1-22-499/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-22-499

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

14. veebruaril 2022.a Tallinnas

Kriminaalasja number

1-22-499 (21231700075)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Sekretär, tõlk

Karine Grigorjan – Algmaa, Marianna Sidorok

Abiprokurör

Marika Reintop

Kriminaalasi

V D süüdistuses KarS § -de 245 lg 1 ja § 249 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses;

Süüdistatav

V D, isikukood: xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel,

haridus xxx, töökoht: xxx, xxx, elukoht: xxx,

väärteokorras karistatud, kriminaalkorras karistamata,

alates

26.02.2021.a

kohaldatud

tõkend

elukohast

lahkumise keeld tähtajaga kuni 26.02.2022.a;

Kaitsja

Vandeadvokaat Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest § 126 lg 3 p 4; § 173 lg 1 p 1 ja

lg 3, § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 176 lg 1 p 2; § 179 lg 1 p 2; §

180 lg 3; § 179 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 310, § 311;

§ 313; KarS § - dest § 75 lg 1 p.p 1-6; lg 2 p.p 2, 8; § 87

lg 1 p 6 ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada V D KarS § 245 lg 1 ja KarS § 249 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemise eest.

2. KarS § 87 sätteid kohaldades vabastada V D karistusest ja juhindudes KarS § 87 lg 1

p 6 kohaldada tema suhtes mõjutusvahendeid.

3. Juhindudes KarS § 87 lg 1 p 6 allutada V D käitumiskontrollile ja nimelt kohustada

V Dt 1 (ühe) aasta pikkuse käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 alusel

määratud kontrollnõudeid ja KarS §-dest 87 lg 1 p.p 2, 8 alusel määratud kohustusi:

 elama alalises elukohas aadressil: xxx

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 2 kohustada V Dt käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama

alkoholi.

5. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata V Dl käitumiskontrolli ajal kohustus

osaleda sotsiaalprogrammis.

6. Käitumiskontrolli

järgimise

ajaks

määrata

V

D

Viru

Vangla

Kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse (alaealiste üksuse) juhataja poolt

nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

7. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse V D suhtes alates kohtuotsuse

jõustumisest.

8. V D suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata

kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

9. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 käesolevas kriminaalasjas asitõendiks olevad üks

Eesti Vabariigi lipp ja üks Euroopa Liidu lipp, nöör ja mehhanismiosa, millised

asuvad Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil

Rahumäe tee 6, Tallinn (11.02.2021.a asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt

21ATH07009, kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

10. Juhindudes VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 rahuldada kannatanu xxx (registrikood:

xxx) V D (isikukood: xxx) vastu esitatud tsiviilhagi 478,80.- (nelisada seitsekümmend

kaheksa eurot ja kaheksakümmend senti) euro nõudes.

11. V Dlt kannatanu xxx kasuks mõista välja tsiviilhagi summas 478,80.- (nelisada

seitsekümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend senti) eurot. Välja mõistetud

tsiviilhagi tuleb V Dl tasuda xxx Swedbank AS olevale arveldusarvele nr xxx.

12. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 V Dl käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulud

– õigusabiteenuse saamise eest tekkinud kaitsjakulud nii kohtueelses menetluses kui

ka kohtumenetluses kogusummas 254.40.- (kakssada viiskümmend neli eurot ja 40)

eurot jätta riigi kanda.

13. KrMS § 179 lg 3 alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada

ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni

süüdistatavale

kohtuotsuse

koopia

kätteandmisele

järgnevast

päevast

alates

viieteistkümne päeva jooksul.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu

V D on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema koos I Vga

10.01.2021.a kella 00.30 paiku, viibides xxx hoone ees aadressil: xxx, rebisid maha Eesti

Vabariigi riigilipu lipurivi keskmisest vardast, mille tulemusena rebisid katki lipu ja lipu

kinnituse.

Samuti tema koos I Vga 10.01.2021.a kella 00.30 paiku, viibides xxx hoone ees aadressil: xxx,

rebisid maha Euroopa Liidu lipu lipurivi äärmisest vardast, mille tulemusena rebisid katki lipu

kinnituse ja purunes lipuvarras koos lipuhoidmissüsteemiga.

Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamisega pani V D toime KarS § 245 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni ametliku sümboli teotamisega pani V D toime KarS

§ 249 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

25.01.2022.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Reintop, süüdistatav

V D ja tema kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan käesolevas kriminaalasjas alljärgneva

kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Marika Reintop taotleb kohtus V D süüdi tunnistamist

KarS § -de 245 lg 1 ja § 249 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning viimase

karistusest vabastamist KarS § 87 sätteid kohaldades. Nimelt KarS § 87 lg 1 p 6 tulenevalt

allutada V D 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatule ja nimelt

kohustades V D käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. Kokku on lepitud selles, et lisaks tuleb kohustada V Dt temale

määratud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja nimelt: Juhindudes KarS §

§ 75 lg 2 p 2 kohustada V Dt käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Juhindudes KarS

§ 75 lg 2 p 8 alusel määrata V Dl käitumiskontrolli ajal kohustus osaleda sotsiaalprogrammis.

Kokku on lepitud selles, et Käitumiskontrolli järgimise ajaks määratakse V D Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et V D on kokkulepet allkirjastades

nõustunud tema poolt toime pandud kuritegeliku käitumise tagajärjel tekitatud kahju laadi ja

suurusega s.t viimane on teadlik, et xxx on tema vastu esitanud tsiviilhagi 478,80.- euro nõudes.

Kokkulepet allkirjastades on süüdistatav hagi õigeks võtnud.

Samuti nähtub kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest, et seisukoht on võetud käesolevas

kriminaalasjas olevate asitõendite osas ja nimelt on kokkuleppele saadud selles, et kaks lippu

(Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu), nöör ja mehhanismi osa, millised on antud hoiule asitõendite

hoiuruumi hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Kohtule antakse teada, et kokku on lepitud selles, et KrMS § 180 lg 3 tulenevalt käesolevas

kriminaalasjas V Dl tekkinud menetluskulud kaitsjakulud nii kohtueelses – kui ka

kohtumenetluses jäetakse tervikuna riigi kanda ning KrMS § 179 lg 3 tulenevalt alaealisele

mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et toimunud kokkuleppemenetluse

läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo

kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis

ja määras ning nõustusid kriminaalmenetluskulude riigi kanda jätmisega.

Menetlus Harju Maakohtus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 14.02.2022.a toimunud kohtuistungil süüdistatav V D

tunnistas end temale etteheidetud kuritegude toimepanemises süüdi ning nõustus sõlmitud

kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja

Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Reintop ja süüdistatava kaitsja vandeadvokaat

Karine Nersesjan jäid sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused

sõlmitud kokkuleppe kohta ning tema kaitsja ja abiprokuröri arvamused sõlmitud kokkuleppe

kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub

seisukohale, et süüdistatav V D on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud

ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud

kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kohus leiab, et V D tuleb süüdi tunnistada KarS § -de 245 lg 1 ja § 249 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemise eest ja vabastada ta karistuse kandmist, kohaldades vastavalt tema

ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppes välja toodud mõjutusvahendeid KarS § 87 lg 1 p 6

tulenevalt s.t juhindudes KarS § 75 lg 1 p.p 1-6, lg 2 p.p 2, 8 allutada viimane

käitumiskontrollile prokuröri poolt taotletud aja ulatuses s.o üheks aastaks, kohustades V D

käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning samuti kohustada teda käitumiskontrolli

ajal osalema sotsiaalprogrammis. Kohus nõustub, et V Dl käesoleva kriminaalmenetluse kestel

tekkinud menetluskulud s.o temale kohtueelsel – ning kohtulikul uurimisel õigusabi teenuse

osutamisega kaasnevad kaitsjakulud tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ning KrMS

§ 179 lg 3 tulenevalt sundraha jätta kohaldamata.

Tsiviilhagi:

Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et V D oma kuritegeliku

käitumisega on tekitanud kannatanu xxx otsest varalist kahju ning seda kohtueelse – ja

kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, kannatanu poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses

menetluses esitatud tsiviilhagis märgitud kahju ulatuses ja nimelt 478,80.- euro ulatuses.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga

tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku

uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et

tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist,

kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1

teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kannatanu xxx on käesolevas kriminaalasjas esitanud V D vastu, eelpool märgitud summa

ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi, taotledes selle välja mõistmist süüdlastelt. V D

on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t tema

suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud selle hüvitamistega

kannatanule.

Kohus asub seisukohale, et kannatanu xxx käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagi kuulub

süüdistatavalt välja mõistmisele. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool

märgitud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi

õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavalt V Dlt tsiviilhagi

väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5.

Asitõendid

KrMS § 313 p 11 kohaselt on kohus süüdimõistvas kohtuotsuses kohustatud võtma seisukoha

ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade

suhtes.

Kohtule on teada, et menetlusosalised on jõudnud kokkuleppele käesolevas kriminaalasjas

olevate asitõendite suhtes võetavate meetmete osas. Kohus nõustub menetlusosalistega selles,

et kohtule kokkuleppes välja toodud meetmed asitõendite osas on asjakohased ja kuuluvad

rahuldamisele taotletud kujul ning need kajastatakse käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/