2-19-7932/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.02.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-7932

Tsiviilasi

N. S. hagi AS POSTIMEES GRUPP vastu

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

11 200 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N. S. (isikukood xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus

Arvisto, e-post margus.arvisto@arvistopartners.ee

Kostja: AS Postimees Grupp (registrikood 10472757)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul

Keres, e-post menetlus@levinlaw.ee

Asja läbivaatamine

Istungid 08.09.2021 ja 05.11.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud N. S.i kanda.

3. Välja mõista N. S.ilt AS Postimees Grupp kasuks menetluskulud 6 366 eurot.

4. Käesoleva

otsuse

jõustumisest

kuni

täitmiseni

tuleb

N. S.il

tasuda

AS-le Postimees Grupp hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6 366 eurot)

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas kohtule nõuded, mida kohus menetleb 05.11.2021 eelistungi järgse seisuga

järgmiselt (vt istungi protokoll ja selle lisa – kd II, tlk 1-4).

1.1. Kohustada kostjat avaldama ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks viie (5) päeva

jooksul otsuse jõustumisest ajalehe Postimees paberväljaandes esikülje ülemises servas

suurusega 10 x 5,5 cm ja viitega teemale „RAHAPESU EESTI JÄLG“ alljärgnev tekst:

„Postimees avaldas 14.03.2019 ebaõige faktiväite: „Aastate eest on hämarat raha saanud

omaaegne elamislubade skandaali ninamees N. S. ja tema esindatud firmad.“ See väide

on vale ja ajaleht Postimees lükkab selle käesolevaga ümber“

1.2. Kohustada kostjat avaldama ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks viie (5) päeva

jooksul otsuse jõustumisest ajalehe Postimees paberväljaandes lk-l 8-9 majanduse

erirubriigis ilma ajalehe Postimees või kolmanda isiku kommentaarideta samasuguse

fondi ja kirja suurusega, kui oli trükitud 14.03.2019. a avaldatud artikkel „Leke paljastab

elamislubade äri telgitaguseid“, alljärgnev tekst: „14.03.2019. a ajalehe Postimees

Majanduse erirubriigis lk-l 8-9 ilmus artikkel pealkirjaga „Leke paljastab elamislubade

äri telgitaguseid“, milles ajaleht Postimees avaldas N. S.i kohta järgnevad ebaõiged

faktiväited:

- N. S. on vahendanud Vene jõukatele Eesti elamislubasid.

- S. või S. ja R. „kontori“ vahendusel on olnud võimalik saada elamislube.

- N. S. on muretsenud oma ettevõtete kaudu Vene rikastele Eesti elamislube.

- Enamikul S. ja R. „kontorist“ elamisloa saanutel puudus majandustegevus.

Nimetatud väited on valed ja ajaleht Postimees lükkab need käesolevaga ümber.“

1.3. Kohustada kostjat eemaldama ajalehe Postimees veebiportaalidest postimees.ee,

news.postimees.ee ja rus.postimees.ee 14.03.2019. a ilmunud algne eestikeelne artikkel

„Troika andmeleke paljastab N. S.i elamislubade äri telgitaguseid“ ja selle vene- ja

ingliskeelsed versioonid vastavalt «Утечка данных в «Тройке» показывает закулисье

торговли H. C. видами на жительство» ja „Leak sheds light on residence permit

business“

1.4. Juhul, kui kohus ei rahulda p 3 toodud hageja nõudeid, siis kohustada kostjat avaldama

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks viie (5) päeva jooksul otsuse jõustumisest

ajalehe Postimees veebiportaalides postimees.ee artikli „Troika andmeleke paljastab N.

S.i elamislubade äri telgitaguseid“, news.postimees.ee artikli „Leak sheds light on

residence permit business“ ja rus.postimees.ee artikli «Утечка данных в «Тройке»

показывает закулисье торговли H. C. видами на жительство» juures alljärgnev tekst:

veebiportaalis postimees.ee eesti keeles:

„14.03.2019. a ajalehe Postimees veebiportaalis postimees.ee ilmus artikkel pealkirjaga

„Troika andmeleke paljastab N. S.i elamislubade äri telgitaguseid“, milles ajaleht

Postimees avaldas N. S.i kohta järgnevad ebaõiged faktiväited:

- N. S. on vahendanud Vene jõukatele Eesti elamislubasid.

- N. S. on muretsenud oma ettevõtete kaudu Vene uusrikastele Eesti elamislube.

- S. ja R. „kontori“ vahendusel saadi elamislube.

- Enamikul S. ja R. „kontorist“ elamisloa saanutel puudus majandustegevus.

veebiportaalis news.postimees.ee inglise keeles:

„On March 14, 2019 the web portal news.postimees.ee of newspaper Postimees published

an article „Leak sheds light on residence permit business“ which contained the following

incorrect statements of fact:

- N. S. had mediated Estonian residence permits to wealthy Russian citizens.

- Residence permits were acquired through S. and R. „office“.“

ja veebiportaalis rus.postimees.ee vene keeles:

„14.03.2019 в интернет-портале газеты «Постимеэс» (Postimees) rus.postimees.ee

была опубликована статья под заголовком «Утечка данных в «Тройке» показывает

закулисье торговли H. C. видами на жительство» содержавшая следующие ложные

утверждения:

- Н. С. выступал посредником в получении российскими олигархами видов на

жительство в Эстонии.

- Было возможно получить виды на жительство через „контору“ С. и Р..

- Большая часть людей, получивших виды на жительство через контору С. и Р.,

реальной экономической деятельности не вела.

- Но в 2012 году Департамент полиции и погранохраны аннулировал все виды на

жительство, полученные через контору С. и Р.. Виды на жительство были

предназначены для ведения коммерческой деятельности, но весной 2012 года

полиция пришла к выводу, что активной экономической деятельности у фирм нет.

Вышеприведенные утверждения являются ложными утверждениями и газета

«Постимеэс» (Postimees) опровергает эти ложные утверждения.“

1.5. Kohustada kostjat tema enda kulul kahju jätkuva tekkimise ärahoidmiseks tegema

vajalikke toiminguid, s.o esitama taotlusi teistele meediaväljaannetele või kolmandatele

isikutele, kes seda artiklit on avaldanud või refereerinud, artikli eemaldamiseks või

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.

1.6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

1.7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kohtueelses menetluses kantud

õigusabikulu (varaline kahju) summas 4 200 eurot (sh käibemaks).

1.8. Mõista hageja menetluskulud välja kostjalt ja jätta kostja menetluskulud tema enda

kanda.

2. Hagi kohaselt ilmus 14.03.2019 ajalehe Postimees paberväljaandes lk 8-9 artikkel „Leke

paljastab elamislubade äri telgitaguseid“. Tegemist oli mahuka artikliga, mis kattis lk 8-9

määravas osas. Artikli keskel oli N. S.i suuremõõtmeline foto, mille all kiri

„Elamislubade skandaali peategelane ja endine IRL-i poliitik N. S. ütles, et ei mäleta,

mille eest tundmatu offshore-ettevõte aastaid tagasi talle võlgu oli.“. Samuti oli artikli

kõrval, suunaga alt üles suurte tähtedega kiri „RAHAPESUSKANDAAL“.

3. Artiklit tutvustati sama päeva Postimehe paberväljaande esikülje ülemises servas punaste

suurte tähtedega tekstiga „RAHAPESU EESTI JÄLG“ ja selle all väikeste tähtedega

tekstiga „Aastate eest on hämarat raha saanud omaaegne elamislubade skandaali

ninamees N. S. ja tema esindatud firmad“ ja N. S.i fotoga.

4. Artikli illustreerimiseks oli esitatud ka foto laenulepingu fragmendist, kus on äratuntavalt

näha N. S.i nime juures tema allkiri.

5. Sama artikkel ilmus 14.03.2019 ka ajalehe Postimees veebiväljaannetes eesti, inglise ja

vene keeles.

6. Kõnealuses

artiklis

on

esitatud

nii

ebaõigeid

faktiväiteid

kui

ebakohaseid

väärtushinnanguid, teotades sellega hageja au ja kahjustades tema mainet, samuti on

rikutud isikuandmete kaitse seadust ja sellega tekitatud hagejale kahju.

7. Artiklis on esitatud ebaõiged faktiväited ja au teotavad väärtushinnangud (kohus

analüüsib hageja väiteid ükshaaval otsuse põhjendavas osas ja siinkohal pikemalt

hagejaväiteid ei käsitle).

8. Lisaks ebaõigetele väidetele on ebakohaseks väärtushinnanguks üleüldine artikli kontekst

ja

kujundus

(eriti

pealkirjad

nii

esilehel

kui

artikli

enda

pealkiri,

sõna

RAHAPESUSKANDAAL artikli kõrval), millesse on tõstetud mõned iseenesest tõele

vastavad faktiväited (kuigi asjassepuutumatud ja ebakohased) ja millest tuleneb kogu

artiklit läbiv väärtushinnang, et hageja justkui tegeles rahapesuga või osales rahapesus

või oli sellega kuidagi seotud vms ehk faktid on meelevaldselt ja piisava kontrollita

sellesse konteksti asetatud. Samuti jätab artikkel mulje, et tegemist oli suurte

rahasummadega, kuigi tegelikult saab siduda hagejat üksnes summaga, mille kohta on

mainitud ebatäpselt „ligi 9500 eurot“.

9. Täiendavalt tugineb hageja isikuõiguste rikkumisele VÕS § 1046 lg 1 loeb au teotamise

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamisega õigusvastaseks. Kehtiva isikuandmete

kaitse seaduse § 4 ütleb, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda

ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja

see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi

ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Artiklis on hageja isik ja teda kujutavad fotod

kogu teemasse toodud põhjendamatult ja kunstlikult. Hageja kujutamine antud artikliga

seoses ei anna mingit panust üldist huvi pakkuvasse debatti ega anna edasi avaldatud

materjali sisu.

10. Hagejat ei saa käesoleval hetkel pidada avaliku elu tegelaseks. Hageja on ühiskondlikult

mitteaktiivne kodanik ja mistahes avalikust elust eemal olnud käesolevaks hetkeks juba 8

aastat. Seega ei saa lugejatel olla mõistlikult tavapärasest suuremat huvi hageja isiku ega

tegevuse vastu ja hageja ei pea taluma suuremat avalikkuse tähelepanu, kui mistahes

juhuslik inimene tänavalt.

11. Artikkel ei ole ka tegelikult hagejast ega tema tegevustest, vaid on teatud ettevõtete

tehingutest. Hageja ei ole seega loo peategelane ja artikkel ei ole tegelikult hagejast.

Artikli sisu ja eesmärk ei ole tegelikult kajastada neid kolme episoodi (tehingut), mis on

hagejaga seostatavad, vaid seda, et need konkreetsed äriühingud on Eestis mingeid

tehinguid teinud.

12. Kui vaadata lisaks, kui suures mahus on artiklites hagejaga seostatavate tehingutega

tegeletud, siis jõuab järeldusele, et teda ja tema kujutist on artiklis ebaproportsionaalselt

suurelt eksponeeritud. Lisaks on täiesti ebavajalikult näidatud hageja omakäeliselt

kirjutatud täissuuruses allkirja dokumendil. Sellega luuakse võimalus hageja identiteedi

varguseks ja kasutamiseks, kusjuures hageja suhtes on varasemalt proovitud seda teha.

Kõik eeltoodu on isikuandmete kaitse seaduse rikkumine. Isikuandmete avalikustamine ei

tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi (isikuandmete kaitse seaduse § 4).

13. Täielikult on jäetud arvestamata ja kaalumata võimalikud tagajärjed, mis Hagejale tema

nime ja usaldusväärsuse rahapesuskandaali kontekstis eksponeerimisega kaasneda

võivad, kuigi neid tagajärgi oleks tulnud kaaluda. Arvestades, et rahapesu on temaatika,

mille suhtes ühiskonnas ja eriti panganduses esineb teravdatud huvi, peab ajakirjandus

olema ettevaatlik, kui kellegi isikut selle temaatikaga seob. Peab näiteks arvestama, et

sellise seostamise ja vastava materjali avaldamisega võivad isiku mainele kaasneda

negatiivsed tagajärjed ja sellel omakorda võivad olla reaalsed ja pöördumatud negatiivsed

majanduslikud tagajärjed isiku majandus- ja kutsetegevuses aga ka privaatsfääris. Näiteks

võib isik sattuda panga kliendina teravdatud tähelepanu alla, samuti võidakse keelduda

isikuga või temaga seotud äriühinguga ärisuhte loomisest või jätkamisest, kuna

ajakirjanduses on sensatsioonijanu eesmärgi ajel avaldatud justkui tal oleks seoseid

rahapesuga ja justkui ta oleks tegelenud ebaseadusliku tegevusega jne, tekitades Hagejale

ja temaga seotud isikutele mainekahju ja vähendades sellega tema usaldusväärsust nii

olemasolevate kui tulevaste koostööpartnerite, sh krediidiasutuste silmis.

KOSTJA VASTUS HAGILE

14. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

15. Hageja nõue, millega ta palub kostjal avaldada, et „N. S. ei ole osalenud tegevuses, mida

saab nimetada „elamislubade skandaaliks“ või „elamislubade äriks“, vaid on osutanud

temaga seotud äriühingute kaudu seaduslikku õigusteenust“, tuleb jätta rahuldamata

16. Kostja on seisukohal, et konkreetne nõue sisaldab tegelikult kolme järgmise selgelt

eristatava väite ümberlükkamisele suunatud nõudeid: hageja on osalenud tegevuses, mida

saab nimetada „elamislubade skandaaliks“; hageja on osalenud tegevuses, mida saab

nimetada „elamislubade äriks“; hageja ei ole osutanud temaga seotud äriühingute kaudu

seaduslikku õigusteenust.

17. Väide, et hageja oli osaline elamislubade skandaalis, on tõene. Nn elamislubade skandaal

oli Eesti poliitiline skandaal, kuhu sattusid 2011. aastal Isamaa ja Res Publica Liidu

(IRL) liikmed hageja ja I. R.. 30.11.2011 avaldas Eesti Rahvusringhäälingu portaal artikli

„Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube, milles on

üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas hageja nõustas Advisory Partners OÜ kaudu jõukaid

Vene kodanikke Eesti elamisloa saamisel. Artikkel põhines „Pealtnägija“ telesaate

ajakirjanike poolt välja selgitatud asjaoludel. Seejärel tegid 79 IRL-i liiget erakonna

eestseisusele pöördumise, milles nõudsid Eesti elamislubade müümise skandaali tõttu

majandusminister J. P.i ja siseminister K.-M. V.i tagasiastumist. Seega väitsid kostja

ajakirjanikud õigesti, et minevikus on aset leidnud nn elamislubade skandaal, milles

hageja oli üks osalistest.

18. Väide, et hageja tegeles elamislubade äriga, on tõene. Hageja ei ole vaidlustanud, et

abistas jõukaid Vene kodanikke enda 100% kontrolli all olnud äriühingu Advisory

Partners OÜ kaudu Eesti elamislubade taotlemisel ning võttis selle eest raha. Sisuliselt

vahendas hageja Advisory Partners OÜ kaudu elamislube jõukatele Vene kodanikele.

Asjaolu, et elamislubade taotlemisega seotud asjaajamise ja õigusnõustamisega tegeles

hageja vahetult ise, tuvastas Riigikogu uurimiskomisjon. Hageja suhtles Politsei- ja

Piirivalveametiga menetluses olevate elamislubade taotluste osas, samuti tõi hageja

menetlejate kätte välismaalaste allkirjastatud täiendavaid dokumente ja tõendeid. Selline

elamislubade

hankimine

ja

seonduv

nõustamine

oli

hageja

äriühingu

Advisory Partners OÜ majandustegevuseks. Seega väitsid kostja ajakirjanikud õigesti, et

hageja on tegelenud elamislubade äriga.

19. Ühtlasi tuleb märkida, et terminite „elamislubade skandaal“ ja „elamislubade äri“

käibesse tulek on vahetult seotud asjaoluga, et sellist nõustamistegevust pakkus hageja

ajal, mil ta kuulus IRL-i, mis esitles end avalikkuse ees rahvuskonservatiivsete väärtuste

eest seisjana. Hageja oli ja on jätkuvalt sellest tulenevalt avaliku elu tegelane. Nende

terminite tauniv konnotatsioon on seotud just nimelt tema majandustegevuse vähemalt

näiva vastuoluga konservatiivsete maailmavaateliste seisukohtade esindamisel, mitte

hageja tegevuse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse kui sellisega.

20. Väidet, et hageja ei ole osutanud temaga seotud äriühingute kaudu seaduslikku

õigusteenust, ei ole kostja avaldanud. Hageja saab ka kõikide eelduste täidetuse korral

nõuda üksnes artiklis avaldatud faktiväidete ümberlükkamist, mitte mingite täiendavate

uute hagejale meelepäraste väidete avaldamist.

21. Hageja nõue, et kostja avaldaks, et „N. S. ega tema esindatud äriühingud ei ole saanud

hämarat raha“, tuleb jätta rahuldamata. Väide, et N. S. on saanud hämarat raha, on

väärtushinnang. Väide, et saadud raha on hämar, ei ole kontrollitav, selle tõesus või

väärus ei ole kohtumenetluses tõendatav. Seetõttu ei ole võimalik selle väite

ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda. Antud juhul on tegemist ka põhjendatud

väärtushinnanguga, millel kostja peatub hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudele

vastates.

22. Hageja nõue, et kostja avaldaks, et „N. S. ei ole muretsenud oma ettevõtete kaudu Vene

rikastele Eesti elamislube, vaid elamislube on väljastanud Eesti Vabariigi pädevad

ametkonnad“, tuleb jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et konkreetne nõue sisaldab

tegelikult kahe järgmise selgelt eristatava väite ümberlükkamisele suunatud nõudeid:

hageja on muretsenud oma ettevõtete kaudu Vene rikastele Eesti elamislube; elamislube

ei ole väljastanud Eesti Vabariigi pädevad ametkonnad. Väide, et hageja on

nõustamisteenusena muretsenud oma ettevõtete kaudu Vene rikastele Eesti elamislube,

on tõene. See väide on tõene põhjustel, mis on esile toodud ülal p-s 14 ning kostja ei pea

vajalikuks neid asjaolusid siin üle korrata.

23. Hageja nõue, et kostja avaldaks, et „Ei ole eksisteerinud N. S. ja I. R. „kontorit“, kust oli

võimalik saada elamislubasid“, tuleb jätta rahuldamata. Väide, et eksisteeris hageja ja I.

R. „kontor“, kust saadi elamislubasid, on tõene Hageja ja I. R. „kontori“ all on kostja

ajakirjanik silmas pidanud OÜ Centennial Investments omandis olnud Kooli 1/3, Tallinn

kortereid 1 ja 14 ning I. R. ja hageja äriühinguid OÜ Integer Invest ja Advisory Partners

OÜ, millele kuulus kokku 2/3 OÜ-st Centennial Investments. Advisory Partners OÜ

pakkus nn company house teenust ehk äriühingu registreerimist Kooli 1/3, Tallinn

aadressile ning nõustas jõukaid Vene kodanikke elamislubade saamisel, kusjuures nende

huvides asutatud ühinguid registreeriti samale Kooli 1/3, Tallinn aadressile. Kinnistu ja

ühingute kogumi kirjeldamisel „kontorina“, rõhutades ülekantud tähendust jutumärkide

abil, ei ole ajakirjanik toiminud õigusvastaselt, sest EIK praktika järgi tuleb austada

ajakirjaniku õigust kasutada teatud piirides liialdusi ja kirjutada provotseerivalt (vt

Mamère v. Prantsusmaa, 12697/03), seda iseäranis juhul, kui tegemist on avaliku elu

tegelasega ja teemakäsitlus puudutab poliitilist sfääri.

24. Hageja nõue, et kostja avaldaks, et „Tõele ei vasta väide, et enamikul N. S. ja I. R.

„kontorist“ elamisloa saanutel reaalne majandustegevus puudus“, tuleb jätta rahuldamata.

25. Väide, et enamikul hageja ja I. R. „kontorist“ elamisloa saanutel reaalne majandustegevus

puudus, ei käi hageja kohta. VÕS § 1047 lg 4 võimaldab nõuda üksnes selliste väidete

ümberlükkamist, mis käivad hageja kohta. Väide, et enamikul hageja ja I. R. „kontorist“

elamisloa saanutel reaalne majandustegevus puudus, käib nende isikute kohta, kes hageja

ja I. R. „kontori“ kaudu elamisloa said, mitte hageja kohta.

26. Hageja nõue, et kostja avaldaks, et „Tõele ei vasta väide, et Politsei- ja Piirivalveamet

annulleeris 2012 kõik elamisload, mis saadi N. S. ja I. R. „kontori“ kaudu ja et 2012

kevadel jõudis politsei järeldusele, et aktiivne majandustegevus äriühingutel puudub“,

tuleb jätta rahuldamata. Kostjale jääb ebaselgeks, kus on kostja hageja arvates väitnud, et

Politsei- ja Piirivalveamet annulleeris 2012 kõik elamisload, mis hageja ja I. R. „kontori“

kaudu saadi, ja et 2012 kevadel jõudis politsei järeldusele, et aktiivne majandustegevus

äriühingutel puudub. Hageja väidab, et need väited avaldati ajalehe „Postimees“

ingliskeelses ja venekeelses veebiväljaandes, kuid kostjal ei õnnestu tuvastada, et kostja

oleks need väited avaldanud ning hageja ei ole ka täpsemalt esile toonud, mis kujul on

kostja need väited väidetavalt avaldanud.

27. Kostja on artikli ingliskeelses versioonis (hagiavalduse lisa 3) avaldanud järgnevat: „The

Artyakovs are citizens of Russia living in Moscow. Through S., they also secured

residence permits in Estonia at the time. The Estonian Police and Border Guard Board

(PPA) revoked the residence permits acquired through S. and R. “office” in 2012. While

the permits were issued for enterprise, the authorities found the company had no real

business activity in the spring of 2012.“ Siinkohal käsitleb kostja ajakirjanik selgelt

üksnes A. välja antud elamislube ja A. ettevõtet. Viimases lauses on mainitud

majandustegevuseta äriühingut ainsuses (the company had no real business activity),

mitte majandustegevuseta äriühinguid mitmuses.

28. Kostja märgib, et hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on vastuoluline, sest

ühest küljest nõuab hageja, et kostja avaldaks, et mingit elamislube vahendavat „kontorit“

ei eksisteerinudki, teisest küljest aga nõuab, et kostja lükkaks ümber, et „kontori“ kaudu

saadud elamisload tühistati ja et „kontori“ kaudu elamisloa saanutel majandustegevus

puudus. Hageja ei saa üheaegselt tugineda „kontori“ puudumisele ja „kontori“

eksisteerimisele. Ka ei oleks hagiavalduse taotlused ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõude osas kohtuotsuse resolutsiooniks ümbervormistatuna sundtäidetavad. Hageja

palub: „Kohustada Kostjat avaldama hagiavalduses välja toodud ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks ajalehe Postimees paberväljaandes ja AS Postimees Grupp

veebiportaalides www.postimees.ee, https://rus.postimees.ee ja https://news.postimees.ee/

samades asukohtades ja sama trükipinna suuruses ning samalaadselt kujundatuna sellega,

kus ebaõiged faktiväited avaldati…“. Kohtutäituril ei ole võimalik hinnata, kas

faktiväited on ümber lükatud samades asukohtades, sama trükipinna suuruses ja

samalaadselt kujundatuna.

29. Kuna hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue tuleb jätta rahuldamata, ei ole

alust ka hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks VÕS § 1047 lg 1

alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4.

30. Kuna hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise

nõuded tuleb jätta rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka VÕS § 1055 lg 1 alusel

esitatud nõuded õiguste rikkumise lõpetamiseks ja nendest hoidumiseks.

31. Kuna hagi tuleb ebaõigete andmete ümberlükkamise, õiguste rikkumise lõpetamise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes jätta rahuldamata, ei ole alust ka hageja

kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmiseks kostjalt. Ühtlasi on kostja seisukohal, et

isegi kui mõni hageja teistest nõuetest kuuluks rahuldamisele, ei võimalda deliktiõigus

nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel on võimalik

nõuda hüvitist isikliku õiguse rikkumise kui konkreetse õigushüve kahjustamise eest.

Deliktiõigus ei kaitse vara kui sellist. Samuti on kostja seisukohal, et isegi kui mõni

hageja teistest nõuetest kuuluks rahuldamisele, ei ole hageja hagiavalduse lisast 14

nähtuva arvega tõendanud, et õigusabikulud olid VÕS § 128 lg 3 mõttes mõistlikud.

Esitatud on üks arve summas 4 200 eurot, millel ei ole esile toodud igale toimingule

kulunud aega. Sellise arve alusel ei ole võimalik kulude mõistlikkuses veenduda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

32. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

33. Kohus analüüsib esmalt hageja nõudeid avaldatu ümberlükkamiseks, artiklite

eemaldamiseks, sellega seonduva mittevaralise kahju hüvitamiseks (I), seejärel nõuet

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses isikuandmete kaitse nõuete rikkumisega (II) ja

viimasena varalise kahju hüvitamise nõuet (III).

I

34. Hageja nõuded on suunatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele ja kostjalt

mittevaralise kahju hüvitise saamisele. Nimetatud nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele

VÕS § 1043VÕS § 1045 lg 1 p 4, 7 ja 8, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg 4 alusel.

Andmete avaldamine, kostja avaldajana

35. Nõude esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid. Avaldamise all

mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule.

Avaldatut tuleb võtta sellisena, nagu see on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama,

mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise

silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Ümberlükatavad on ka

kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub

(mõistlikult võttes) teatav faktiväide (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12).

36. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas hagi aluseks olevad andmed. Seega on kohus

tuvastanud omaksvõtu alusel, et kostja on avaldanud hageja kohta andmeid ning teinud

need teatavaks kolmandatele isikutele.

Faktiväidete õigsus/ebaõigsus ja väärtushinnangute kohasus/ebakohasus

37. Isiku au teotavad on faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse

suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku

“väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (RKTKo 3-2-1-83-10, p 12). Väärtushinnangu

korral peab kohus hindama, kas hinnang oli kohane või ebakohane. Kohus analüüsib

alljärgnevalt iga väidet ja annab sellele hinnangu. Kohus grupeerib väited teemade kaupa,

sest osad väited on kattuvad ja ei ole otstarbekas neid eraldiseisvalt hinnata, kohtu

järeldusi korrates.

14.03.2019

ajalehe

„Postimees“

esilehel

avaldatud

uudist

kokkuvõttev

kirjeldus

„RAHAPESU EESTI JÄLG“

38. Kohus tuvastas tõendina esitatud ajalehe Postimees esikaane koopia alusel (kd I, tlk 13),

et ajaleht Postimees avaldas 14.03.2019 lehe esikaanel pealkirja all „RAHAPESU EESTI

JÄLG“ teksti: “Aastate eest on hämarat raha saanud omaaegne elamislubade skandaali

ninamees N. S. ja tema esindatud firmad.“ Kuivõrd hageja on vaidlustanud kogu fraasi,

tuleb kohtul anda hinnang kõigile selle osadele: toimus elamislubade skandaal (i); selle

ninamees oli hageja (ii); hageja ja tema esindatud firmad on saanud raha (iii); hageja ja

tema esindatud firmade saadud raha on „hämar“ (iv). Esikaanel avaldatud uudisnupuke

on samas lehes ilmunud artikli (kd I, tlk 12) nii-öelda reklaamlause, mistõttu analüüsib

kohus seda artiklis avaldatu kontekstis.

39. Väide: toimus elamislubade skandaal (i). Kohus leiab, et elamislubade skandaali

toimumine on faktiväide. Nn „elamislubade skandaal“ oli Eesti poliitiline skandaal, kuhu

sattusid 2011. aastal Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmed hageja ja I. R..

30.11.2011 avaldas Eesti Rahvusringhäälingu portaal artikli „Eesti isamaalised poliitikud

hangivad Vene miljonäridele elamislube“ (kd I, tlk 110-115), milles on üksikasjalikult

kirjeldatud, kuidas hageja nõustas Advisory Partners OÜ kaudu jõukaid Vene kodanikke

Eesti elamisloa saamisel. Artikkel põhines „Pealtnägija“ telesaate ajakirjanike poolt välja

selgitatud asjaoludel. Seejärel tegid 79 IRL-i liiget erakonna eestseisusele pöördumise,

milles nõudsid Eesti elamislubade müümise skandaali tõttu majandusminister J. P.i ja

siseminister K.-M. V.i tagasiastumist (kd I, tlk116-117). Ajakirjanduses avaldatu alusel

algatas uurimise KAPO ning ka Riigikogu õiguskomisjon, mida tõendavad hageja enda

esitatud vastavad tõendid (Riigikogu uurimiskomisjoni lõpparuanne kd I, tlk 59-78 ja

KAPO pressiteade kd I, tlk 79-80). Väide sellise skandaali toimumise kohta on seega

tõendatud ja tõene.

40. Väide: skandaali ninamees oli hageja (ii). Kohus on seisukohal, et väide, mille kohaselt

elamislubade skandaali ninamees oli hageja on faktiväide. Ninamees tähendab juhtfiguuri

ja väide on kontrollitav – kas hagejal oli skandaalis juhtiv roll. Asjas esitatud tõenditest

nähtuvalt on elamislubade afääri juhtfiguurideks olnud I. R., S. K. ning N. S.. See nähtub

nii Riigikogu uurimiskomisjoni lõpparuandest (kd I, tlk 59-78) kui 2011.a avaldatud

artiklitest (kd I, tlk 110-115). Hageja on ka ise möönnud, et osutas endale kuuluva

äriühingu kaudu elamislubade saamise nõustamise teenust. Seega on väide õige.

41. Hageja leiab, et tema nimetamine elamislubade skandaali ninameheks on esitatud

eesmärgiga näidata hagejat negatiivses seoses, nagu oleks tegemist eelduslikult

kuritegeliku isiku, keda justkui oleks varem kriminaalkorras karistatud, uute

valgustkartvate tegevustega. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kostja ei ole nimetanud

hagejat artiklis kurjategijaks ega jätnud mõistlikule kolmandale isikule ka sellist muljet

(nagu seda püüab näidata hageja). See on hageja subjektiivne tõlgendus. Mõiste

„ninamees“ tähendab juhtfiguuri ja sellel ei ole iseenesest halvustavat tähendust (vrdl nt

võidukaks osutunud jalgpalliklubi ninamees, maailmakuulsa ansambli ninamees jms –

millel on pigem positiivne alatoon). Sellise mõiste kasutamine on kohtu hinnangul

ajakirjanduslikus kontekstis antud artiklis kohane.

42. Väide: hageja ja tema esindatud firmad on saanud raha (iii). Kohus leiab et väide, mille

kohaselt hageja ja tema esindatud firmad on saanud nn skandaali raames käsitletud

tegevuste käigus raha, on faktiväide, kuna see on kontrollitav. Hageja ise möönab, et

osutas Vene jõukatele tasulist nõustamis- ja abistamisteenust, mille eesmärgiks oli Eesti

elamislubade saamine. Ta möönab enda puutumust lubade saamisel konsultatsioone

andnud äriühinguga (kd I, tlk 3 pöördel, all) ja märgib enda hagi lisana esitatud

pöördumises

ajakirjandusväljaande

poole:

„elamisload,

mis

väljastati

hageja

puutumusega äriühingute osutatud õigusteenuse tulemusena“ (kd I, tlk 24 pöördel).

Hageja ei ole eitanud, et teenus oli tasuline. Seega on ta ka ise möönnud, et tema

äriühingud ja selle kaudu ka tema on saanud teenuse osutamisel raha. Riigikogu

uurimisraportist (kd I, tlk 66 pöördel) nähtub, et hageja äriühing teenis nõustamisteenuse

ja sellega seonduvate teenuste osutamisega pisut enam kui aastaga (jaanuar 2011 – märts

2012) müügitulu ligikaudu 500 000 eurot. Seega on väide tõene.

43. Väide: hageja ja tema esindatud firmade saadud raha on hämar (iv). Väide, et raha oli

hämar, on väärtushinnang. See on hinnang, mis ei ole otseselt kontrollitav. Seetõttu ei ole

võimalik selle väite ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda. Kontrollitavad on

selle väärtushinnangu esitamise aluseks olevad asjaolud ehk kohus saab tuvastada, kas oli

kohane kasutada sellist väljendit ehk kas tegu oli põhjendatud väärtushinnanguga. Hageja

leiab, et mõistet hämar raha kasutatakse illegaalse päritoluga raha kontekstis viidates

kuritegeliku päritoluga rahale ehk rahale, mis võib olla saadud kriminaalse (kuritegeliku)

tegevuse tulemusena. Rahapesu kontekstis tähendab see raha, mille algallikas või päritolu

on teadmata või kuritegelik. Kostja arvates on hämar raha selline raha, mis ei ole

automaatselt must või kriminaalne raha, vaid mille osas esinevad tõendid, mis tekitavad

vastava kahtluse. Kostja on sellise väite kasutamist põhjendanud asjaoluga, et raha

päritolu ja otstarvet on püütud läbi varifirmade varjata. Kostja eitab, et oleks seda mõistet

kasutanud selliselt, et saaks järeldada nagu tegu oleks kriminaalse või musta rahaga.

Hageja on püüdnud selle mõiste sisustamisel piirata tõlgendusi üksnes artiklis toodud

näidetega. Kohtu hinnangul ei saa selle hinnangu kasutamist kontrollida ainult artiklis

avaldatud üksikutele tehingutele ja tehingupooltele hinnangut andes. „Skandaali“ ulatus

ja artikli kirjutamise aluseks olevate tehingute maht oli märksa laiem ja tehinguid rohkem

kui oli võimalik ühes artiklis kajastada. Sellele viitavad selgelt artiklis endas tehtud

viited, mille kohaselt küsimusi tekitavaid tehinguid on palju ja artiklis on toodud vaid

näiteid (vt artikkel, kd I, tlk 12). Seega vaatleb ka kohus mõiste hämar raha kasutamist

laiemas ehk kogu nn elamislubade skandaali kontekstis.

44. Kohus nõustub, et kostja ei ole nimetanud raha kuritegelikuks. Sõna hämar võib viidata

selle ebaselgele päritolule. Arvestades asjaolu, et raha allikad ei olnud selged, on isegi

KAPO-l ja Riigikogu õiguskomisjonil tekkinud raha päritolu ja sihtotstarbe seaduslikkuse

osas sedavõrd tõsised küsimused, et algatati uurimine (kd I, tlk 59-78 ja 79-80). Samas

on hageja ise keeldunud raha päritolu ja otstarbega seonduvat kommenteerimast (vt kd I,

tlk 12 – artikkel). Seega oli kohtu hinnangul põhjendatud nimetada raha ebaselge päritolu

ehk hämaraks. Väärtushinnang oli seega antud olukorras ja kontekstis kohane.

Ajalehe „Postimees“ artikkel „Leke paljastab elamislubade äri telgitaguseid“

45. Kohus tuvastas tõendina esitatud 14.03.2019 ajalehe Postimes väljavõtte alusel (kd I,

tlk 12), et ajalehes Postimees ilmus 14.03.2019 artikkel „Leke paljastab elamislubade äri

telgitaguseid“. Hageja väiteil esitas ajaleht Postimees selles artiklis hageja kohta

järgnevad ebaõiged faktiväited: hageja on vahendanud Vene jõukatele Eesti

elamislubasid (i); hageja või hageja ja R. „kontori“ vahendusel on olnud võimalik saada

elamislube (ii); hageja on muretsenud oma ettevõtete kaudu Vene rikastele Eesti

elamislube (iii); enamikul S. ja R. „kontorist“ elamisloa saanutel puudus

majandustegevus (iv).

46. Väide: hageja on vahendanud Vene jõukatele Eesti elamislubasid (i). Kohus tuvastas

viidatud artikli teksti alusel (kd I, tlk 12), et artiklis on see väide esitatud. Väide on

avaldatud sissejuhatuse 4. lõigu lõpus enne vahepealkirja „Napid selgitused“. Kohus

leiab, et tegu on faktiväitega – see on kontrollitav.

47. Hageja on seisukohal et, kuna Eesti Vabariigis väljastab elamislubasid Politsei- ja

Piirivalveamet, siis ei ole võimalik, et keegi vahendab kellelegi elamislube. Hageja

selgitas, et tema tegevus seisnes nõustamises, kuidas seadusega lubatud elamisloa

taotlemise võimalust seadusega kooskõlas kasutada. Sealjuures kasutasid isikud, kes

elamislubasid taotlesid, nende endi poolt asutatud ja nende endi omandis olevaid

äriühinguid. Hageja leiab, et väide sisaldab lisaks ebaõigele väitele ka ebakohast

väärtushinnangut, mis seisneb selles, et viidatakse justkui oleks tegeletud seadusega

vastuolus oleva tegevusega, mille ajakirjandus on paljastanud. Kohus selle seisukohaga

ei nõustu. Kostja on väitega nentinud asjaolu, et hageja vahendas elamislube. Selles ei

sisaldu hinnangut nagu oleks tegu seadusvastase või kuritegeliku tegevusega. Kohus

märgib, et hageja ei ole vaidlustanud, et nõustas ja abistas jõukaid Vene kodanikke (enda

äriühingu Advisory Partners OÜ kaudu) Eesti elamislubade taotlemisel. Asjaolu, et

elamislubade taotlemisega seotud asjaajamise ja õigusnõustamisega tegeles hageja

vahetult ise, tuvastas Riigikogu uurimiskomisjon (kd I, tlk 67 pöördel) ja hageja ei ole

seda ka hagis otseselt eitanud. Ta ei nõustu just sõna „vahendama“ kasutamisega. Hageja

ise möönab, et osutas Vene jõukatele nõustamis- ja abistamisteenust, mille eesmärgiks oli

Eesti elamislubade saamine. Ta möönab enda puutumust lubade saamisel konsultatsioone

andnud äriühinguga (kd I, tlk 3 pöördel, all) ja märgib enda hagi lisana esitatud

pöördumises

ajakirjandusväljaande

poole:

„elamisload,

mis

väljastati

hageja

puutumusega äriühingute osutatud õigusteenuse tulemusena“ (kd I, tlk 24 pöördel).

Kohus leiab, et elamislubade „vahendamist“ ei pea tõlgendama elamislubade

väljastamisena (mida teeb PPA) ega ka millegi seadusvastasena. Kohus on ka seisukohal,

et sõna „vahendama“ kasutamine ei eelda, et hageja oleks tegutsenud elamislubade

taotlejate esindajana (agendina). Selle mõiste kasutamiseks on kohtu hinnangul piisav, et

hageja nõustas elamislubade soovijaid ja vahendas infot taotlejate ja lubade väljastaja

vahel (millist asjaolu on möönnud hageja ise ja mille on kohus on tuvastanud ka ülal

viidatud tõendite alusel). Seega on kohane väita, et hageja vahendas Vene jõukatele Eesti

elamislube. Kohus tuvastas, et avaldatud väide vastab tõele.

48. Väide: hageja või hageja ja R. „kontori“ vahendusel on olnud võimalik saada elamislube

(ii). Viide hageja ja R. „kontorile“, mille vahendusel oli võimalik saada elamislube on

viidatud artiklis foto all sektsioonis „Elamislubade skandaal“ alt teine lõik (kd I, tlk 12).

Kohus on seisukohal, et lause tervikuna on käsitletav faktiväitena – selles sisaldub viide

elamislubade vahendamisele läbi mingi ettevõtte või koha.

49. Kohus jääb varem esitatud seisukohale, et hageja tegevus (sh läbi endale kuuluva

ettevõtte) oli käsitletav elamislubade vahendamisena. Kostja on selgitanud, et hageja ja I.

R. „kontori“ all on kostja ajakirjanik silmas pidanud OÜ Centennial Investments omandis

olnud Kooli 1/3, Tallinn kortereid 1 ja 14 ning I. R. ja hageja äriühinguid OÜ Integer

Invest ja Advisory Partners OÜ, millele kuulus kokku 2/3 OÜ-st Centennial Investments.

Advisory Partners OÜ pakkus nn company house teenust ehk äriühingu registreerimist

Kooli 1/3, Tallinn aadressile. Kostja väited on tõendatud Riigikogu uurimiskomisjoni

raportiga (kd I, tlk 66 pöördel). Hageja ei ole vastu vaielnud, et ta nõustas jõukaid Vene

kodanikke elamislubade saamisel selle ettevõtte kaudu. Seda tõendab ka Riigikogu

uurimiskomisjoni raport (kd I, tlk 67). Klientide huvides asutatud ühinguid registreeriti

samale Kooli 1/3, Tallinn aadressile – Riigikogu õiguskomisjon tuvastas, et sinna oli

registreeritud 59 äriühingut (kd I, tlk 67). Eeltoodust tulenevalt on väide seostatav

konkreetse ettevõtte ja aadressiga ning tõene.

50. Kostja selgitab, et kinnistu ja ühingute kogumi kirjeldamisel „kontorina“, rõhutades

ülekantud tähendust jutumärkide abil, on kostja soovinud kasutada tavalisest

kujundlikumat väidet. Kohus leiab, et antud kontekstis ei ole ajakirjanik toiminud

õigusvastaselt. EIK praktika järgi tuleb austada ajakirjaniku õigust kasutada teatud

piirides liialdusi ja kirjutada provotseerivalt (vt Mamère v. Prantsusmaa, 12697/03), seda

iseäranis juhul, kui tegemist on avaliku elu tegelasega ja teemakäsitlus puudutab

poliitilist sfääri. Seega on sõna „kontor“ kasutamine artiklis esitatud kontekstis kohane ja

õiguspärane.

51. Väide: hageja on muretsenud oma ettevõtete kaudu Vene rikastele Eesti elamislube (iii).

Kohus tuvastas artikli teksti alusel (kd I, tlk 12), et artiklis foto all teine lõik on

avaldatud: „.......I. R. ja N. S. muretsesid oma ettevõtete kaudu Vene rikastele Eesti

elamislube“. Kohus leiab, et tegu on faktiväitega – see on kontrollitav.

52. Hageja on seisukohal et, kuna Eesti Vabariigis väljastab elamislubasid Politsei- ja

Piirivalveamet, siis ei ole võimalik, et keegi vahendab või „muretseb“ kellelegi

elamislube, välja arvatud, kui vastav tegevus leiab aset pistise või altkäemaksu andmise

või mõjuvõimu kasutamise teel. Kohtu hinnangul on sõna „muretsema“ artikli kontekstis

samastatav või vähemasti sarnase sisuga sõnaga „vahendama“, mida kohus analüüsis

eelnevalt. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja osutas Vene rikastele teenust, mis seisnes

elamislubade saamisel nende nõustamises ja lubade saamiseks vajalike tingimuste

täitmise korraldamises, asjaajamise korraldamises, ametkondadega suhtlemises. See on

kohtu

hinnangul

käsitletav

ajakirjanduslikus

kõnepruugis

ka

elamislubade

„muretsemisena“. Kohus nõustub seisukohaga, et kohane võrdlus hageja tegevusele on

reisibüroo poolt reisiviisade vahendamine ehk reisijatele nende muretsemine - sellisele

tegevusele osundamine ei saa keskmises mõistlikus isikus tekitada arusaama, et

reisibüroo ise väljastab viisasid või võimaldab need enda klientidele pististe andmise läbi.

Artikli kontekstist ei jää keskmisele mõistlikule isikule muljet nagu lube oleks hangitud

kuritegelikul teel altkäemaksu andes või mõjuvõimu ära kasutades, nagu leiab hageja.

Kostja ei ole end sel viisil väljendanud. Hageja on ise omaks võtnud, et elamisload

väljastati hageja puutumusega äriühingute osutatud õigusteenuse tulemusena. Seega on

faktiväide tõene.

53. Väide: enamikul S. ja R. „kontorist“ elamisloa saanutel puudus majandustegevus (iv).

Artiklis on avaldatud väide: „Enamikul S. ja R. „kontorist“ elamisloa saanutel reaalne

majandustegevus puudus.“ VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamise nõudmiseks peavad faktiväited käima konkreetselt hageja kohta

(RKTKo

3-2-1-144-15,

p 12).

Kohus

on

seisukohal,

et

elamisloa

saanute

majandustegevuse puudumine ei ole väide hageja kohta, mistõttu ei saa hageja nõuda

selle ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Samuti ei saa kohus sel alusel rahuldada

nõuet artiklitest osa eemaldada või mõista välja mittevaraline kahju. See ei saa olla ühegi

hageja nõude aluseks.

54. Artikli üldine kontekst ja kujundus. Hageja leiab, et lisaks ebaõigetele väidetele on

ebakohaseks väärtushinnanguks üleüldine artikli kontekst ja kujundus (eriti pealkirjad nii

esilehel kui artikli enda pealkiri, sõna RAHAPESUSKANDAAL artikli kõrval). Sellesse

on tema hinnangul tõstetud mõned iseenesest tõele vastavad faktiväited (kuigi

asjassepuutumatud ja ebakohased) ja millest tuleneb kogu artiklit läbiv väärtushinnang, et

hageja justkui tegeles rahapesuga või osales rahapesus või oli sellega kuidagi seotud vms

ehk faktid on meelevaldselt ja piisava kontrollita sellesse konteksti asetatud. Kohus nende

väidetega ei nõustu. Artiklist ei saa mõistliku isiku arusaama kohaselt tuletada väiteid

nagu oleks hageja tegelenud rahapesuga või selles osalenud. Artikli üldine kujundus ja

kontekst ei ole selle sisu (mida kohus eelnevalt analüüsis) arvestades ebakohane.

55. Nõue kohustada kostjat eemaldama ajalehe Postimees veebiportaalidest postimees.ee,

news.postimees.ee ja rus.postimees.ee 14.03.2019. a ilmunud algne eestikeelne artikkel

„Troika andmeleke paljastab N. S.i elamislubade äri telgitaguseid“ ja selle vene- ja

ingliskeelsed versioonid vastavalt «Утечка данных в «Тройке» показывает закулисье

торговли H. C. видами на жительство» ja „Leak sheds light on residence permit

business“ või lükata neis avaldatud väited ümber. Hageja ei ole kohtu ette toonud

asjaolusid, mille alusel kohus saaks rahuldada nõuded kohustada kostjat artikleid

tervikuna eemaldama. Kohus jätab nõude rahuldamata. Väited, mille ümberlükkamist

hageja alternatiivselt hageb, on nii artikli eestikeelses veebiväljaandes, kui vene- ja

inglise keelses väljaandes sisu osas kattuvad faktiväidetega ja hinnangutega, mida kohus

juba eelnevalt paberlehes ilmunud artikli kontekstis analüüsis. Kohus jääb samade

faktiväidete ja hinnangute osas varasemalt esitatud seisukohtade juurde, neid siinkohal

kordamata.

56. Kohus leiab asjas esitatud tõendite alusel, et ajalehe Postimees paberväljaandes,

eestikeelses veebiväljaandes, inglis- ja venekeelses artiklis esitatud faktiväited on tõesed

ja väärtushinnangud kohased. Eeltoodud põhjustel jätab kohus nõuded avaldatu

ümberlükkamiseks, artiklite või nende osade eemaldamiseks rahuldamata. Kuna andmete

avaldamine ei ole õigusvastane ja kohus rikkumisi ei tuvastanud, ei tule analüüsida kahju

hüvitamise eeldusi.

II

57. Hageja tugineb mittevaralise kahju nõude osas ka enda isikuõiguste rikkumisele.

VÕS § 1046 lg 1 loeb au teotamise isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise

õigusvastaseks. IKS §-st 4 tuleneb, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta

töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik

huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine

ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Hageja leiab, et ajalehe „Postimees“

14.03.2019 artiklis on hageja isik ja teda kujutavad fotod kogu teemasse toodud

põhjendamatult ja kunstlikult. Ta on seisukohal, et hageja kujutamine antud artikliga

seoses ei anna mingit panust üldist huvi pakkuvasse debatti. Täiendavalt märgib hageja,

et teda ei saa käesoleval hetkel pidada avaliku elu tegelaseks - hageja on ühiskondlikult

mitteaktiivne kodanik ja mistahes avalikust elust eemal olnud käesolevaks hetkeks juba

enam kui 8 aastat. Seega ei saa lugejatel hageja hinnangul olla mõistlikult tavapärasest

suuremat huvi hageja isiku ega tegevuse vastu ning hageja ei pea taluma suuremat

avalikkuse tähelepanu, kui mistahes juhuslik inimene. Samuti on hageja seisukohal, et

artikkel ei ole ka tegelikult hagejast ega tema tegevustest, vaid on teatud ettevõtete

tehingutest - artikli sisu ja eesmärk ei ole tegelikult kajastada neid kolme episoodi

(tehingut), mis on hagejaga seostatavad, vaid seda, et need konkreetsed äriühingud on

Eestis mingeid tehinguid teinud. Lisaks on hageja arvates täiesti ebavajalikult näidatud

hageja omakäeliselt kirjutatud täissuuruses allkirja dokumendil, millega luuakse võimalus

hageja identiteedi varguseks ja kasutamiseks.

58. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas andmete töötlemiseks esines avalik huvi. Vaidlust ei

saa olla selles, et rahapesu aset leidmise ja tagamaade kajastamise osas esineb avalik

huvi. Avalik huvi on ka asjaolude osas, mis kajastavad Eesti või Eestis elavate isikute

seotust rahapesuna kvalifitseeritava tegevuse osas, isegi kui need isikud ise otseselt

rahapesus ei osalenud.

59. Kohus, kaaludes mõlema poole huvisid, leiab, et kostjal esines õiguslik alus andmete

avaldamiseks. Artikkel räägib laiaulatuslikust rahapesujuhtumist, millel on seos ka

Eestiga. Rahapesu juhtumit uurides on mh loomulik uurida, kas ja kuidas see Eestit või

Eestis asuvaid isikuid puudutab, millised otsesed või kaudsed seosed on sel Eestiga.

Artiklis käsitleti ka mõne aasta tagust „elamislubade skandaali“, kuivõrd selgus, et

rahapesuga seotud isikud on seotud ka varasema „elamislubade skandaaliga“ kui laialdast

ajakirjanduslikku ja avalikku huvi pälvinud juhtumiga. Kohtu hinnangul saab pidada

loogiliseks ja mõistlikuks, et ajakirjandus käsitleb selliste seoste avastamisel artiklis ka

neid seoseid. Teemad on omavahel seotud ning hageja ja tema varasem tegevus

elamislubade saamise nõustamisel ja investeeringute tegemisega seonduvalt on üks osa

loost. Teema on seotud ka välisinvestoritega seotud problemaatika kaudu, mis on

kahtlemata avaliku huvi sfääri kuuluv küsimus.

60. Hageja on käesoleval ajal avalikkuse ees tuntud endise poliitikuna ning 2011. aastal

kajastamist leidnud elamislubade temaatika tõttu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et

avalik huvi nende asjaolude avaldamiseks tuleneb hageja seotusest 2011. aastal aset

leidnud nn elamislubade temaatikaga ja selle käigus selgunud asjaoludega. Seega saab

asuda seisukohale, et avalikkusel on hageja vastu kõrgendatud huvi. Kostja on esile

toonud, et nn elamislubade temaatika oli Eesti poliitiline skandaal, kuhu sattusid 2011.

aastal Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmed hageja ja I. R.. Eesti

Rahvusringhäälingu portaal avaldas 30.11.2011 artikli „Eesti isamaalised poliitikud

hangivad Vene miljonäridele elamislube“ (kd I, tlk 110-115). Pärast seda tegid 79 IRL-

liiget erakonna eestseisusele pöördumise, milles nõuti elamislubade müümise skandaali

tõttu majandusministri ja siseministri tagasiastumist (kd I, tlk 116). Tegemist oli

avalikkuse tähelepanu pälvinud poliitilise sündmusega, millega hageja nimi seostub

avalikkusele ka tänapäeval. Eeltoodust tulenevalt saab artiklis hagejat käsitlevat osa

pidada seotuks artikliga ning tegemist ei ole ilmselgelt asjasse puutumatu teemaga.

61. Andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt hageja õigusi, sest sõnavabadus

on demokraatliku riigi toimimise alus. Kohus ei tuvastanud ka isikuandmete töötlemisel

ajakirjanduseetika põhimõtete vastu eksimist. Riigikohus on selgitanud, et leidmaks

tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel, tuleb

hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja

avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise

viisi ja tõele vastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Avaliku huvi

puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei

seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Avaliku huvi ülekaalukus

tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise

kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete

avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt RKTKo 2-15-1600750, p 16).

62. Kohus leiab, et artiklis esitatud käsitlus ei riku ülemääraselt hageja õigusi ega huve.

Artikkel hageja eraelu detaile ei käsitle. Informatsiooni elamislubade teema ja hageja rolli

kohta selles on ajakirjanduses varasemalt avaldatud. Kohus leidis eelnevalt, et hageja ja

varasema „elamislubade skandaali“ teema toomine artiklisse oli õigustatud. Seega ei ole

hagejaga seotud väidete kajastamine antud kontekstis ilmselgelt sobimatu ega lubamatu.

Hageja ees- ja perekonnanime avaldamine artiklis ja tema allkirja avaldamine artiklile

lisatud fotol riivab hageja privaatsusõigust vähesel määral ning asjaolude tervikut

arvestades ei saa hagejale olla põhjustatud vaidlusaluste artiklite avaldamisega

ülemääraseid kannatusi. Kohus leiab, et hageja väide, mille kohaselt allkirja avaldamine

artikli juures oleval fotol võiks võimaldada tea identiteedi vargust, ei ole kohtule usutav

ega piisavalt põhistatud või tõendatud.

63. Kohus, kaalunud õigusvastasuse hindamisel mõlema poole seadusega kaitstud hüvesid

ning avalikkuse huvi, leiab, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane. Isikuandmete

töötlemisega ei kaasnenud ülemäärast andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamist.

Kohtu hinnangul oli vaidlusalune artikkel avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil ja teenis

sellisena avalikkuse huve. Kohus IKS § 4 sätestatud nõuete rikkumist ei tuvastanud.

64. Kuna hageja andmete avaldamine ei ole õigusvastane ja kohus rikkumisi ei tuvastanud, ei

tule analüüsida kahju hüvitamise eeldusi.

III

65. Hageja on esitanud lisaks eelnevalt analüüsitutele ka varalise kahju hüvitamise nõude -

mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu

(varaline kahju) 4 200 eurot (sh käibemaks).

66. Hageja märgib, et on kandnud kohtueelses menetluses õigusabikulu kokku summas 4200

eurot. Ta selgitab, et õigusabikulu on kantud seoses kostjale nõude koostamise ja

esitamisega ning hageja õigusliku nõustamisega eeltooduga seonduvalt.

67. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline

kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega

seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 2 ja 3). Kahju

hüvitamise eelduseks on rikkumine. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks hageja õigusi

rikkunud. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt ka varalise kahju hüvitamist ja hagi tuleb

jätta selles nõudes rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKS MÄÄRAMINE

68. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

69. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1

menetluskulud hageja kanda.

70. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja

menetluskuludeks lepingulise esindaja õigusabikulud 45,30 tunni eest, keskmise hinnaga

140,53 eurot/tund ehk kokku 6 366 eurot (käibemaksuta). Hageja vaidles kostja

menetluskuludele vastu.

71. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

72. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabi keskmise tunnihinnaga

140,53 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja kohtupraktikas aktsepteeritava

tunnitasuga.

73. Kohus märgib, et tegu oli keskmisest mahukama ja õiguslikult keerukama vaidlusega,

hageja muutis korduvalt hagi ja see tingis kostjal vajaduse esitada korduvalt seisukohti

ning valmistuda ja osaleda kahel väga sisulisel istungil. Ka kohtu jaoks oli antud vaidlus

keskmisest mahukam ja nõudis nii menetlemisel kui otsuse kirjutamisel keskmisest

rohkem aega. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi

õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas

toodud toimingud on asja sisu ja keerukust arvestades märgitud ulatuses täies osas

põhjendatud ja vajalikud.

74. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

75. TsMS

§

lg

kohaselt

kohtulahend

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude

summa

ületab

eurot.

Menetluskulude

kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

Kohtunik