Legislator Case Law & Legislation
3-20-2585/83 AI generated

3-20-2585/83 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-20-2585/83
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Vabariigi Valitsuse taotlus kaebuste läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Vabariigi Valitsus (vastustaja) kehtestas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

Legislator headnote

AI generated

Art. 11 lg; 3-20-2585/83 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Vabariigi Valitsus (vastustaja) kehtestas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

Keywords

AI generated
reapplication for disability benefits mandatory mask wearing standing against building permit cessation of insurance benefits right to higher insurance cover request for protection status

Cited Legislation

AI generated
Art. 11 lg
ühiskonnas vajalik ega moonuta konkreetse põhiõiguse olemust (vt ka PS § 11).
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2585

Haldusasi

X. X., Q. Q. Q. ja Y. Y. kaebused Vabariigi Valitsuse

19.08.2020 korralduse nr 282 maskikandmise kohustust

reguleerivate sätete õigusvastasuse tuvastamiseks ning

Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 p 8

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – X. X., Q. Q. Q. ja Y. Y., volitatud esindaja

vandeadvokaat Silver Reinsaar

Vastustaja – Vabariigi Valitsus, volitatud esindajad Helen

Tralla ja Ebe Sarapuu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Vabariigi Valitsuse taotlus kaebuste läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Jätta X. X., Q. Q. Q. ja Y. Y. kaebused rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebajate nimed tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus (vastustaja) kehtestas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

(NETS) alusel 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks

vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise

piirangud“ (hilisema pealkirjaga „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed

3-20-2585

2(23)

ja piirangud“) (korraldus nr 282), et tõkestada Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse

SARS-CoV-2 levikut. Korraldust on hiljem korduvalt muudetud sõltuvalt koroonaviiruse

leviku ulatusest Eestis. Vastustaja 23.11.2020 korraldusega nr 417 „Vabariigi Valitsuse

19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud

liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise

piirangud“ muutmine“ muudeti korraldust nr 282 ja kehtestati laiaulatuslik maskikandmise (s.o

kaitsemaski kandmise või suu ja nina katmise) kohustus.

2. X. X., Q. Q. Q. ja Y. Y. (kaebajad) esitasid 23.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebused

vastavalt asjades numbritega 3-20-2585, 3-20-2586 ja 3-20-2587 korralduse nr 282

tühistamiseks maskikandmise kohustuse osas.

3. Kohus võttis 27.03.2021 määrusega kaebused menetlusse ja liitis need ühte menetlusse,

lugedes asja numbriks 3-20-2585.

4. Vastustaja esitas vastuse kaebustele 28.04.2021.

5. Vastustaja on erinevate korraldustega maskikandmise kohustuse erinevas ulatuses

kehtetuks tunnistanud, viimati 01.06.2021 korralduse nr 214 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti

2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja

piirangud” muutmine“ p 1 ap-ga 1, millega tunnistati korralduse nr 282 p 82 kehtetuks.

6. Vastustaja leidis 25.06.2021 avalduses, et kuna maskikandmise kohustust reguleerivad

sätted tunnistati alates 02.06.2021 kehtetuks, esineb alus menetluse lõpetamiseks.

7. Kaebajad taotlesid 05.07.2021 avalduses menetluse jätkamist ja tühistamisnõude

asendamist õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

8. Kohus lubas 07.07.2021 määruses kaebajatel kaebuste nõuet muuta ja küsis vastustajalt

vastust muudetud nõudega kaebustele.

9. Vastustaja esitas vastuse muudetud nõudega kaebustele 06.08.2021.

10. Vastustaja võttis 23.08.2021 vastu korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku

tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 305), millega sätestati avalikes

siseruumides viibijatele kohustus kanda kaitsemaski või katta suu ja nina. Korraldust muudeti

hiljem korduvalt ja alates 29.10.2021 kehtib korralduse nr 305 p 8 sõnastuses, mis paneb

isikutele kohustuse kanda avalikus siseruumis kaitsemaski.

11. Kaebajad esitasid 22.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse asjas nr 3-21-2165

korralduse nr 305 p 8 tühistamiseks.

12. Kohus võttis 24.09.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja liitis selle asjaga nr 3-20-2585.

13. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 27.10.2021.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

14. Kaebajate seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:

14.1. Kaebajad nõuavad korralduse nr 282 p 82, p 9 ap 2, p 91 ap 11, p 10 ap 11, p 11 ap 4, p 13

ap 4, p 15 ap 4, p 16 ap 3, p 18 ap 4, p 19 ap 4 ja p 20 ap 11 õigusvastasuse tuvastamist ning

korralduse nr 305 p 8 tühistamist. Ühtlasi paluvad kaebajad tunnistada põhiseadusevastaseks ja

jätta haldusasja lahendamisel kohaldamata NETS § 2 lg 2 (s.o uudse ohtliku nakkushaiguse

3-20-2585

3(23)

määratlus) ja § 28 lg 8 (s.o säte, mis võimaldab uudse ohtliku nakkushaiguse leviku

tõkestamiseks rakendada eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise meetmeid).

14.2. Korraldustega kehtestatud maskikandmise kohustus ei ole sobiv, vajalik ega mõõdukas

abinõu sellega taotletavate eesmärkide saavutamiseks. Kaebajate hinnangul on avalikes

siseruumides (sh ühistranspordis) kehtiv üldine maskikandmise kohustus nii formaalselt kui

sisuliselt õigusvastane. Tegemist on meetmega, mille parlamentaarses demokraatias peaks

kehtestama seadusandja. NETS-i normid annavad vastustajale väga laiad ja sisuliselt piiramatud

võimalused omatahtsi otsustada. NETS-iga kehtestatud kriteeriumid ei ole hoomatavad ja

sisuliselt pole kehtestatud selgeid piiritletud kriteeriume, millistel juhtudel mida valitsus saab

kehtestada. Selle tulemusena saab valitsus sisuliselt omatahtsi otsustada, millal ja mida

kehtestada. Arvestades piirangu intensiivsust ja asjaolu, et sellega reguleeritakse väga

laiaulatuslikult kõigi inimeste igapäevast elu, ei ole see kooskõlas põhiseaduse (PS) §-st 4

tuleneva võimude lahususe põhimõttega. Maskikandmise kohustus on üldkorraldus, mis on

suunatud kõikidele Eesti elanikele. Juba ainuüksi seepärast on kaebajate arvates maskikandmise

kohustus formaalselt õigusvastane. PS-iga ei ole kooskõlas see, et niivõrd laiaulatuslikus

valdkonnas on sisuliselt üldkohustuslike käitumisjuhiste kehtestamise õigus üle antud

täidesaatvale võimule.

14.3. Uudse ohtliku nakkushaiguse termini määratlus on NETS § 2 lg 2 p-des 1 ja 2 on liialt

laialivalguv ning annab kogumis sama seaduse § 28 lg-tega 2 ja 6 valitsusele sisuliselt

piiramatud tegutsemisvõimalused. Definitiivse õigusnormina sisaldavad NETS § 2 lg 2 p-d 1 ja

2 hulganisti üheselt määratlemata tähendusega või õiguse kohaldaja meelevalda jäävaid

mõisteid. Selliste kriteeriumide kehtestamine volitusnormi alusena ei ole nõuetekohane, sest

annab volitatavale üle sisuliselt piiramatu pädevuse otsustada, milline haigus vastab

kehtestatule. Seadusandja pidanuks kehtestama sisulised, reaalsed ja praktilised piirangud

definitiivsetele kriteeriumidele, milline nakkushaigus siiski ei ole uudne ohtlik nakkushaigus

vältimaks olukorda, kus vastustajale on seaduse alusel antud pädevus mis tahes (uue) viiruse

puhul väita, et tegemist on uudse ohtliku nakkushaigusega. Ka Riigikohus on osundanud, et

seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise ega tohi nende

sätestamist delegeerida täitevvõimule. Täitevvõim võib seadusega kehtestatud piiranguid

üksnes täpsustada, mitte aga kehtestada täiendavaid piiranguid (otsus asjas nr 3-4-1-10-02,

p 24). Tervise kaitse ei ole demokraatlikus ühiskonnas ainus ja kõige tähtsam hüve.

Demokraatliku riigikorralduse tagamise eesmärk on sellest olulisem, sest selle abil tagatakse

põhiseaduslik kord riigis. Tervishoiu tagamise vajaduse nimel ei saa riik jätta tagamata võimude

lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet.

14.4. Vaidlustatud korraldused on ka sisuliselt õigusvastased. Nakatumise muutused ei ole

sõltuvuses üldise maskikandmise kohustuse kehtestamisega. Tervete inimeste puhul on maski

kandmine isikuid kahjustav. Kaebajate hinnangul tõendavad seda seisukohta Maailma

Terviseorganisatsiooni 05.06.2020 juhis seoses maskide kandmisega (kaebuste lisa nr 42),

Hispaania Kuningriigi teadlaste uurimus „Näomaskid üldiselt terve elanikkonna peas.

Teaduslikud ja eetilised küsimused“ (kaebuste lisa 43) ja ajakirjas Cancer Discovery avaldatud

artiklist kõnelevale uudisele (kaebuste lisa nr 47). Pikaajalisel maskikandmisel kogunevad

maskidesse mikroobid, mis imbuvad lõpuks kopsudesse ja soodustavad kopsuvähi tekkimise

võimalust. Maskikandmise kohustusega võib kaasneda oluline tervisekahju kuni potentsiaalse

surmani välja. Maskikandmise kohustuse kahjulikkusest kõnelevad argumendid on väga

kaalukad. Korralduste andmisel ei ole nendega vähimalgi määral arvestatud. Maskikandmise

kohustust kehtestavate korralduste põhjendustes pole selgitatud, miks ja millistele teaduslikele

argumentidele tuginedes on maskide kandmisest tulenev kasu suurem nende kohustuslikkusest

tulenevast kahjust. Maskikandmisega kaasneb ebamugavustunne. Samuti võib kaasneda

3-20-2585

4(23)

peavalu ja hingamisraskused, näohaavandid. Lisaks põhjustab maskikandmine raskusi

inimestega suhtlemisel.

14.5. Maskikandmist ei ole põhjendatud kehtestada kohustusena. Korralduste seletuskirjades

on viidatud tõusvatele nakkusnäitajatele, kuid mitte sellele, miks hajutatus ei ole piisav meede

ja miks on vajalik kohustuslikus korras kaitsemaski kanda. Korralduste andmisel pole kaalutud

maskikandmisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid. Juba ainuüksi põhjendamispuuduste tõttu

tuleks maskikandmise kohustus tühistada. Analoogsetel seisukohtadel on Weimari esimese

astme kohus 08.04.2021 lahendis (kaebajate 17.12.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Inimeste

haigestumisel ei ole seost maskikandmise kohustusega. Statistika erinevate USA osariikide ja

muude geograafiliste piirkondade kohta näitab, et maskikandmise kohustuse kehtestamine ei

ole nakatumisnäitajaid mõjutanud.

14.6. Covid-19 ei ole uudne haigus ja sellest tulenev väidetav risk on ülepaisutatud. Eestis ei

ole üldine suremus 2020. a võrreldes eelmiste aastatega kasvanud. Rootsis on suremus viimase

150 aasta jooksul järjekindlalt vähenenud, erandiks ei ole ka nn 2020. a (nn koroona-aasta).

Covid-19 ei ole kasvatanud suremust ka USA-s. Järelikult ei ole alust kohaldada Covid-19

suhtes eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise erakorralisi meetmeid (sh üldist

maskikohustust). Covid-19 jaoks on olemas efektiivne ravi. Eesti haiglate ravivõimekust

(voodikohtade arvu) võib alati suurendada välihaiglate kiire rajamisega. Asümptomaatilised

koroonapositiivsed (ehk terved inimesed) ei levita haigust. Ajakirjas Respiratory Medicine

avaldatud uurimuses (kaebuste lisa 31) märgitakse, et asümptomaatilised SARS-CoV-2 viiruse

kandjad on nõrgad nakatajad. Korraldustes pole põhjendatud, mille poolest on SARS-CoV-2

selline viirus, et selle puhul – erinevalt gripist – maski kandmine aitab. Seejuures pole ka

maskikandmise kohustust kehtestavates korraldustes arusaadavalt selgitatud, millistele

viroloogiaalastele teadusanalüütilistele uuringutele tugineb eeldus, et maskikandmise kohustus

vähendab viiruse levikut. Maskid lasevad viiruseosakesi läbi, sest viiruseosakeste mõõtmed on

sedavõrd väikesed.

14.7. Weimari esimese astme kohtumääruses on rõhutatud, et PCR-test ei ole sobiv meede

selgitamaks välja, kui palju on populatsioonis viiruse edasiandmise võimekusega inimesi. PCR

test võib anda liialt palju valepositiivseid tulemusi ja seepärast peaks kellegi nakkusohtlikkuse

kinnitamise või ümberlükkamise eeldusena esinema vastav meditsiinitöötaja põhjendatud

hinnang. Seega ei ole põhjendatud kehtestada maskikandmise kohustust lähtuvalt sellest, et

positiivsete PCR-testide arv on suur. PCR-testid on ebausaldusväärsed (vt kaebuste lisad 33-

36) ja tegelik koroonahaigete hulk on „reklaamitust“ kordades väiksem. Covid-19 levikule

ülereageerimine kahjustab majandust, seega inimeste sissetulekuid ja mõjutab suremust teisel

viisil. Häda- või eriolukorra kergekäeline kehtestamine võib viia totalitaarse ühiskonna tekkeni.

Arvestades eeltoodut ei pea Covid-19 suhtes kohaldama eriti ohtliku nakkushaiguse leviku

tõkestamise erakorralisi meetmeid (sh üleüldist maskikohustust).

14.8. Vastustaja viide nn Bangladeshi uuringule on põhjendamatu, sest tegemist on osaliselt

tõlkimata jäetud dokumendiga. Bangladeshis on vabalt kättesaadav ivermektiin. Bangladeshi

arstid on leidnud, et ivermektiin hoiab ära Covidi (vt 17.12.2021 menetlusdokumendi lisa 4).

Ka vastustaja ei ole iseenesest välistanud, et ivermektiinil võib olla teatav mõju Covidi

tõrjumisel. Isegi kui nõustuda seisukohaga, et see pole veel leidnud piisavat teaduslikku

kinnitust, siis samamoodi pole leidnud teaduslikku kinnitust, et see endaga Covidisse

haigestumise vähenemist kaasa ei too. Bangladeshi uuringut ei viidud seejuures läbi

laboratoorsetes (isoleeritud) tingimustes, mistõttu ei ole võimalik põhjus-tagajärg seoses välja

tuua, kas Covidi sümptomaatika vähenes 12% üksnes maskikandmise mõjul või võisid seda

protsenti mõjutada hoopis ivermektiini laialdane kasutamine Bangladeshis, kätepesu, distantsi

hoidmine, kodus püsimise korraldus või miski muu. Sisuliselt samastab kõnealune uurimus

3-20-2585

5(23)

ajalise järgnevuse põhjusliku seosega. Seega ei ole tegelikult leidnud kinnitust, et

maskikandmine vähendab nakatumist, ja vastustaja vastupidised väited on paljasõnalised.

14.9. Maskikandmise kohustus ei ole õiguspärane ka põhjusel, et see on kehtestatud

üldkohustusliku käitumisjuhisena. Maskikandmise otsus peab kujunema igaühel vabalt ja riigil

pole pädevust sekkuda niivõrd isiklikku privaatsfääri. Kohustuslikud meetmed peavad olema

tõenduspõhised ja hädavajalikud, et rahvatervise kavandatud eesmärke saavutada. Elanikkonna

üleüldise näomaskide kandmisega see nii ei ole. Kohustuslikud meetmed peavad olema läbi

kaalutud ja nad tuleb käiku lasta viimase abinõuna, kui ükski muud mittekohustuslik meede ei

toimi. Sellist analüüsi ei ole läbi viidud. Kui maskikandmise kasulikkus oleks tõepoolest

teaduslikult põhistatud ja tõendatud, siis ausa ja selge kommunikatsiooni korral kannaksid

inimesed maske ka ilma maskikandmise kohustuseta.

14.10. NETS § 2 lg 2 p 1 defineerib uudset ohtlikku nakkushaigust kui eriti ohtlikku

nakkushaiguste tunnustega avatud nimekirja ja p 2 kohaselt peab uudsel ohtlikul

nakkushaigusel puuduma või olema kättesaamatu efektiivne ravi või mille levik võib ületada

haiglate ravivõimekust. Selline definitsioon on liialt laialivalguv ja jätab õiguse kohaldajale

sisuliselt piiramatud tegutsemisvõimalused. Ka tavaline gripp levib kiiresti ja ulatuslikult

(NETS § 2 lg 1 p 3 mõistes) ja selle kulg võib olla ka raske või eluohtlik, sellele vaatamata ei

ole seda liigitatud eriti ohtlikuks nakkushaiguseks ega ka uudseks ohtlikuks nakkushaiguseks.

NETS § 2 lg 2 ja § 28 lg 8 on põhiseadusvastased eelkõige seetõttu, et võimaldavad piirata

ebaproportsionaalselt paljusid inimõigusi, st rohkem, kui on lubatud PS § 20 lg 2 p-s 5, §-s 34

ja §-s 47, tehes seda pealegi ilma demokraatlikku parlamentaarset protsessi läbimata.

14.11. Hiinast imporditud maskid ei ole Euroopas sertifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu 05.04.2017 määrusele nr 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega

muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009

ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ, ja neid

ei saa käsitleda meditsiiniseadmena. Isegi kui näomaskid oleksid varustatud CE-

vastavusmärgisega, siis nendest ei ole ikkagi abi viiruste vastu: Euroopa standard EN

14683:2019, mis on vastavusmärgise saamise eelduseks, käsitleb üksnes maskide bakteriaalse

filtratsiooni efektiivsust, jättes täielikult kõrvale vastupanuvõime viirustele ja seentele.

14.12. Maskid on kasutud. Seda kinnitab teiste seas ka nt keemik Roger W. Koops (kaebuste

lisa 41). Maailma Terviseorganisatsioon on leidnud, et praegu ei ole ühtegi otsest tõendit selle

kohta, et maskikandmine tervete inimeste poolt hingamisteede haiguste (k.a Covid-19)

vältimiseks annaks tulemust (kaebuste lisa 42). Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

on tuvastanud, et puudub vähimgi tõend selle kohta, et terve inimese poolt kantud näomask

aitab ära hoida (Covid-19) haigust (vt kaebuste lisa 44). Euroopa Liidus ei ole olnud kombeks,

et terved inimesed avalikus kohas maski kannavad. 2020. a. kevadel Taanis tehtud uuringus

leiti, et maskikandjatest nakatus Covidisse 1,8% ja kontrollgrupis 2,1%. Seega näib, et kui

maskidel ongi haiguse kogukonnasisest levikut pärssiv mõju, siis on see mõju vähene (vt

kaebuste lisa 57). Veebis asuv Meditsiini Rahvuslik Raamatukogu1 sisaldab umbes 32 miljonit

artiklit veebist, ajakirjadest ja raamatutest. Kui selles andmebaasis teha otsingud uuringutele

19216002, 20092668, 22188875, 15340662, 32406064, 32285928 ja 25903751, siis võib

nendest leida palju teaduspõhist infot, miks maskid viiruste vastu ei aita. Seal, kus

maskikohustus on kehtestatud, nad aidanud ei ole (vt kaebuste lisa 46). Koondgraafikult on

näha, et vaatamata maskikohustuse kehtestamisele eri riikides on nakatumiskõver peatselt

ikkagi üles läinud. Vaatamata maskikandmise kohustusele on siiski nakatumisnäitajad tõusnud

(vt 22.09.2021 kaebuse p-s 70 esitatud graafikud).

1 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/.

3-20-2585

6(23)

14.13. Maailma Terviseorganisatsiooni 05.06.2020 dokumendis „Nõuanded COVID-19

kontekstis maskide kasutamiseks“ (vt kaebuste lisa 42) on esitatud maskide kasutamise

tõenäolised puudused tervete inimeste poolt avalikes kohtades: 1) võimalik suurem viirusega

kokkupuutumise oht seoses näomaski katsumise ja seejärel saastunud kätega silmade

puudutamisega; 2) võimalik kokkupuude viirusega, kui märjaks saanud või määrdunud

mittemeditsiinilist maski ei vahetata. See võib luua soodsad tingimused mikroorganismide

paljunemiseks; 3) kasutatava maski liigist sõltuvalt võimalikud peavalud ja/või

hingamisraskused; 4) võimalik näonahavigastuste või nahaärritusest tingitud dermatiidi teke või

akne halvenemine sagedase pikaajalise kasutamise korral; 5) raskused enese selgelt

väljendamisel; 6) ebamugavus; 7) ekslik turvatunne, millega võib kaasneda muude äärmiselt

tähtsate ennetusmeetmeete, näiteks suhtlusdistantsi hoidmise ja kätehügieeni meetmete

vähesem rakendamine; 8) maskikandmise nõude vähene täitmine, eriti laste puhul;

9) jäätmekäitlusega seotud probleemid. Maskide mittenõuetekohane äraviskamine toob kaasa

avalike kohtade risustamise, tänavakoristajate nakatumise ohu ning ohustab keskkonda;

10) raskused kurtidega suhtlemisel, kes peavad saama vestluspartneri huuli jälgida; 11) maski

kandmisega kaasnevad probleemid või raskused maski kandmisel, eriti lastele, arengupuuetega

inimestele, vaimse tervise probleemidega inimestele, kognitiivsete häiretega eakatele, astma või

kroonilise hingamisteede haiguse või hingamisraskustega inimestele, näotrauma saanud või

hiljuti näo-lõualuu operatsiooni läbinud inimestele ning kuumas ja niiskes keskkonnas elavatele

inimestele.

14.14. Hispaania teadlased on oma uurimuses „Näomaskid üldiselt terve elanikkonna peas.

Teaduslikud ja eetilised küsimused“ (kaebuste lisa 43) märkinud, et näomaski kandmise

kohustus, eriti olukordades, kus nakkuse edasiandmise risk on väike (vabas õhus, kus rahvast

ei ole kuigi palju), tekitab mitmeid küsimusi ja ei pruugi olla põhjendatud. Hiljutine uuring

(kaebuste lisa 47) kinnitab, et pikaajalisel maskikandmisel kogunevad maskidesse mikroobid,

mis lõpuks imbuvad kopsudesse ja soodustavad kaugelearenevat kopsuvähki. 11.02.2021 on

portaalis AIER (kaebuste lisa 58) tehtud suur ülevaade maskide kahjulikkusest. Kasutatud (ja

tänavatel vedelevad) maskid viivad lõpuks ökoloogilise katastroofini. Uuring (kaebuste lisa 54)

näitab, et maailmas visatakse igas minutis tänavale/loodusesse/merre kokku 3 miljonit

kasutatud näomaski. Kaebajad soovivad tugineda Eesti Keskkonnauuringute Keskuse

maskidega

seonduvale

uuringule

(vt

17.12.2021

menetlusdokumendi

lisa

2).

Keskkonnauuringute Keskuse laborisse testimiseks saadeti kaitsemaskid, et uurida nende

ohutusega seonduvaid parameetreid. Testimiseks kasutati Haridus- ja Teadusministeeriumi

poolt koolidele saadetud kaitsemaske. Osakeste eraldumise testi tulemuseks saadi kolme maski

mõõtmisel keskmiselt 20,97 osakest kuupsentimeetris õhus, suurusvahemikus 10,9–429,4 nm.

Arvestades kuivõrd õhuke on mask, testimispiirkonna ulatust ja läbipuhutava õhu kiirust, on

saadus tulemus väga kõrge. Testimisel mõõdeti viie maski viit erinevat piirkonda ja tulemused

on üsna sarnased, keskmistatult 55,65 ΔP/cm2. See suurus ületab standardites nõutud piirmäära

I ja II tüübi kirurgilistele maskidele, mis peab olema vähem kui 40 ΔP/cm2. Katsematerjalist

võetud proove kasvatati erinevail selektiivsöötmeil. Selgus, et maskid sisaldavad keskmiselt

39,4 bakterit ja 12,6 pärmi/mikroseent tooteühiku kohta.

15. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:

15.1. Vastustaja palus jätta kaebused läbi vaatamata või rahuldamata.

15.2. Sobival viisil ja vajalikus ulatuses maski kandmist koroonaviiruse leviku tõkestamise

lisameetmena toetasid maskikandmise kohustuse kehtestamisele eelnenud kuudel tehtud

teadusuuringud, mille peamised järeldused koos viidetega on aluseks ka Haiguste Ennetamise

3-20-2585

7(23)

ja Tõrje Euroopa Keskuse juhendmaterjalis2. Uuringute tegijad on järeldanud, et nina ja suu

katmine maskiga koos distantsi hoidmisega vähendab nakatumisvõimalust. Samuti on teadlased

esile tõstnud ruumide ventileerimise olulisust, mille üheks põhjuseks on see, et koroonaviirus

võib levida ka juba hingamise käigus inimese hingamisteedest väljuvate aerosoolsete osakeste

abil ja kinnises ruumis on viiruse leviku tõenäosus suurem. Maski kandmine, ruumi täituvuse

vähendamine, distantsi hoidmine ja kinnise ruumi hea ventilatsioon tagavad, et väiksem osa

viiruseosakestest jõuab ruumis viibiva inimese hingamisteedesse ja inimene nakatub. Seega on

oluline kasutada ühel ajal erinevaid meetmeid, et takistada viiruse levikut.

15.3. Rahvusvahelise teaduskirjanduse3, Eesti teadlaste ning Terviseameti andmetele

tuginedes on ka palju neid, kes ei tea, et nad on viiruse kandjad (nö asümptomaatilised või

minimaalsete sümptomitega nakatunud), seetõttu on mask vajalik ja asjakohane meede nakkuse

leviku pidurdamiseks üldiselt. Seda lisaks ka seetõttu, et viiruse kandja võib olla nakkusohtlik

1−2 päeva enne sümptomite teket. Kui inimesel ei ole veel sümptomid avaldunud või põeb ta

haigust sümptomiteta, siis levitab ta viirust edasi enese teadmata, mh lihtsalt rääkides. Rääkides

või lauldes võivad õhuvooluga kanduda suust süljepiisad, mis suurendab viiruse levikut

rohkem, kui lihtsalt hingamine. Maski kandmisel väheneb risk nakkuse levikuks nii juhtudel,

kus haigestunud isik kannab maski, aga ka juhtudel, kus terve inimene kannab maski, sest

väheneb võimalik sisse hingatav viiruse kogus.

15.4. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu 347 SE

seletuskirjas4 on märgitud, et tänaseks enam kui 100 riigis kehtestanud maskikandmise nõue on

näidanud, et riikides, kus ei ole riiklikku suunist või ühiskondlikku maskikandmise suunist, on

oluliselt kõrgem nakkuse levik kui riikides, kus kehtivad avaliku maskikandmise normid5.

Matemaatilised mudelid näitavad, et maskikandmisega (sõltuvalt maskikandmise ulatusest) on

võimalik viiruse leviku tase viia alla kuni viiruse elimineerimiseni välja6, seda eeldusel, et

maskikandmise soostumus on kõrge7. Viimased uuringud näitavad ka, et maskikandmine võib

vähendada haiguse tõsisemat kulgu8. Tavaline rääkimine toodab tuhandeid süljeosiseid

2 https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/covid-19-guidelines-non-pharmaceutical-

interventions-september-2020.pdf.

3 https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/latest-evidence/transmission.

4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/319b2b38-cfb8-4b27-9fb0-

9c515d2dc189/Nakkushaiguste%20ennetamise%20ja%20t%C3%B5rje%20seaduse%20muutmise%20seadus.

5 C. T. Leffler et al., Association of country-wide coronavirus mortality with demographics, testing, lockdowns,

and public wearing of masks (2020).; C. Kenyon, Widespread use of face masks in public may slow the spread of

SARS CoV-2: An ecological study (2020).

6 W. He, G. Y. Yi, Y. Zhu, Estimation of the basic reproduction number, average incubation time, asymptomatic

infection rate, and case fatality rate for COVID-19: Meta-analysis and sensitivity analysis. (2020).; R. O. Stutt, R.

Retkute, M. Bradley, C. A. Gilligan, J. Colvin, A modeling framework to assess the likely effectiveness of

facemasks in combination with ‘lockdown’in managing the COVID-19 pandemic. (2020).; D. Kai, G. P. Goldstein,

A. Morgunov, V. Nangalia, A. Rotkirch, Universal masking is urgent in the COVID-19 pandemic: SEIR and agent

based models, empirical validation, policy recommendations. (2020).; L. Tian et al., Calibrated intervention and

containment of the COVID-19 pandemic. (2020).; N. Ferguson et al., “Impact of non-pharmaceutical interventions

(NPIs)

to

reduce

COVID19

mortality

and

healthcare

demand”

(2020).;

Howard

et

al.https://doi.org/10.1073/pnas.2014564118 An evidence review of face masks against COVID-19; C. N.

Ngonghala et al., Mathematical assessment of the impact of non-pharmaceutical interventions on curtailing the

2019 novel coronavirus. (2020).; J. Yan, S. Guha, P. Hariharan, M. Myers, Modeling the effectiveness of

respiratory protective devices in reducing influenza outbreak. (2019).; D. N. Fisman, A. L. Greer, A. R. Tuite,

Brief research report: Bidirectional impact of imperfect mask use on reproduction number of COVID-19: A next

generation matrix approach. (2020); Gandhi M. et al Masks do more than protect others during COVID-19:

reducing the inoculum of SARS-CoV-2 to protect the wearer. 2020; Gandhi M, Rutherford G.W. Facial masking

for covid-19 - potential for “variolation” as we await a vaccine. 2020.

7 L. Tian et al., Calibrated intervention and containment of the COVID-19 pandemic. (2020).

8 Gandhi M. et al Masks do more than protect others during COVID-19: reducing the inoculum of SARS-CoV-2

to protect the wearer. 2020; Gandhi M, Rutherford G.W. Facial masking for covid-19 - potential for “variolation”

3-20-2585

8(23)

(aerosoolseid ja piiskasid), mis võivad sisaldada hingamisteede patogeene, sh SARS-CoV-2,

ning võivad püsida õhus kuni 10 minutit või enam9, millest piisab, et inimest nakatada10.

Meditsiinilised, aga ka mittemeditsiinilised maskid peatavad enamuse väljutatavast nakkusest

just ajal, millal inimesed on kõige nakkavamad – eelsümptomaatilisel ja vahetult peale kergete

sümptomite tekkimist, seetõttu on maski kandmine õigustatud nii sümptomaatilistel kui ka

asümptomaatilistel nakkuse kandjatel. Kuna kõnelemisel tekkinud osakesed kahanevad oluliselt

kohe peale väljutamist, siis on oluline, et maski kannavad just viirusega nakatunud isikud, kelle

mask püüab kinni olulise osa viiruse osakesi, mis sadenevad maski sisepinnale. Nakatunud

inimeste stigmatiseerimise vältimiseks peab aga maskikandmine olema universaalne kord.

15.5. NETS § 2 lg 2 ja § 28 lg 8 ei ole PS-iga vastuolus. Vastustaja on piirangute kehtestamist

põhjalikult kaalunud ning kehtestanud inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi

kaitseks, sh riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud Covid-19 haigust põhjustava

koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud. NETS § 2 lg 2 sätestab

uudse ohtliku nakkushaiguse mõiste ja NETS § 28 lg 8 võimaldab uudse ohtliku nakkushaiguse

tõkestamiseks kehtestada samu piiranguid, mida on lubatud kehtestada eriti ohtliku

nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Nimetatud muudatused, mis mh täpsustasid Terviseameti

ja vastustaja pädevust ja volitusi nakkushaiguse epidemioloogilise leviku tõkestamisel, võeti

Riigikogus seadusena vastu 13.05.2020. Meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 165 SE seletuskirjas11 on märgitud, et uudse ohtliku

nakkushaiguse mõiste on vajalik selleks, et uudse ohtliku nakkushaiguse puhul oleks selge,

milliseid nakkushaiguse leviku tõkestamise meetmeid võib selle puhul kohaldada. Sellise

nakkushaiguse leviku tõkestamiseks nõuete, meetmete ja piirangute kohaldamise põhjendatuse

tingib see, et uudse ohtliku nakkushaiguse korral muutub teave pidevalt. Kui see on suure

nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik, peab

olema võimalik kasutada ka rangemaid meetmeid, et uudse nakkuse levikut tõkestada.

Vaidlustatud piirangu kehtestamisel on arvestatud asjaolu, et Covid-19 haigus vastab NETS § 2

lg 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna see on suure nakatuvusega haigus, mis

levib kiiresti ja ulatuslikult, mille kulg on riskirühmadele raske või eluohtlik, viiruse

põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate

ravivõimekuse. Vastavad põhjendused sisalduvad vaidlustatud korraldustest ja vastavates

seletuskirjades. Riik peab tegema kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Olukorras, kus

teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht

miinimumini, sh võib selle eesmärgi saavutamiseks piirata sobival viisil isikute

kokkupuutumise võimalusi. Kriitiliste juhtumite arv võib osutuda ohuks tervele

tervishoiusüsteemile ja seda väga lühikese aja jooksul. Covid-19 haigust põhjustava viiruse

leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Viiruse tõkestamiseks

vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

15.6. NETS § 28 lg-te 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lg-t 8 võib vastustaja kehtestada

nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku

tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju

as we await a vaccine. 2020; Gandhi M., Beyrer C., Goosby E. Masks do more than protect others during COVID-

19: reducing the inoculum of SARS-CoV-2 to protect the wearer. 2020.

9 S. Asadi et al., Aerosol emission and superemission during human speech increase with voice loudness. (2019).;

V. Stadnytskyi, C. E. Bax, A. Bax, P. Anfinrud, The airborne lifetime of small speech droplets and their potential

importance in SARS-CoV-2 transmission (2020).

10 V. Vuorinen et al., Modeling aerosol transport and virus exposure with numerical simulations in relation to

SARS-CoV-2 transmission by inhalation indoors (2020).

11 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/19eeabb7-5526-44ec-a180-

e0de1a21077f/Meditsiiniseadme%20seaduse,%20h%C3%A4daolukorra%20seaduse%20ja%20teiste%20seadust

e%20muutmise%20seadus.

3-20-2585

9(23)

ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist

on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega; vastustaja on Terviseametilt

saanud teabe ja soovituse maskikohustuse kohta epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste

andmete alusel; abinõu (kohustus või piirang) on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult

vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue; abinõu on ajutine ehk ajaliselt

piiritletud; see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

15.7. Maskikandmise kohustus ja muud piirangud kehtestati, sest Covid-19 haigust

põhjustava koroonaviiruse levik oli Eestis kiiresti tõusnud. Piirangu kehtestamise lähtekohaks

oli Terviseameti hinnang, mille kohaselt on koroonaviiruse põhjustatav Covid-19 haigus

nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil

nakkusohtliku inimesega, kellel on iseloomulikud sümptomid. Peale üksikisikute haigestumise

oli viiruse levik tuntavalt mõjutanud üldist tervishoiusüsteemi toimetulekut alates kriitiliselt

väikseks muutunud Covid-19 haiguse jaoks mõeldud haiglakohtade arvust lõpetades plaanilise

ravi kättesaadavusega. Viiruse laialdasel levikul oli tuntav negatiivne mõju kogu ühiskonnale

(tööturg, ettevõtlus, haridus, vaba eneseteostus jm). Seetõttu oli vältimatult vajalik, et vastustaja

rakendaks koroonaviiruse tõkestamiseks uusi meetmeid. Neid pidasid vajalikuks ka vastustajat

nõustav Teadusnõukoda ja Terviseamet. Rakendatavate meetmete asjakohasust hinnatakse iga

2 nädala järel nende kehtestamisest alates. Piirangute kehtestamisel arvestati, et neid rakendades

oleks inimestel võimalik suurel määral jätkata oma tavapärase eluga. Seega kehtestati meetmed

ja piirangud kooskõlas NETS-is sätestatud regulatsiooniga nakkushaiguste epideemilise leviku

tõkestamise, inimeste elu ja tervise kaitsmise eesmärgil ning arvestades proportsionaalsuse

põhimõtet.

15.8. Vastustaja kehtestas korralduse nr 282 p-s 82 maski kandmise kohustuse koos üksikjuhu

õiglust tagava erandiga (kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski

kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid

arvestades võimalik), lähtudes teadmisest, et nii korralduse andmise aluseks olev asjassepuutuv

norm (NETS § 28) kui ka korraldus ise oleksid formaalselt ja materiaalselt õiguspärased.

15.9. Maskikandmise kohustust või muud viiruse tõkestamiseks vajalikku abinõu, mida

NETS-is otsesõnu nimetatud ei ole, võib vastustaja erandlikult kehtestada NETS § 28 lg-te 6, 5

ja 2 üldvolitusnormi alusel ning arvestades lg-t 8. NETS-is sisalduva üldvolitusnormi alusel on

Terviseametil ja vastustajal võimalus lahendada probleeme olukordades, kus konkreetse

kohustuse või piirangu sätestamine seaduses ei olnud seaduse vastuvõtmise ajal tuleviku

määramatuse tõttu võimalik. Elus ei ole võimalik kõike ette näha, mistõttu ei ole ka võimalik

tagada olukorda, kus kõik normid sisaldavad detailseid koosseise ja õigusjärelmeid (PS-i

kommentaarid). Kuna riik on kriisi ajal pandud keerulisse olukorda, millel võivad olla

ettenägematud tagajärjed, on õigustatud üldklausli erandlik kasutamine põhiõiguste piiramiseks

sellises olukorras.

15.10. Vastustaja on lisapiirangute kehtestamist, sh maski kandmise kohustuse panemist

põhjalikult kaalunud ja rakendanud enne kohustuse kehtestamist isikuid vähemkoormavaid

meetmeid. Vastustaja kutsus enne piirangu kehtestamist avalikkust üles maske vabatahtlikult

kandma. Vastustaja otsustas 29.09.2020 üleriigilises kommunikatsioonis avalikkusele

põhisõnumitena teada anda, et olukord muutub Covid-19 haiguse tõttu keerulisemaks,

rahvarohketes siseruumides ja ühissõidukites tasub kanda maski ning kui on nakatumise

kahtlus, tuleb püsida kodus ja helistada oma perearstile, kes saab saata testima. Koroonaviiruse

leviku kiire kasvu tõttu oktoobris ja novembris otsustas vastustaja 12.11.2020 üleriigilises

kommunikatsioonis

avalikkusele

teada

anda,

et

ühissõidukis,

kaubandusettevõtte

teenindussaalis ja üldkasutatavas ruumis ning konverentsil, kontserdil, teatris ja kinos on

soovitav kanda maski. Samuti otsustati, et vedajatel tuleb korraldada teavitus maskikandmise

3-20-2585

10(23)

kohta ühissõidukis, soovituslik üleskutse „Hea sõitja, pane mask ette“. Terviseametiga koostöös

algatati laiaulatuslik kampaania massiteabevahendites ja avalikus ruumis üleskutsega kanda

maski.

15.11. Vastustaja leidis piirangute kehtestamisel, et ilma lisapiiranguteta on ohus ka riigi

tervishoiusüsteemi toimepidevus, sh on hädaolukorra tõttu tekkinud vajadus vähendada

tavapärase ambulatoorse arstiabi osutamist. Ohus on ka muude valdkondade normaalne

toimetulek ja avalike teenuste kättesaadavus, nt hariduse kättesaadavus ja õppimine (õpetajate

ja õpilaste haigestumine), turvalisus (politseiametnike jt ametnike haigestumine), ühistransport,

teenindussektor jm. Piirangute eesmärk on hoida Eesti elu võimalikult avatuna. Rakendatavate

meetmete asjakohasust hinnatakse iga 2 nädala järel nende kehtestamisest alates.

15.12. Vastustaja mõistab, et vaidlusalused piirangud ja meetmed on oma olemuselt isikute

õigusi riivavad ja nende talumine võib olla mõnevõrra ebamugav, kuid arvestades meetme

eesmärki, tuleb ühiskonnal tervikuna piirangutest tekkivaid ebamugavusi taluda. Üldjuhul ei

piira avalikus siseruumis maski kandmise või suu ja nina kinni katmise kohustus inimese õigusi

ja vabadusi ülemäära palju, kuna valdavalt on see lühiajalise mõjuga (nt poes viibimise aeg).

15.13. NETS § 28 lg 2 p 5 alusel saab kohustada isikuid järgima nakkusohutuse

ettevaatusabinõusid igasuguse nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks, mitte ainult

eriti ohtliku või uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Samas käesoleval hetkel on

tegemist olukorraga, mis on tingitud just uudse ohtliku nakkushaiguse epideemiaga ja lisaks

isikukaitsevahendite (maskide, visiiride jt) kandmise kohustamisele on kehtestatud ka muid

meetmeid samaaegselt ja kompleksselt (distantsi hoidmine, desinfitseerimine, vaktsineerimine,

piirangud).

15.14. Samas vastab Covid-19 haigus NETS § 2 lg 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse

tunnustele. Covid-19 haiguse vastast efektiivset ravi veel ei ole. Euroopa Ravimiamet on

Covid-19 raviks andnud tingimusliku müügiloa ravimile Veklury (toimeaine remdesiviir).

Rohkem ühelegi Covid-19 raviks mõeldud ravimile hetkel Euroopa Ravimiamet müügiluba

andnud pole. WHO ei soovita kasutada Covid-19 haiguse raviks remdesiviiri. Kaebajad on välja

toonud, et Covid-19 raviks saab kasutada ka ivermektiini ja hüdroksüklorokviini. Vastustaja

selle väitega ei nõustu. Ivermektiini toimet Covid-19 haigusele on uuritud mitmetes uuringutes.

Suur osa neist uuringutest on puuduliku ülesehituse ja väikese valimiga, st nendest uuringutest

saadud andmed ei ole nii usaldusväärsed, et nende alusel ravisoovitusi anda. WHO ei soovita

kasutada ivermektiini Covid-19 patsientide raviks (välja arvatud kliinilise uuringu raames).

WHO ei soovita ka hüdroksüklorokviini ei Covid-19 haiguse ennetamiseks ega raviks.

15.15. Ka uuemad teadusartiklid viitavad maskide tõhususele viiruse leviku tõkestamisel. Üks

olulisemaid uusi teadusuuringuid on „The Impact of Community Masking on COVID-19: A

Cluster-Randomized Trial in Bangladesh“ (vastustaja 27.10.2021 menetlusdokumendi lisad 1

ja 2). Tegemist on ülisuure uuringuga, mis näitab üheselt, et maskide kandmine kogukonnas,

kus neid kasutas 42% inimesi, võrrelduna grupiga, kus neid kasutas 13% inimesi, vähendas:

1) viiruse levikut 11%. Sellest saab ka järeldada, et kui veelgi suurem osakaal inimesi maski

kannaks, väheneks ka viiruse levik veelgi enam; 2) viiruse levik 60+ vanusegrupis vähenes

oluliselt rohkem, ligi 35%; 3) efekt saavutati kirurgiliste maskidega, riidest maskid andsid

minimaalse efekti. Samas vähenesid mõlemat tüüpi maski kandjate grupis Covid-19

sümptomid, kuid ka siinkohal oli efekt kirurgiliste maskide kandjate gruppides suurem; 4) mitte

mingeid negatiivseid kõrvalnähte ei täheldatud. Selle uuringu andmete ümberlükkamiseks oleks

vaja vähemalt võrdväärset ehk siis 350 000 osalejaga katset. Nimetatud uuring, kus maske

kandis ligikaudu 100 000 inimest, ei näidanud mingit negatiivset efekti. Seega on ka ohutus

tervisele tõestatud.

3-20-2585

11(23)

15.16. Lisaks on mitmeid artikleid, mis oma olemuselt on kas süstemaatilised kirjanduse

ülevaated või metaanalüüsid. Neis on integreeritud omavahel seotud artiklite tulemused ja seega

on need oluliselt usaldusväärsemad ja täpsemad kui üksikuuringu tulemused. Artikli „Facemask

use in community settings to prevent respiratory infection transmission: A rapid review and

meta-analysis“ (vastustaja 27.10.2021 menetlusdokumendi lisad 3 ja 4) järeldustes märgitakse,

et on piisavalt tõendeid selle kohta, et meditsiinilised näomaskid on kogukonnas tõhusad, et

vältida hingamisteede viirusnakkuste levikut. Meditsiinilise näomaski kasutamine kogukonnas

on tungivalt soovitatav, eriti kui kogukondlik nakatumine on laialt levinud ja kui füüsiline

distantseerumine ei ole võimalik (nt ühistransport, toidupoed jne). Näomaski kasutamist ei tohi

siiski pidada füüsilise distantseerumise, kätehügieeni ja muude oluliste rahvatervise

ennetusmeetmete asendajaks. Näomaski kasutamine peaks olema mistahes hingamisteede

infektsioonide leviku peatamise ennetuspaketi lahutamatu osa.

Artikli „Masks and Face Coverings for the Lay Public. A Narrative Update“ (vastustaja

27.10.2021 menetlusdokumendi lisad 5 ja 6) järeldustes märgitakse, et tõendid selle kohta, et

viirus võib levida õhus (ja seetõttu on võimalik seda sisse hingata) ja et maskikandmise

poliitika, kui seda tõhusalt rakendatakse, päästab elusid, on nüüd tugevad. Puuduvad tõendid

maskide ja näokatete kandmisega seotud võimalikust kahjust, kuigi ebamugavustunne,

suhtlemisraskused ja keskkonnamõjud ei ole tähtsusetud. Kuni pandeemiaoht ei ole veel selja

taga, soovitatakse avalikkusel kanda maske või näokatteid olukordades ja tingimustes, kus

nakkusoht on suur – eriti seal, kus ventilatsioon on halb, kui koguneb suur hulk inimesi, kui

tehakse häält (eriti laulmine või karjumine) ja kui kontakt pikeneb.

Artiklis „Protection From COVID-19. The Efficacy of Face Masks“ (vastustaja 27.10.2021

menetlusdokumendi lisad 7 ja 8) märgitakse, et nüüdseks on mitmeid epidemioloogilisi ja

praktilisi viiteid näokatete kaitsvast mõjust Covid-19 pandeemia ajal. Kui Jenas algatati

06.04.2020 ülelinnaline maskikandmise kohustus, siis mõned päevad hiljem oli uute Covid-19

nakatumisjuhtude arv langenud peaaegu nullilähedale. 20 päeva hiljem maskikandmise

kohustuse rakendamisest oli uute juhtude arv 75% madalam kui sarnaste piirkondade, aga ilma

maskikandmise kohustuseta, kaalutud keskmine. Teistes Saksamaa piirkondades on samuti

maskikandmise kohustus viinud nakatumisjuhtude vähenemisele 15%−75% sõltuvalt

piirkonnast. Samuti on artiklis märgitud, et matemaatilised mudelid kinnitavad, et maskide

kandmine – eriti koos teiste mittemeditsiiniliste meetmetega (nt ohutu sotsiaalse distantsi

järgimine) – aeglustab oluliselt SARS-CoV-2 levikut ja vähendab nakatumise riski. USA New

Yorgi osariigi puhul näitasid mudeli arvutused, et 80% maski kohustusest kinnipidamine hoiaks

ära 17–45% Covid-19 surmajuhtumitest – isegi kui kantavate maskide filtreeriv efektiivsus

oleks vaid 50%. Kui nakatumismäär on madalam – nagu esialgu Washingtoni osariigis täheldati

–, vähendaks isegi ainult 20% filtreeriva efektiivsusega maskid Covid-19 suremust 24–65%,

kui 80% kodanikest kannaks selliseid maske avalikes kohtades. Nende uuringute põhjal oli

maski kandmise abil nakkusjuhtude arvu vähendamine seotud surmajuhtumite arvu

vähenemisega. Maskide kandmise mõju oli kõige suurem, kui seda alustati haiguspuhangu

alguses, kui nakatumismäär on veel madal.

KOHTU PÕHJENDUSED

Taotluse lahendamine

16. Vastustaja on palunud jätta kaebajate kaebused HKMS § 151 alusel läbi vaatamata, kuna

esinevad HKMS § 121 lg 2 p-des 2 ja 21 nimetatud asjaolud. Vastustaja leidis, et kaebuste

rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuste eesmärki, lisaks on kaebajate õiguste riive

väheintensiivne.

3-20-2585

12(23)

17. Ebaõige on väide, justkui poleks kaebuste rahuldamisega võimalik saavutada kaebuste

eesmärki. Arvestades kaebustes ja nende täiendustes märgitut, on kaebajate eesmärgiks

vabaneda maskikandmise nõudest. Sellise eesmärgi saavutamiseks on maskikandmise

kohustust sätestava vastustaja korralduse osalise tühistamise nõue asjakohane ja

eesmärgipärane. Kui kohus tühistaks vastavas osas korralduse, oleks ka kaebajate eesmärk

saavutatud.

18. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ka HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud tingimus. Nimetatud

sätte kohaldamiseks peavad esinema kaks tingimust kumulatiivselt, st kaebusega kaitstava

õiguse riive peab olema väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt peab kaebuse rahuldamine

olema ebatõenäoline. Kohus leiab, et kaebust sisuliselt läbi vaatamata ei ole võimalik väita, et

praegusel juhul oleks kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Samuti ei ole asjaolud

sellised, mis annaks alust pidada kaebuste rahuldamist ebatõenäoliseks.

19. Lisaks rõhutab kohus, et HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud tagastamise alused on valikulised,

st et kohus võib, aga ei pea nendele alustele tuginedes kaebust tagastama (või jätma seda

menetlusstaadiumist tulenevalt läbi vaatamata). Arvestades eeltoodut jätab kohus vastustaja

taotluse rahuldamata.

Kaebuste lahendamine

20. Kaebajad nõuavad korralduse nr 282 p 82, p 9 ap 2, p 91 ap 11, p 10 ap 11, p 11 ap 4, p 13

ap 4, p 15 ap 4, p 16 ap 3, p 18 ap 4, p 19 ap 4 ja p 20 ap 11 õigusvastasuse tuvastamist ning

korralduse nr 305 p 8 tühistamist.

Korraldus nr 282 sätestas 23.12.2020 kaebuste esitamise ajal järgmist:

− p 82: Avalikes siseruumides viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina

(edaspidi mask). Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui

maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid

olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

− p 9 ap 2: Kliendid võivad siseruumis asuvas kaupluse müügisaalis, teenuse osutaja

teenindussaalis ning kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis viibida ja liikuda, kui

on täidetud järgmised tingimused: 2) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus

ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel

põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades

võimalik.

− p 91 ap 11: Kliendid võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida ja

liikuda, kui on täidetud järgmised tingimused: 11) siseruumides kantakse maski.

Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei

ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid

arvestades võimalik.

− p 10 ap 11: Kliendid võivad meelelahutusteenuse osutamise kohas viibida ja liikuda, kui

on täidetud järgmised tingimused: 11) siseruumides kantakse maski. Nimetatud

kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole

tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid

arvestades võimalik.

− p 11 ap 4: Isikud võivad viibida siseruumides toimuvatel avalikel koosolekutel, avalikel

üritustel, sealhulgas konverentsidel, teatrietendustel, kontsertidel ja kinoseanssidel,

avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel, kus on isikutele

3-20-2585

13(23)

ettenähtud alal tagatud statsionaarne istekoht, tingimusel, et: 4) siseruumides kantakse

maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski

kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi

põhjuseid arvestades võimalik.

− p 13 ap 4: Avalikud koosolekud on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised

tingimused: 4) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla

12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või

tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

− p 15 ap 4: Avalikud üritused on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised

tingimused: 4) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla

12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või

tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

− p 16 ap 3: Avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused on lubatud

ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused: 3) siseruumides kantakse maski.

Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei

ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid

arvestades võimalik.

− p 18 ap 4: Sisetingimustes on lubatud sportimine ja treenimine ning spordi- ja

liikumisürituste läbiviimine ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

4) pealtvaatajad kannavad siseruumides maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla

12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või

tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

− p 19 ap 4: Spordivõistlused on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

4) pealtvaatajad kannavad siseruumides maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla

12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või

tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

− p 20 ap 11: Muuseumide ja näituseasutuste külastamine on lubatud ainult siis, kui on

täidetud järgmised tingimused: 11) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei

laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel

põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades

võimalik.

Korralduse nr 305 p 8 sätestas 22.09.2021 kaebuse esitamise ajal järgmist: Avalikes

siseruumides viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina. Piirangut ei kohaldata

alla 12-aastastele isikutele või juhul, kui kaitsemaski kandmine või suu ja nina katmine ei ole

tervislikel põhjustel või muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik. Samuti ei kohaldata

piirangut, kui on tagatud punktis 10 ette nähtud juhul III osas sätestatud nõuete täitmine

(edaspidi III osas sätestatud nõuded) või punkti 14 alapunkti 4 tingimuste täitmine.

21. Kohus leiab, et kaebused tuleb alltoodud põhjendustel jätta tervikuna rahuldamata.

22. Kaebustest ning nende täiendustest ja täpsustustest nähtuvalt on kaebajate eesmärgiks

saavutada olukord, kus nad ei peaks avalikes siseruumides maski kandma. Kaebuste eesmärki

arvestades seisneb peamine vaidlusküsimus selles, kas avalikes siseruumides kehtiv

maskikandmise kohustus on õiguspärane.

23. Kohus leiab, et nii korraldus nr 282 kui ka korraldus nr 305 on üldkorraldused (vt

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2). Seega on tegemist haldusaktidega ja neile kohaldub

3-20-2585

14(23)

HMS § 54. Viidatud paragrahvi kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

24. Kaebajad on seisukohal, et üldine maskikandmise kohustus rikub ulatuslikult nende õigusi

ja täitevvõimul puudus õigus üldist maskikandmise kohustust kehtestada. Seetõttu pidid

kaebajad kandma avalikes siseruumides maski vastu enda tahtmist. Kaebajate väitel on

hulganisti teadusallikaid, millest nähtuvalt on maskikandmine tervisele kahjulik. Kaebustest

ning nende täpsustustest ja täiendustest saab järeldada, et kaebajate hinnangul on rikutud nende

õigust vabale eneseteostusele (PS § 19). Nimetatut arvestades tuleb vaidlustatud üldkorralduste

õiguspärasuse hindamisel hinnata ennekõike nende põhiseaduspärasust.

25. Õigust vabale eneseteostusele riivab iga negatiivne mõjutus riigivõimu poolt. Siiski ei

tähenda riigivõimu sekkumine vaba eneseteostuse õigusesse automaatselt PS-i rikkumist. Õigus

vabale eneseteostusele on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus ja seda võib piirata mis tahes

põhjusel, mis ei ole PS-iga otseselt keelatud (vt Riigikohtu 17.12.2019 otsus asjas nr 5-19-40,

p 52 ja seal viidatud kohtupraktika). Põhiõigusi võib piirata üksnes juhul, kui piirang ei ole

vastuolus PS-iga, põhiõiguse piiramiseks on seaduslik alus ja piirang on demokraatlikus

ühiskonnas vajalik ega moonuta konkreetse põhiõiguse olemust (vt ka PS § 11). Põhiõiguse iga

riive peab vastama PS-i kõigile normidele ja olema nii formaalselt kui ka materiaalselt PS-iga

kooskõlas (Riigikohtu 13.06.2005 otsus asjas nr 3-4-1-5-05, p 7).

26. Arvestades eeltoodut analüüsib kohus maskikandmise kohustuse kehtestamise kui

põhiõiguse riive põhiseaduspärasust.

27. Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama

pädevus-, menetlus- ja vorminõutele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele.

Vaidlust ei ole selles, et korraldused on antud kooskõlas Vabariigi Valitsuse seadusest (VVS)

tulenevate menetlusnõuetega (vt nt VVS § 26 lg 2 ja § 30) ning avaldatud Riigi Teatajas.

Korraldused on (vähemalt vaidlustatud maskikandmise kohustust puudutavas osas) sõnastatud

piisavalt selgelt, samuti on nad arusaadavad ja vastavad määratuse nõudele. Seega on mõlema

vaidlustatud korralduse puhul menetlus- ja vorminõuded täidetud.

28. Kaebajad leiavad, et vastustajal puudus õigus üldist maskikandmise kohustust kehtestada.

Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on pädev andma seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja

korraldusi (vt PS § 87 p 6, VVS § 26), kuid kaebajate hinnangul puudus vastustaja vaidlustatud

maskikandmise kohustuse kehtestamiseks pädevus. Kohus selgitab, et PS ei keela seadusandja

pädevuses olevate küsimuste delegeerimist täitevvõimule, kui seaduses on piisavalt määratletud

täitevvõimu tegutsemise alused ja tingimused, et välistada täitevvõimu omavoli (Riigikohtu

20.12.2016 otsus asjas nr 3-4-1-3-16, p 111). Mida intensiivsemalt isiku põhiõigust riivatakse,

seda täpsem peab olema selliseks riiveks alust andev regulatsioon (vt nt Riigikohtu otsus asjas

nr 3-3-1-48-16, p 38). Kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise intensiivse põhiõiguse või –

vabaduse piiranguga, et seda tohiks kehtestada üksnes seadusega. Riigikohus on selgitanud, et

kuigi teatud intensiivsusega põhiõiguste piiranguid saab kehtestada üksnes formaalses mõttes

seadusega, ei ole see põhimõte absoluutne (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-41-06, p 22).

29. Vastustaja on õigesti märkinud, et vaidlustatud korraldustel on erinev seaduslik alus.

Korralduse nr 282 aluseks oli selle vastuvõtmise hetkel kehtinud NETS § 28 lg 6 arvestades

sama paragrahvi lg 5 p 3 ja lg-t 8. Alates 01.06.2021 on mõlema korralduse aluseks olnud (muu

hulgas) NETS § 28 lg 2 p-d 1-3 ja 5 ning lg-d 5, 6 ja 8. Arvestades seadusliku aluse erinevust,

peab kohus põhjendatuks hinnata korralduste seadusliku aluse olemasolu mõlema korralduse

osas eraldi.

3-20-2585

15(23)

Korralduse nr 282 seaduslik alus kuni 31.05.2021

30. Nii korralduse nr 282 andmise (19.08.2020) kui ka kaebajate vaidlustatud maskikandmise

kohustuse kehtestamise (s.o 23.11.2020) ajal kehtisid NETS § 28 lg-s 2, 5, 6 ja 8 järgmises

sõnastuses (edaspidi NETS v.r):

(2) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib Terviseamet haldusaktiga muu

hulgas:

1) ajutiselt sulgeda koole ning lasteasutusi ja sotsiaalteenuseid osutavaid asutusi;

2) nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist;

3) nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle

korraldamist;

4) kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust külastuspiirangu kehtestamiseks.

(5) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult

vajalik, haldusaktiga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmetele ja piirangutele

ajutiselt:

1) sulgeda asutusi ja ettevõtteid;

2) keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise;

3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob

kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus

korraldusega.

(8) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib rakendada muu hulgas nõudeid,

meetmeid ja piiranguid, mis on seaduses või seaduse alusel ette nähtud eriti ohtliku

nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

31. Vastustaja on seoses korralduse nr 282 seadusliku alusega selgitanud, et maskikandmise

kohustust või muud viiruse tõkestamiseks vajalikku abinõu, mida NETS-is otsesõnu nimetatud

ei ole, võib vastustaja erandlikult kehtestada NETS v.r § 28 lg-te 6, 5 ja 2 üldvolitusnormi alusel

ja arvestades lg-t 8. Vastustaja hinnangul on NETS v.r § 28 lg-tes 2 ja 5 esitatud loetelud

näitlikud. Lisaks tuleneb sama paragrahvi lg-st 1 nõue, et teave põhineb epidemioloogilistel,

laboratoorsetel

ja

kliinilistel

andmetel.

Samuti

lisanduvad

korrakaitseseaduse

proportsionaalsuse ja otstarbekuse nõuded (mistahes kasulikuna tunduv lahendus, mis ei ole

vältimatult vajalik või läheb kaugemale kui viiruse tõkestamiseks minimaalselt vajalik, on

ebaproportsionaalne). Vastustaja on seisukohal, et NETS-is sisalduva üldvolitusnormi alusel

on Terviseametil ja vastustajal võimalus lahendada probleeme olukordades, kus konkreetse

kohustuse või piirangu sätestamine seaduses ei olnud seaduse vastuvõtmise ajal tuleviku

määramatuse tõttu võimalik. Elus ei ole võimalik kõike ette näha, mistõttu ei ole ka võimalik

tagada olukorda, kus kõik normid sisaldavad detailseid koosseise ja õigusjärelmeid. Kuna riik

on kriisi ajal pandud keerulisse olukorda, millel võivad olla ettenägematud tagajärjed, on

sellises olukorras õigustatud üldklausli erandlik kasutamine põhiõiguste piiramiseks.

32. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ja leiab, et NETS v.r § 28 lg-tes 2 ja 8 kasutatud

sõnastus „muu hulgas“ viitab kasutatavate meetmete avatud loetelule ja maskikandmise

kohustuse kehtestamiseks vajalik volitusnorm on sellest tuletatav. Maskikandmise kohustuse

saab lugeda hõlmatuks ka NETS v.r § 28 lg 5 p-s 3 sätestatud liikumisvabaduse piiranguga.

Olukord, mil teatud ruumidesse (nn avalikesse siseruumidesse) sisenemisel ja seal viibimise

ajal tuleb inimestel kanda maski või katta nina või suu, on kohtu hinnangul käsitatav

liikumisvabaduse piiramise ühe (võrdlemisi leebe) variandina.

3-20-2585

16(23)

Korralduse nr 282 seaduslik alus alates 01.06.2021 ja korralduse nr 305 seaduslik alus

33. Alates 01.06.2021 kehtivad NETS § 28 lg-d 2, 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

(2) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib Terviseamet haldusaktiga:

1) ajutiselt sulgeda koole ning lasteasutusi ja sotsiaalteenuseid osutavaid asutusi või piirata

nende tegevust;

2) nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist;

3) nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle

korraldamist, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut;

4) kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu;

5) kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid.

(5) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult

vajalik, haldusaktiga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmetele ja piirangutele

ajutiselt:

1) sulgeda asutusi ja ettevõtteid või piirata nende tegevust;

2) keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise või kehtestada nende

pidamisele ja korraldamisele nõudeid;

3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine

toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus

korraldusega.

NETS § 28 lg 8 sõnastust ei ole varasemaga võrreldes muudetud.

34. Alates 01.06.2021 hakkas kehtima NETS § 28 lg 2 p 5, mis volitas Terviseametit ja lg-s 6

sätestatud juhul vastustajat kohustama isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid.

Seega kuigi ka pärast NETS § 28 muutmist ei ole maskikandmise kohustust kui üht

nakkusohutuse tagamise meedet otsesõnu nimetatud, on see NETS § 28 lg 2 p-st 5 otseselt

tuletatav. Ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu 347 SE

seletuskirjas12 on märgitud, et üheks nakkusohutuse ettevaatusabinõuks võivad olla maskid,

visiirid jt isikukaitsevahendid. Kohus nõustub vastustajaga selles, et seaduses sätestatud

võimalus kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid on maskikohustuse

kehtestamiseks piisav seaduslik alus.

35. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et nii korraldus 282 kui korraldus nr 305 on

formaalselt põhiseaduspärased.

Vastustaja pädevus

36. Korraldused nr 282 ja 305 ei ole õigusvastased ka põhjusel, et neil on väga lai adressaatide

ring – kogu Eesti elanikkond. NETS § 28 lg 8 võimaldab rakendada eriti ohtliku nakkushaiguse

leviku tõkestamiseks ette nähtud nõudeid, meetmeid ja piiranguid ka uudse ohtliku

nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning neid meetmeid võib NETS § 28 lg-st 6 tulenevalt

kehtestada ka vastustaja korraldusega.

37. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et NETS § 2 lg 2 on põhiseadusevastane. See

sätestab, millistele tunnustele vastavat haigust tuleb lugeda uudseks ohtlikuks nakkushaiguseks.

Seadused kehtestataksegi teatava abstraktsusastmega, sest ilmselgelt ei ole seadusandjal

12 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/319b2b38-cfb8-4b27-9fb0-

9c515d2dc189/Nakkushaiguste%20ennetamise%20ja%20t%C3%B5rje%20seaduse%20muutmise%20seadus.

3-20-2585

17(23)

võimalik kõiki elulisi olukordi ette näha, mh seda, millised haigused võivad tulevikus tekkida

ja kuidas elanikkonda ohustama hakata. Kohtu hinnangul on see norm koos selles viidatud

NETS § 2 lg 1 p-ga 3 piisavalt selgelt määratletud, tuues välja, millistele tunnustele vastavat

haigust saab lugeda uudseks ohtlikuks haiguseks. Tunnustele vastavust on võimalik kontrollida,

seega ei ole kaebajate väited õiguserakendaja omavolist põhjendatud. Senine kogemus ja

teadmine on andnud vaieldamatu arusaama, et Covid-viirus on suure nakatuvusega ning

jätkuvalt tundmatu ja muteeruv viirus, mida teadlased järjepidevalt tundma õpivad. See levib

kiiresti ja ulatuslikult üleriigiliselt kehtestatud piirangutele ja meetmetele vaatamata. Selle kulg

on raske või isegi elukohtlik suurele osale elanikkonnast (eelkõige eakad ja kaasuvate haiguste

inimesed). Kättesaadav efektiivne ravi hetkel puudub ja haiglate ravivõimekuse piir on

korduvalt kätte jõudnud. Haiglates on tulnud ajutiselt peatada paljude mitte-Covid patsientide

plaaniline ravi. See, et seadusandja on pidanud uudse ohtliku nakkushaiguse all silmas

Covid-19 viirust, nähtub ka meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu 165 SE seletuskirjast13. Järelikult puudub põhjus seadusandja

tegelikus tahtes kahelda.

38. Kohus ei pea põhiseadusevastaseks ka NETS § 28 lg-t 8, mis annab vastustajale pädevuse

rakendada uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks mh nõudeid, meetmeid ja

piiranguid, mis on ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seadusandja

tahet delegeerida sellise pädevuse andmist saab põhjendada sellega, et erinevalt Riigikogust on

vastustajal võimalik kiiremini ja paindlikumalt ohuolukorrale reageerida. Arvestades Covid-

viiruse kiiret levikut ja sellega kaasnevaid raskeid tagajärgi, on tulnud meetmeid ja piiranguid

kiiresti seada, et tõkestada viiruse levikut kogu riigis ja ära hoida drastilisi tagajärgi

(tervisekahjustuste tekkimist, surmasid, haiglate ülekoormust, riigi toimepidevuse katkemist).

Lisaks tuleb arvestada, et meetmeid ja piiranguid on tulnud tihti ja kiiresti üle vaadata ja muuta,

olenevalt viiruse leviku ulatusest, ajutistest viiruse taandumise perioodidest ja uute tekkinud

viirusetüvede ootamatust käitumisest. Sellises olukorras ei ole mõeldav, et piiranguid

kehtestaks Riigikogu, kelle poolt seaduseelnõude menetlemine kestab reeglina pikemat aega.

Riigikogu peab hakkama piirangute ja meetmete üle otsustama olukorras, kui on piisavalt

selgelt ette näha, et neid peaks hakkama kehtestama pikemaajaliselt. Seega ei ole vastustajale

uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kiirete meetmete kohaldamiseks pädevuse

andmine põhiseadusevastane. Pealegi allub vastustaja tegevus kohtulikule kontrollile.

39. Vaidlusalused korraldused on haldusaktid ehk üldkorraldused HMS § 51 lg 2 mõttes.

Esiteks on seadusandja andnud vastustajale õiguse kehtestada uudse ohtliku nakkushaiguse

leviku tõkestamiseks meetmeid korraldusega. Seega on vastuvõetud korraldus kooskõlas

seadusandja volitusnormiga. Üldkorralduse kehtivus peab olema piiratud kas isikuliselt,

ruumiliselt või ajaliselt. Praegusel juhul on korralduste nr 282 ja 305 kehtivus piiratud ajaliselt,

st piirangud on kehtestatud ajutiselt. Korralduse nr 282 p-st 22 ja korralduse nr 305 p-st 19

nähtuvalt hinnatakse meetmete ja piirangute vajalikkust hiljemalt iga 2 nädala tagant. Seda on

vastustaja ka teinud (vt korraldust nr 282 muutvaid erinevaid korraldusi14 ja korraldust nr 305

muutvaid erinevaid korraldusi15), karmistades või leevendades meetmeid ja piiranguid

olenevalt aktuaalsest olukorrast. Kohtu hinnangul ei ole põhjust pidada maskikandmise

kohustust kaebuste esitamise aja seisuga sedavõrd pikaajaliseks, et õigustaks selle

õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist, eriti arvestades maskikandmise kohustuse vähest

13 Vt seletuskiri muudetud kujul, lk 3 ja 8. Kättesaadav

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/19eeabb7-5526-44ec-a180-e0de1a21077f.

14 https://kriis.ee/kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-

nr-282.

15 https://kriis.ee/kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-

305.

3-20-2585

18(23)

intensiivsust kaebajate õigustele. Piirangute kehtestamine haldusaktiga kaitseb paremini isikute

õigusi ka seeläbi, sest üksikisikutel on võimalik korraldusega seatud piirangute peale kaebusega

halduskohtu poole pöörduda. Õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi ei ole halduskohus

pädev lahendama (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1).

Üksikisikul aga puudub võimalus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise

taotlusega Riigikohtu poole pöörduda (PSJKS § 4).

40. Eeltoodust tulenevalt on vastustajal olemas õiguspärane alus Covid-19 viiruse leviku

tõkestamiseks piirangute ja meetmete kehtestamiseks, mh maskikandmise kohustuse osas.

Maskikandmise kohustuse materiaalne põhiseaduspärasus

41. Järgnevalt analüüsib kohus maskikandmise kohustuse materiaalset põhiseaduspärasust.

Kuivõrd kaebuste sisulised põhjendused (ja vastavad tõendid) on nii korraldust nr 282 kui ka

korraldust nr 305 puudutavas osas samad, analüüsib kohus mõlema korralduse materiaalset

õiguspärasust ühiselt.

42. Kohus selgitab, et põhiõiguse riivel peab olema PS-iga kooskõlas olev (legitiimne)

eesmärk ja riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja

mõõdukas). Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab mingil

moel kaasa eesmärgi saavutamisele. Riive on vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada

mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Riive mõõdukuse üle otsustamiseks

tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga

eesmärgi tähtsust (vt Riigikohtu 17.12.2019 otsus asjas nr 5-19-40, p 52 ja seal viidatud

kohtupraktika). PS §-s 16 ja 28 sätestatud põhiõigusest elu ja tervise kaitsele tuleneb riigi

positiivne soorituskohustus. Riigi positiivsele soorituskohustusele viitab mh ka Euroopa

Sotsiaalharta art 11 lg 3, mis näeb lepinguosalisele ette kohustuse võtta kasutusele meetmeid

ära hoidmaks nii palju kui võimalik epideemilisi, endeemilisi ja muid haiguseid ning õnnetusi.

43. Vaidlusalustes korraldustes, neid muutvates korraldustes ja nende seletuskirjades on

selgitatud, et maskikandmise kohustus koos teiste piirangutega on kehtestatud eesmärgiga

hoida ära või vähendada nakatumist SARS-CoV-2 viirusega ning seeläbi kaitsta inimeste elu ja

tervist ning riigi ja tervishoiusüsteemi toimepidevust. Kohus leiab, et tegemist on PS-iga

kooskõlas olevate kaalukate eesmärkiga. Vastustaja on teadusuuringutele tuginedes leidnud, et

maski kandmine lisameetmena võimaldab tõkestada nakatumisi, sest viirus levib inimeselt

inimesele mh õhu teel piisknakkuse kaudu ja maskidel on filtreerivad omadused. Lisaks on

olulised ruumi täituvuse vähendamine, distantsi hoidmine, kinnise ruumi hea ventilatsioon, käte

desinfitseerimine.

44. Kaebajate väitel ei ole maskikandmise kohustuse kehtestamine sobiv meede. Kohus

kaebajate seisukohaga ei nõustu ja leiab vastustaja viidatud andmetele tuginedes, et

vaidlustatud piirang soodustab eesmärgi saavutamist. Seletuskirjadest nähtuvalt lähtus

vastustaja Covid-19 nakatumist puudutavast teabest, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)

andmetest ning Haiguse Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangutest16. Kohus

leiab, et tegemist on autoriteetsete rahvusvaheliste organisatsioonidega, kelle antud

hinnangutest sai põhjendatult lähtuda. Korralduse nr 305 seletuskirjast nähtub, et teiste seas

võeti arvesse ka näiteks USA-s tehtud teadusuuringut, mille kohaselt töökeskkonnas rakendatud

maskikohustus vähendas nädalas haigus- ja surmajuhtude juurdekasvu vähemalt 10% võrra.

Samuti leiti Kanada andmete põhjal, et kohustuslik maski kandmine vähendab nädalast juhtude

16 Vt nt European Centre for Disease prevention and Control. Technical report. „Using face masks in the

community: first update Effectiveness in reducing transmission of COVID-19.“.

3-20-2585

19(23)

arvu 20-22% võrra17. Maski kandmise kohustuse kehtestamisel on tuginetud ka Teadusnõukoja

ja Terviseameti soovitustele. Arvestades maski võimet filtreerida sissehingatavat ja

väljahingatavat õhku, ei saa maski kandmist pidada kuidagi ebasobivaks meetmeks koosmõjus

teiste asjakohaste meetmetega.

45. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajate esitatud tõenditest ei nähtu üheselt, et

maskikohustus oleks eesmärgipäratu või inimeste tervisele ohtlik. Vastustaja on õigesti

märkinud, et kõikide Covid-19 pandeemia lahendamise abinõude osas ei ole olemas

sajaprotsendilist teaduslikku üksmeelt ja aja jooksul võidakse varasemaid arusaamu ümber

lükata. Praeguse teadmise kohaselt tuleks kasutada meditsiinilisi maske ja neid nõuetekohaselt

kasutada.

46. Uudse koroonaviiruse teaduslik uurimine on kestev ja dünaamiline protsess. Seetõttu

sõltub empiiriliselt kogutud teadmiste hulk väga palju konkreetsest ajahetkest. Pelgalt see, et

kaebajate väiteid tõendavad (või võivad tõendada) ka mõned teadusuuringud, ei võimalda teha

lõplikke järeldusi. Kohus ei saa anda hinnangut sellele, milliste teadlaste hinnang on õige.

Samuti ei saa kohus sobiva meetme valimise kui kaalutlusotsuse tegemisel asuda vastustaja

asemele ja hinnata, millistest teadusandmetest tuleks või millisest ei tohiks lähtuda. Ühtlasi ei

saa kohus kehtestatud piirangute õiguspärasuse hindamisel kaaluda, kas mõne kaebajate

viidatud teadusuuringu tulemus on „õigem“ kui uuringud või analüüsid, millest vastustaja

kaalutlusotsus(t)e tegemisel lähtus. Riigikohus on rõhutanud (vrd 25.11.2021 määrus asjas nr

3-21-2241, p 27), et teadusandmete põhjal metoodiliselt tehtud järeldustele tuginemist

haldusorgani ega kohtu poolt ei takista see, et osa teadlasi on teistsugusel seisukohal. Vastustaja

on vaidlustatud piirangu kehtestamisel tuginenud süsteemselt kogutud, analüüsitud ja hinnatud

teadusandmete tervikraportitele, sh Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse raportile18.

Nimetatut arvestades leiab kohus, et praegusel juhul ei anna kaebajate esitatud tõendid põhjust

pidada maskikandmise kohustust eesmärgipäratuks või põhjendamatuks.

47. Kohus ei nõustu ka kaebajate seisukohaga, justkui poleks maskikandmise kohustuse

kehtestamine vajalik meede. Kohus leiab, et arvestades piirangu olemust, ei ole piirangu

eesmärki võimalik saavutada sama tõhusalt mõne teise, ent isikut vähem koormava meetmega.

Kohtule ei nähtu, et maskikandmisega võrreldes oleks olukordades, kus piisava vahemaa

hoidmine pole võimalik ja kus piisav õhuvahetus võib olla takistatud (s.o mitmed siseruumid,

sh ühistransport), veel vähemalt sama tõhusaid, kuid põhiõigusi vähemriivavaid meetmeid.

Kohus möönab (mh kaebajate esitatud viiteid arvestades), et ka maski korrektse kandmisega ei

ole võimalik nakatumist täielikult ära hoida, kuid see ei anna alust pidada seda mittevajalikuks.

Tegemist ongi vaid ühe viiruse levikut takistava meetmega, mis toimib koosmõjus teistega.

48. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, justkui poleks tegemist uudse ohtliku

nakkushaigusega. Viirus on teadlastele veel tundmatu ja seda õpitakse alles tundma. See on

korduvalt muteerunud ja käitunud erinevate tüve puhul erinevalt ja ette ennustamatult. Covid-

viirus on seni teadaolevate andmete kohaselt väga nakkav. Seda näitavad erinevad statistikad

üle maailma ja ka Eestis19. Kohtul puudub põhjendatud alus selles statistikas või tehtud Covid-

testide tulemustes kahelda. Viirus levik on toonud kaasa raskeid haigestumisi, põhjustanud

tervisekahjustusi ja palju surmasid. Lisaks puudub sellele efektiivne kättesaadav ravi. Seda, et

nakatumiste suur näitaja ei ole vaid välja mõeldud, näitab juba tervishoiusüsteemi ülekoormatus

Covid-patsientidega. Tahaplaanile on jäänud tavapärane plaaniline ravi ja teiste haigete õigus

ravile. Sellises olukorras oli vastustajal kohustus reageerida, mitte jääda ära ootama kahjulikke

17 https://www.nature.com/articles/d41586-021-01394-0.

18 European Centre for Disease prevention and Control. Technical report. „Using face masks in the community:

first update Effectiveness in reducing transmission of COVID-19.“.

19 https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik.

3-20-2585

20(23)

tagajärgi nii avalikele huvidele kui ka inimeste õigusele tervise ja elu kaitsmiseks. Seejuures

oli vastustajal võimalus kaalutlusõiguse alusel valida, milliseid kaitsemeetmeid tarvitusele

võtta. Võrdlus gripiga ei ole asjakohane, sest praegused teadusandmed ei kinnita, et nende

ohtlikkus oleks samal tasemel20.

49. Põhjendamatu on etteheide täiendava ravivõimekuse juurde loomata jätmise kohta. Nii

uute haiglahoonete ehitamine kui ka uue meditsiinipersonali väljatöötamine võtab aastaid.

Teadmata, millist ravivajadust uue viiruse levik eeldab ja kui kauaks pandeemia kestma jääb,

ei olnud riigil põhjust kohe selles suunas oma ressursse suunata. Avalikest vahenditest

rahastatav tervishoiusüsteem on alati üles ehitatud teatud keskmist, tavapärast ja eelduslikku

ravivajadust arvestades. Mõeldamatu oleks sellise süsteemi üles ehitamine nö piisava

ülekattega selleks, et erakorralise ja suuremahulise pandeemia korral oleks sujuvalt tagatud

kogu täiendav ravivajadus ja selle kõrval ka plaanilise ravi jätkamine. Ilmselgelt oleks selline

ressurss pandeemiavälisel ajal rakenduseta. Seega, isegi kui meditsiinisüsteemi oleks võimalik

suunata kiiresti juurde raha, ei ole sama kiiresti võimalik kasvatada ravivõimekust. Selles

olukorras ja eeskätt sellise pandeemia tingimustes, nagu Covid 19 puhul valitseb, on iseenesest

mõistlik, et avalik võim suunab erinevate regulatiivsete meetmetega inimeste käitumist selliselt,

et pandeemiast tingitud ravivajadus ei kasvaks üle meditsiinisüsteemi taluvuspiiri.

50. Uudse ja eriti ohtliku nakkushaiguse ohu tõrjumisel on põhjendatud lähtuda

ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt tuleb uudse ja ohtliku nakkushaiguse ohtu kohaste

meetmetega võimalikul suurel määral vähendada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021

määrus asjas nr 3-21-2030, p 13). Olukorras, kus teadusandmed viitavad, et maskikandmisest

võib uudse ja ohtliku viiruse leviku takistamiseks kasu olla, saab seda pidada sobivaks

meetmeks. Koosmõjus teiste viiruse levikut takistavate meetmetega võib ka maskikandmine

vähemalt osaliselt nakatumiste arvu kiiret kasvu pärssida, seega saab seda meedet pidada

vajalikuks. Praegusel juhul ei ole alust väita, et maskikandmise kohustus oleks ilmselgelt

mittevajalik (st et see ei aitaks ühelgi juhul soovitava eesmärgi saavutamisele kaasa ja

samasugune eesmärk oleks saavutav isikute õigusi vähemkoormava meetmega).

51. Kohus selgitab, et arvestades nakkushaiguste iseloomu, ei saa kaitsemeetmete

rakendamisel välistada ühte meedet pelgalt seetõttu, et mõju (või mõju ulatus) eesmärgi

saavutamisele ei ole tõsikindlalt teada. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajate väidet, justkui

oleks maskide vabatahtliku kandmise korral soovitav eesmärk samal tasemel saavutatav. Lisaks

distantsi hoidmisele on maski kandmine üheks ohu tõrjumise leebemaks meetmeks. Samas saab

meetmest kasu olla üksnes siis, kui seda üldsuse poolt järgitakse. Ilma maskikandmise

kohustuseta oleks maskikandjate hulk eelduslikult oluliselt väiksem ja seetõttu ka oht viiruse

levikule sellevõrra suurem. Seega leiab kohus, et maskikandmist (ja üldise maskikandmise

tagamiseks kehtestatud kohustust) saab pidada nakkuse leviku takistamisel vajalikuks

meetmeks.

52. Piirangute mõõdukus tähendab nende proportsionaalsust kitsamas mõttes. Siinjuures tuleb

hinnata, kas hüve, mille piirangu kehtestamine annab, on kaalukam hüvest, millest isik piirangu

tõttu ilma jääb. Kohtu hinnangul on vastustaja meetme rakendamisel, s.o maskikohustuse

kehtestamisel, kaalunud nii sellega kaasnevaid piiranguid kui ka võimalikku hüve, mida selle

rakendamine kaasa võib tuua (ennekõike viiruse leviku takistamine ja seega inimeste tervise

säilimise tagamine). Vaidlustatud meetmete rakendamisel tegi vastustaja kaalutlusotsuse.

Kohus ei saa asuda vastustaja asemele ja ise võimalikke meetmeid kaaluma, kuid saab

kontrollida ega kaalutlused ja kaalumise tulemusena rakendatud meetmed pole meelevaldsed.

20 https://www.terviseamet.ee/et/mis-covid-19#covid-vs-gripp.

3-20-2585

21(23)

53. Vastustaja on arvestanud vastava korralduse andmise ajal olemas olnud teadusandmeid.

Kohtu hinnangul saab asjakohaseks pidada ka arvutustel ja mudeldatud prognoosidel

tuginevaid kaalutlusi, kuna vastustajal on nakkushaiguste leviku ärahoidmiseks lai

kaalutlusruum. Vastustaja on põhjendatult arvestanud epidemioloogilise olukorra ja selle

muutumisega ajas. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et vastustaja kaalutlused maskikohustuse

kehtestamisel ei ole olnud ilmselgelt meelevaldsed. Piirangute kehtestamist ei muuda

ebaproportsionaalseks ka see, kui mõned (hilisemad) teadusandmed jõuavad/peaksid jõudma

teistsugusele järeldusele.

54. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole õigus vabale eneseteostusele piiramatu. Erinevalt

kaebajatest leiab kohus, et maskikandmise kohustuse kehtestamist ei saa pidada väga

intensiivseks põhiõigusse sekkumiseks. Maskikandmise aitab vähemalt osaliselt nakkusi ära

hoida ning sel viisil takistada viiruse levikut ja inimeste haigestumist. Ühtlasi aitab see kaasa

nii meditsiinisüsteemi toimepidevusele kui ka ühiskonna kui terviku toimimisele. Riivet

põhjustaval meetmel, mille eesmärgiks on ära hoida nakatumine viirusega, mis ka empiirilistele

andmetele tuginedes toob kaasa osade inimeste raske haigestumise ja ka surma, on väga

kaalukas eesmärk. Kohtu hinnangul õigustab see praegusel juhul teiste seas ka kaebajate

põhiõiguste vähese intensiivsusega riivet. Kõiki asjaolusid hinnates on maskikandmise

kohustuse riive isiku põhiõigustesse vähese intensiivsusega. Võrreldes sellise madala

intensiivsusega riivet väga olulise õigushüve, s.o isikute elu ja tervise kaitsmisega, on viimane

kohtu hinnangul oluliselt kaalukam. Vastustaja on kinnitanud, et hindab regulaarselt

piirangutega jätkamise vajadust. Kohus rõhutab, et vastustaja peab nende kontrollidega jätkama

seni, kuni vastavad piirangud kehtivad. Lisaks tuleb arvestada, et mida kauem piirangud

säilivad, seda kaalukamad peavad olema argumendid, mis piirangutega jätkamist õigustavad.

55. Maski kandmine võib aeg-ajalt küll teatavat ebamugavust põhjustada, kuid riive isiku

põhiõigustele on pigem vähene. Kaebajate väited maskide ohtlikkuse kohta ei ole piisavalt

põhistatud. Kehtestatud piirangud ei kohusta isikuid pikka aega (sama) maski kandma.

Pikaajalisel kandmisel väidetavalt paljunevate mikroobide tekitatud terviseriski vältimiseks on

piisav maskide korrapärane vahetamine. Seega ei saa sinna pika aja jooksul koguneda ka

kaebajate viidatud väidetavalt kopsuvähki põhjustavaid mikroobe. Lisaks tuleb arvestada, et

erinevalt nt kaebajate viidatud Hispaaniast, on Eesti maskikohustuse nõue puudutanud (ja

puudutab ka praegu) üksnes siseruume. Seega on kaebajate viidatud tõendites toodud järeldused

Eesti kontekstis asjakohatud. Maskide efektiivsuse tagamiseks tuleks kasutada vaid

meditsiiniliselt tunnustatud maske, vältida maskide korduvkasutamist või neid asjakohaselt

desinfitseerida. Lisaks tuleb arvestada, et piirangumeetmete eesmärk on „ära hoidmine“, st

võimaliku negatiivse stsenaariumi mitte realiseeruda laskmine. Seda, milline mõju ühtedel või

teistel meetmetel kokkuvõttes on või oli, ei saa üheselt välja selgitada ei prognoosides ega

tagantjärele analüüsides.

56. Maskikandmise kohustusega kaasnev piirang ei ole sedavõrd intensiivne, et kaaluks üles

piirangu soodsa mõju nakkushaiguse leviku tõkestamise ja seega ka igaühele tervise kaitse

põhiõiguse tagamise. Kaebajate väited, justkui ohustaks maskikandmise kohustuse

kehtestamine demokraatlikku riigikorraldust ja võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte

tagamist, on alusetud. Üheks võimude lahususe tagamise viisiks on teiste seas ka käesoleva

haldusasja raames kaebajatele tagatud võimalus kohtusse pöörduda.

57. Kohus ei pea põhjendatuks analüüsida üksikasjalikult iga kaebajate esitatud tõendit.

Mitmed kaebajate argumendid ja sellega seotud tõendid ei oma vaidlustatud korralduste

õiguspärasuse hindamisel tähtsust. Nt on asjakohatud kaebajate viited majandusprobleemidele.

Maski kandmise kohustus kuidagi majandusprobleeme ei põhjusta. Selle eesmärk on vastupidi

hoida ühiskonda võimalikult avatuna, et majandusprobleemide tekkimist vältida. Samuti ei ole

3-20-2585

22(23)

põhjendatud kaebajate viited kurtidele või psüühiliste probleemidega inimestele maskide

kandmisega kaasneda võivate probleemide kohta. Kaebajad saavad esitada kaebuse üksnes

enda subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1), mitte avalikes huvides. Kaebajate

viidatud jäätmeprobleeme on võimalik vältida maske õigesti käideldes, sellekohast teavitustööd

tehes ja inimesi nõuetekohasele käitumisele üles kutsudes. Seoses kaebajate viidatud Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse maske puudutava uuringuga nõustub kohus vastustaja

03.01.2022 seisukohas esitatud selgitustega. Teadmata, milliseid maske tegelikult testiti, ei ole

võimalik teha üldistatud järeldusi kõikide maskide osas. Nn Bangladeshi uuringu puhul on

vastustaja 03.01.2022 menetlusdokumendis piisava põhjalikkusega selgitanud tõlkimata jäänud

lauseosaga seonduvat. Kohus nõustub nende selgitustega ega nõustu seetõttu kaebajate

seisukohaga, et nimetatud tõend tuleks HKMS § 81 lg 4 kohaselt tähelepanuta jätta. Viited

Hitlerile, Itaalia fašistidele ja nn „karantiinikoonduslaagritele“ on kaebusi arvestades selgelt

asjakohatud ja ülepingutatud ning kohus jätab vastavad väited ja tõendid tähelepanuta. Ka

kaebajate viited Weimari esimese astme kohtu 08.04.2021 määrusele 9 F 148/21 jätab kohus

tähelepanuta. Nimetatud kohtumääruse on Jena Kõrgem Ringkonnakohus 14.05.2021

määrusega nr 1 UF 136/21 tühistanud21 (vt ka samas asjas tehtud Saksa Liidukohtu 03.11.2021

määrust nr XII ZB 289/2122). Täiendavalt selgitab kohus, et Eestis kehtiva õiguse alusel antud

ja kaebajate poolt vaidlustatud korralduste õiguspärasus ei sõltu sellest, kuidas on teiste riikide

kohtus hinnatud üldhariduskoolis õppivatele õpilastele koolis kehtestatud maskinõuet. Ka ei ole

ükski halduskohtule kaebuse esitanud kaebaja üldhariduskooli õpilane. Lisaks on vastustaja

õigesti leidnud, et Saksamaa Liitvabariigi erinevate liidumaade halduskohtud on mitmes

lahendis (vrd vastustaja 03.01.2022 menetlusdokumendis esitatud viiteid) pidanud

maskikandmise kohustust põhjendatuks ja õiguspäraseks. Samuti on kohus eespool viidanud,

et kohtu pädevuses ei ole sekkuda teadustegevusse ja hinnata erinevate teadustööde

aktsepteeritavust. Kohus peab asja lahendamisel lähtuma vaid representatiivsetest ja laiemalt

tunnustatud teadustöödest ja teadlaste hinnangutest. Seda teavet vahendavad Teadusnõukoda ja

rahvusvahelised pandeemiate ohjamisega teelevad tippkeskused (ECDC, CDC, WHO), kellede

arvamustest on vastustaja praegusel juhul ka lähtunud.

58. Eespool esitatud põhjendusi arvestades leiab kohus, et maskikandmise kohustus on

materiaalselt põhiseaduspärane. Covid-19 haiguse iseloomu ja leviku kohta olemas olnud

andmetest lähtudes ning seda põhjustava (praeguseks juba korduvalt muteerunud) SARS-

CoV-2 viiruse osas valitsenud põhjalike ja tõsikindlate teadmiste puudumist silmas pidades oli

maskikandmise kohustus rahvatervise kaitse ning nakkushaiguse leviku tõkestamisega seotud

legitiimse eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sobiv meede ega piiranud isikute õigust vabale

eneseteostusele ülemääraselt. Kohus leiab, et piirangut saab pidada põhiseaduspäraseks ka

seetõttu, et see sätestab erisused inimestele, kes teatud põhjustel (nt vanusest või erivajadusest

tulenevalt) maske kanda ei saa. Kaebajad ei ole nende suhtes sellise erivajaduse olemasolu

põhjendanud ega tõendanud. Lisaks on vaidlusalused piirangud ajaliselt ja ruumiliselt selgelt

piiratud (maski tuleb kanda üksnes avalikus siseruumis). Maskikandmise kohustust kehtestades

lähtus vastustaja asjakohastest kaalutlustest, hindas olulisi asjaolusid ega omistanud ühelegi

huvile või õigusele meelevaldselt suurt või põhjendamatult väikest kaalu. Vastustaja on

vaidlustatud piirangu kehtestamisel huvisid piisava põhjalikkusega kaalunud ja lähtunud

meetmete rakendamisel nii kogutud faktidest kui ka vastavat seisukohta toetavatest

teadusandmetest. Korralduse andmise ajal sai vastustaja arvestada üksnes selleaegsete andmete

ja teaduse tasemega. Seega ei ole korraldused, millega maskikandmise kohustus kehtestati,

õigusvastased.

21 https://openjur.de/u/2341563.html.

22 https://openjur.de/u/2381639.html.

3-20-2585

23(23)

59. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlustatud korraldustega sätetatud piirang, s.o piiratud

ulatuses kehtestatud maskikandmise kohustus, on õiguspärane. Tegemist on sobiva meetmega,

sest see aitab kaasa avaliku huvina sätestatud eesmärkide (s.o takistada koroonaviiruse levikut

ning vähendada nakatumisohtu avalikes siseruumides ja seega ka ohtu inimeste elule ja

tervisele) saavutamisele. Koos teiste asjaomaste meetmetega on see soovitava eesmärgi

saavutamiseks sobiv. Viiruse leviku tõkestamine aitab kaasa riigi ja tervishoiusüsteemi

toimepidevuse tagamisele. Kuivõrd ka muus osas (sh menetluslike nõuete osas) olid

vaidlustatud korraldused kohtu hinnangul õiguspärased, jääb nii korralduse nr 282 osalise

õigusvastasuse tuvastamise nõue kui korralduse nr 305 osalise tühistamise nõue rahuldamata.

Seega jäävad kaebused tervikuna rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

60. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda. Vastustaja ei

ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/