2-20-5309/91 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-5309

Kohtuasi

X

avaldus

H-ga

ja

Y-ga

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.11.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Simo Soolo

Puudutatud isikud:

H (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen

Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen

Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu; registrikood

77000430), esindaja Triin Taal

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata avaldaja taotlus korraldada määruskaebuse läbivaatamiseks

kohtuistung.

2. Jätta Harju Maakohtu 02.11.2021 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta avaldaja kanda, välja arvatud lastele riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

2-20-5309

4. Rahuldada Q taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata

Q

põhjendatud

ja

vajalike

menetluskulude

suuruseks

määruskaebemenetluses 650 eurot ja mõista see summa X-lt Q kasuks välja.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, laste ema) esitas 08.04.2020 Harju Maakohtule avalduse alaealiste laste H-ga ja

Y-ga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus kaasas puudutatud isikutena menetlusse

Q (laste isa), lapsed ja kohaliku omavalitsuse.

2. 02.11.2021 ärakuulamisel sõlmisid vanemad kompromissi, mille allkirjastasid ja esitasid

kohtule kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kompromissi kohaselt viibivad lapsed alates

06.11.2021 üle nädala kell 12.00 kuni 21.00 ema juures ning alates 13.11.2021 üle nädala kell

12.00 kuni 21.00 isa juures; vanemad jätkavad nõustamisega MTÜ PPP ning võivad kokku

leppida suhtlemiskorra muutmises ja täiendamises.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus kinnitas 02.11.2021 määrusega vanemate kompromissi järgmiselt:

− lapsed H ja Y viibivad üle nädala laupäeval (06.11.2021; 20.11.2021; 04.12.2021 jne)

alates kella 12.00 kuni 21.00-ni ema X juures;

− lapsed H ja Y viibivad üle nädala laupäeval (13.11.2021; 27.11.2021, 11.12.2021 jne)

alates kella 12.00 kuni 21.00-ni isa Q juures;

− vanemad jätkavad nõustamisega MTÜ PPP W juures;

− vanemad võivad kokku leppida suhtlemiskorra muutmises ja täiendamises. Kokkulepe

on sõlmitud, kui mõlemad vanemad on selles e-kirja teel nõustunud.

Maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda

ja laste esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda.

4. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 ja 6, § 561 lg-le 1 ja

§ 428 lg 1 p-le 4 ning leidis, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks

on seaduslik, kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist

avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja tsiviilasja

menetlus lõpetamisele.

2-20-5309

Määruskaebus

5. Laste ema esitas 04.11.2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

tsiviilasja menetlust jätkata. Kõik menetluskulud palub kaebaja jätta laste isa kanda. Kaebuse

väited on kokkuvõtvalt järgmised.

− Menetluse jätkamine on vajalik, kuna kompromiss on vastuolus laste huvidega.

Kompromiss ei taga mingeid muutusi seniselt väljakujunenus ega laste ja vanemate

suhtluskorra kasvamist, soodustades vanemast võõrandamise jätkumist.

− Avaldaja sõlmis kompromissi raskes emotsionaalses olukorras, tundes end

survestatuna. Ärakuulamisel keskendus kohus liigselt menetluse lõpetamisele.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

sellele vastamiseks.

6.1. Laste isa vaidles kaebusele vastu. Kaebuse etteheited on otsitud ja kontekstist välja rebitud.

Maakohus suunas vanemaid kooskõlas TsMS § 4 lg-ga 4 ja § 561 lg-ga 1 asja kokkuleppel

lahendama ega survestanud avaldajat sobimatult. Vastuolus laste huvidega on hoopis laste ema

üksnes enda huvidest lähtuv käitumine. Olukorras, kus laste ema arutas oma esindajaga kõik

kompromissi tingimused läbi ning soovis neil tingimustel kompromissi sõlmida, ei ole

vanemate poolt allkirjastatud kompromissi kohtu poolt kinnitamine kuidagi väär. Milles seisneb

kompromissi vastuolu laste huvidega, ei ole kaebuses välja toodud. Üksnes see, et kaebajale

kokkulepe enam ei sobi, ei tähenda, et selline kokkulepe oleks vastuolus laste huvidega.

Kompromiss ei sea piiranguid suuremas mahus suhtlemiskorra kokku leppimiseks, vaid pani

paika minimaalse suhtlemiskorra, et oleks võimalik edaspidi suhtlemist suurendada.

6.2. Laste esindaja hinnangul ei anna määruskaebuse väited kohtumääruse tühistamiseks alust.

Kaebaja oleks saanud kompromissist loobuda enne selle kinnitamist.

6.3. Saue vald leidis, et kompromiss on laste huvides ja määruskaebus tuleks jätta rahuldamata.

Kaebus lähtub laste ema huvist, kuid jätab arvestamata laste vajadused. Kohtuistungil olid

pooled nõus, et antud asjaoludel ei ole võimalik teisiti kokku leppida.

7. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

9. Avaldaja soovis määruskaebuse lahendamist istungil ja laste ärakuulamist. TsMS § 667 lg 3

esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea

vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks,

kuna avaldaja on saanud oma seisukohad esitada määruskaebuses ja asi on võimalik lahendada

olemasolevate materjalide põhjal. Uusi tõendeid määruskaebemenetluses esitatud ei ole.

10. Käesoleval juhul on avaldaja ja laste isa sõlminud 02.11.2021 ärakuulamisel

kompromisskokkuleppe ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks. Kompromissi kinnitava

2-20-5309

kohtumääruse tühistamise võib tingida eelkõige see, kui kohus kinnitab kompromissi, mis ei

vasta seaduse nõuetele (TsMS § 430 lg 3) või kui kohus ei täida TsMS § 431 lg-st 1 tulenevat

selgitamiskohustust. TsMS § 431 lg 1 kolmandast lausest tuleneb, et kui menetlusosalist ei

esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise

tagajärgi. Praegusel juhul ei nähtu määruskaebusest ega tsiviilasja materjalidest asjaolusid,

mille tõttu tulnuks kohtul jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Samuti ei

tuvastanud kolleegium menetlusõiguse normide rikkumisi kompromissi kinnitamisel.

Avaldajat esindas menetluses advokaat, kellega arutati kokkuleppe tingimused läbi ning kes

ühes avaldajaga selle oma allkirjaga kinnitas.

11. Ringkonnakohus nõustub laste esindajaga, et kompromissi osapool võib kompromissi

kinnitamise avaldusest loobuda seni, kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat

kohtumäärust (vt ka Riigikohtu 21.03.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12, p 14). Käesoleval

juhul on maakohus kompromissi kinnitanud 02.11.2021 määrusega ja avaldaja on loobunud

kompromissi kinnitamise avaldusest 04.11.2021 määruskaebuses. Asjaolu, et kompromissi

sõlmimise järgselt on avaldaja ümber mõelnud, määruskaebuse rahuldamiseks alust ei anna.

Asja materjalidest nähtuvalt oli avaldaja 02.11.2021 ärakuulamisel kokkuleppe sõlmimisega

nõus ning vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajal puudus kohtul alus arvata, et kompromiss

ei vasta menetlusosaliste tahtele. Järelikult kinnitas maakohus kompromissi vastavalt seadusele

ega rikkunud seda tehes menetlusõigust.

12. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määruskaebuses esitatud etteheiteid maakohtule

seoses ärakuulamise protokolliga. TsMS § 477 lg 8 järgi protokollib kohus hagita menetluses

menetlustoiminguid enda äranägemisel. Kui kohus protokolli koostamist vajalikuks peab, ei

pea protokoll vastama seaduses sätestatud sisunõuetele, sest kohus otsustab ise, mis ulatuses

menetlustoimingut protokollida. Seega ei pidanud kohus ärakuulamise käiku stenografeerima.

Kaebaja poolt viidatud osas ei ole protokollis jäetud asja lahendamise seisukohalt olulist

kajastamata. Sisulisi etteheiteid maakohtu tegevusele hindab ringkonnakohus alljärgnevalt.

13. Määruskaebuses väidab avaldaja, et sõlmis kompromissi seetõttu, et teda ärakuulamisel

selleks järjepidevalt survestati. Avaldaja hinnangul keskendus maakohus liigselt menetluse

lõpetamisele. Tutvunud 02.11.2021 ärakuulamise helisalvestisega, leiab kolleegium, et avaldaja

etteheited on alusetud.

13.1. Maakohus selgitas ärakuulamisel menetluse kokkuleppel lõpetamise eeliseid ja seda, et

kohtulahend ei tarvitse vanematevahelisi erimeelsuseid ammendavalt lahendada, mh ei

muudaks see vanemate erinevaid nägemusi kasvatusmeetoditest ega oleks enne täiendava

(lepitus)menetluse läbimist sundtäidetav. TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi peab kohus kogu

menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendataks kompromissiga või muul viisil

poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. TsMS § 561 lg 1 esimesest lausest

tulenevalt peab kohus last puudutavas menetluses igas menetlusstaadiumis püüdma suunata

asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama, mida maakohus ongi teinud. Ehkki kohus ei tohi

avaldada menetlusosalistele survet kompromissi sõlmimiseks, ei tähenda see, et kohus ei võiks

juhtida menetlusosaliste tähelepanu võimalikele tagajärgedele, kui kompromissi ei sõlmita.

13.2. Maakohus lähtus õigesti sellest, et vanemate lahuselu korral on perekonnaõiguses

põhiprintsiibiks vanemate kokkulepe. Perekonnaseaduse § 143 lg 2¹ esimese lause järgi lepivad

vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. 02.11.2021

ärakuulamisel on avaldaja ka ise pidanud kompromissile jõudmist mõistlikuks ja võimalikuks,

kohus aga suunanud osapooli leidma selleks vajalikku ühisosa. Kokkuleppe saavutamisel on

2-20-5309

tõenäosus, et vanemad on lahendusega rahul ja täidavad kohtulahendit vabatahtlikult suurem

kui siis, kui asjas teeb menetlust lõpetava lahendi kohus.

14. Avaldaja leiab kaebuses, et kohus ei oleks vaatamata vanemate sellekohasele soovile

tohtinud kompromissi kinnitada, kuna see ei vasta laste huvidele. Kolleegium sellega ei nõustu.

Vanematevahelisele üksmeelele jõudmine on üldjuhul alati laste huvides ning nõustamises

osalemisega konflikti lahendamine koormab lapsi vähem kui kohtumenetlus laste esindaja ja

valla- või linnavalitsuse esindaja osalemisel. Vastuolu laste huvide ja maakohtu kinnitatud

kokkuleppega ei ole tuvastanud ei lapsele määratud esindaja ega ka kohalik omavalitsus.

Määruskaebuses esitatud väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust teistsuguseks järelduseks.

Kompromiss võimaldab hetkel eraldi vanemate juures elavatel lastel olla koos kummagi

vanema juures, mis on antud olukorras kahtlemata laste huvides.

15. Määruskaebuses esitas avaldaja vastuväite maakohtu tegevusele ärakuulamisel osapooli

kokkuleppele suunates. TsMS § 333 lg 2 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita vastuväidet

hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses

kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei

saa ta vastuväidet hiljem esitada. Arvestades, et vastuväite eesmärk on juhtida asja menetleva

kohtukoosseisu tähelepanu menetlusõiguse rikkumisele võimalikult aegsasti ning võimaldada

kohtul seeläbi menetluses tehtud vead ise parandada, puudub vajadus vastuväite eraldi

lahendamiseks. Kaebaja on tuginenud maakohtu väidetavatele rikkumistele määruskaebuses ja

ringkonnakohus on neid eespool hinnanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna kohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 alusel avaldaja (määruskaebuse esitaja) kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kulud rahaliselt

kindlaks määrata üksnes määruskaebemenetlust puudutavas osas. Laste esindaja tasutaotluse

lahendab kohus eraldi määrusega.

18. Laste isa esitas 07.02.2022 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, paludes hüvitada

määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 810 eurot (käibemaksuga).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on laste isa lepinguline esindaja osutanud laste isale

määruskaebemenetluses õigusabi 4,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga).

18.1. Ringkonnakohtu hinnangul olid kõik laste isa esindaja poolt määruskaebemenetluses

teostatud toimingud vajalikud ja põhjendatud, kuid neile kulunud ajakulu saab põhjendatuks

pidada osaliselt. Arvestades määruskaebemenetluse olemust ja mahtu ning toimingute sisu,

peab kolleegium esindaja põhjendatud ajakuluks määruskaebemenetluses kokku 4 h ja 20 min

järgmiselt: määruskaebusega tutvumine, nõupidamised kliendiga, kaebuse analüüs ja vastuse

koostamine – 3 h ja 45 min; teiste menetlusosaliste seisukohtade ja kohtu kirjadega tutvumine

– 20 min; menetluskulude nimekirja koostamine – 15 min.

18.2. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka

esindaja tunnitasu põhjendatust. Kolleegiumi hinnangul saab asja vähest õiguslikku keerukust

2-20-5309

ja esindaja kvalifikatsiooni arvesse võttes pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes maksimaalseks

põhjendatud tunnitasu määraks 150 eurot (käibemaksuga).

19. Laste isa kinnitas, et ei saa tagasi õigusabiteenuselt tasutud käibemaksu. Seega rahuldab

ringkonnakohus laste taotluse määruskaebemenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks

osaliselt ja mõistab laste emalt laste isa kasuks välja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud

summas 650 eurot (= 4 1/3 h × 150). Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt

laste isa taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

20. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm