3-22-56/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-56

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Siiri

Lepa ja Ege-Lii Luik

Puudutatud isik – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a

määrus haldusasjas nr 3-22-56 muutmata.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2022. a määruse haldusasjas nr 3-

22-56 resolutsiooni p-d 1 ja 2. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata ja käesolevas

asjas riigi õigusabi andmisega seotud kulud tema enda kanda.

3. Rahuldada X menetlusabi taotlus tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks ning

tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused vene keelde.

4. Rahuldada Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ vandeadvokaadi Aleksei

Ratnikovi riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus osaliselt ning

määrata tema poolt Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a määruse peale

haldusasja nr 3-22-56 määruskaebemenetluses X-le osutatud riigi õigusabi tasu

suuruseks 432 eurot, sh käibemaks 72 eurot.

5. Mõista X-lt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi tasu 432 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-22-56

2(9)

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1

ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 04.01.2022 kinni Valgevene Vabariigi kodaniku X

(sünd. XX.XX.XXXX), kes esitas kinnipidamisel Leedu Vabariigi varjupaigataotleja

tunnistuse kehtivusega 26.08.2021‒26.02.2022. Isik võeti 04.01.2022 ebaseaduslikult riigis

viibiva isikuna arvele ning peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg

2 p-de 1 ja 3 alusel 48 tunniks kinni. 05.01.2022 peeti isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu

26.06.2013 määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) art 28 lg 2 ja VSS § 68 p 9 alusel

kinni, kuna PPA tuvastas Eurodac päringu alusel, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse

taotluse Leedu Vabariigis. Leedu Vabariigist saabus 05.01.2022 vastus PPA päringule, mille

kohaselt omab isik Leedu Vabariigi varjupaigataotleja tunnistust. PPA algatas Dublini III

määruse alusel tagasivõtumenetluse.

2. Tartu Halduskohus andis 06.01.2022 määrusega nr 3-22-39 loa X paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse kuni kuueks nädalaks.

3. X esitas 07.01.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse.

4. PPA esitas 07.01.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 361 lg 1 ning lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel.

Isik on selgitanud PPA-le menetluse käigus, et ta esitas 14.08.2020 Leedu Vabariigi piiril

rahvusvahelise kaitse taotluse poliitilistel põhjustel. Pärast taotluse esitamist viibis ta neli päeva

piiril ning saadeti siis kaheks nädalaks karantiini Medininkai laagrisse. Väidetavalt kirjutasid

tema sõbrad Leedu migratsiooniametile taotluse, et võimaldavad tema ülalpidamise Leedus

rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise ajal ning ta vabastati varjupaigataotlejate

keskusest. Kuue kuu möödudes rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest tekkis isikul õigus

Leedus töötamiseks, ta asus tööle ja üüris iseseisvalt elamispinda. 18.02.2021 otsusega keelduti

isikule rahvusvahelise kaitse andmisest. Isik sai otsuse kätte 23.02.2021 ja vaidlustas otsuse

kohtus, esimese astme kohus jättis kaebuse 27.04.2021 otsusega rahuldamata ning hetkel on

kaebus Leedu kõrgema kohtu menetluses. Väidetavalt tõmbas isik oma Valgevene kodaniku

passi katki, sest Valgevene kodaniku passi ja Leedu varjupaigataotleja dokumendiga ei ole

võimalik avada Leedus pangaarvet. Isik saabus 25.12.2021 Eestisse, et vältida

varjupaigataotlejate keskusesse paigutamist Leedus ja hiljem väljasaatmist Valgevenesse.

Kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht ning on alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik

menetluse lõpuni olla kättesaadav, on põhjendatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4

alusel, et välja selgitada menetluses tähtsust omavad asjaolud.

Isiku suhtes esineb VSS § 68 lg-s 8 sätestatud põgenemisoht. Isikul puudub seaduslik alus

Eestis, sh teistes Schengeni konventsiooni liikmesriikides viibimiseks. Isikul puudub kehtiv

reisidokument. Kaitse taotlejana on isik kohustatud viibima liikmesriigis, kus toimub tema

taotluse menetlus. X lahkus loata Leedu Vabariigist. Isik on menetluse käigus kinnitanud, et

tema eesmärk oli jõuda läbi Läti Vabariigi Eestisse sõbra juurde ning ta ei soovi tagasi pöörduda

Leedu Vabariiki. Vabaduses viibides on isikul jätkuvalt võimalik loata lahkuda talle sobivasse

riiki, arvestades liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist.

Isiku kinnipidamine on põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Kuna isik esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse pärast väljasaatmise/üleandmise võimalikkuse ilmsikstulemist,

3-22-56

3(9)

on alust arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise/üleandmise

vältimiseks. Isik on teadlik rahvusvahelise kaitse menetluse protsessidest, kuna ta on Leedu

Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses.

Isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel. Arvestades, et isik on

väljendanud oma soovimatust naasta Leetu, on vajalik, et isik viibiks kinnipidamiskeskuses

menetlustoimingute ja võimaliku väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks.

Põgenemisohu esinemise korral ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada leebemaid

järelevalvemeetmeid. Isikul kaasas olnud Leedu ametivõimude poolt väljastatud rahvusvahelise

kaitse taotleja tunnistuse hoiulevõtmine ja isiku kohustamine PPA-s registreerimas käima ei

tagaks isiku kättesaadavust kuni tema üleandmiseni Leedu ametivõimudele. Kehtiva Valgevene

kodaniku passi on isik hävitanud varjupaigataotlejate keskusesse paigutamise vältimiseks ja

Leedu Vabariigist Valgevenesse väljasaatmise takistamiseks. Dokumendi puudumine ei

peatanud isiku liikumist Leedu Vabariigist läbi Läti Vabariigi Eestisse.

5. X vaidles 07.01.2022 kohtuistungil PPA taotlusele vastu ning väitis, et saabus Eestisse

sunnitult, tal on elukoht ja piisavalt rahalisi vahendeid, ta soovib käituda seaduskuulekalt ega

kavatse põgeneda.

6. Tallinna Halduskohus andis 07.01.2022 määrusega PPA-le loa X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 16.02.2022 (k.a).

Kuna rahvusvahelise kaitse saamise taotluse raames on vaja välja selgitada taotluse

menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, esinevad VRKS 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 7 toodud

kinnipidamise alused. Võimalikku põgenemisohtu on hinnatud ka Tartu Halduskohtu

06.01.2022 määruses ning leitud, et olemas on märkimisväärne põgenemisoht ja arvestades

isiku varasemat teguviisi, ei ole leebemaid järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada.

Haldusasja materjalist ei järeldu, et selles osas oleks saanud ühe päeva jooksul toimuda

mingisuguseid sisulisi muutusi. X on lahkunud loata teisest Schengeni liikmesriigist ja tal

puudus õiguslik alus liikuda erinevate Schengeni liikmesriikide vahel. Haldusasja materjalist ei

nähtu, et isikul võiks olla Eestis perekondlikke sidemeid või majanduslikke huve ning seda

tuleb põgenemisohu hindamisel samuti arvesse võtta. Arvestades, et X on väljendanud

soovimatust naasta Leetu, võib pidada tõenäoliseks, et isik lahkub Eestist enne vastava

menetluse lõppu või asub menetlusest muul viisil kõrvale hoidma. Schengeni viisaruumis

kehtivat liikumisvabadust silmas pidades ei oleks isikul Eestist lahkumiseks olulisi takistusi,

küll aga takistaks see edasist menetlust ning isiku võimalikku väljasaatmist.

Rahvusvahelise kaitse taotlus on tõenäoliselt esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitati alles 07.01.2022, kui isikule

sai selgeks, et teda ähvardab tagasivõtmise menetluse käigus väljasaatmine Leedu Vabariiki.

Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid või mis võimaldaksid kohaldada leebemaid

järelevalvemeetmeid,

ei

nähtu.

Põgenemisohu

korral

on

isiku

paigutamine

kinnipidamiskeskusesse vajalik ning seda ei saa pidada ilmselgelt mittemõõdukaks. Puuduvad

andmed ka selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema

turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).

7. X esitas 13.01.2022 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad isikul igasugused rahalised

vahendid ja muu vara. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14.01.2022 määrusega riigi

õigusabi taotluse (resolutsiooni p 1), määras X-le riigi õigusabi isiku esindamiseks

3-22-56

4(9)

halduskohtumenetluses seonduvalt määruskaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtu

07.01.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-56 (resolutsiooni p 2), edastas määruse riigi

õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (resolutsiooni p 3), jättis X määruskaebuse

käiguta (resolutsiooni p 4), ning andis X-le tähtaja määruskaebuse täiendamiseks 15 päeva

jooksul riigi õigusabi osutaja määramisest (resolutsiooni p 5).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X palub 28.01.2022 määruskaebuses (täiendatud 31.01.2022 ja 04.02.2022) halduskohtu

07.01.2022 määrus tühistada.

Halduskohus ei ole isikuga seotud asjaolusid õigesti hinnanud ja on jõudnud valede

järeldusteni. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemise ohu esinemist. Puudutatud isik

kinnitas kohtuistungil, et sattus Eestisse sunniviisiliselt ning läks politseisse ise. Isik tuli

Eestisse selleks, et taotleda rahvusvahelist kaitset. Tal on piisavalt rahalisi vahendeid vabaduses

viibimiseks. Isiku sõber Y elab Narvas ja võimaldab tal oma korteris elada ning on nõus ta tööle

võtma. Määruskaebuse esitaja esitab selle kohta Y 04.02.2022 avaldused. Isikul oli Eestisse

saabudes 2000 eurot, mis on praegu PPA käes hoiul. Isik kinnitab, et ta ei põgene ega hakka

seadusi rikkuma. PPA ise takistas isikul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. Isik küsis

04.01.2022, kas ta võib jääda Eestisse sotsiaalsetel asjaoludel või kõrgelt kvalifitseeritud

spetsialistina või peaks esitama koheselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Politseijaoskonnas

valetati isikule, et esmalt tuleb tuvastada isik ja Eestisse saabumise teekond. Isik püüdis esitada

taotluse ka 06.01.2022, kuid seda ei võetud vastu. Määruskaebuse esitaja palub need PPA-lt

välja

nõuda.

Isik

sai

esitada

rahvusvahelise

kaitse

taotluse

alles

07.01.2022.

Kinnipidamiskeskus selgitas 28.01.2022, et ta saatis taotlused e-postiga 04.01.2022 ja

06.01.2022, kuid esindaja ei ole neid kätte saanud. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole

proportsionaalne

meede.

Kohus

oleks

pidanud

põhjalikult

kaaluma

leebemate

järelevalvemeetmete rakendamist. Määruskaebuse esitaja palub end kinnipidamiskeskusest

vabastada või alternatiivselt anda luba tal elada Vao vastuvõtukeskuses või kindlas elukohas.

Isikul pole põhjust Eestist lahkumiseks, tema Valgevene pass on hävitatud ja Valgevenesse

väljasaatmine on võimatu. Isikul on vaja turvalist kohta, kus elada, töötada ja lapsi kasvatada.

Määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi tõlkekulude kandmisest vabastamiseks.

9. PPA palub 07.02.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Asjaolud kogumis õigustavad isiku kinnipidamist. Halduskohus on õigesti kohaldanud VRKS

§ 362 lg-t 2, § 361 lg-t 1 ning lg 2 p-e 4, 5 ja 7. Kohus on piisaval määral hinnanud ja põhistanud

isikust tulenevat põgenemisohtu. Isik on selgitanud, et saabus Eestisse 25.12.2021 ning tema

eesmärk oli jõuda läbi Läti Eestisse sõbra juurde ja ta ei soovi tagasi pöörduda Leedu Vabariiki.

Isik ei pöördunud koheselt lähimasse piiripunkti või politseijaoskonda ega esitanud taotlust

rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isik viibis Eestis enne politseijaoskonda pöördumist 11 päeva.

Seega on isik muutnud oma esmaseid ütlusi ning see seab kahtluse alla tema usaldusväärsuse.

Esmasel kinnipidamisel selgitas isik, et ei soovi Eestis varjupaigataotlust esitada ja kinnitas

seda ka oma ütlustes (04.01.2022 ja 05.01.2022 kinnipidamise protokollid ja küsitluse

protokoll, esitatud haldusasjas nr 3-22-39). Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast

seda, kui Tartu Halduskohus andis loa tema kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks. Isik on hävitanud oma passi, et raskendada väljasaatmist Valgevenesse. Samuti

on ta ise kinnitanud, et lahkus Leedust, vältimaks väljasaatmist Valgevenesse. Halduskohus on

õigesti järeldanud, et isik võib Leedule üleandmise ja Valgevenesse väljasaatmise vältimiseks

vabaduses viibides menetlusest kõrvale hoida ja lahkuda talle sobivasse EL-i liikmesriiki. Kuna

suure tõenäosusega on Leedu liikmesriik, kes vastutab isiku taotluse läbivaatamise eest, antakse

3-22-56

5(9)

isik ilmselt üle Leedule. Halduskohus on kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist

ja põhjendanud, miks need ei ole piisavad.

Kuna kohtuistungi ajal puudusid andmed selle kohta, et isik saabus Eestisse 2000 euroga, tema

sõber on nõus tagama isiku majutuse ja töökoha, on tegemist uute asjaoludega. Ka ei avaldanud

isik kohtuistungil oma sõbra andmeid. Isik peab esitama kõik andmed ja tõendid rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemisel (VRKS § 11 lg 2 p 3). Esitatud tõendid majutuse ja töökoha kohta

on allkirjastatud alles 04.02.2022. Seega ei olnud määruskaebuse esitamise hetkeks sellist

kirjavahetust olemas. Lisaks ei saa isiku sõber teda tööle võtta vähemalt kuue kuu jooksul

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates (VRKS § 101 lg 1).

PPA teavitas 04.02.2022 e-kirjaga Tallinna Ringkonnakohut, et X riigi õigusabi taotlus on

ekslik, sest kinnipidamiskeskuse konto väljavõtte kohaselt on isikul rahalisi vahendeid summas

2105,80 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

10. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

11. VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 alusel on isiku kinnipidamine lubatav, kui see on vältimatult vajalik

ehk esineb põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS

§ 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. PPA ja halduskohus on praeguses

asjas tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 7 sätestatud kinnipidamise alustele.

12. VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui

on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et taotleja oleks PPA-le asjaolude

selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Samuti on

sätte eesmärgiks takistada ennetavalt taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki erinevuste tõttu

vastuvõtutingimustes (Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p 39, Riigikohtu

30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.1). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas

peetud rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse aluseks olevate väidete kontrollimist nagu

tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv

jms, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Sellised asjaolud ei hõlma

isikusamasust ega kodakondsust, sest need on hõlmatud VRKS § 361 lg p-dega 1 ja 2

(Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Põgenemise ohu jaatamiseks peab

vältimatult esinema mõni VRKS § 361 lg-s 21 või VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, kuid ohu

lõplikuks kindlakstegemiseks peab hindama isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi

iseenesest taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema

põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest

varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18–18.4).

13. PPA esitas halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks VRKS sätete alusel vahetult pärast isiku varjupaigataotluse saamist. Seetõttu ei

olnud taotluse esitamise hetkeks veel VRKS § 15 lg-s 1 toodud toiminguid teostatud ja esines

ilmne vajadus selgitada välja taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. VRKS § 18 lg 2

kohaselt peab PPA kontrollima rahvusvahelise kaitse taotleja esitatud tõendite ja andmete

õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke

menetlustoiminguid. Rahvusvahelise kaitse menetlus oli seega algusjärgus ning isiku

3-22-56

6(9)

põhjalikumad väited esitamata ja kontrollimata. Seega oli kinnipidamise alusena VRKS § 361

lg 2 p-le 4 tuginemine põhjendatud.

14. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui on

põhjendatud alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

26.06.2013 direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-ga d saab VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel

rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada üksnes juhul, kui teda juba peetakse kinni

lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Sellises olukorras on võimalik isik VRKS § 361

lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kui objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi

asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (Riigikohtu

17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 13-16). Sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks

taotleja riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja

ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise

korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015

määrus nr 3-3-1-52-14, p-d 10–12). Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et X esitas

07.01.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse ilmselgelt eesmärgiga takistada enda Eestist

väljasaatmist. Rahvusvahelise kaitse taotlus esitati pärast seda, kui Tartu Halduskohus andis

06.01.2022

määrusega

haldusasjas

nr

3-22-39

PPA-le

loa

paigutada

isik

kinnipidamiskeskusesse ning isikule sai selgeks, et üleandmismenetluse käigus ähvardab teda

väljasaatmine Leedu Vabariiki. Isik on taotlenud varem Leedus rahvusvahelist kaitset. Seega

on ta teadlik rahvusvahelise kaitse menetluse protsessidest. Isiku ütlustel saabus ta 25.12.2021

Eestisse, et vältida varjupaigataotlejate keskusesse paigutamist Leedus ja väljasaatmist

Valgevenesse. Seega on tegemist isiku teadliku käitumisega ja tema kinnipidamine VRKS §

361 lg 2 p 5 alusel on õiguspärane. Määruskaebuse esitaja väited rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamisest ja selle vastuvõtmisest keeldumisest 04.01.2022 ja 06.01.2022 on paljasõnalised.

Isik on 04.01.2022 esmasel kinnipidamisel väitnud, et ei soovi Eestis varjupaigataotlust esitada

ning 05.01.2022 küsitluse protokollist nähtuvalt kinnitanud, et ta saabus Eestisse eesmärgiga

vältida Leedu varjupaigataotlejate laagrisse paigutamist ja hilisemat Valgevenesse

väljasaatmist, ning ei ole veel oma tegevuste ja plaanide üle Eestis otsustanud. Tartu

Halduskohtu 06.01.2022 määruse nr 3-22-39 p 9 kohaselt ei olnud isik selleks ajaks

rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis esitanud.

15. VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaldamine on põhjendatud. PPA on selgitanud, et isiku

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse läbiviimise eest vastutab Leedu Vabariik ning PPA

esitab esimesel võimalusel Leedule palve isik tagasi võtta. Dublini III määruse art 28 lg 2

kohaselt võivad liikmesriigid isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine,

kui esineb märkimisväärne oht asjaomase isiku põgenemiseks, hinnates igat juhtumit eraldi.

Seejuures on kinnipidamine lubatud vaid juhul, kui kinnipidamine on proportsionaalne ning

leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Dublini III

määruse art 28 regulatsioon on võetud Eesti õigusesse üle VRKS § 361 lg 2 p-ga 7 ja lg-ga 21.

VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada isiku üleandmiseks Dublini III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku

põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21 sätestab, et VRKS § 361 lg 2 p-s 7 nimetatud

põgenemisohuna käsitatakse mh seda, et isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu

liikmesriigist. Ringkonnakohtu hinnangul on Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused

X kinnipidamiseks täidetud.

16. X puhul esineb põgenemisoht. Isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Leedu

Vabariigis. Rahvusvahelise kaitse taotlejana on isikul kohustus viibida riigis, kus ta on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse. Leedu Vabariik on esitanud PPA-le 05.01.2022 vastuse

3-22-56

7(9)

päringule, mille kohaselt omab X Leedu Vabariigi varjupaigataotleja tunnistust. Seega lahkus

isik loata Leedu Vabariigist teise Euroopa Liidu liikmesriiki ja sisenes õigusliku aluseta

Eestisse (VRKS § 361 lg 21). Isiku senine käitumine ei tekita usku, et kinnipidamiskeskusest

vabastamise korral ei lahku ta mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Isik on menetluse käigus

kinnitanud, et ta ei soovi tagasi pöörduda Leedu Vabariiki. Isikul oli Eestisse sisenedes piisavalt

raha, et korraldada enda Eestist lahkumine.

17. X osas tuvastatud põgenemisohu tõttu ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist

pidada tõhusaks (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Põgenemisohtu ei välista

ka võimalus viibida sõbra juures. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, mille

põhjal saaks isiku kinnipidamist kuni 16.02.2022 hinnata ebaproportsionaalseks.

18. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2022

määrus muutmata.

II

19. PPA esitas 04.02.2022 ringkonnakohtule X kinnipidamiskeskuse konto väljavõtte, mille

kohaselt on isikul 2105,80 eurot. Ka X 28.01.2022 määruskaebuses viidatakse, et isikul oli

Eestisse saabudes 2000 eurot, mis on PPA poolt hoiule võetud. Seega on X esitanud 13.01.2022

riigi õigusabi taotluses oma majandusliku seisundi kohta valeandmeid.

20. HKMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi

saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid. Menetlusabi andmise tühistamise korral

kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses (HKMS § 117

lg 2).

21. PPA esitatud andmetest tulenevalt ei vasta X oma majandusliku seisundi poolest riigi

õigusabi saamise tingimustele (RÕS § 6 lg 1). RÕS § 7 lg 1 p 4 kohaselt ei anta riigi õigusabi,

kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu

sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku

alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest

tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja

transpordikulud. X viibib kinnipidamiskeskuses ning tema eluasemekulud, kulutused toidule,

transpordile ja tervishoiule katab kinnipidamiskeskus. Isikul endal tuleb tasuda vaid sidekulud,

v.a vältimatud sidekulud (kõnekaardid). Arvestades X-l olemasolevast summast 2105,80 eurot

maha võimalikud majandusliku seisundi teatises märgitud sidekulud, saab seda lugeda

piisavaks õigusabi eest ise tasumiseks.

22. Kuna PPA 04.02.2022 esitatud X kinnipidamiskeskuse konto väljavõttega on tuvastatud, et

isik on esitanud menetlusabi taotledes valeandmeid, tühistab ringkonnakohus HKMS § 117 lg

1 p 1 alusel enda 14.01.2022 määruse ja jätab X riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Menetlusabi andmise tühistamise tõttu jäävad käesolevas asjas riigi õigusabi andmisega seotud

kulud tema enda kanda (HKMS § 117 lg 2). Majandusliku olukorra muutumisel on X-l õigus

esitada uus riigi õigusabi taotlus.

III

23. X on taotlenud menetlusabi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Ta ei ole taotlenud

määruskaebuse läbivaatamist istungil. Seega on menetlusabi taotletud kohtulahendi tõlkimise

kulude kandmisest vabastamiseks. Taotlus on põhjendatud. Asjas on küll tuvastatud, et isik

3-22-56

8(9)

omab rahalisi vahendeid 2105,80 eurot, kuid samas lasub X-l riigi õigusabi andmise tühistamise

tõttu kohustus tasuda käesolevas asjas osutatud riigi õigusabi eest. Isik viibib

kinnipidamiskeskuses ega tööta ning tema võimalikke sissetulekuid ei ole võimalik

prognoosida. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel X taotluse tõlkeabi

saamiseks ning vabastab ta kohtumääruse tõlkimise kulude kandmisest määruse sissejuhatuse,

resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimist puudutavas osas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata

mh kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel isiku menetluses osalemise edukust ega

mõistlikkust. Isik valdab vene keelt, mistõttu tuleb riigi kulul korraldada tõlkimine vene keelde.

IV

24. Vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitas 28.01.2022 ringkonnakohtule taotluse riigi

õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 561,60 euro (sh käibemaks 93,60 eurot).

Taotluse kohaselt on advokaat osutanud määruskaebemenetluses X-le õigusteenust kokku 390

minutit: 24.01.2022 asja materjalidega tutvumine 60 minutit (72 eurot), 28.01.2022 kliendi

nõustamine 60 minutit (72 eurot), 28.01.2022 määruskaebuse koostamine 270 minutit (324

eurot).

25. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis

vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Taotluse

lahendamisel tuleb seega lähtuda justiitsministri 26.07.2016 määrusest nr 16 „Advokaadile riigi

õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi määrus). Tasu arvestatakse ühe

minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni v.a määruses sätestatud erandid (määruse

§ 1 lg 1). Tasu riigi õigusabi osutamise eest halduskohtumenetluses on 36 eurot iga poole tunni

kohta (määruse § 11 lg 1). Määruse § 5 sätestab tasu miinimummäära (poole tunni tasu), mille

rakendamist on täpsustatud määruse § 1 lg-tes 11, 2 ja 4.

26. Ringkonnakohus leiab, et advokaadi taotluses kajastatud toimingud on olnud põhjendatud

ja on seostatavad toimiku materjalidega. Taotlus tuleb siiski rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitamisele kulunud aeg põhjendatud

maksimaalselt 180 minuti ulatuses. Tegemist on kinnipidamiskeskusesse paigutamise üle

toimuva vaidlusega, mida ei saa pidada ka keskmisest keerukamaks ega mahukamaks.

Ringkonnakohus määrab advokaadi osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 360 eurot (300 × 36

/ 30 = 360), millele lisandub määruse § 1 lg 10 alusel käibemaks 20% ehk 72 eurot. Kokku on

riigi õigusabi tasu suuruseks 432 eurot.

27. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile

korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi Eesti Advokatuur. Riigi õigusabi andmisega seotud kulud tuleb

X-lt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista HKMS § 109 lg 3 ja § 118 lg 3 teisel lause alusel. RÕS

§ 26 lg 2 teise lause kohaselt tuleb määrus riigi õigusabi tasu väljamõistmise osas täita 15 päeva

jooksul selle jõustumisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 10.05.2022 määrusega

RESOLUTSIOON

3-22-56

9(9)

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. veebruari 2022. a määruse resolut-

siooni p 1 muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. veebruari 2022. a määruse resolut-

siooni p-d 2 ja 5.

4. Rahuldada vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramise taotlused ning määrata Tallinna Ringkonnakohtu 11. veeb-

ruari 2022. a määruse peale määruskaebuse esitamisega puudutatud isikule

osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 518 eurot 40 senti.

5. Asendada avaldatavas lahendis puudutatud isiku nimi tähemärgiga.