3-20-1800/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Tallinna Halduskohtu 07.06.2021 otsus nr 3-20-1180 ja teha uus otsus, esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
Legislator headnote
AI generated3-20-1800/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja
Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.02.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1800
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.07.2020 korralduse nr
12.2-3/051465-5 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aivar Haava
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.06.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.06.2021 otsus nr 3-20-1180 ja teha uus otsus,
millega jätta X kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2022.
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse
14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks
esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-20-1800
2(6)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 09.07.2020 korraldusega nr 12.2-3/051465-5 X
kui kolmandat isikut andma teavet ja esitama dokumente.
MTA kontrollib 12.01.2020 korralduse, 13.05.2020 teate ja 29.05.2020 korralduse alusel
SOOJUSEKSPERT OÜ (Soojusekspert OÜ) maksude tasumise õigsust ajavahemikul mai kuni
november 2019. Soojusekspert OÜ on teinud kontrolliperioodil tehinguid Poola Vabariigi
äriühinguga Vedieras SP. Z.O.O. Maksuhaldurile teadaolevalt oli X kontrolliperioodil ja on ka
praegu Vedieras SP. Z.O.O. juht ja osanik. Seega on ta kursis Vedieras SP. Z.O.O.
majandustegevusega, sh Soojusekspert OÜ-ga tehtud tehingutega.
Eeltoodust tulenevalt kohustatakse X andma Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vahel
ajavahemikul mai kuni november 2019 toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi ning
esitama järgmised X valduses olevad dokumendid: Vedieras SP. Z.O.O. 2019. a majandusaasta
aruanne (p 1); Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vahel 2019. a maist novembrini
toimunud tehingute dokumendid ehk arved, tööde aktid, lepingud, tasu saamist tõendavad
dokumendid jms (p 2); Vedieras SP. Z.O.O. pangakontode ja kassakonto väljavõtted,
töölepingud, töötasude väljamaksmist tõendavad dokumendid ja töötasudelt Poola Vabariigis
tasutud sotsiaalmaksu andmed 2019. a mai kuni detsembri kohta (p-d 3–7). Dokumendid tuli
esitada hiljemalt 16.07.2020 ja seletuste andmiseks ilmuda maksuhalduri juurde 21.07.2020
kell 10.30.
2. MTA rahuldas 19.08.2020 vaideotsusega nr 6-1/4678-4 X vaide osaliselt ja tunnistas
09.07.2020 korralduse kehtetuks osas, milles nõuti p-des 1 ja 3–7 nimetatud dokumentide
esitamist. Muus osas jäi vaie rahuldamata.
Riigikohtu praktikat arvestades läheb nõue esitada p-des 1 ja 3–7 nimetatud dokumendid
kaugemale 09.07.2020 korralduses märgitud teabe nõudmise eesmärgist. Ülejäänud osas vastab
korraldus maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud.
Kolmas isik, kellelt maksuhaldur võib nõuda teavet ja dokumente, võib olla igaüks, kellel on
või võib olla teavet maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. Seadus ei keela nõuda
X-lt kui füüsiliselt isikult teavet ja dokumente tema juhitava äriühingu majandustehingute kohta
ega kohusta pöörduma eelnevalt teabe saamiseks Vedieras SP. Z.O.O. poole. Välisriigi
äriühingult teabe saamiseks tuleks taotleda Poola Vabariigi pädevalt asutuselt rahvusvahelist
ametiabi, kuid maksuhalduril on õigus otsustada, kellelt ja millist teavet ning millises
järjekorras koguda.
3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 09.07.2020 korralduse tühistamiseks osas,
milles kaebajalt nõuti p-s 2 nimetatud dokumentide esitamist ja seal nimetatud tehingute kohta
suulise teabe andmist.
Vaidlustatud korraldus ei ole piisavalt põhjendatud (vt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-
2324, p-d 9 ja 11). Korraldusest ei selgu, milline on kaebaja kui eraisiku seos Soojusekspert
OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vaheliste majandustehingutega ning milliste majandustehingute
kohta ja missugusel põhjusel nõutakse kaebajalt teavet ja dokumente. Vedieras SP. Z.O.O. on
välisriigi äriühing, kelle kohta teabe ja dokumentide saamiseks peab maksuhaldur kasutama
rahvusvahelist ametiabi (MKS § 511). Kaebaja kui eraisiku valduses ei saa olla välisriigi
äriühingu majandustegevust puudutavaid dokumente. MKS § 8 lg 1 ei kohaldu, sest Vedieras
SP. Z.O.O. on välisriigi äriühing.
4. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaideotsuse põhjenduste
juurde.
3-20-1800
3(6)
Kolmandalt isikult teabe nõudmise korraldust ei pea üksikasjalikult põhjendama (Riigikohtu
14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Nõuda võib igasugust teavet, millel on seos läbiviidava
maksumenetlusega (Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhaldur pöördus
eelnevalt teabe saamiseks Soojusekspert OÜ poole ja saadud vastusest selguski, et tehinguid on
tehtud muu hulgas Vedieras SP. Z.O.O.-ga. Juriidiline isik on fiktsioon, kes tegutseb füüsiliste
isikute kaudu. Kaebaja on Vedieras SP. Z.O.O. osanik ja seaduslik esindaja, kellel on kohustus
korraldada tema juhitava äriühingu kohustuste täitmine (MKS § 8 lg 1). Õigusaktid ei keela
nõuda kaebajalt teavet, mida ta valdab Vedieras SP. Z.O.O. esindajana. Selline teabe saamise
viis on lihtsam ja kiirem kui pöörduda ametiabi korras välisriigi maksuhalduri poole.
Maksuhalduril oli alust eeldada, et Vedieras SP. Z.O.O. majandustegevust puudutavad
dokumendid on kaebaja valduses. Kaebaja ei ole väitnud vastupidist. Kui kaebajal ei olnud
nõutud dokumente, saanuks ta selgitada vähemalt seda, kus ja kelle valduses need asuvad.
5. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.06.2021 otsusega kaebuse ja tühistas MTA 09.07.2020
korralduse p 2, millega kaebajat kohustati esitama dokumente Vedieras SP. Z.O.O. ning
Soojusekspert OÜ vaheliste tehingute kohta ajavahemikul 01.05.2019 kuni 30.11.2019.
Halduskohus tühistas 09.07.2020 korralduse ka kohustuse osas ilmuda suuliste seletuste
andmiseks maksuaudiitori juurde. Halduskohus mõistis MTA-lt välja kaebaja menetluskulud
762,60 eurot.
MKS § 552 lg 1 p-de 2 ja 4 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksude tasumise ja
arvestamisega seotud dokumente ja teavet ka teistelt isikutelt peale maksukohustuslase, kuid
MKS § 62 lg 1 järgi saab kolmandalt isikult nõuda üksnes tema valduses olevate asjade
ettenäitamist ja dokumentide esitamist. Vaidlustatud korraldusest ei selgu, millel põhineb
maksuhalduri eeldus, et Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vaheliste tehingute
dokumente ei säilitata nende äriühingute juures, vaid need on kaebaja kui eraisiku valduses ja
kaebajal on võimalik neid maksuhaldurile esitada. Põhjenduseks ei saa olla asjaolu, et kaebaja
on Vedieras SP. Z.O.O. osanik, sest siis võiks maksuhaldur alati nõuda dokumente osanikult
või juhatuse liikmelt kui füüsiliselt isikult, kes peaks need sunniraha vältimiseks ka esitama.
Sellisel juhul ei oleks äriühingutele vaja dokumentide esitamise korraldusi tehagi. See ei oleks
aga kooskõlas seaduse mõttega. Vastustaja viidatud Riigikohtu lahendid puudutavad
teistsuguseid olukordi, sest neis olid vaidlustatud korraldused tehtud äriühingu endisele
osanikule ja juhatuse liikmele või äriühingule. Eeltoodut arvestades on 09.07.2020 korralduse
p-s 2 nimetatud dokumentide nõudmine kaebajalt õigusvastane.
Kohustus ilmuda suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri juurde võib põhimõtteliselt kõne
alla tulla ka juhul, kui füüsiliselt isikult soovitakse selgitusi äriühingute vaheliste tehingute
kohta ja eelduslikult on füüsilisel isikul olemas teave maksumenetluses tähtsust omavate
asjaolude kohta. Praeguses asjas ei selgu vaidlustatud korraldusest, et kaebajalt sooviti selgitusi
muude asjaolude kohta kui need, mis on nimetatud korralduse p-des 1–7. Kuna nõue esitada
korralduse p-des 1 ja 3–7 nimetatud dokumendid tunnistati kehtetuks juba vaideotsusega ja
kohus tühistab korralduse ka p-s 2 nimetatud dokumentide esitamise kohustuse osas, on
muutunud sisutuks ka kohustus ilmuda suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri juurde.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6. Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus
otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata.
Halduskohus kohaldas vääralt MKS § 62 lg-t 1 ja tugines otsust tehes asjaolule, mille kohta
pooled ei saanud arvamust avaldada. Vaidlustatud korralduses on selgelt märgitud, et kaebajalt
nõutakse tema valduses olevate dokumentide esitamist. Korralduse kohaselt ei ole kaebaja
üksnes eraisik, vaid ka Vedieras SP. Z.O.O. juht ja osanik. Seetõttu oli maksuhalduril alust
3-20-1800
4(6)
eeldada, et kaebaja valduses võivad olla Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vaheliste
tehingute dokumendid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 järgi on valdus tegelik võim asja üle.
Tsiviilõiguslikult ei käsitata juhatuse liiget äriühingu vara valdajana, kuid seda tehakse
karistusõiguses (vrd Riigikohtu 04.03.2020 otsus nr 2-18-11036, p-d 14 ja 15; 12.12.2008 otsus
nr 3-1-1-46-08, p 20). MKS § 62 lg 1 järgi võib kolmandalt isikult nõuda selliste asjade ja
dokumentide ettenäitamist, mis on tema valduses, s.o tema tegeliku võimu all. Kaebaja kui
juhatuse liige teostab oma ametiülesannete täitmisel tema juhitava äriühingu vara, sh
dokumentide suhtes tegelikku võimu ning MKS § 62 lg 1 alusel võis seega maksuhaldur
kaebajalt nõuda korralduse p-s 2 nimetatud dokumentide esitamist. Maksuhaldur on nõudnud
Vedieras SP. Z.O.O.-lt dokumentide esitamist rahvusvahelise ametiabi korras ning Poola
maksuhaldurile esitas äriühingu dokumendid kaebaja. Seega olid kaebajal dokumendid olemas.
Lisaks on kaebaja Soojusekspert OÜ juhatuse liikme Y vend ja töötab nimetatud äriühingus.
See kinnitab, et kaebaja tegelik eesmärk on maksumenetlust takistada.
Isegi kui nõustuda halduskohtu järeldustega dokumentide esitamise kohustuse osas, jääb
korralduse tühistamine suulise teabe esitamise osas täiesti arusaamatuks. MTA järeldas, et selle
asjaolu üle pooled ei vaidle, mistõttu on halduskohtu otsus selles osas üllatuslik. Vaidlustatud
korralduse tekstist on aru saada, et maksuhaldurile teadaolevalt on kaebaja Vedieras SP. Z.O.O.
seadusliku esindajana kursis Soojusekspert OÜ-ga tehtud tehingutega, mistõttu võis eeldada, et
tal on täpsemat teavet Soojusekspert OÜ maksumenetluses kontrollitavate tehingute kohta.
Selles osas on maksuhalduril säilinud huvi saada kaebajalt suulisi selgitusi.
7. X palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.
Vedieras SP. Z.O.O. on registreeritud Poolas, tema asukoht on Poolas ja äriühingu
majandustegevust puudutavad dokumendid asuvad samuti Poolas (vrd tsiviilseadustiku üldosa
seaduse 29 lg-d 11 ja 2, mille sisu sarnaneb kaebajale teadaolevalt Poolas kehtivatele
normidele). Kui maksuhaldur soovib saada Poola äriühingu majandustegevust puudutavaid
dokumente, tuleb neid nõuda rahvusvahelise ametiabi sätete alusel. Vastustaja viited AÕS §-le
32 on ainetud, sest kaebaja ei teosta faktilist võimu Vedieras SP. Z.O.O. dokumentide üle
Eestis, vaid dokumendid asuvad Poolas, kus toimub äriühingu majandustegevus. Väited
maksuhalduri tegevuse takistamisest on pahatahtlikud. Kaebaja esitas dokumendid Vedieras
SP. Z.O.O. majandustegevuse kohta Poola maksuhaldurile, kelle vahendusel on need
kättesaadavad ka vastustajale. See kinnitab üksiti, et Vedieras SP. Z.O.O. majandustegevust
puudutavad dokumendid asuvad Poolas.
Halduskohus tühistas vaidlustatud korralduse õigesti ka suulise teabe nõudmise osas. Kuna
kaebajalt ei saanud nõuda korralduses nimetatud dokumente, on ära langenud ka alus nõuda
kaebajalt nende kohta selgitusi. Halduskohus ei ole vastustajat üllatanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. MTA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9. Ringkonnakohus mõistab MTA 09.07.2020 korraldust selliselt, et kaebajat kohustati esiteks
ilmuma 21.07.2020 kell 10.30 maksuaudiitori juurde ning andma suulisi seletusi Soojusekspert
OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vahel ajavahemikul mai kuni november 2019 toimunud
majandustehingute kohta ning teiseks esitama hiljemalt 16.07.2020 e-posti teel korralduse p-
des 1–7 loetletud dokumendid, mis on kaebaja valduses. Vaideotsusega tunnistati kehtetuks
kohustus esitada p-des 1 ja 3–7 nimetatud dokumendid, kuid ülejäänud osas jäi kaebaja vaie
rahuldamata. Seega jäi vaidemenetluse tulemusel MTA 09.07.2020 korraldus kehtima osas, mis
puudutas Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vahel ajavahemikul mai kuni november
2019 toimunud majandustehingute kohta suuliste seletuste andmist ning korralduse p-s 2
3-20-1800
5(6)
nimetatud dokumentide – Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vahel 2019. a maist
novembrini toimunud tehingute arved, tööde aktid, lepingud, tasu saamist tõendavad
dokumendid jms dokumendid – esitamist (vt ka vaideotsuse p-d 12–13).
10. Kaebaja taotles kaebuses MTA 09.07.2020 korralduse p 2 tühistamist ja täpsustas
07.05.2021 menetlusdokumendis, et vaidlustab 09.07.2020 korralduse p-i 2 nii dokumentide
esitamise kui ka suulise teabe andmise osas. Kaebaja arusaama kohaselt jäi suulise teabe
andmise kohustus pärast vaideotsust kehtima 09.07.2020 korralduse p-s 2 nimetatud tehingute
osas (vt kaebaja 07.05.2021 menetlusdokument, lk 2). Seega ei olnud maksuhalduril alust
eeldada, et suulise teabe andmise kohustus ei ole vaidluse all.
11. MKS § 553 lg 1 p 4, § 61 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda
maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente mh
kolmandatelt isikutelt. MKS § 61 lg 2 ja § 62 lg 1 ls 2 näevad ette piirangu, et enne kolmandalt
isikult teabe või dokumentide nõudmist peab maksuhaldur üldjuhul olema nende saamiseks
pöördunud eelnevalt maksukohustuslase poole. Teabe nõudmiseks ja dokumentide esitamiseks
peab maksuhaldur andma MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, milles
peab olema märgitud mh selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist
võimaldavad andmed, kelle maksumenetluses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole
pöördumise põhjus (MKS § 61 lg 3 ja § 62 lg 4 p 1).
12. Kohtupraktika kohaselt on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks
piiritlemiseks teabe seos toimuva maksumenetlusega. Maksuhalduril puudub nõude esitamisel
kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on
kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega.
Nõue pöörduda enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist sama nõudega
maksukohustuslase poole ei tähenda, et maksukohustuslaselt peab olema nõutud sama teavet
või samu dokumente, vaid piisab sellest, kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt
Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p-d 9–11; 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11;
24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p-d 11–14; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 18–19).
Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt
ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente
esitama. Muu hulgas ei keelaks MKS § 61 lg 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide
nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite
õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus
nr 3-3-1-25-11, p 12; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-26-11, p 12). Korralduse tühistamist ei saaks
iseseisvalt tingida asjaolu, et korralduses ei ole üksikajalikult märgitud, millist teavet on
maksuhaldur eelnevalt küsinud maksukohustuslaselt (vrd Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-
1-90-13, p 11).
13. MTA 09.07.2020 korraldus on vaidlustatud osas kohtuotsuse p-des 11 ja 12 tsiteeritud
normide ja kohtupraktikaga kooskõlas. Korralduses on märgitud, et maksuhaldur kontrollib
Soojusekspert OÜ maksude tasumise õigsust ajavahemikul mai kuni november 2019,
Soojusekspert OÜ on teinud sel kontrolliperioodil tehinguid Poola äriühinguga Vedieras SP.
Z.O.O. ning kaebajalt soovitakse teavet ja dokumente nimetatud äriühingute vaheliste tehingute
kohta kontrollitaval perioodil. MTA 09.07.2020 korralduses on viidatud maksuhalduri
korraldustele ja teatele, mille alusel Soojusekspert OÜ suhtes maksumenetlust läbi viiakse.
Vaideotsuses on täpsustatud, et tehingute tegemine Vedieras SP. Z.O.O.-ga selguski
Soojusekspert OÜ-lt kontrollimenetluses saadud teabest.
14. MKS § 553 lg 1 p 4, § 61 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 tähenduses saab käsitada kolmanda
isikuna iga menetlusvälist isikut, kellel on või võib olla teavet maksumenetluses tähtsust
3-20-1800
6(6)
omavate asjaolude kohta. Viidatud sätete tähenduses võib põhimõtteliselt kolmandaks isikuks
olla ka maksukohustuslase tehingupartneriks olnud äriühingu seaduslik esindaja. MTA
09.07.2020 korralduse põhjenduste järgi võis kaebajal eeldada vaidlusaluste dokumentide ja
teabe olemasolu, sest ta oli nii kontrolliperioodil kui ka 09.07.2020 korralduse andmise ajal
Vedieras SP. Z.O.O. osanik ja juhatuse liige. Üldjuhul saab eeldada, et seaduslik esindaja on
tema juhitava äriühingu majandustegevusega kursis ja tal on ligipääs äriühingu
majandustegevust puudutavatele dokumentidele. Seega on 09.07.2020 korraldusest nähtav
kaebaja seos Soojusekspert OÜ maksumenetlusega. Kolmandale isikule tehtud korraldus
esitada maksuhaldurile dokumente ei muutu tagantjärgi õigusvastaseks, kui hiljem selgub, et
küsitud dokumentide esitamine ei ole võimalik või oleks ebamõistlikult keeruline. Õigusvastane
võib olla alles see, kui kaebaja on põhjendatult keeldunud dokumentide esitamisest (nt ära
näidanud, et nende esitamine on võimatu), kuid sellest hoolimata rakendab maksuhaldur
korralduse täitmiseks sanktsioone (nt määrab sunniraha – vrd Tallinna Ringkonnakohtu
14.05.2020 otsus nr 3-19-1198, p 15).
15. MTA 09.07.2020 korraldus ei ole vaidlustatud osas õigusvastane põhjusel, et maksuhaldur
ei pöördunud eelnevalt dokumentide ja teabe saamiseks Vedieras SP. Z.O.O. poole. MKS § 61
lg 2 ja § 62 lg 1 ls 2 näevad ette menetlusliku piirangu küsida üldjuhul enne kolmanda isiku
poole pöördumist teavet ja dokumente maksukohustuslaselt, kuid selle nõude on maksuhaldur
täitnud. MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduril kaalutlusõigus (MKS § 12) otsustada
selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. Maksustamisel tähtsust
omavate asjaolude selgitamiseks vajalike tõendite kogumine on ajakriitiline (sh tulenevalt
maksude määramise aegumistähtaegadest ja sageli ka maksukohustuslaste tegevusest maksude
ebaõige tasumise varjamisel) ning maksuhaldurilt ei saa nõuda ebaefektiivsete meetmete
rakendamist olukorras, kus maksuhalduril on õiguspäraselt võimalik saada maksukontrolli
lõpuleviimiseks vajalikud andmed, pöördudes kolmanda isiku poole, kellelt võib mõistlikult
eeldada teabe või dokumentide olemasolu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2021 määrus
nr 3-20-2014, p 16).
16. MTA 09.07.2020 korralduses on suulise teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse
ilmumise nõuet põhjendatud sellega, et suulisel vestlusel on kergem vältida vääriti mõistmist,
lahendada vastuolusid ja saada küsimustele ammendavad vastused. Maksuhalduriga tuleb
nõustuda, et vahetu suhtlus võimaldab mh paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust,
sest seejuures omavad tähtsust ka sellised tajutavad aspektid, mis ei saa nähtuda ettevalmistatud
kirjalikest vastustest (nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis – vrd Riigikohtu 12.02.2021
otsus nr 1-20-1301, p 16). Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset põhjendust, miks on
seletuste andmiseks maksuhalduri juurde kutsumine tema jaoks ülemäära koormav.
17. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus MTA apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu
07.06.2021 otsuse ning teeb uue otsuse, millega jätab X kaebuse rahuldamata.
18. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks
arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulud
kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt
väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS
§ 109 lg 1). Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt
menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad nii esimese kui ka teise kohtuastme
menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)