kus kinnisasja omandamise eelleping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine,

võib VÕS § 15 lg 1 järgi olla võimalik nõuda kahju hüvitamist, mis tekkis seetõttu, et

lepingupool uskus, et leping on kehtiv, sh kasutuks muutunud tehtud kulutuste hüvitamist.

Samas on selle nõude eelduseks asjaolu, et teine lepingupool oli kohustatud lepingut

ettevalmistama või teavitama lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. Neid asjaolusid ei

ole hagejad välja toonud. Seega saab senises menetluses esitatud asjaolude pinnalt olla ka nende

asjade väärtuse hüvitamise aluseks VÕS § 115 lg-d 2 ja 3.

Hagejate kulutuste hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks võib olla VÕS § 1033 lg 2, mille

alusel hagejad saaksid nõuda kostja kinnisasjale ajal, mil see oli hagejate valduses, tehtud

kulutuste hüvitamist juhul, kui hagejad uskusid saadu omamise kestmisse ja on kulutusi teinud

sellest lähtudes. Saaja heausksust hinnatakse VÕS § 1035 lg‑te 1 ja 2 järgi (vt Riigikohtu 15.

veebruari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 17).

16. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuhagi on esitatud kujul ebaselge. Kostja on esitanud

hagejate vastu nõude vallasasjade valduse saamiseks ning alternatiivselt nende väärtuse

hüvitamiseks. Samas on kostja teinud tasaarvestusavalduse, milles soovib enda alternatiivset

asjade väärtuse hüvitamise nõuet tasaarvestada hagejate nõudega. Ebaselge on, kuidas oleks

võimalik arvestades esitatud tasaarvestusavaldust kostja vindikatsiooninõude rahuldamine.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et kehtiv tasaarvestus lõpetab VÕS § 197 lg 2 järgi

poolte nõuded kattuvas osas. Seega olukorras, kus kostja on enda nõude osaliselt tasaarvestanud

hagejate nõudega, ei saa tasaarvestuseks kasutatud summat hagejatelt kostja kasuks välja

mõista. Maakohus on jätnud kostja tasaarvestusavalduse tähelepanuta. Kostjal tuleb lasta asja

uuel läbivaatamisel enda nõuet täpsustada.

Kostjal tuleb täpsustada ka enda nõude aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus selgitab, et

asjade valduse väljanõudmise eelduseks on AÕS § 80 lg 1 järgi see, et kostjale kuuluvad

vallasasjad on hagejate ebaseaduslikus valduses. Asjade väärtuse hüvitamist saab kostja nõuda

VÕS § 1032 lg 2 järgi juhul, kui kostja on andnud asjade valduse hagejatele üle tühise

eellepingu täitmiseks ning asjad on seejärel hävinud või nende tagastamine kostjale ei ole muul

põhjusel võimalik. Kui kostja ei ole enda vallasasju hagejatele üle andnud eellepingu täitmisena,

kuid hagejad on kostja vallasasjad hävitanud või neid kahjustanud, võib kostjal olla

deliktiõiguslik kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

17. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et hagejad on hagi täienduses

enda nõuet vähendanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb välja selgitada, kas hagejad soovisid

sellega nõudest osaliselt loobuda või selle osaliselt tagasi võtta. Menetluse osaline lõpetamine

või hagi osaline läbivaatamata jätmine tuleb lahendada määrusega.

18. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel

läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin