2-20-15267/44 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu hagi H. Õ. i vastu korteriomandi Määrata, et H. Õ. il puuduvad käesolevas tsiviilasjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
Legislator headnote
AI generated2-20-15267/44 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Õ. i vastu korteriomandi Määrata, et H. Õ. il puuduvad käesolevas tsiviilasjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2022, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-20-15267
Tsiviilasi
Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu hagi H. Õ. i vastu
korteriomandi võõrandamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu; registrikood
80077844; aadress Sõpruse pst 1, Tartu linn, Tartu linn, 50605,
Tartu maakond.
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat A. T.
e-post XXX
Kostja: H. Õ. ; isikukood XXX; aadress XXX
Kohtuistung
Protokollija
13. oktoober 2021
Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu hagi H. Õ. i vastu korteriomandi
võõrandamiseks rahuldamata.
2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Jätta menetluskulud Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu kanda.
4. Määrata, et H. Õ. il puuduvad käesolevas tsiviilasjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.
Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1. Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu (hageja) esitas 19. oktoobril 2020 Tartu Maakohtu
Tartu kohtumajale hagi H. Õ. i (kostja) vastu korteriomandi võõrandamiseks. Hageja palub
kohustada kostjat võõrandama korteriomand asukohaga XXX (edaspidi: korter). Hageja palub
jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja on korteri omanik. S. Õ. on korteri valdaja ja kasutaja. S. Õ. i ööpäevaringne
maniakaalne ja ebainimlik röökimine, karjumine, sõimamine, ulgumine, trampimine ning
arvutimängudest tulenev tärin/tulistamine häirib oluliselt hoone asukohaga XXX, Tartu
korteriomanike kodu- ja öörahu juba alates 2016. aasta detsembrist kuni hagiavalduse
esitamiseni.
Kinnisasja asukohaga XXX elanikud on S. Õ. i tegevusest tulenevalt teinud politseile hulgaliselt
väljakutseid. Ajavahemikul 8. jaanuar 2017 kuni 22. september 2020 tehti politseile 73
väljakutset, mis seonduvad S. Õ. i valju röökimise, karjumise, trampimise, kolkimise ning
muude kortermaja elanike öörahu ja kodukorra rikkumistega. Juhtumis nr XXX alustati
väärteoasi nr XXX, kus korteriomanikud teatasid 369 korral rikkumistest, mille sisuna S. Õ.
tekitas korteris korduvalt, järjepidevalt ja kestvalt oma valju intensiivse röökimise ja
trampimisega majanaabrite rahu ja und häirivat lärmi. Juhtumis nr XXX alustati väärteoasi
nr XXX, milles korteriomanikud teatasid 56 korral rikkumistest, mille sisuna S. Õ. tekitas
korteris korduvalt, järjepidevalt ning kestvalt oma valju intensiivse röökimisega oluliselt
majanaabrite rahu ja und häirivat lärmi. Juhtumis nr XXX alustati väärteoasi nr XXX, milles
korteriomanikud teatasid 96 korral rikkumistest, mille sisuna S. Õ. tekitas korteris korduvalt,
järjepidevalt ning kestvalt oma valju intensiivse röökimise ja trampimisega oluliselt
majanaabrite rahu ja und häirivat lärmi. S. Õ. ile väärteoasjas mõistetud karistus ei ole tema
käitumist muutnud. Rikkumised on jätkuvad.
Hageja teavitas kostjat S. Õ. i tegevusest korduvalt, kuid kostja ei ole probleemiga kas suutnud
või tahtnud tegeleda. Korteriomanikud pöördusid 3. septembril 2018 hageja juhatuse poole ja
palusid kutsuda S. Õ. i tegevusest tulenevalt kokku hageja erakorraline üldkoosolek korteri
sundvõõrandamise otsustamiseks. Hageja juhatus saatis 2. oktoobril 2018 korteriomanikele, sh
kostjale, kirjaliku koosoleku kutse koos korteriomanike pöördumise ja otsuse eelnõuga. Hageja
üldkoosolek toimus 30. jaanuaril 2020. Üldkoosoleku päevakorras oli korteri võõrandamise
nõude esitamise otsustamine ja vajadusel hagi kohtusse esitamine. Kostja ei võtnud koosolekust
osa, kuigi teda teavitati korduvalt koosoleku toimumise ajast ja päevakorrast. Hageja
üldkoosolek otsustas esitada kostja vastu korteri võõrandamise nõude ning volitas korteriühistu
juhatust ja haldusfirmat esitama vajadusel kohtusse hagi korteri sundvõõrandamiseks. Otsuse
poolt oli 35 liiget, vastu üks ning erapooletuid null. Üldkoosoleku otsus edastati 6. veebruari
2020 e-kirjaga kostjale. Kostja sai otsuse kätte. Seda kinnitavad kostja 6. veebruari 2020
vastuskirjad.
S. Õ. jätkas pärast 30. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsust röökimist, karjumist, trampimist,
ulgumist, kolkimist ning korteriomanike öörahu ja kodukorra rikkumist. Kostja ei võõrandanud
korterit vabatahtlikult.
S. Õ. jätkas röökimist ka pärast hagi esitamist. S. Õ. tõsteti menetluse kestel kohtutäituri poolt
korterist välja. S. Õ. jätkas sellele vaatamata hageja liikmete häirimist. S. Õ. asus esmalt elama
maja keldrisse. Pärast keldrilukkude vahetamist viibib S. Õ. kortermaja koridoris. Ta istub
arvutiga korteri ukse taga või kortermaja trepikoja viiendal korrusel. S. Õ. ähvardab maja
elanikke kättemaksuga.
Hageja saatis 29. detsembril 2021 kohtutäiturile päringu, kas S. Õ. täidab kohtumäärust.
Kohtutäitur ei ole hagejale vastanud. Kui kohtutäitur leiab, et täitetoiminguid tuleb jätkata, ei
ole Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-7937 täitmiseks algatatud
täitemenetlus lõppenud ning kostja ei saa väita, et täitetoimingud on teostatud. Hageja arvates
ei ole välistatud, et S. Õ. asub esimesel võimalusel korterisse uuesti elama. Sellele viitab
isiklike asjade rõdule loopimine ja korteri ukse taga arvutiga istumine/trepikojas ööbimine.
2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kostja esitas S. Õ. i vastu hagi korteri valduse vabastamiseks. Kostja ei mõista, miks on sama
probleemi lahendamiseks vajalik läbi viia kahte menetlust. Kohus rahuldas kostja hagi S. Õ. i
vastu. S. Õ. on korterist välja tõstetud. S. Õ. on korterist välja kirjutatud. Kostjale on teatatud,
et S. Õ. viibib pärast korterist väljatõstmist majas, sh magab trepikojas. Kostja ei pea vastutama
täiskasvanud teovõimelise inimese eest. Kostja ei riku majas korda ega ähvarda kedagi.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või
korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist
korteriomanike hulka, võivad nad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1 alusel
nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib KrtS § 32 lg 2 p 1 ja 3
järgi esitada muuhulgas juhul, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KrtS §-s 31
sätestatud kohustused ja kui ta häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist.
Võõrandamisnõude esitamise üle saavad korteriomanikud KrtS § 32 lg 3 kohaselt otsustada
häälteenamuse alusel.
4. Pooled ei vaidle, et kostja on korteri omanik. See nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttelt.
5. Kostjal kui korteri omanikul on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustus hoiduda korterit kasutades
tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Kostjal on KrtS § 31 lõikest 4 tulenevalt kohustus tagada, et tema perekonnaliikmed, ajutised
elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud hoiduvad korterit kasutades tegevusest, mille toime
teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja korteris elas kostja vend S. Õ. , kes häiris alates detsembrist
2016 järjepidavalt ööpäevaringse maniakaalse ja ebainimliku röökimise, karjumise, sõimamise,
ulgumise, trampimise ning arvutimängudest tuleneva tärina/tulistamisega hageja kodukorda ja
teiste majaelanike rahu. See nähtub ka Politsei- ja Piirivalveameti 8. oktoobri 2020 ja 16.
oktoobri 2020 kirjadest ja hagiavaldusele lisatud helifailidest. Korteri järjepidev kasutamine
ööpäevaringseks röökimiseks, karjumiseks, sõimamiseks, ulgumiseks, trampimiseks ning
arvutimängude tugeva helitasemega mängimiseks tekitab müra, mis on oluliselt tugevam, kui
on vajalik korteri tavapäraseks kasutamiseks. Tegemist on seega tegevustega, mille toime
teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja ei vaidlusta
seda, et teada teavitati S. Õ. i häirivast käitumisest. Asja materjalidest ei nähtu aga, et kostja
oleks enne hageja poolt korteri sundvõõrandamise nõudmist võtnud tarvitusele meetmeid, mis
oleksid toonud kaasa S. Õ. i poolt liigse müra tekitamise lõppemise. Kostja rikkus seega
KrtS § 31 lg 1 punktist 1 ja lõikest 4 tulenevat kohustust tagada, et korterit kasutav isik, so S.
Õ. hoiduks korterit kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi
tavakasutusest tekkivad mõjud. Ajal, mil hageja liikmed otsustasid esitada kostja vastu korteri
võõrandamise nõude, so 30. jaanuaril 2020, oli kostja vastu korteri võõrandamise nõude
esitamine KrtS § 32 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel seega põhjendatud.
6. Kostja häiris sellega, et ta võimaldas korterit kasutada isikul, kes tekitas järjepidavalt korteri
tavapärasel kasutamisel tekkivast helist oluliselt tugevamat müra, ka teiste korteriomandite
teostamist. Teiste korterite omanikel/elanikel ei olnud võimalik oma korterit sellest tulenevat
mõistlikes tingimustes elamiseks kasutada. Ajal, mil hageja liikmed otsustasid esitada kostja
vastu korteri võõrandamise nõude, so 30. jaanuaril 2020, oli kostja vastu korteri võõrandamise
nõude esitamine KrtS § 32 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel seega põhjendatud.
7. Hageja 30. jaanuari 2020 üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul osales 36 ühistu
liiget, kellele kuulus 65,45% kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest, ning et kostja
vastu korteri võõrandamisnõude esitamise poolt oli 35 hageja liiget 36-st üldkoosolekul
osalenud hageja liikmest. Tegemist oli seega häälteenamusega vastuvõetud otsusega. Kostja ei
tuginenud selle, et hageja 30. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsus oleks tühine või kehtetu.
Tegemist on seega kehtiva otsusega. Kostja 6. veebruari 2020 e-kirjast nähtub, et kostja sai
hageja 30. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsuse kätte hiljemalt 6. veebruaril 2020.
8. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole korteri võõrandamise nõude kättesaamisele vaatamata
korterit võõrandanud. Kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit
võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise
KrtS § 33 lg 1 kohaselt kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust
tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kohus saab KrtS § 33 lg 1
alusel kohustada kostjat korterit võõrandama siiski juhul, kui kostja ei ole talle
võõrandamisnõudes etteheidetavate kohustuste rikkumist lõpetanud ega oma kohustusi täitnud
(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-20-2535, p 10 – 11).
9. Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2021 otsusest tsiviilasjas nr 2-20-7937 nähtub, et kostja ütles
2. veebruaril 2020 S. Õ. iga sõlmitud korteri tähtajatu kasutamislepingu suuliselt üles. Samast
kohtulahendist nähtub, et kostja esitas S. Õ. i vastu hagi ning et hagimaterjalid toimetati S. Õ.
ile kätte 6. juulil 2020. Kostja pöördus seega juba enne käesolevas tsiviilasjas hagi esitamist
kohtusse selleks, et nõuda korter S. Õ. i valdusest kostja valdusesse välja. Tartu Maakohus
rahuldas 12. jaanuari 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-7937 hagi ning mõistis korteri S. Õ. i
valdusest kostja otsesesse valdusesse välja. Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2021 otsus jõustus 8.
juunil 2021. Kohtutäitur Jaanika Pajuste 13. oktoobri 2021 täitetoimingu teate kohaselt algatati
kostja avalduse ja Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2021 otsuse 2-20-7937 alusel täitemenetlus
täiteasjas nr XXX. Täitemenetluses täidetav nõue on kostjale kuuluva korteri S. Õ. i poolt
vabastamine. Kohtutäitur Jaanika Pajuste 10. detsembri 2021 kinnisasja valduse äravõtmise
aktist nähtub, et S. Õ. on korterist välja tõstetud ja korteri lukud on vahetatud. S. Õ. il ei ole
enam korteri võtmeid. Kostja asus pärast hagejalt korteri võõrandamise nõude saamist seega
võtma tarvitusele meetmeid S. Õ. i korterist välja tõstmiseks. S. Õ. on korterist käesolevaks
hetkeks välja tõestatud. Selle üle ei ole enam vaidlust. Kostja on seega täitnud KrtS § 31 lg 1
punktist 1 ja lõikest 4 tuleneva kohustuse tagada, et tema korterit kasutades hoidutakse
tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Kostja on S. Õ. i korterist väljatõstmisega lõpetanud ka teiste korteriomandite teostamise
häirimise sellega, et ta lubab oma korterit kasutada isikul, kes tekitab järjepidavalt korteri
tavakasutusest oluliselt suuremat müra. Kuna kostja on täitnud kohustused, mis olid hageja
liikmete poolt kostja vastu korteri võõrandamise nõude esitamise aluseks, ei ole kostja korteri
võõrandamiseks kohustamine KrtS § 33 lg 1 ja § 32 lg 1 ja 2 alusel enam põhjendatud. Hagi
tuleb jätta seega rahuldamata.
10. Kohus märgib täiendavalt, et asjaolu, et S. Õ. viibib jätkuvalt maja keldris ja/või trepikojas
ning ähvardab majaelanikke, ei saa pidada kostja poolt KrtS §-s 31 sätestatud kohustuste
rikkumiseks. Korteriomanikule ei tulene KrtS § 31 lõikest 1 ja 4 kohustust tagada, et isikud,
kes on tema korterist välja tõstetud, ei pääseks kortermaja ühisesse keldrisse või trepikotta.
Asjaolu, et S. Õ. viibib jätkuvalt maja keldris ja/või trepikojas ning ähvardab majaelanikke, ei
saa pidada ka kostja tegevuseks, millega ta häirib teiste korteriomandite teostamist. Need
asjaolud ei ole KrtS § 33 lg 1 ja § 32 lg 1 ja 2 järgi seega kostja vastu esitatud korteri
võõrandamise nõude rahuldamise aluseks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Kohus tuvastas ülal, et kostja ütles S. Õ. iga sõlmitud korteri kasutamise lepingu suuliselt
üles 2. veebruaril 2020, so pärast seda, kui hageja liikmed tegid üldkoosolekul otsuse
kohustada kostjat korterit võõrandama. S. Õ. ei lahkunud pärast seda korterist. Kostjal ei olnud
võimalik minna S. Õ. i valduses olevasse korterisse ja ta sealt ise jõuga välja tõsta, kuivõrd
selline tegevus oleks olnud ebaseaduslik (vt täitemenetluse seadustik § 180, karistusseadustik
§ 314 lg 1). Olukorras, kus S. Õ. ei olnud nõus korterist vabatahtlikult lahkuma, sai kostja
korteri valduse tagasisaamiseks, hageja ees oma kohustuste täitmise tagamiseks ja korteri
võõrandamise vältimiseks pöörduda S. Õ. i vastu kohtusse korteri valduse väljanõudmiseks.
Kostja pöördus korteri S. Õ. i valdusest väljanõudmiseks kohtusse enne käesoleva
hagiavalduse esitamist. Kostja võttis enne käesoleva hagi esitamist seega tarvitusele
võimalikud meetmed, et kõrvaldada talle hageja poolt etteheidetavad rikkumised. Kostja
märkis kirjas, milles ta kinnitas hageja üldkoosoleku otsuse kättesaamist, et ta tegeleb asjaga.
Hageja pöördus enam kui 10 kuud pärast kostjalt korteri võõrandamise nõudmist kohtusse.
Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks vahepealsel ajal pöördunud kostja poole ja palunud
kostjal täpsustada, kas ja mil viisil on kostja asjaga tegelenud. Kui hageja oleks seda teinud,
oleks hagejal olnud võimalik saada teada, et kostja üritab oma kohustusi hageja ees täita
seeläbi, et ta nõuab korteri kostja valdusest välja. Kohus jätab sellest tulenevalt ja hagi
rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda hagi rahuldamata jätmise korral jätta hageja
menetluskulud kostja kanda, nagu hageja on seda soovinud.
Kohus ei nõustu hagejaga, et osa menetluskuludest tuleks jätta TsMS § 169 lg 1 alusel kostja
kanda. Kostja ei esitanud kohtule kohtu esimesel nõudmisel sisulist vastust hagiavaldusele.
Kostja vaidles hagile siiski kohe vastu ja tõi välja S. Õ. i vastu hagi esitamise. Kostja soovis
menetluse peatamist kuni S. Õ. i korterist välja tõstmiseni, kuid hageja ei olnud sellega nõus.
Kostja põhjendas ka istungile ilmumata jätmist. Hagejale ei tekkinud kostja vastuste osalisest
viibimisest seega olulisi täiendavaid menetluskulusid, mida hagejal ei oleks asja tavapärase
menetlemise käigus tekkinud. Hageja põhjustas lisaks ka ise menetluse viibimist, kuna ta
taotles eelmenetluse lõpetamise tähtaja edasilükkamist selleks, et esitada kohtule kohtutäituri
vastus. Kohus lükkas eelmenetluse lõpetamise tähtaja ja sellega seonduvalt otsuse tegemise aja
edasi, et hageja saaks uue tõendi esitada. Hageja tegelikkuses aga ei esitanud pikendatud
tähtaja jooksul kohtutäituri vastust.
12. Kostja osales menetluses ise. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Kostjal
puuduvad TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määratavad menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marian Miilaste
kohtunik