3-21-1244/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

11.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1244

Haldusasi

X kaebus Lääneranna Vallavolikogu 12.11.2020 otsuse

nr 218 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Lääneranna vald, esindajad vandeadvokaat

Armand Reinmaa ja advokaat Piret Rummi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.09.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 21.09.2021 otsuse peale

haldusasjas nr 3-21-1244 läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja

3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X-le kuulub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kirbla külas asuv 100% elamumaa

sihtotstarbega Õpetajate kinnistu (katastritunnus 41103:001:0237, registriosa nr 9100550).

2. Lääneranna vald asus 2020. a augustis korrastama riigile kuuluvalt Risti-Virtsu-Kuivastu-

Kuressaare maanteelt alguse saavat ja eramaadel kulgevat ning Kasari jõe ääres lõppevat

Sillaaluse teed (teeregistri nr 4111062).

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääneranna valla tegevuse peale Sillaaluse tee

ehitamisel (haldusasi nr 3-20-1605). Kaebuse järgi asub Sillaaluse tee osaliselt Õpetajate

kinnistul. Ümberehitustööde tegemiseks puudus kaebaja nõusolek ja selle käigus kahjustati

tema omandit. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.01.2021 otsusega kaebuse ja kohustas

Lääneranna valda kõrvaldama Sillaaluse tee korrastustööde tagajärjed ning taastama endine

olukord Õpetajate kinnistul. Endise olukorra taastamiseks kohustas halduskohus vastustajat

paigaldama Õpetajate kinnistule kruusaalusele maapinnale mulla ja külvama muruseemne.

3-21-1244

2(5)

Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus

jättis 18.11.2021 otsusega rahuldamata. Riigikohus ei ole kaebaja kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmist otsustanud.

4. Lääneranna Vallavolikogu määras 12.11.2020 otsusega nr 218 Kirbla ja Seira külas asuva

Sillaaluse tee (teeregistri nr 4111062) avalikuks kasutamiseks (resolutsiooni p 1). Otsuse

õiguslike alustena on märgitud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 2,

ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg-d 1–3 ning Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 92 lg 2 ja

§ 141 lg 44.

Sillaaluse tee asub eraomandis olevatel Jõeääre (katastritunnus 41103:001:0149), Õpetaja

(katastritunnus 41103:001:0091) ja Rätsepa (katastritunnus 41101:001:0508) kinnistutel, mis

on kokkuleppel omanikega koormatud isikliku kasutusõigusega valla kasuks, ning valla

omandis oleval Soone kinnistul (katastritunnus 41103:001:0055). Lihula valla üldplaneeringus

on Sillaaluse tee näidatud taastatava avalikult kasutatava teena ja see on vajalik juurdepääsuks

Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteelt Soone kinnistule, kus asub üldplaneeringu järgne

ning tegelikkuses kasutatav supluskoht ja pääs Kasari jõele; samuti on see tee vajalik

juurdepääsuks kolmele eraomandis olevale kinnistule. Sillaaluse tee on olnud kogu aeg

avalikkusele ligipääsetav ja kasutatav. Seega on tee avalikuks kasutamiseks määramine nii

avalikes kui ka erahuvides.

5. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse nõudes

tühistada Lääneranna Vallavolikogu 12.11.2020 otsus nr 218.

Sillaaluse tee läbib ka Õpetajate kinnistut. Vald alustas 2020. a suvel varasema pinnastee

asemele ebaseaduslikult uue tee ehitamist ning tegi kaebaja kinnistul teetöid õigusliku aluseta.

Sillaaluse tee ehitamine oleks nõudnud eraomanike nõusolekute kõrval ka keskkonnamõjude

hindamist, ehitusluba, raieluba ja maaparandusprojekti. Erinevalt vaidlustatud korralduses

nimetatud kinnistutest, on Õpetajate kinnistu elamumaa ja Sillaaluse tee läbib sisuliselt kaebaja

koduõue. Sillaaluse tee katmine kruusaga on kaasa toonud selle, et varasema mittetolmava

pinnastee asemel möödub kaebaja elamust väga lähedalt tolmav kruusatee. Vastustaja püüab

vaidlusaluse otsusega tagantjärele õigustada ebaseaduslikku tee-ehitust. Selline otsus peaks

olema tühine.

Kaebaja taotles ka vastustaja kohustamist kõrvaldada kõik haldusaktist tulenevat tagajärjed

ning tühistada neile eelnenud ja sellega seotud õigusvastased tehingud, ennistades

kohtuvaidlusele eelnenud õigusliku olukorra.

6. Lääneranna vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Sillaaluse tee ei läbi kaebaja kinnistut. Seda kinnitab nii vaidlustatud korraldus, kus ei ole

nimetatud Õpetajate kinnistut, kui ka Sillaaluse tee asendiplaan. Kaebaja esitatud plaanilt

nähtub Sillaaluse tee asukoht 2010. aastal. Asukoht ei olnud sama ajal, mil planeeriti ja alustati

Sillaaluse tee korrastustöödega. Sillaaluse tee oli olemas juba varem ja seda kasutati avaliku

teena, nagu on ette nähtud ka üldplaneeringus. Tee on vajalik kolme eraomandis oleva kinnistu

teenindamiseks. Vastustaja sõlmis Sillaaluse tee korrastamise ja avalikult kasutatavaks teeks

määramise eesmärgil kokkulepped Jõeääre, Õpetaja ja Rätsepa kinnistu omanikega. Ka neist

kokkulepetest nähtub Sillaaluse tee asukoht 2020. aastal. Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas

tee avalikuks kasutamiseks määramine rikub tema õigusi. Vaidlustatud otsuse alusel ei tehtud

ühtki ehitus- ega korrastustööd, samuti ei ole see otsus aluseks kaebaja kinnistul tehtud

ebaseaduslikele töödele.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.09.2021 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas

Lääneranna Vallavolikogu 12.11.2020 otsuse nr 218 osas, millega määrati avalikult

kasutatavaks see osa Sillaaluse teest (teeregistri nr 4111062), mis jääb Õpetajate

3-21-1244

3(5)

katastriüksusele (katastritunnus 41103:001:0237). Muus osas jättis halduskohus kaebuse

rahuldamata. Halduskohus mõistis Lääneranna vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 7,50

eurot. Ülejäänud osas jäid poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kuna otsuses nr 218 ei ole Sillaaluse teed määratletud muul moel kui nimeliselt ja teeregistri

numbri kaudu, tuleb seda otsust mõista nii, et tee on määratud avalikuks kasutamiseks selliselt,

nagu see on kajastatud teeregistris. Teeregistri andmete järgi läbib Sillaotsa tee Õpetajate

kinnistut. Teeregistris on Sillaaluse tee kuvatud punase joonena Maa-ameti kaardirakenduse

kaardil. Kaardi järgi põikab tee ilmselgelt Õpetajate kinnistule, kuigi väheses ulatuses ja ilmselt

mitte kogu tee laiuses. Seda järeldust kinnitab ka Õpetajate kinnistu katastriüksuse plaan ja

senine kasutuspraktika. Sillaaluse tee jäämisega kaebaja kinnistule nõustus ka vastustaja

haldusasjas nr 3-20-1605 esitatud menetlusdokumentides. Vastustaja ei ole selgitanud,

millistest asjaoludest tulenevalt on tee asukoht muutunud. Isegi kui 2020. aasta suvel toimunud

teetööde käigus paigaldati uus teekattematerjal (kruus) selliselt, et see ei ulatu kaebaja

kinnistule, ei anna see alust väita, et avalikuks kasutamiseks määratud tee ei ulatu kaebaja

kinnistule. Vaidlustatud otsuses määratleti avaliku kasutuse objekt üksnes tee nime ja teeregistri

numbri kaudu. Pealegi ei pruugi teekatendi paiknemise järgi olla võimalik tee asukohta kindlaks

teha. Kohtumenetluses esitatud joonis, kus tee on tähistatud punase viirutusega, ei ole

vaidlustatud korralduse osa. Liiati nähtub ka sealt, et tee väljub Õpetaja ja Õpetajate kinnistute

juures punasega viirutatud ala piiridest. Tee jäämist kaebaja kinnistule kinnitab ka halduskohtu

otsus haldusasjas nr 3-20-1605. Arvestades, et vastustaja ei ole halduskohtu otsust edasi

kaevanud, pidi ta vähemalt möönma, et tee kulgeb osaliselt mööda kaebaja kinnistut. Vastustaja

oleks pidanud tegema kindlaks tee asukoha ja määratlema selgelt avaliku kasutuse ruumilised

piirid. Jõeääre, Õpetaja ja Rätsepa kinnistu omanikega sõlmitud isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingutest ja nende sõlmimisele eelnenud korraldustele lisatud plaanide põhjal ei saa

kindlaks määrata seda, kas Sillaaluse tee kulgeb Õpetajate kinnistul. Plaani järgi jääb tee

osaliselt Õpetajate kinnistule. Siduv on haldusakti resolutsioon, kus avalikult kasutatavaks

teeks määrati Sillaaluse tee tervikuna.

Kaebaja kinnistule jäävas osas on Sillaaluse tee eratee. Kaebajaga ei ole sõlmitud EhS §-s 94

sätestatud kokkulepet eratee avalikuks kasutamiseks; läbi ei ole viidud kinnisasja avalikes

huvides omandamise menetlust. Järelikult puudus vastustajal alus määrata Sillaaluse tee

kaebaja kinnistule jäävas osas avalikuks kasutamiseks ning vaidlustatud haldusakt on

õigusvastane. Kaebaja õigusi saab otsus nr 218 rikkuda siiski üksnes osas, milles see puudutab

seda osa Sillaaluse teest, mis jääb tema kinnistule, mitte teistele isikutele kuuluvatele

kinnistutele. Muus osas tuleb tühistamisnõue jätta rahuldamata. Avalikuks kasutamiseks saab

määrata ka üksnes osa teeregistrisse kantud teest. Kohalikul omavalitsusel tuleb hinnata, millise

terviktee osa puhul on avalik kasutus vajalik ja põhjendatud. Kui teeregistri andmed tee asukoha

või piiride osas ei ole piisavalt selged, on kohaliku omavalitsuse ülesanne piiritleda tee avalikult

kasutatavaks määramisel selgelt avaliku kasutuse ruumiline ulatus.

Tee avalikuks kasutamiseks määramise otsus ei puuduta 2020. aastal toimunud teetöid ja nende

tagajärjel kaebajale tekkinud väidetavaid häiringuid (suurenenud kasutuskoormus ja

sõidukiirus, müra ning tolm). Ühtlasi ei ole võimalik kõrvaldada otsusest lähtuvaid tagajärgi ja

kaebaja nõue taastada otsuse tegemisele eelnev olukord on põhjendamatu. Põhimõtteliselt võiks

igaüks kasutada teed (v.a kaebaja kinnistu osas) ka omaniku loal. See, kui palju kasutatakse

kaebaja maal mitteasuvat teed, ei sõltu sellest, kas tee on määratud avalikuks kasutamiseks või

toimib kasutus omaniku nõusolekul. Isegi kui teed muudeti ehitus- või korrastustööde käigus,

ei oleks kaebajal õigust vaidlustada tee avalikuks kasutamiseks määramist osas, milles see jääb

teiste isikute omandis olevatele kinnistutele.

APELLANDI SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-1244

4(5)

8. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub rahuldada kaebus

täies ulatuses, tühistada Lääneranna Vallavolikogu 12.11.2020 otsus nr 218 täielikult ning

kohustada vastustajat kõrvaldama kõik haldusaktist tulenevad tagajärjed ning tühistama neile

eelnenud, vaidlustatud otsuses ära toodud ning sellega seotud õigusvastased tehingud,

ennistades kohtuvaidlusele eelnenud õigusliku olukorra. Kaebaja jääb varem esitatud

seisukohtade ja õiguslike põhjenduste juurde, kuid märgib täiendavalt, et tee on tervikrajatis,

mistõttu ta ei nõustu kaebuse osalise rahuldamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus otsustab pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse

võtmise või sellest keeldumise (HKMS § 187 lg 1). Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2). HKMS § 187 lg 3 p 5 sätestab, et

apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei

saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Nimetatud alus hõlmab olukordi, kus isikul on

küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud. HKMS § 187

lg 3 p-i 5 kohaldatakse apellandi faktiväidete õigsust eeldades õiguslikult selges olukorras.

Ringkonnakohus ei saa apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist otsustades asuda

apellatsioonkaebust sisuliselt lahendama ega halduskohtu otsuse põhjenduste õigsust

kontrollima (vt Riigikohtu 28.01.2021 määrus nr 3-19-1282, p-d 13–14; 17.01.2018 määrus nr

3-16-1861, p 11; 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8; Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019

määrus nr 3-18-2304, p 11).

10. Kaebaja vaidlustab haldusakti, millega Lääneranna vald määras Sillaaluse tee avalikuks

kasutamiseks. Kaebaja sõnul läbib Sillaaluse tee kaebaja omandis olevat Õpetajate kinnistut

ning selle seisukohaga nõustus ka halduskohus (otsuse p-d 5–12). Kaebaja väitel puudus vallal

õiguslik alus teealuse maa kasutamiseks. Ka halduskohus tuvastas, et vastustajal puudus õigus

kasutada kaebaja kinnistule jäävat teealust maad: vastustaja ei olnud sõlminud kaebajaga

kokkulepet tee kasutamiseks ega maad avalikes huvides omandanud. Vastustaja ei ole

halduskohtu otsust vaidlustanud. Seega lähtub ringkonnakohus eeldusest, et Sillaaluse tee jääb

osaliselt Õpetajate kinnistule ning selles osas ei ole teed seaduses ettenähtud korras (EhS § 94)

avalikuks kasutamiseks määratud.

11. Halduskohtu hinnangul sai vaidlustatud otsus rikkuda kaebaja õigusi siiski üksnes osas,

milles Sillaaluse tee jäi Õpetajate kinnistule. Eelnevast tulenevalt tühistas halduskohus

Lääneranna Vallavolikogu 22.11.2020 otsuse nr 218 osas, millega määrati avalikuks

kasutamiseks see osa Sillaaluse teest, mis jääb Õpetajate katastriüksusele (katastritunnus

41103:001:0237). Kaebaja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et 22.11.2020 otsuse nr 218

oleks pidanud tühistama tervikuna, sest tee on tervikrajatis. Ringkonnakohus järeldab sellest,

et kaebaja arvates ei saa teed avalikuks kasutamiseks määrata ositi. Tegemist on kaebaja

õigusliku seisukohaga. Seega sõltuvad apellatsioonkaebuse eduväljavaated sellest, kas kaebajal

on võimalik saavutada Lääneranna Vallavolikogu 22.11.2020 otsuse nr 218 tühistamist ka

temale mittekuuluvate kinnistute osas.

12. Tee avalikuks kasutamiseks määramise otsusest tuleneb igaühele õigus teed kasutada,

samuti lähevad sellega teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus üle kohalikule

omavalitsusele (EhS § 92 lg 5 ja § 94 lg 3). Kahtlemata piirab selline otsus maaomaniku õigust

oma omandit vabalt kasutada. Ringkonnakohtule ei ole siiski äratuntav, kuidas võiks kaebaja

õigusi riivata igaühe kasutusõigus talle mittekuuluvate kinnistute osas. Kaebaja ei ole väitnud,

et igaühe õiguse alusel kõrvalkinnistutel liikumine oleks talle kaasa toonud mingeid

ebamugavusi või häiringuid. Kaebajal on võimalik piirata oma kinnistul viibimist, arvestades

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 32–33 sätestatut. Kaebajal ei ole õigust pöörduda

3-21-1244

5(5)

kohtusse teiste isikute õiguste kaitseks. Üksiti tuleneb Soone kinnistu avalik kasutus EhS § 92

lg-st 7. Eelduslikult kasutab kaebaja ka ise Sillaaluse teed oma kinnistule pääsemiseks.

Arvestades, et maanteelt Õpetajate kinnistuni jõudmiseks tuleb läbida ka eraomandis olevad

Jõeääre ja Õpetaja kinnistud, on haldusakt kaebajat soodustav. Sarnaselt soodustab haldusakt

teda siis, kui ta peaks kasutama Soone kinnistul asuvat ujumiskohta, kuhu jõudmiseks tuleb

läbida eraomandis olev Rätsepa kinnistu.

13. Vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei anna alust kaebaja väide, et tee on tervikrajatis, mida

ei saa avalikuks kasutamiseks määrata ositi. Vastustaja määratles vaidlustatud otsuses

Sillaaluse tee sellisena, nagu see on kantud teeregistrisse. Tee kantakse teeregistrisse

tervikteena ning selle ruumikuju kuvatakse teeregistri kaardirakenduses (Vabariigi Valitsuse

07.01.2016 määrus nr 1 „Teeregistri põhimäärus“ (teeregistri põhimäärus) § 7 lg-d 2 ja 5).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa EhS §-st 94 ega teeregistri põhimäärusest järeldada, et teed

saaks avalikuks kasutamiseks määrata üksnes tervikuna. Tee võib koosneda mitmest tee liigist

(EhS § 92 lg 4). Teeregistrisse on lubatud piisava avaliku huvi korral kanda ka selliseid erateid,

mida ei ole määratud avalikuks kasutamiseks (EhS § 103 lg 8; teeregistri põhimääruse § 7 lg 1

p 3 ja lg 6; § 12 lg 3). Teeregistrisse kantav terviktee jaotatakse ühesuguste tehniliste andmetega

lõikudeks sh tee liigituse alusel (teeregistri põhimääruse § 9 lg 1 ja lg 2 p 2).

14. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja tagasi pöörata 2020. a augustis teetööde tagajärjel

tekkinud negatiivseid tagajärgi. Peaasjalikult häirib kaebajat teekatte vahetamine (pinnasteest

sai kruusatee), mille tõttu tee tolmab nüüd rohkem ja selle kasutamine tekitab suuremat müra,

samuti häirivad kaebajat teetöödega kaasnenud mõjutused (võeti maha puid ja põõsaid ning

tehti pinnasetöid), millega kaasnes visuaalne muutus. Kaebaja heidab vastustajale ette ka seda,

et teetööde tegemiseks puudusid kokkulepped eraomanikega ning vajalikud load ja

keskkonnaalased uuringud. Need kaebaja kirjeldatud tagajärjed ei tulene tee avalikuks

kasutamiseks määramise otsusest. Seega ei ole kaebusega võimalik teetöödest kaasnenud

tagajärgi kõrvaldada. Ringkonnakohus jääb teetööde tegemisest tulenenud tagajärgede

kõrvaldamise osas 18.11.2021 otsuses nr 3-20-1605 väljendatud seisukohtade juurde.

15. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust

eeldades ei oleks ilmselgelt alust apellatsioonkaebust rahuldada ning apellatsioonkaebus tuleb

HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 5 alusel tagastada. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega

(HKMS § 187 lg 6).

16. Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Apellatsioonkaebuse

HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastamine sarnaneb kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 2

alusel, mistõttu tasutud riigilõivu ei tagastata (HKMS § 104 lg 5 p 2). Apellatsioonkaebuse

HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastamise korral antakse apellatsioonkaebuse väidete

põhjendatusele sisuline õiguslik hinnang sarnaselt kohtuotsuse tegemisega (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 11.11.2021 määrus nr 3-20-2014, p 21 ja sealsed viited).

(allkirjastatud digitaalselt)