3-20-1800/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1800

Haldusasi

X kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.07.2020 korralduse nr

12.2-3/051465-5 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aivar Haava

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.06.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.06.2021 otsus nr 3-20-1180 ja teha uus otsus,

millega jätta X kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2022.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-20-1800

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 09.07.2020 korraldusega nr 12.2-3/051465-5 X

kui kolmandat isikut andma teavet ja esitama dokumente.

MTA kontrollib 12.01.2020 korralduse, 13.05.2020 teate ja 29.05.2020 korralduse alusel

SOOJUSEKSPERT OÜ (Soojusekspert OÜ) maksude tasumise õigsust ajavahemikul mai kuni

november 2019. Soojusekspert OÜ on teinud kontrolliperioodil tehinguid Poola Vabariigi

äriühinguga Vedieras SP. Z.O.O. Maksuhaldurile teadaolevalt oli X kontrolliperioodil ja on ka

praegu Vedieras SP. Z.O.O. juht ja osanik. Seega on ta kursis Vedieras SP. Z.O.O.

majandustegevusega, sh Soojusekspert OÜ-ga tehtud tehingutega.

Eeltoodust tulenevalt kohustatakse X andma Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vahel

ajavahemikul mai kuni november 2019 toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi ning

esitama järgmised X valduses olevad dokumendid: Vedieras SP. Z.O.O. 2019. a majandusaasta

aruanne (p 1); Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vahel 2019. a maist novembrini

toimunud tehingute dokumendid ehk arved, tööde aktid, lepingud, tasu saamist tõendavad

dokumendid jms (p 2); Vedieras SP. Z.O.O. pangakontode ja kassakonto väljavõtted,

töölepingud, töötasude väljamaksmist tõendavad dokumendid ja töötasudelt Poola Vabariigis

tasutud sotsiaalmaksu andmed 2019. a mai kuni detsembri kohta (p-d 3–7). Dokumendid tuli

esitada hiljemalt 16.07.2020 ja seletuste andmiseks ilmuda maksuhalduri juurde 21.07.2020

kell 10.30.

2. MTA rahuldas 19.08.2020 vaideotsusega nr 6-1/4678-4 X vaide osaliselt ja tunnistas

09.07.2020 korralduse kehtetuks osas, milles nõuti p-des 1 ja 3–7 nimetatud dokumentide

esitamist. Muus osas jäi vaie rahuldamata.

Riigikohtu praktikat arvestades läheb nõue esitada p-des 1 ja 3–7 nimetatud dokumendid

kaugemale 09.07.2020 korralduses märgitud teabe nõudmise eesmärgist. Ülejäänud osas vastab

korraldus maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud.

Kolmas isik, kellelt maksuhaldur võib nõuda teavet ja dokumente, võib olla igaüks, kellel on

või võib olla teavet maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. Seadus ei keela nõuda

X-lt kui füüsiliselt isikult teavet ja dokumente tema juhitava äriühingu majandustehingute kohta

ega kohusta pöörduma eelnevalt teabe saamiseks Vedieras SP. Z.O.O. poole. Välisriigi

äriühingult teabe saamiseks tuleks taotleda Poola Vabariigi pädevalt asutuselt rahvusvahelist

ametiabi, kuid maksuhalduril on õigus otsustada, kellelt ja millist teavet ning millises

järjekorras koguda.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 09.07.2020 korralduse tühistamiseks osas,

milles kaebajalt nõuti p-s 2 nimetatud dokumentide esitamist ja seal nimetatud tehingute kohta

suulise teabe andmist.

Vaidlustatud korraldus ei ole piisavalt põhjendatud (vt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-

2324, p-d 9 ja 11). Korraldusest ei selgu, milline on kaebaja kui eraisiku seos Soojusekspert

OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vaheliste majandustehingutega ning milliste majandustehingute

kohta ja missugusel põhjusel nõutakse kaebajalt teavet ja dokumente. Vedieras SP. Z.O.O. on

välisriigi äriühing, kelle kohta teabe ja dokumentide saamiseks peab maksuhaldur kasutama

rahvusvahelist ametiabi (MKS § 511). Kaebaja kui eraisiku valduses ei saa olla välisriigi

äriühingu majandustegevust puudutavaid dokumente. MKS § 8 lg 1 ei kohaldu, sest Vedieras

SP. Z.O.O. on välisriigi äriühing.

4. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaideotsuse põhjenduste

juurde.

3-20-1800

3(6)

Kolmandalt isikult teabe nõudmise korraldust ei pea üksikasjalikult põhjendama (Riigikohtu

14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Nõuda võib igasugust teavet, millel on seos läbiviidava

maksumenetlusega (Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhaldur pöördus

eelnevalt teabe saamiseks Soojusekspert OÜ poole ja saadud vastusest selguski, et tehinguid on

tehtud muu hulgas Vedieras SP. Z.O.O.-ga. Juriidiline isik on fiktsioon, kes tegutseb füüsiliste

isikute kaudu. Kaebaja on Vedieras SP. Z.O.O. osanik ja seaduslik esindaja, kellel on kohustus

korraldada tema juhitava äriühingu kohustuste täitmine (MKS § 8 lg 1). Õigusaktid ei keela

nõuda kaebajalt teavet, mida ta valdab Vedieras SP. Z.O.O. esindajana. Selline teabe saamise

viis on lihtsam ja kiirem kui pöörduda ametiabi korras välisriigi maksuhalduri poole.

Maksuhalduril oli alust eeldada, et Vedieras SP. Z.O.O. majandustegevust puudutavad

dokumendid on kaebaja valduses. Kaebaja ei ole väitnud vastupidist. Kui kaebajal ei olnud

nõutud dokumente, saanuks ta selgitada vähemalt seda, kus ja kelle valduses need asuvad.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.06.2021 otsusega kaebuse ja tühistas MTA 09.07.2020

korralduse p 2, millega kaebajat kohustati esitama dokumente Vedieras SP. Z.O.O. ning

Soojusekspert OÜ vaheliste tehingute kohta ajavahemikul 01.05.2019 kuni 30.11.2019.

Halduskohus tühistas 09.07.2020 korralduse ka kohustuse osas ilmuda suuliste seletuste

andmiseks maksuaudiitori juurde. Halduskohus mõistis MTA-lt välja kaebaja menetluskulud

762,60 eurot.

MKS § 552 lg 1 p-de 2 ja 4 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksude tasumise ja

arvestamisega seotud dokumente ja teavet ka teistelt isikutelt peale maksukohustuslase, kuid

MKS § 62 lg 1 järgi saab kolmandalt isikult nõuda üksnes tema valduses olevate asjade

ettenäitamist ja dokumentide esitamist. Vaidlustatud korraldusest ei selgu, millel põhineb

maksuhalduri eeldus, et Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vaheliste tehingute

dokumente ei säilitata nende äriühingute juures, vaid need on kaebaja kui eraisiku valduses ja

kaebajal on võimalik neid maksuhaldurile esitada. Põhjenduseks ei saa olla asjaolu, et kaebaja

on Vedieras SP. Z.O.O. osanik, sest siis võiks maksuhaldur alati nõuda dokumente osanikult

või juhatuse liikmelt kui füüsiliselt isikult, kes peaks need sunniraha vältimiseks ka esitama.

Sellisel juhul ei oleks äriühingutele vaja dokumentide esitamise korraldusi tehagi. See ei oleks

aga kooskõlas seaduse mõttega. Vastustaja viidatud Riigikohtu lahendid puudutavad

teistsuguseid olukordi, sest neis olid vaidlustatud korraldused tehtud äriühingu endisele

osanikule ja juhatuse liikmele või äriühingule. Eeltoodut arvestades on 09.07.2020 korralduse

p-s 2 nimetatud dokumentide nõudmine kaebajalt õigusvastane.

Kohustus ilmuda suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri juurde võib põhimõtteliselt kõne

alla tulla ka juhul, kui füüsiliselt isikult soovitakse selgitusi äriühingute vaheliste tehingute

kohta ja eelduslikult on füüsilisel isikul olemas teave maksumenetluses tähtsust omavate

asjaolude kohta. Praeguses asjas ei selgu vaidlustatud korraldusest, et kaebajalt sooviti selgitusi

muude asjaolude kohta kui need, mis on nimetatud korralduse p-des 1–7. Kuna nõue esitada

korralduse p-des 1 ja 3–7 nimetatud dokumendid tunnistati kehtetuks juba vaideotsusega ja

kohus tühistab korralduse ka p-s 2 nimetatud dokumentide esitamise kohustuse osas, on

muutunud sisutuks ka kohustus ilmuda suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri juurde.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus

otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata.

Halduskohus kohaldas vääralt MKS § 62 lg-t 1 ja tugines otsust tehes asjaolule, mille kohta

pooled ei saanud arvamust avaldada. Vaidlustatud korralduses on selgelt märgitud, et kaebajalt

nõutakse tema valduses olevate dokumentide esitamist. Korralduse kohaselt ei ole kaebaja

üksnes eraisik, vaid ka Vedieras SP. Z.O.O. juht ja osanik. Seetõttu oli maksuhalduril alust

3-20-1800

4(6)

eeldada, et kaebaja valduses võivad olla Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vaheliste

tehingute dokumendid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 järgi on valdus tegelik võim asja üle.

Tsiviilõiguslikult ei käsitata juhatuse liiget äriühingu vara valdajana, kuid seda tehakse

karistusõiguses (vrd Riigikohtu 04.03.2020 otsus nr 2-18-11036, p-d 14 ja 15; 12.12.2008 otsus

nr 3-1-1-46-08, p 20). MKS § 62 lg 1 järgi võib kolmandalt isikult nõuda selliste asjade ja

dokumentide ettenäitamist, mis on tema valduses, s.o tema tegeliku võimu all. Kaebaja kui

juhatuse liige teostab oma ametiülesannete täitmisel tema juhitava äriühingu vara, sh

dokumentide suhtes tegelikku võimu ning MKS § 62 lg 1 alusel võis seega maksuhaldur

kaebajalt nõuda korralduse p-s 2 nimetatud dokumentide esitamist. Maksuhaldur on nõudnud

Vedieras SP. Z.O.O.-lt dokumentide esitamist rahvusvahelise ametiabi korras ning Poola

maksuhaldurile esitas äriühingu dokumendid kaebaja. Seega olid kaebajal dokumendid olemas.

Lisaks on kaebaja Soojusekspert OÜ juhatuse liikme Y vend ja töötab nimetatud äriühingus.

See kinnitab, et kaebaja tegelik eesmärk on maksumenetlust takistada.

Isegi kui nõustuda halduskohtu järeldustega dokumentide esitamise kohustuse osas, jääb

korralduse tühistamine suulise teabe esitamise osas täiesti arusaamatuks. MTA järeldas, et selle

asjaolu üle pooled ei vaidle, mistõttu on halduskohtu otsus selles osas üllatuslik. Vaidlustatud

korralduse tekstist on aru saada, et maksuhaldurile teadaolevalt on kaebaja Vedieras SP. Z.O.O.

seadusliku esindajana kursis Soojusekspert OÜ-ga tehtud tehingutega, mistõttu võis eeldada, et

tal on täpsemat teavet Soojusekspert OÜ maksumenetluses kontrollitavate tehingute kohta.

Selles osas on maksuhalduril säilinud huvi saada kaebajalt suulisi selgitusi.

7. X palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.

Vedieras SP. Z.O.O. on registreeritud Poolas, tema asukoht on Poolas ja äriühingu

majandustegevust puudutavad dokumendid asuvad samuti Poolas (vrd tsiviilseadustiku üldosa

seaduse 29 lg-d 11 ja 2, mille sisu sarnaneb kaebajale teadaolevalt Poolas kehtivatele

normidele). Kui maksuhaldur soovib saada Poola äriühingu majandustegevust puudutavaid

dokumente, tuleb neid nõuda rahvusvahelise ametiabi sätete alusel. Vastustaja viited AÕS §-le

32 on ainetud, sest kaebaja ei teosta faktilist võimu Vedieras SP. Z.O.O. dokumentide üle

Eestis, vaid dokumendid asuvad Poolas, kus toimub äriühingu majandustegevus. Väited

maksuhalduri tegevuse takistamisest on pahatahtlikud. Kaebaja esitas dokumendid Vedieras

SP. Z.O.O. majandustegevuse kohta Poola maksuhaldurile, kelle vahendusel on need

kättesaadavad ka vastustajale. See kinnitab üksiti, et Vedieras SP. Z.O.O. majandustegevust

puudutavad dokumendid asuvad Poolas.

Halduskohus tühistas vaidlustatud korralduse õigesti ka suulise teabe nõudmise osas. Kuna

kaebajalt ei saanud nõuda korralduses nimetatud dokumente, on ära langenud ka alus nõuda

kaebajalt nende kohta selgitusi. Halduskohus ei ole vastustajat üllatanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. MTA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. Ringkonnakohus mõistab MTA 09.07.2020 korraldust selliselt, et kaebajat kohustati esiteks

ilmuma 21.07.2020 kell 10.30 maksuaudiitori juurde ning andma suulisi seletusi Soojusekspert

OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vahel ajavahemikul mai kuni november 2019 toimunud

majandustehingute kohta ning teiseks esitama hiljemalt 16.07.2020 e-posti teel korralduse p-

des 1–7 loetletud dokumendid, mis on kaebaja valduses. Vaideotsusega tunnistati kehtetuks

kohustus esitada p-des 1 ja 3–7 nimetatud dokumendid, kuid ülejäänud osas jäi kaebaja vaie

rahuldamata. Seega jäi vaidemenetluse tulemusel MTA 09.07.2020 korraldus kehtima osas, mis

puudutas Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vahel ajavahemikul mai kuni november

2019 toimunud majandustehingute kohta suuliste seletuste andmist ning korralduse p-s 2

3-20-1800

5(6)

nimetatud dokumentide – Soojusekspert OÜ ja Vedieras SP. Z.O.O. vahel 2019. a maist

novembrini toimunud tehingute arved, tööde aktid, lepingud, tasu saamist tõendavad

dokumendid jms dokumendid – esitamist (vt ka vaideotsuse p-d 12–13).

10. Kaebaja taotles kaebuses MTA 09.07.2020 korralduse p 2 tühistamist ja täpsustas

07.05.2021 menetlusdokumendis, et vaidlustab 09.07.2020 korralduse p-i 2 nii dokumentide

esitamise kui ka suulise teabe andmise osas. Kaebaja arusaama kohaselt jäi suulise teabe

andmise kohustus pärast vaideotsust kehtima 09.07.2020 korralduse p-s 2 nimetatud tehingute

osas (vt kaebaja 07.05.2021 menetlusdokument, lk 2). Seega ei olnud maksuhalduril alust

eeldada, et suulise teabe andmise kohustus ei ole vaidluse all.

11. MKS § 553 lg 1 p 4, § 61 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente mh

kolmandatelt isikutelt. MKS § 61 lg 2 ja § 62 lg 1 ls 2 näevad ette piirangu, et enne kolmandalt

isikult teabe või dokumentide nõudmist peab maksuhaldur üldjuhul olema nende saamiseks

pöördunud eelnevalt maksukohustuslase poole. Teabe nõudmiseks ja dokumentide esitamiseks

peab maksuhaldur andma MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, milles

peab olema märgitud mh selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist

võimaldavad andmed, kelle maksumenetluses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole

pöördumise põhjus (MKS § 61 lg 3 ja § 62 lg 4 p 1).

12. Kohtupraktika kohaselt on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks

piiritlemiseks teabe seos toimuva maksumenetlusega. Maksuhalduril puudub nõude esitamisel

kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on

kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega.

Nõue pöörduda enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist sama nõudega

maksukohustuslase poole ei tähenda, et maksukohustuslaselt peab olema nõutud sama teavet

või samu dokumente, vaid piisab sellest, kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt

Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p-d 9–11; 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11;

24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p-d 11–14; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 18–19).

Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt

ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente

esitama. Muu hulgas ei keelaks MKS § 61 lg 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide

nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite

õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus

nr 3-3-1-25-11, p 12; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-26-11, p 12). Korralduse tühistamist ei saaks

iseseisvalt tingida asjaolu, et korralduses ei ole üksikajalikult märgitud, millist teavet on

maksuhaldur eelnevalt küsinud maksukohustuslaselt (vrd Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-

1-90-13, p 11).

13. MTA 09.07.2020 korraldus on vaidlustatud osas kohtuotsuse p-des 11 ja 12 tsiteeritud

normide ja kohtupraktikaga kooskõlas. Korralduses on märgitud, et maksuhaldur kontrollib

Soojusekspert OÜ maksude tasumise õigsust ajavahemikul mai kuni november 2019,

Soojusekspert OÜ on teinud sel kontrolliperioodil tehinguid Poola äriühinguga Vedieras SP.

Z.O.O. ning kaebajalt soovitakse teavet ja dokumente nimetatud äriühingute vaheliste tehingute

kohta kontrollitaval perioodil. MTA 09.07.2020 korralduses on viidatud maksuhalduri

korraldustele ja teatele, mille alusel Soojusekspert OÜ suhtes maksumenetlust läbi viiakse.

Vaideotsuses on täpsustatud, et tehingute tegemine Vedieras SP. Z.O.O.-ga selguski

Soojusekspert OÜ-lt kontrollimenetluses saadud teabest.

14. MKS § 553 lg 1 p 4, § 61 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 tähenduses saab käsitada kolmanda

isikuna iga menetlusvälist isikut, kellel on või võib olla teavet maksumenetluses tähtsust

3-20-1800

6(6)

omavate asjaolude kohta. Viidatud sätete tähenduses võib põhimõtteliselt kolmandaks isikuks

olla ka maksukohustuslase tehingupartneriks olnud äriühingu seaduslik esindaja. MTA

09.07.2020 korralduse põhjenduste järgi võis kaebajal eeldada vaidlusaluste dokumentide ja

teabe olemasolu, sest ta oli nii kontrolliperioodil kui ka 09.07.2020 korralduse andmise ajal

Vedieras SP. Z.O.O. osanik ja juhatuse liige. Üldjuhul saab eeldada, et seaduslik esindaja on

tema juhitava äriühingu majandustegevusega kursis ja tal on ligipääs äriühingu

majandustegevust puudutavatele dokumentidele. Seega on 09.07.2020 korraldusest nähtav

kaebaja seos Soojusekspert OÜ maksumenetlusega. Kolmandale isikule tehtud korraldus

esitada maksuhaldurile dokumente ei muutu tagantjärgi õigusvastaseks, kui hiljem selgub, et

küsitud dokumentide esitamine ei ole võimalik või oleks ebamõistlikult keeruline. Õigusvastane

võib olla alles see, kui kaebaja on põhjendatult keeldunud dokumentide esitamisest (nt ära

näidanud, et nende esitamine on võimatu), kuid sellest hoolimata rakendab maksuhaldur

korralduse täitmiseks sanktsioone (nt määrab sunniraha – vrd Tallinna Ringkonnakohtu

14.05.2020 otsus nr 3-19-1198, p 15).

15. MTA 09.07.2020 korraldus ei ole vaidlustatud osas õigusvastane põhjusel, et maksuhaldur

ei pöördunud eelnevalt dokumentide ja teabe saamiseks Vedieras SP. Z.O.O. poole. MKS § 61

lg 2 ja § 62 lg 1 ls 2 näevad ette menetlusliku piirangu küsida üldjuhul enne kolmanda isiku

poole pöördumist teavet ja dokumente maksukohustuslaselt, kuid selle nõude on maksuhaldur

täitnud. MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduril kaalutlusõigus (MKS § 12) otsustada

selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. Maksustamisel tähtsust

omavate asjaolude selgitamiseks vajalike tõendite kogumine on ajakriitiline (sh tulenevalt

maksude määramise aegumistähtaegadest ja sageli ka maksukohustuslaste tegevusest maksude

ebaõige tasumise varjamisel) ning maksuhaldurilt ei saa nõuda ebaefektiivsete meetmete

rakendamist olukorras, kus maksuhalduril on õiguspäraselt võimalik saada maksukontrolli

lõpuleviimiseks vajalikud andmed, pöördudes kolmanda isiku poole, kellelt võib mõistlikult

eeldada teabe või dokumentide olemasolu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2021 määrus

nr 3-20-2014, p 16).

16. MTA 09.07.2020 korralduses on suulise teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse

ilmumise nõuet põhjendatud sellega, et suulisel vestlusel on kergem vältida vääriti mõistmist,

lahendada vastuolusid ja saada küsimustele ammendavad vastused. Maksuhalduriga tuleb

nõustuda, et vahetu suhtlus võimaldab mh paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust,

sest seejuures omavad tähtsust ka sellised tajutavad aspektid, mis ei saa nähtuda ettevalmistatud

kirjalikest vastustest (nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis – vrd Riigikohtu 12.02.2021

otsus nr 1-20-1301, p 16). Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset põhjendust, miks on

seletuste andmiseks maksuhalduri juurde kutsumine tema jaoks ülemäära koormav.

17. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus MTA apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu

07.06.2021 otsuse ning teeb uue otsuse, millega jätab X kaebuse rahuldamata.

18. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS

§ 109 lg 1). Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt

menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad nii esimese kui ka teise kohtuastme

menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)