3-20-1773/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1773

Haldusasi

OÜ Springway kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.09.2020

korralduse nr 14-1/14483-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Springway, esindaja vandeadvokaat

Helmut Pikmets

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.05.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu-

ja

Tolliameti

ning

OÜ

Springway

apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti 14.01.2022 taotlus menetluse peatamiseks.

2. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.05.2021 otsuse resolutsiooni punkt 1, millega

halduskohus rahuldas OÜ Springway kaebuse ning tühistas Maksu- ja Tolliameti

03.09.2020 korralduse nr 14-1/14483-1 tervikuna. Teha uus otsus, millega rahuldada OÜ

Springway kaebus osaliselt ning tühistada Maksu- ja Tolliameti 03.09.2020 korraldus nr

14-1/14483-1 punktis 4 nimetatud teabe ja dokumentide esitamise kohustuse osas.

Ülejäänud osas jätta OÜ Springway kaebus rahuldamata.

4. Rahuldada OÜ Springway apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Tühistada Tallinna Halduskohtu

10.05.2021 otsus menetluskulude

jaotust

puudutavas osas. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Springway kasuks välja esimese ja

teise astme kohtus kantud menetluskulud 2584,15 eurot. Ülejäänud osas jätta

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2022.

3-20-1773

2(13)

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 03.09.2020 korraldusega nr 14-1/14483-1 OÜ-d

Springway kui kolmandat isikut andma teavet ja esitama dokumente.

Korralduse põhjenduste järgi soovib Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur saada Euroopa

Nõukogu (EN) ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) maksuasjades

vastastikuse haldusabi konventsiooni (vastu võetud 25.01.1988, muudetud 27.05.2010;

konventsioon) alusel teavet OÜ Springway ning Venemaa äriühingu AO ARHANGELSKIY

TRALOVÕI FLOT (ATF) tehingute kohta ajavahemikul 01.01.2017–31.12.2018. ATF ei ole

Venemaa maksuhaldurile kõnealuste tehingute kohta teavet andnud. Venemaa maksuhaldur on

kinnitanud, et on ammendanud riigisisesed võimalused teabe kogumiseks. Eeltoodut arvestades

tuleb OÜ-l Springway esitada järgmine teave ja dokumendid:

„1. Kuidas on seotud omavahel AO ARHANGELSKIY TRALOVÕI FLOT (AO

Aрхангельский Траловый Флот) ja SPRINGWAY OÜ?

2. Kas nimetatud äriühingute vahel on sõlmitud lepinguid; kui jah, siis esitada nimetatud

lepingud ning ühtlasi info selle kohta, kes lepingud allkirjastasid?

3. Palume esitada dokumendid:

a. AO ARHANGELSKIY TRALOVÕI FLOT (AO Aрхангельский Траловый Флот) ja

SPRINGWAY OÜ vahelisi tehinguid tõendavad dokumendid (lepingud).

b. AO ARHANGELSKIY TRALOVÕI FLOT (AO Aрхангельский Траловый Флот) ja

SPRINGWAY OÜ vahelised tasumist tõendavad dokumendid (maksekorraldused).

c. Nimetatud tehingutega seotud raamatupidamisdokumendid (raamatupidamiskonto

väljatrükk).

d. Muud tehingutega seotud dokumendid (arved, CMR, spetsifikatsioonid, realisatsioon).

4. Palun edastage:

a. pangakontode väljavõtted ajavahemikul 01.01.2017 kuni 31.12.2018.

b. kõikide isikute andmed, kellel on õigus või oli õigus kasutada pangakontot.

c. palun edastage isiku(te) andmed, kes avas pangakonto.“

2. OÜ Springway esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 03.09.2020 korralduse nr 14-

1/14483-1 tühistamiseks.

Konventsiooni alusel osutatava haldusabi esemeks ei saa olla äriühingu majandustegevus

tervikuna, vaid teabevahetus peab piirduma asjakohase teabega konventsiooniga hõlmatud

maksude ja konkreetsete tehingute kohta (art-d 2 ja 5). Korralduses ei ole nimetatud konkreetset

maksuobjekti, vaid korralduse sisu arvestades kontrollib Venemaa maksuhaldur äriühingute

majandustegevust tervikuna. Puuduvad põhjendused, kuidas nii ulatuslik teave kaebaja

tegevuse kohta võiks olla seotud ATF-i maksukontrolliga. Korraldusest võib järeldada, et

kontrollitavat maksuobjekti alles otsitakse ning kaebaja on esimene isik, kellelt teavet nõutakse.

Konventsiooni järgi peab maksuhaldur teabe andmisel lähtuma riigisisesest õigusest (art-d 5 ja

3-20-1773

3(13)

21). Maksukorralduse seaduse (MKS) §-de 61 ja 62 järgi ei oleks maksuhalduril õigust nõuda

nii üldsõnalise korralduse alusel sellisel hulgal teavet ja dokumente (vrd Riigikohtu 26.09.2018

otsus nr 3-16-2324). Usutav ei ole ka väide, et ATF ei esitanud Venemaa maksuhaldurile mingit

teavet. Kaebajale teadaolevalt on ATF n-ö eristaatusega suur maksumaksja, kellele laieneb

maksekuulekuse kõrgem standard, mistõttu ta ei saanud jätta Venemaa maksuhaldurile andmeid

esitamata. Lisaks on tegemist piiriüleste tehingutega, mille kohta peaks olema teave vähemalt

tolliasutustel. Konventsioon ei näe ette rahvusvahelise ametiabi osutamist mitteresidentidest

kolmandate isikute tehingupartnerite tehingute osas (art-d 5 ja 21). Kaebajalt nõutakse teavet

muu hulgas kaebaja teiste tehingupartnerite kohta peale ATF-i, kuid neile tehingutele ei laiene

Venemaa maksujurisdiktsioon. Venemaa Föderatsiooni maksukoodeksi § 113 järgi aegub

maksunõue kolm aastat pärast maksurikkumise toimepanemist, mistõttu pole alust teavet nõuda

vähemalt ajavahemiku 01.01.2017–01.09.2017 kohta. Korraldusest ei selgu, kuidas on

Venemaal kaitstud kaebaja ja tema tehingupartnerite maksu- ja ärisaladus. Korraldus on

ebaselge, motiveerimata ja ebaproportsionaalne. Kaebaja ei pea tõendama, et temalt nõutud

teave ei ole ATF-i maksumenetluses asjakohane, sest selles pidi veenduma vastustaja enne

kaebajalt teabe küsimist.

Kaebaja sai kohtumenetluse ajal ATF-lt teada, et tegelikult on ATF esitanud Venemaa

maksuhaldurile kogu nõutud teabe. Järelikult on Venemaa abitaotluses antud kinnitused valed.

Kohtumenetluses sai kaebaja tutvuda ka Venemaa maksuhalduri abitaotlusega. Vastustajal pidi

juba abitaotluse põhjal tekkima kahtlus, et selles esitatud kinnitused, mille kohaselt ATF ei ole

esitanud teavet ja Venemaa maksuhaldur on ammendanud riigisisesed võimalused teabe

saamiseks, on valed. Vastustaja võib konventsiooni alusel ametiabi osutada üksnes kooskõlas

riigisisese õigusega. Seega ei saa kaebajalt nõuda teavet, mida Venemaa maksuhalduril on

võimalik saada ATF-lt (MKS § 61 lg 2). Asjakohane ei ole tugineda põhimõtetele, mis

puudutavad Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahelist maksualast koostööd EL direktiivide

alusel. EL-s kehtiv usalduspõhimõte on rajatud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamisele.

3. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.

Venemaa maksuhaldur selgitas abitaotluses, et ATF on müünud kaebajale kalatooteid ja

vähendanud nende tehingute osas oma müügitulu. Arvestades konventsiooni art-eid 1 ja 2 ning

konventsiooni ratifitseerimise seaduse § 2 lg-t 1, pannakse kaebajale korraldusega selliseid

kohustusi, mille täitmist saab temalt nõuda konventsiooni ning MKS §-de 61 ja 62 alusel.

Korraldusest on arusaadav, et kaebaja majandustegevust puudutavat teavet nõutakse seoses

ATF-ga ajavahemikul 01.01.2017–31.12.2018 tehtud tehingutega. Kaebaja ei ole tõendanud,

milline osa tema majandustegevusest seondub mõne kolmanda isikuga. Seega pole alust

järeldada, et teavet nõutakse kogu kaebaja majandustegevuse kohta. MKS § 511 lg 8 p-d 1–3

piiravad korralduse põhjendamise kohustust. Korralduses on märgitud, et vajadusel võib küsida

maksuhaldurilt täiendavaid selgitusi. Korraldus ei tegele maksuobjekti otsimisega, vaid sellega

küsiti kaebajalt teavet Venemaa maksuhalduri ametiabi taotluse täitmiseks. ATF-i

maksukontrolli ja kaebajalt küsitud teabe vaheline seos on asjaolusid arvestades piisav.

Vastustaja ei pidanud omal algatusel pöörduma eelnevalt ATF-i poole, vaid piisas Venemaa

maksuhalduri kinnitusest, et seda on tehtud, kuid ATF jättis teabe esitamata. Vastustaja ei pea

kontrollima, kas Venemaa maksuhaldur on ammendanud kõik riigisisesed võimalused teabe

saamiseks. Lähtuda tuleb vastastikuse usalduse põhimõttest. Konventsioon ei välista

rahvusvahelise ametiabi osutamist mitteresidentidest kolmandate isikute tehingupartnerite

tehingute osas (vt art 1 alap 1 a ja MKS § 551 lg 2 p 3). Venemaa maksuhalduri ametiabi

taotlusest tuleneb, et „meresaaduste hulgimüügi täisväärtuslik ja sõltumatu teostamine on

kaheldav“ ning nõutav teave võimaldab kindlaks teha ATF-i ja kaebaja ning kaebaja ja välismaa

lepinguosaliste vaheliste kaubandussuhete faktilised asjaolud. Seega oli põhjendatud nõuda

3-20-1773

4(13)

teavet ka kaebaja tehingupartnerite kohta. Asjaolusid arvestades on korraldus piisavalt

motiveeritud ja proportsionaalne.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 10.05.2021 otsusega kaebuse ja tühistas 03.09.2020

korralduse (resolutsiooni p 1) ning mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 5470,62

eurot (resolutsiooni p 2).

Abitaotlusest peab nähtuma, kas see on kooskõlas abi taotleva riigi seaduste ja halduspraktikaga

ning taotlev riik on võtnud enne abitaotluse esitamist kasutusele kõik asjakohased meetmed,

v.a, kui see oleks ebaproportsionaalselt keeruline (konventsiooni art 18 lg 1 p f, art 21 lg 2 p g).

Venemaa 24.04.2020 päringute kohaselt olid riigisisesed võimalused teabe saamiseks

ammendatud, kuid neis ei ole kirjeldatud, milliseid meetmeid kasutati või miks meetmete

kasutamine oli liiga keeruline. Seda ei ole selgitatud ka vaidlustatud korralduses. Maksuhalduri

seisukoht, et ta ei peagi nimetatud asjaolusid kontrollima, ei ole konventsiooniga kooskõlas (vt

art 4, art 18 lg 1 p f, art 21 lg 2 p g). MKS § 511 lg 8 p 2, mis võimaldab jätta teabe nõudmise

korralduses märkimata välisriigis läbiviidava maksumenetluse sisu, ei välista maksuhalduri

kohustust hinnata sisuliselt taotluse kooskõla Eesti õigusega.

Kaebaja on tõendanud, et ATF on vastanud Venemaa maksuhalduri päringutele ja esitanud

hulgaliselt tõendeid. Ei saa küll välistada, et Venemaa maksuhaldur ei ole saanud kogu küsitud

teavet, kuid sellel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Tõendid kinnitavad, et Venemaa

maksuhaldur ei olnud ammendanud kõiki riigisiseseid võimalusi teabe saamiseks või vähemalt

ei olnud teabe saamine ebaproportsionaalselt keeruline. Seega on väär vaidlustatud korralduses

sisalduv lause, mille järgi ATF ei ole esitanud Venemaa maksuhaldurile teavet. Vastustaja

seisukohtadega ei saa nõustuda ka seetõttu, et kui maksuhaldur ei peaks abitaotluse saamisel

midagi kontrollima ega täpsustama, oleks võimalik küsida igasugust teavet mistahes tehingute

kohta, mis seostub kuidagi maksukontrolliga. Õige pole ka vastustaja seisukoht, et teave

kontrollitava maksuobjekti kohta ei ole oluline. Liiati on see vastuolus vastustaja sisulise

tegevusega, sest vaidlustatud korralduses on kaebajalt küsitud vähem teavet kui Venemaa

maksuhalduri abitaotluses. Konventsiooniga loodud võimalus kontrollida kolmandate riikide

maksusubjektide vahelisi majandussuhteid ei ole piiramatu. Teabe nõudmisel vaidlustatud

korralduses toodud ulatuses on konventsiooni keelatud viisil kohaldamise tunnused. Kaebaja

on viidanud ka sellele, et Venemaa Föderatsiooni maksukoodeksi § 113 järgi on maksunõude

aegumistähtaeg kolm aastat, mille tõttu võib kaebajalt teabe nõudmine olla ebavajalik ja

ebaproportsionaalne. Vastustaja ei ole seda aspekti Venemaa maksuhaldurilt üle täpsustanud.

Kokkuvõttes ei ole abitaotlus kooskõlas konventsiooni ja seeläbi ka riigisisese õigusega, sh

MKS § 61 lg-ga 2.

Kaebaja menetluskulud on riigilõiv 15 eurot, dokumentide tõlkimise kulu 1755,60 eurot (sh

käibemaks) ja kulud õigusabile 14 829,60 eurot (sh käibemaks). Senist kohtupraktikat ning

vaidluse keerukust ja haldusasja mahtu arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista

riigilõiv ja tõlkimise kulud täies ulatuses ning lisaks õigusabikulu 3700 eurot (HKMS § 108 lg

1, § 109 lg-d 1 ja 6).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha

uus otsus, millega jätta OÜ Springway kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda

kanda.

Kohtuotsus on olulises osas põhjendamata. Vastustaja vastuväited on jäänud tähelepanuta.

Vastustaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada.

3-20-1773

5(13)

Maksuhalduril ei olnud kohustust täiendavalt kontrollida Venemaa maksuhalduri kinnitust, et

riigisisesed võimalused teabe saamiseks on ammendatud. OECD teabevahetuse standardi järgi

ei tohi riigis kehtivad teavitusreeglid või kaebeõiguse ulatus takistada tõhusat teabevahetust.

Praeguses asjas saab kohaldada sarnaseid põhimõtteid, millele on viidatud Tallinna

Ringkonnakohtu 23.11.2020 otsuses nr 3-20-172 (p 18). Venemaa maksuhalduril oli õigus

esitada kolmandale isikule erinevaid küsimusi, võrreldes sellega, mida ta küsis

maksukohustuslaselt. Konventsioon ei sea konkreetset standardit, millal maksuhaldur võib

lugeda välisriigi maksuhalduri kinnituse piisavalt veenvaks. Halduskohus kohaldas ebaõigesti

konventsiooni ja jättis tähelepanuta, et art 21 lg 2 p g võimaldab jätta abitaotluse esitanud riigi

poole pöördumata ning asuda abitaotlust lahendama. Halduskohtu seisukoht tähendaks

sisuliselt, et vastustaja peaks alati kõik abitaotlustega seotud kinnitused üle kontrollima, kuid

see ei ole konventsiooni eesmärk. Eesti kohaldab konventsiooni ka tulumaksu osas ja kaebajalt

nõutakse teavet, mis on Eesti õigusaktide järgi asjakohane. MKS § 511 lg 8 kohaselt oli

maksuhalduril õigus põhjendada vaidlustatud korraldust vähendatud mahus. Asjaolu, et

kaebajalt küsitud teabe maht on väiksem kui abitaotluses, kinnitab, et maksuhaldur veendus

enne vaidlustatud korralduse andmist Venemaa maksuhalduri abitaotluse vajalikkuses ja selle

vastavuses Eesti õigusaktidele. Vastustajal ei olnud kohustust kontrollida abi taotlevas riigis

maksu määramise aegumisega seotud asjaolusid, vaid selles osas tuleb lähtuda

usalduspõhimõttest. Lisaks on lubatud teavet küsida ajavahemiku kohta, mis jääb

kontrolliperioodist väljapoole. Vaidlustatud korraldus on kooskõlas MKS § 61 lg-ga 2.

Vastustaja taotles 14.01.2022 seisukohas haldusasja menetluse peatamist, kuniks jõustub

kohtulahend sarnastel asjaoludel tehtud haldusasjas nr 3-20-1183 (HKMS § 95 lg 1). Kui kohus

menetlust ei peata, palub vastustaja rahuldada apellatsioonkaebus vähemalt osaliselt, sarnaselt

Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2021 otsusega nr 3-20-1183.

6. OÜ Springway palub jätta MTA apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus ei pidanud hindama neid vastustaja väiteid, millest asja lahendamine ei sõltunud.

Väide vastustaja piiratud põhjendamiskohustusest (MKS § 511 lg 8) on sisutu, kui kaebaja eest

ei ole Venemaa maksuhalduriga toimunud teabevahetuse materjale varjatud. Lisaks kehtestati

MKS § 511 lg 8 p-d 1–3 EL-i sisese teabevahetuse tarbeks, mitte juba varem ratifitseeritud

konventsiooni alusel toimuva ametiabi osutamiseks ning konventsioonist ei tulene väiksemas

mahus põhjendamiskohustust. Kui viidatud sätted olekski kohaldatavad, ei vabastaks see

maksuhaldurit abitaotluse sisulise kontrollimise kohustusest. Halduskohus selgitas õigesti, et

see kohustus tuleneb konventsioonist (art 18 lg 1 p f ja art 21 lg 2 p g) ja MKS § 61 lg-st 2.

Kohtumenetluses on tuvastatud, et Venemaa maksuhalduri kinnitus, mille järgi ta on

ammendanud võimalused maksukohustuslaselt teabe saamiseks ja maksukohustuslane ei

esitanud andmeid, on vale. Selles osas ei ole alust kaebajalt veelkord teavet küsida. Vaidlustatud

korraldusega nõutud finantsandmed kaebaja ja kolmandate isikute vaheliste tehingute kohta

lähevad aga kaugemale konventsiooniga lubatust – see on „õngitsemine“ (fishing expedition),

millele on viidatud ka konventsiooni ratifitseerimise seletuskirjas. Vastustaja ei ole põhistanud,

milliste asjaolude põhjal kujunes tal veendumus, et abitaotluse rahuldamise eeldused on

täidetud. On selge, et Venemaa maksuhaldur on vastustaja usaldust kuritarvitanud. Kokkuvõttes

oleks maksuhaldur pidanud täiendavalt kontrollima, kas abi andmise eeldused on täidetud või

kui ta ei soovinud seda teha, siis abi osutamisest keelduma. Tallinna Ringkonnakohtu

23.11.2020 otsus nr 3-20-172 puudutas EL-i maksualase teabevahetuse ja halduskoostöö

direktiivide kohaldamist ega ole seetõttu asjakohane.

HKMS § 95 lg-s 1 sätestatud menetluse peatamise eeldused ei ole täidetud ja taotlus ei ole ka

sisuliselt põhjendatud. Haldusasjas nr 3-20-1183 oli kaebajaks teine isik ja vaidluse all on teine

haldusakt, mille sisu ei ole päris sama kui praeguses asjas. Õiguslikud küsimused on sarnased,

3-20-1773

6(13)

kuid n-ö pilootasja lahendi ootamiseks peaks menetluses olema vähemalt kümme sarnast

kaasust (HKMS § 95 lg 2).

7. OÜ Springway palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus menetluskulude

osas ning mõista kaebaja menetluskulud vastustajalt välja täies ulatuses.

Kohus vähendas põhjendamatult kaebaja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Kohtu

põhjendused on väga üldsõnalised. Asja mahtu, keerukust ja menetluse käiku arvestades ei ole

õiglane hüvitada kaebaja õigusabikuludest vaid umbes 25%. Tegemist on keskmisest

keerukama vaidlusega. Kaebaja pidi kontrollima rahvusvahelise lepingu kohaldamise eelduste

täidetust ning uurima selle tõlgendamise ja kohaldamise praktikat. Kaebajalt ei saa eeldada

rahvusvahelistes õigusaktides orienteerumist professionaalse õigusnõustaja abita. Kuna

maksuhaldur jättis abitaotluse rahuldamise eeldused sisuliselt kontrollimata, kulus kaebajal

palju aega ka menetluslikele küsimustele (nt täiendavate tõendite kogumisele selle kohta, et

konventsiooni kohaldamise eeldused ei ole täidetud, mis kokkuvõttes tõi kaasa kaebuse

rahuldamise). Halduskohus ei toonud välja ühtki toimingut, mis oleks olnud ebavajalik või

võttis liialt kaua aega. Kohtu väljamõistetud rahasumma vastab umbes 20 töötunnile, mis ei ole

vaidluse asjaolusid arvestades piisav. Sisuliselt hindas kohus tõlkija ajakulu oluliselt kõrgemalt

kui advokaadi ajakulu, kuna mõistis tõlkekulud välja täies ulatuses.

8. Maksu- ja Tolliamet palub jätta OÜ Springway apellatsioonkaebus rahuldamata.

Osa menetluskulude nimekirjas nimetatud tegevusi ei olnud vajalikud (nt büroosisesed

nõupidamised). Arvel nr 203089 loetletud tegevused ei ole kooskõlas menetluse käiguga.

Kaebaja pole apellatsioonkaebuses neid asjaolusid selgitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I Menetluse peatamise taotlus

9. Vastustaja taotles 14.01.2022 menetlusdokumendis menetluse peatamist kuni kohtulahendi

jõustumiseni haldusasjas nr 3-20-1183, sest mõlemas asjas vaieldakse sarnaste asjaolude üle.

Ringkonnakohus jätab selle taotluse rahuldamata. HKMS § 91 lg 2 järgi võib menetluse peatada

üksnes HKMS-s sätestatud alustel, mida praegusel juhul ei esine.

10. Vastustaja tugineb taotluses HKMS § 95 lg-le 1, mis sätestab, et kui otsus sõltub täielikult

või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva

kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus

kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Selle sätte

alusel on kohtul menetluse peatamise üle otsustamisel kaalutlusõigus. Kaalutlusõiguse ulatus

sõltub sellest, kui tugev on kohtuasjade vaheline seos ja kui suur on oht eksliku otsuse või

vastuoluliste otsuste tegemiseks asja edasise menetlemise korral. HKMS § 2 lg 2 kohaselt tuleb

kohtumenetlus läbi viia mõistliku aja jooksul. Menetluse peatamine võib põhjustada selle

tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus

võib tõepoolest lahendamisel olevat asja mõjutada (vt Riigikohtu 10.05.2018 määrus

nr 3-15-1590, p 10). Praegusel juhul ei ole kohtuasjade vahel sellist seost, mis õigustaks

menetluse peatamist. Haldusasjas nr 3-20-1183 on erinev nii kaebaja (maksuhalduri korralduste

adressaat) kui ka Venemaa äriühing, kelle maksukontrolli raames Venemaa maksuhaldur Eesti

maksuhaldurilt ametiabi taotles. Ringkonnakohus saab haldusasja nr 3-20-1773 lahendamisel

kindlaks teha kõik MTA 03.09.2020 korralduse õiguspärasuse kontrollimisel tähtsust omavad

faktilised ja õiguslikud asjaolud. Seega põhjustaks menetluse peatamine kohtuasja lahendamise

tarbetut venimist.

3-20-1773

7(13)

11. Praegust asja seob haldusasjaga nr 3-20-1183 eeskätt see, et mõlemas asjas vaieldakse

konventsiooni tõlgendamise ja selle alusel rahvusvahelise ametiabi andmise üle. HKMS § 95

lg 2 järgi võib kohus menetluse peatada kuni teises haldusasjas otsuse jõustumiseni, kui seal on

küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka menetletava haldusasja

lahendamiseks. Peatamine on lubatud üksnes juhul, kui sarnaseid asju on kohtu menetluses

vähemalt kümme. Kohtute infosüsteemist ei nähtu ning ka menetlusosalised ei väida, et

sarnaseid vaidlusi oleks kohtu menetluses vähemalt kümme või ligilähedaseltki nii palju.

Menetluse peatamine ainult ühe õiguse tõlgendamise aspektist sarnase asja tõttu, milles on

esitatud Riigikohtule kassatsioonkaebused, võiks põhimõtteliselt kõne alla tulla poolte ühisel

taotlusel (HKMS § 97), kuid ka selle sätte kohaldamise eeldused ei ole täidetud, sest kaebaja

vaidleb menetluse peatamisele vastu.

II Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

12. Vastustaja apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Venemaa

maksuhalduri abitaotluses kirjeldatud asjaolusid ja Eesti õigusaktides sätestatut arvestades ei

ole alust nõuda kaebajalt MTA 03.09.2020 korralduse p-s 4 nimetatud teavet ja dokumente.

Ülejäänud teabe ja dokumentide nõudmise osas on kõnealune korraldus õiguspärane.

13. MTA osutab rahvusvahelist ametiabi muu hulgas nende riikide pädevatele asutustele,

kellega Eestil kehtib vastavasisuline välisleping (MKS § 511 lg 1). Rahvusvahelist ametiabi

taotletakse ja osutatakse välislepingu alusel ning Eesti õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses

(MKS § 511 lg 3).

14. EN ja OECD konventsiooni art 4 lg 1 järgi vahetavad konventsiooniosalised teavet, mis on

konventsiooniga hõlmatud makse käsitlevate riigisiseste õigusaktide kohaldamiseks eeldatavalt

asjakohane. Art 5 lg 1 sätestab, et abi taotleva riigi palvel esitab taotluse saanud riik art-s 4

nimetatud teabe, mis puudutab teatud isikuid või tehinguid. Art 5 lg 2 järgi võtab taotluse

saanud riik juhul, kui tema maksuandmed ei ole piisavad teabenõude täitmiseks, meetmeid, et

anda abi taotlevale riigile soovitud teavet. Konventsiooni art-ga 18 nähakse ette, millist teavet

peab abi taotlev riik abitaotluses esitama. Art 18 lg 1 p f kohaselt tuleb abitaotluses märkida,

kas see on abi taotleva riigi seaduste ja halduspraktikaga kooskõlas ja kas see on art 21 lg 2 p g

nõudeid silmas pidades õigustatud. Art 21 lg 2 p g näeb ette, et konventsiooni ei tõlgendata

taotluse saanud riigi kohustusena osutada haldusabi, kui abi taotlev riik ei ole võtnud kõiki oma

seaduste ja halduspraktikaga võimaldatud asjakohaseid meetmeid, välja arvatud, kui nendele

meetmetele tuginemine oleks ebaproportsionaalselt keeruline. Konventsiooni art 21 lg 1

sätestab veel, et konventsioon ei mõjuta isikutele taotluse saanud riigi seaduste või

halduspraktikaga antud õigusi ja tagatisi ning art 21 lg 2 p c kohaselt võib riik keelduda ka teabe

andmisest, mis ei ole kättesaadav tema enda või abi taotleva riigi seaduste või halduspraktika

kohaselt.

15. MKS § 553 lg 1 p 4, § 61 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda

kolmandatelt isikutelt maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks

teavet ja dokumente. Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur

MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle

maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga

seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus (MKS § 61 lg 3). Kui

kolmandalt isikult nõutakse teavet välisriigi pädeva asutuse taotluse alusel, võib jätta

korralduses märkimata taotluse esitanud välisriigi ja pädeva asutuse andmed, välisriigis

läbiviidava maksumenetluse sisu ning selle maksukohustuslase identifitseerimist võimaldavad

andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse (MKS § 511 lg 8). MKS § 61 lg 2 ja § 62

3-20-1773

8(13)

lg 1 ls 2 näevad ette piirangu, et enne kolmandalt isikult teabe või dokumentide nõudmist peab

maksuhaldur üldjuhul olema nende saamiseks pöördunud eelnevalt maksukohustuslase poole.

16. MTA 03.09.2020 korralduses on märgitud, et ATF ei ole esitanud Venemaa maksuhaldurile

teavet OÜ Springway ja ATF-i vaheliste tehingute kohta aastatel 2017–2018 ning Venemaa

maksuhaldur on kinnitanud, et on ammendanud riigisiseselt kõik võimalused teabe saamiseks.

Halduskohtu hinnangul on need väited väärad ja vastustaja oleks pidanud enne kaebajalt teabe

küsimist Venemaa maksuhalduri abitaotluse asjaolusid täpsustama. Ringkonnakohus on

teistsugusel seisukohal.

17. Venemaa maksuhaldur on 24.04.2020 abitaotluses nr 13-4-05/0056 (vt vastustaja

06.11.2020 vastuse lisad 1 ja 4) kinnitanud, et on ammendanud võimalused hankida abitaotluses

küsitud teavet riigisiseselt. Venemaa maksuhaldur ei ole täpsemalt selgitanud, milliseid

võimalusi ta teabe saamiseks kasutas, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei olnud abitaotluses selle

kohta üksikasjalike põhjenduste või tõendite esitamine ka kohustuslik. Konventsiooni

preambuli kohaselt on muu hulgas vaja suurendada maksuhaldurite koostööd, sest isikute,

kapitali, kaupade ja teenuste rahvusvahelise liikumise areng on suurendanud maksustamise

vältimise ja maksudest hoidumise võimalusi. Kuigi konventsiooni seletuskirja1 kohaselt on

konventsiooni alusel teabe vahetamisel oluline tagada riigisisese õiguse alusel ka

maksumaksjate õiguste kaitse, ei tohiks seda siiski teha viisil, mis kahjustab konventsiooni

eesmärke, st konventsiooniga liitunud riigid ei tohiks põhjendamatult haldusabi andmist

takistada ega sellega viivitada (vt p-d 8 ja 24). Konventsiooni art 18 lg 1 p f kohta on

seletuskirjas märgitud, et selle eesmärk on võimaldada taotluse saanud riigil taotleva riigi õigust

ja halduspraktikat uurimata hinnata, mida taotlusega teha (vt p 172). Art 21 lg 2 p g kohta on

seletuskirjas välja toodud, et konventsiooniga võetud kohustusi silmas pidades tuleks seda alust

taotluse täitmisest keeldumiseks kasutada üksnes siis, kui on piisav põhjus eeldada, et abi

taotleval riigil endal on veel käepäraseid võimalusi tegutsemiseks. Teabenõuete puhul võiks

riigid aga sellel alusel väga harva abi andmisest keelduda, sest tavaliselt tuleb eeldada, et

taotlejariik on riigisisesed võimalused ammendanud ning tema taotluse on tinginud raskused

teabe hankimisel (vt p-d 201–203). Eeltoodust saab järeldada, et konventsiooni alusel ametiabi

andmisel peaksid riigid reeglina lähtuma vastastikusest usaldusest ning abitaotluse saanud riik

võib üldjuhul eeldada taotleva riigi kinnituste õigsust.

18. Venemaa maksuhalduri 24.04.2020 abitaotluse nr 13-4-05/0056 järgi toimetatakse ATF-i

suhtes väljasõiduga maksurevisjoni, mille käigus kontrollitakse ATF-i (müüja) ja OÜ

Springway (ostja) vahelisi kalatoodete müügi tehinguid aastatel 2017–2018. Maksukontrolli

eesmärk on välja selgitada, kas ATF on õigesti deklareerinud kaebajale müüdud kauba

müügitulu. Abitaotluses on välja toodud, millises summas on ATF kontrolliperioodil kaebajale

kalatooteid eksportinud ja milliste lepingute alusel tehinguid tehti. Venemaa maksuhalduri

põhjenduste kohaselt on tal kogutud teabe põhjal tekkinud kahtlus, et ATF võis tegutseda

kaebaja kontrolli all ning see võis mõjutada nii kaupade tarnetingimusi kui ka hinnakujundust.

Abitaotluse kohaselt võis ATF müüa kaebajale toodangut Eestisse kunstlikult vähendatud

hinnaga, mille tulemusel vähenesid alusetult ka ATF-i müügitulud ning kui kahtlus leiab

kinnitust, tuleb ATF-l aastate 2017–2018 eest juurde tasuda 200 miljonit rubla tulumaksu.

Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et Venemaa maksuhaldur on juba

kogunud ja saanud teavet kaebaja ja ATF-i vaheliste tehingute kohta aastatel 2017–2018.

Abitaotluses toodud kinnitus riigisiseste teabe saamise võimaluste ammendamise kohta

puudutas konkreetselt abitaotluses küsitud teavet ja dokumente, mitte ATF-i ja kaebaja vahelisi

tehinguid üldiselt. Seejuures soovis Venemaa maksuhaldur abitaotluses paljuski teavet, mille

1 Kättesaadav OECD veebilehel https://www.oecd.org/ctp/exchange-of-tax-

information/Explanatory_Report_ENG_%2015_04_2010.pdf

3-20-1773

9(13)

olemasolu võis eeldada just kaebajal, mitte ATF-l (nt kaebaja pangakontode väljavõtted,

raamatupidamis- ja finantsaruanded ning maksudeklaratsioonid, teave kaebaja töötajate ja

kaebaja käsutuses olnud ruumide kohta jms). Samuti sooviti abitaotluses kaebaja kui tehingu

ühe poole selgitust tehingu asjaoludele (nt kuidas majandussuhted said alguse, kuidas kujunes

hind ja millised tegurid mõjutasid hinna kujunemist). Seega kõnealuse abitaotluse põhjal ei

pidanud MTA-l tekkima kahtlust, et Venemaa maksuhalduri kinnitus on alusetu.

19. MTA 03.09.2020 korralduses esitatud üldsõnaline väide, et ATF ei ole esitanud Venemaa

maksuhaldurile teavet OÜ Springway ja ATF vaheliste tehingute kohta aastatel 2017–2018, on

väär. Kaebaja on kohtumenetluses tõendanud, et ATF on esitanud vastuseks Venemaa

maksuhalduri nõudele tõendeid OÜ Springway ja ATF-i vaheliste tehingute kohta aastatel

2017–2018 (kaebaja 20.04.2021 seisukoha lisad). Samas pole alust järelduseks, et Venemaa

maksuhaldur on selles osas vastustajat eksitanud, sest Venemaa maksuhalduri 24.04.2020

abitaotluses nr 13-4-05/0056 ei ole märgitud, et ATF ei andnud Venemaa maksuhaldurile

mingit teavet OÜ Springway ja ATF-i vaheliste tehingute kohta aastatel 2017–2018. Kuna

täidetud on Eesti õiguses ettenähtud nõue pöörduda enne kolmandalt isikult teabe nõudmist

esmalt maksukohustuslase poole, on MTA 03.09.2020 korralduses esitatud ebaõige väide

vormiline puudus, mis ei ole iseseisvalt korralduse tühistamise alus (vt ka Riigikohtu

14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11).

20. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et kuna ATF on esitanud Venemaa

maksuhaldurile teavet ja dokumente kaebajaga aastatel 2017–2018 tehtud tehingute kohta, ei

olnud alust küsida MTA 03.09.2020 korraldusega sama teavet kaebajalt. Konventsioonist ega

MKS-st ei tulene maksuhaldurile kohustust rahvusvahelise ametiabi andmisel enne kolmandalt

isikult teabe nõudmist täpsemalt välja selgitada, millist teavet ja dokumente on välisriigi pädev

asutus enne abitaotluse esitamist maksukohustuslaselt küsinud ja saanud, ega sisuliselt hinnata,

kas ja millises osas oleks vaja maksukohustuslaselt saadud teavet täiendada või üle kontrollida.

Ringkonnakohus märgib ka, et Eesti õigusest tulenev nõue pöörduda enne kolmandalt isikult

teabe ja dokumentide nõudmist sama nõudega maksukohustuslase poole ei tähenda, et

maksukohustuslaselt peab olema nõutud sama teavet või samu dokumente, vaid piisab sellest,

kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324,

p-d 9–11; 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p-d 11–14;

30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 18–19). MKS § 61 lg 2 ei keela kolmandalt isikult teabe

ja dokumentide nõudmist ka siis, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik

maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus

nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-25-11, p 12; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-26-11,

p 12). Kaebaja selgituste ja tema 20.04.2021 seisukoha lisade järgi on nõutud nii ATF-lt kui

kaebajalt teavet ja tõendeid samade tehingutega seonduvalt.

21. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arusaama, et temalt teabe küsimine on õigusvastane

põhjusel, et ATF-le maksu määramine on Venemaa õigusaktide järgi aegunud. Konventsiooni

art 18 lg 1 kohaselt juhindutakse maksunõuete sissenõudmisel aegumistähtaja arvutamisel

taotleva riigi õigusest ning abitaotluses märgitakse aegumistähtaja üksikasjad. Konventsiooni

art 18 lg 3 järgi ei ole mingil juhul kohustust täita abitaotlust, mis on esitatud 15 aastat pärast

sissenõudmist lubava algdokumendi väljastamise kuupäeva. Venemaa maksuhalduri

abitaotluses ei ole aegumise üksikasju märgitud, kuid sellest saab siiski järeldada, et Venemaa

maksuhalduri hinnangul oli nii abitaotluse esitamise aja (mai 2020) kui ka küsitud teabe ja

dokumentide saamise eeldatava aja (september 2020) seisuga võimalik ATF-le tulumaksu

määramine nii 2017. kui ka 2018. aasta eest. MTA ei pidanud hakkama tuvastama, millised

maksukohustuse määramise aegumistähtajad on Venemaa õigusaktides sätestatud ning kuidas

on reguleeritud nende katkemine või peatumine. Isegi kui vastab tõele kaebaja väide, et ATF-

le maksunõude esitamise aegumise tähtaeg on Venemaa Föderatsiooni maksukoodeksi järgi

3-20-1773

10(13)

kolm aastat väidetava maksurikkumise toimepanemisest ja maksusumma määramine ei oleks

vähemasti osaliselt võimalik, ei välista see maksuhalduri õigust küsida kaebajalt andmeid ka

sellele eelneva ajavahemiku kohta, kui need omavad tähtsust aegumistähtaja piiresse jääva

maksukohustuse väljaselgitamisel (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2016 otsus nr 3-14-

52679, p-d 12 ja 13). Venemaa maksuhaldur soovis abitaotluses küsitud teabe abil kontrollida

muu hulgas kahtlust, et ATF ei tegutsenud iseseisvalt, vaid kaebaja kontrolli all. Sellise

hinnangu andmisel võib olla vajalik hinnata äriühingute vahelisi suhteid pikema aja jooksul.

Seega võis MTA küsida kaebajalt Venemaa maksuhalduri abitaotluse täitmiseks teavet ka 2017.

a tehingute kohta.

22. MKS § 61 lg 1 ls-s 1 on maksuhaldurile antud volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust

teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes toimuvas maksumenetluses. Sobiv

kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos

maksumenetlusega (Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhalduril ei ole

kohustust põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on

kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega

(Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Samas peab maksuhaldur selgitama, milles

seisneb nõutava teabe seos maksumenetlusega, kui seos ei ole pelgalt nõutava teabe iseloomust

äratuntav (nt teabe nõudmine kontrollitava maksukohustuslasega tehtud tehingute kohta,

Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p 11). Riigikohtu seisukohast võib järeldada, et

välistatud ei ole selle selgituse esitamine ka alles kohtumenetluses, kusjuures vajaduse korral

võib maksuhaldur taotleda kaebaja toimikule ja menetlustoimingutele juurdepääsu õiguse

piiramist HKMS §-de 79 ja 88 alusel (samas).

23. Ringkonnakohus peab õiguspäraseks kaebajalt MTA 03.09.2020 korralduse p-des 1–3

nimetatud teabe ja dokumentide nõudmist. Küsimused kaebaja ja ATF-i omavahelistest

seostest, lepingutest ja nende sõlmimise asjaoludest ning nõue esitada nimetatud äriühingute

vahel aastatel 2017–2018 tehtud tehingute dokumendid seostuvad selgelt ATF-i suhtes

Venemaal läbiviidava maksukontrolliga. Venemaa maksuhalduri abitaotluse kohaselt ongi

maksukontrolli fookus ATF-i ja kaebaja vahelistel kalatoodete müügi tehingutel ning kahtlusel,

et ATF on müügihinnaga manipuleerinud ja seeläbi tasunud ettenähtust vähem tulumaksu. Pole

vaidlust, et Eesti kohaldab konventsiooni muu hulgas tulumaksu osas. MTA 03.09.2020

korralduse p-des 1–3 nimetatud teabe ja dokumentide osas ei ole tegemist konventsiooniga

ettenähtud rahvusvahelise ametiabi võimaluste kuritarvitamisega (nn fishing expedition), mille

puhul vastustaja oleks pidanud abi andmisest keelduma.

24. Kaebajalt ei ole aga põhjendatud nõuda MTA 03.09.2020 korralduse p-s 4 küsitud teavet ja

dokumente, s.o kaebaja pangakontode väljavõtteid aastate 2017–2018 kohta ning teavet

pangakontod avanud ja nende kasutamise õigust omanud ja omavate isikute kohta. Neist

tõenditest oleks ilmselt võimalik teha üsna ulatuslikke järeldusi kaebaja kahe aasta

majandustegevuse kohta. Venemaa maksuhalduri abitaotluse kohaselt viiakse aga

maksukontrolli läbi ATF-i, mitte kaebaja suhtes. Kuna kaebaja ei ole maksukohustuslane ja

Venemaa maksuhalduri abitaotlusest ei selgu vajadust kontrollida üldiselt kaebaja kahe aasta

majandustegevust, sh tema võimalikke tehinguid kolmandate isikutega, mis võivad

pangakontode väljavõtetelt nähtuda, on kaebajalt sellises mahus teabe ja dokumentide

nõudmine ebaproportsionaalne. Asjakohane ei ole vastustaja seisukoht, et maksukohustuslase

tehingupartneri pangakonto väljavõtete küsimine on Eesti maksumenetluses ostu-müügi

tehingute kontrollimisel tavapärane. Praegusel juhul viib maksumenetlust läbi Venemaa

maksuhaldur ja seega on tema ülesanne piisava veenvusega ära näidata, kuidas rahvusvahelise

ametiabi raames nõutud teave on sealses maksukontrollis tarvilik.

3-20-1773

11(13)

25. Kuna kaebuse esemeks on MTA 03.09.2020 korraldus kaebajalt teabe ja dokumentide

nõudmise kohta, ei hinda ringkonnakohus, kas ja millises ulatuses võib MTA Venemaa

maksuhalduri abitaotluste täitmiseks küsida kaebajat puudutavat teavet pankadelt.

III Kaebaja apellatsioonkaebus

26. Kaebaja apellatsioonkaebus on samuti põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt, sest

halduskohus eksis kaebaja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.

27. Kaebaja taotles halduskohtus menetluskulude hüvitamist kokku 16 600,22 eurot, millest 15

eurot oli riigilõiv, 1755,62 eurot (koos käibemaksuga) dokumentide tõlkimise kulu ja 14 829,60

eurot (koos käibemaksuga) õigusabikulud. Halduskohus pidas riigilõivu- ja tõlkekulu täies

ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks, kuid leidis asja materjalide mahukust ja keerukust hinnates,

et põhjendatud õigusabikulu oli 3700 eurot (koos käibemaksuga).

28. HKMS § 109 lõike 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohtul tuleb vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise

otsustamiseks analüüsida läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse või vastuse

koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11;

15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Kohtul on menetluskulude põhjendatusele hinnangu

andmisel suur otsustusruum ning kõrgema astme kohus sekkub sellesse vaid siis, kui kulusid

vähendanud kohus on ilmselgelt eksinud (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p

30 ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2021 otsus nr 3-18-164, p 18).

29. Ringkonnakohus leiab, et vaidlused kolmandalt isikult MKS §-de 61 ja 62 alusel teabe ja

dokumentide nõudmise korralduse õiguspärasuse üle ei ole üldjuhul kuigi keerukad ega

mahukad. Ka praegune asi ei ole kuigi mahukas ega EN ja OECD konventsiooni tõlgendamise

vajadusest hoolimata ka keskmisest oluliselt keerukam. Kaebajal ei olnud kaebuse esitamiseks

vaja läbi töötada suurt hulka tõendeid vms haldusmenetluses kogutud materjale.

Õigusabikulude põhjendatuse hindamisel saab siiski arvesse võtta, et MTA 03.09.2020

korraldus on üsna lakooniline ning kaebaja sai tutvuda Venemaa maksuhalduri abitaotlustega

alles kohtumenetluses. Seetõttu ei saa kaebajale ette heita, et ta täiendas kaebust pärast

haldusmenetluse toimikuga tutvumist. Teisalt on vastustaja 03.05.2021 menetlusdokumendis

õigesti välja toonud, et kaebaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad mitmed büroosisesed

nõupidamised, mille kulu vastustaja kanda jätmine ei oleks põhjendatud. Samuti on arvel nr

203089 kajastatud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamine ajavahemikul

09.11.2020–17.11.2020, mis ei ole kooskõlas praeguse asja menetluse käiguga (kaebus on

esitatud 21.09.2020 ilma esialgse õiguskaitse taotluseta; kaebaja järgmine menetlusdokument

on esitatud 16.04.2021). Kokkuvõttes peab ringkonnakohus kaebaja vajalikeks ja põhjendatud

õigusabikuludeks halduskohtus 5500 eurot.

IV Menetluslikud otsused ja menetluskulude jaotus

30. Kokkuvõttes rahuldab ringkonnakohus nii vastustaja kui ka kaebaja apellatsioonkaebused

osaliselt.

31. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 10.05.2021 otsuse resolutsiooni p 1, millega

halduskohus rahuldas OÜ Springway kaebuse ning tühistas MTA 03.09.2020 korralduse

tervikuna. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab OÜ Springway kaebuse osaliselt

ning tühistab MTA 03.09.2020 korralduse p-s 4 nimetatud teabe ja dokumentide esitamise

kohustuse osas. Ülejäänud, s.o korralduse p-de 1–3 osas jääb OÜ Springway kaebus

rahuldamata.

3-20-1773

12(13)

32. Kui kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja

uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kuna

ringkonnakohus muutis halduskohtu lahendit ja tühistas MTA korralduse osaliselt, tuleb muuta

ka halduskohtu otsuse resolutsiooni p-ga 2 määratud menetluskulude jaotust.

33. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse osalise

rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS

§ 108 lg 2). Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri

ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS §

109 lg 1). HKMS § 109 lõike 6 kohaselt mõistab ka ringkonnakohus välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Seega hindab kõrgema astme kohus madalama astme kohtu

lahendi muutmisel nii menetluskulude tõendatust kui ka nende vajalikkust ja põhjendatust.

34. Ringkonnakohus tühistas MTA korralduse neljast punktist ühe, s.o hinnanguliselt on kaebus

rahuldatud 25% ulatuses. Tõlkekulude väljamõistmine vastustajalt ei ole põhjendatud, sest

kohtule ei olnud esitatud kulude kandmist tõendavat dokumenti, nt maksekorraldust või

kontoväljavõtet. HKMS § 109 lg 11 sätestatud võimalus puudutab vaid HKMS § 103 lg 1 p-s 1

nimetatud kulusid ehk esindaja kulusid, mitte HKMS §-s 102 nimetatud kulusid. Vastustajalt

tuleb seega kaebaja kasuks välja mõista halduskohtus kantud vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (õigusabikulud 5500 + riigilõiv 15) : 4 = 1378,75 eurot. Vastustaja ei taotlenud

halduskohtus menetluskulude hüvitamist. Seega ülejäänud osas jäävad esimese astme

menetluskulud poolte endi kanda.

35. Kuna vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud,

jäävad vastustaja apellatsioonimenetluse kulud täies ulatuses tema enda. Vastustajalt tuleb

kaebaja kasuks välja mõista kulud, mis seonduvad kaebaja apellatsioonkaebuse ja vastustaja

apellatsioonkaebusele vastamisega, arvestades apellatsioonkaebuste rahuldamise ulatust.

36. Kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulu 8388 eurot (sh käibemaks), kokku 8403 eurot.

Menetluskulude nimekirjale lisatud 29.06.2021 arvel nr 211635 märgitud õigusabikulu 2040

eurot (sh käibemaks) seondub nii kaebaja apellatsioonkaebuse koostamise kui ka vastustaja

apellatsioonkaebusele vastamisega ning neid ei ole võimalik selgelt eristada (nt halduskohtu

otsuse analüüs ja ringkonnakohtu määrusega tutvumine seondub mõlemaga). Seega hindab

ringkonnakohus kaebaja apellatsioonikaebuse esitamisega seotud kuluks 29.06.2021 arvele

märgitud summast 50% ehk 1020 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud 31.07.2021 arvel

nr 211965 näidatud õigusabikulu 3126 eurot (koos käibemaksuga) ja 21.01.2022 arvel nr

220017 kajastatud õigusabikulu 3222 eurot (koos käibemaksuga) on seotud MTA

apellatsioonkaebusele vastamisega.

37. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja apellatsioonkaebusega seotud kulud 1020 + 15 =

1035 eurot asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades täies ulatuses vajalikud ja

põhjendatud. Kaebaja apellatsioonkaebus on rahuldatud umbes 44% ulatuses. Seega tuleb selle

proportsiooni alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista osa riigilõivukulust ja kaebaja

apellatsioonkaebusega seotud õigusabikuludest ehk 455,40 eurot.

38. Vastustaja apellatsioonkaebusele vastamisega seotud õigusabikulud 7301,5 eurot on asja

mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades vajalikud ja põhjendatud osaliselt.

Ringkonnakohus jääb asja keerukuse osas eespool toodud seisukohale. Ringkonnakohtus

kordas kaebaja suuresti juba varem halduskohtule esitatud põhjendusi. Lisandus vaidlus

menetluse peatamise üle, mis hõlmab siiski vaid väikese osa kaebaja 21.01.2022 seisukohast.

Apellatsioonimenetluses ei toimunud kohtuistungit. Kokkuvõttes peab ringkonnakohus kaebaja

põhjendatud õigusabikuludeks vastustaja apellatsioonkaebusele vastamisel 3000 eurot.

3-20-1773

13(13)

Vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamise proportsiooni (75%) arvestades tuleb sellest

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 750 eurot.

39. Kokkuvõttes jäävad vastustaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud tema enda kanda.

Vastustajalt tuleb kaebaja menetluskulude katteks välja mõista 1378,75 + 455,40 + 750 =

2584,15 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)