1-21-6868/28 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Kriminaalasi nr 1-21-6868

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2022. a, Võru kohtumaja

Kriminaalasja number

1-21-6868 (21261000543)

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi

Tarmo Meisteri süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi üldmenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Terje Aleksašin

Süüdistatav

TARMO MEISTER

Isikukood

36505014910,

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

viibimiskoht: Tartu Vangla, Eesti Vabariigi kodanik,

emakeel: eesti keel, põhiharidus, ei tööta;

Kriminaalkorras üks kehtiv karistus: Pärnu Maakohtu

30.11.2020. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 2 järgi

ja karistatud 2- aastase vangistusega, mis asendati 720 tunni

üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat;

väärteokorras karistamata.

Tõkend: vahistamine alates 26.07.2021.a.

Kaitsja

vandeadvokaat Otto Preem

Kohtuistungi toimumise aeg 12. jaanuar 2022. a

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Tarmo Meister KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks

2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

2. KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel suurendada Tarmo Meistrile käesolevas kriminaalasjas

mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.11.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8440

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 19

(üheksateist) päeva vangistust, s.o 469 tundi üldkasulikku tööd, mõistes kokku 3 (kolm)

aastat 6 (kuus) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise algust alates Tarmo Meistri

kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 26.07.2021. a.

4. Tarmo Meistri suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Tarmo Meistril lisakaristusena ära sõiduki juhtimise

õigus 1 (üheks) aastaks. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristuse tähtaeg kogu

põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Liiklusseaduse § 127 tulenevalt on Tarmo Meister kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

6. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Tarmo Meistrilt riigituludesse menetluskuludena

sundrahast 490 (nelisada üheksakümmend) eurot 50 senti ning riigi õigusabi tasu ja kulu

summas 711 (seitsesada üksteist) eurot 80 senti.

7. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 490 (nelisada üheksakümmend) eurot 50 senti

riigi kanda.

8. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Tarmo Meistril on õigus menetluskulud summas

1202 (üks tuhat kakssada kaks) eurot 30 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust alates. Tarmo Meister on kohustatud maksma igakuiselt

hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 100,20 eurot, viimase osamakse suurus on 100,10

eurot.

9. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank)

või

EE401700017002872300

(Luminor

Bank

AS).

Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99922700002947. Selgitusse tuleb märkida „1-21-6868,

menetluskulud, Tarmo Meister“.

10. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja

suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

11. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde DVD-plaat xxxxxxxxxxxl

turvakaamera salvestisega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1. Tarmo Meistrit süüdistatakse selles, et tema juhtis 26. juulil 2021 kella 13.25- 13.50 vahelisel

ajal

Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuva

XxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxPõlva

teenindusjaama juures sõiduautot BMW, registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholijoobes.

Tarmo Meistri ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,18 mg/l, mis

liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt on joobeseisund. Tarmo Meister rikkus liiklusseaduse §

69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis ja kuivõrd Tarmo

Meistrit on varem Pärnu Maakohtu 30.11.2020 otsusega karistatud KarS § 424 lg 2 järgi, pani

Tarmo Meister toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki

juhtimise joobeseisundis.

II Kohtu seisukoht

2. Tarmo Meistrile on esitatud süüdistus korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises.

Üheselt on tuvastatud, et Tarmo Meistrit on varem KarS § 424 lg 2 järgi Pärnu Maakohtu

30.11.2020. a otsusega karistatud (tl 43-46). Samuti puudub vaidlus selles, et Tarmo Meister

süüdistuses nimetatud ajal XxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxPõlva tankla juures viibis ning

alkoholijoobes oli. Alkoholijoobe 1,18 mg/l tuvastas kohale saabunud politsei (tl 23) ning

alkoholi tarvitamist on süüdistatav kohtuistungil tunnistanud ka ise.

3. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas süüdistatav Tarmo Meister oli autot juhtides

joobeseisundis või tarvitas ta alkoholi alles pärast auto peatamist tankla juures. Kohus on

veendunud, et Tarmo Meister oli alkoholijoobes tanklasse sõites ja et alkoholisisaldus tema

väljahingatavas õhus oli rohkem kui 0,75 mg/l kohta. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

4. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja Xxxx xxxx, kes on tankla juhataja ja kes oli süüdistuses

märgitud ajal tanklas tööl. Tunnistaja sõnul tuli Tarmo Meister pärast auto tankimist tanklasse

sisse ja küsis, kas ta võib auto tankuri juurest enne tasumist ära ajada, et veel süüa osta.

Tunnistaja lubas seda. Samas märkas tunnistaja kohe, et Tarmo Meister kõndis kohmakalt ja

kõneles aeglaselt. Kuna Tarmo Meister tagasi tanklahoonesse ei tulnud, läks tunnistaja

vaatama, kuhu Tarmo Meister jäi. Tarmo Meister oli auto ära parkinud. Mõni hetk hiljem tuli

Tarmo Meister tanklahoonesse sisse ja ütles, et tal ei ole raha, et tankimise eest tasuda. Selle

vestluse käigus jäi Kxxxx Lxxxxx mulje, et klient on tarvitanud alkoholi või muid aineid.

Tunnistaja pakkus välja, et Tarmo Meister helistaks kellelegi, kes tuleks ja tasuks tema eest

arve ära. Nii läkski süüdistatav tagasi oma auto juurde. Kuna kütuse eest oli maksmata, käis

tunnistaja Tarmo Meistrit ka mitu korda väljas auto juures vaatamas. Tunnistaja nägi, et Tarmo

Meister räägib telefoniga, mingite jookide tarvitamist tunnistaja ei näinud ning ka intensiivset

alkoholilõhna ei tundnud. Tunnistaja vestles Tarmo Meistriga tasumata arvest ning kui ta viitas

turvafirma või politsei kutsumisele, ütles süüdistatav, et politseid ei ole vaja. Xxxx xxxx helistas

siiski politseisse. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et ta on purjus klientidega varemgi kokku

puutunud ja neile ka politseid kutsunud.

5. Kohus peab tunnistaja Kxxxx xxxx ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistajal puudub põhjus

valetada või asjaolusid moonutada. Tal ei ole Tarmo Meistriga isiklikke suhteid või isiklikku

huvi käesoleva kriminaalasja lahendamise vastu. Tunnistaja Xxxx xxxx on veenvalt ja

põhjalikult selgitanud, mis sündmused tanklas toimusid ja mis põhjustel tekitas Tarmo Meistri

käitumine tunnistajas kahtlusi. Oma töökogemusest tulenevalt on Xxxx xxxxl olnud varasemaid

kokkupuuteid joobes juhtidega ning ta teab, milliseid ohumärke tähele panna. Tarmo Meistri

puhul tõi tunnistaja välja kohmaka, mitte sujuva liikumise ning aeglase, mõtliku kõne. Järelikult

jäi tunnistaja Xxxx xxxxle põhjendatult mulje, et Tarmo Meister oli joobeseisundis.

6. Kohtuistungil väitis Tarmo Meister, et ta ongi üks väga imelik inimene, natuke kiiksuga ja

koperdab. Seetõttu võiski tunnistaja Xxxx xxxxle jääda tema käitumisest imelik mulje ja

tunnistaja võis arvata, et ta on purjus, kuigi ta oli kaine. Kohus võtab arvesse, et Tarmo Meistril

on tuvastatud keskmine puue (tl 47) ja puuduv töövõime (tl 49) ehk tema tervislik seisund ei

ole hea. Siiski on tema väide, et ta võib ka kaine peaga jätta purjus inimese mulje, kohtu

hinnangul ebaõnnestunud katse tunnistaja ütlusi õõnestada ja ennast õigustada.

7. Puhtalt ennastõigustavaks peab kohus ka süüdistatava kaitseversiooni, mille kohaselt oli ta

sõites kaine ning tarvitas alkoholi alles pärast tanklas auto kinni pidamist.

8. Kohus möönab, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava

süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda

siiski seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemisel aluseks võtta süüdistatava jaoks

soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad

toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja

haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii

ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.11.2019. a otsus nr 1-18-86, p 58 koos viidatud

praktikaga).

9. Järelikult ei tõstata mitte igasugune kaitseversioon põhjendatud kahtlusi isiku süüs, vaid see

kaitseversioon peab olema usutav ja haakuma teiste tõenditega. Käesoleval juhul ei haaku

kaitseversioon teiste tõenditega, sisaldab vastuolusid, mida Tarmo Meister veenvalt selgitada

ei suutnud, ning lõpuks ei ole Tarmo Meistri versioon toimunust ka eluliselt usutav. Seetõttu

jätab kohus Tarmo Meistri ebausaldusväärsed ütlused viina joomise kohta tõendikogumist

välja.

10. Tarmo Meistri sõnul jõi ta tanklas autos istudes ära pool pudelit viina. Miks ta seda tegi,

seda ta kohtu arvates tegelikult ära selgitada ei suutnudki. Esmalt kaitsja küsimustele vastates

ütles ta, et võttis vabalt ja tegutses eelnevate kokkulepete alusel. Hiljem kohtu küsimustele

vastates selgitas ta juba teistmoodi, et keegi solvas teda ja see oli põhjuseks, miks ta jooma

hakkas.

11. Tunnistaja Xxxx xxxx, kes mitu korda süüdistatavaga rääkimas käis, millegi joomist ei

näinud. Ühtlasi jääb arusaamatuks, miks oleks Tarmo Meister pidanud tunnistaja eest joomist

varjama. Eriti olukorras, kus Tarmo Meistri enda sõnul tegi ta väärarusaama (et tema juhtis

joobeseisundis sõidukit) tekkimise vältimiseks kõik endast oleneva. Nimelt selgitas Tarmo

Meister ristküsitluse käigus, et ta istus teadlikult auto kõrvalistmele, et kui politsei saabub, oleks

kohe üheselt selge, et tema ei ole roolis ja et ta tarbis alkoholi kõrvalistmel. Kui Tarmo Meister

soovinuks endale kindlat alibit, oleks ta pidanud jooma tunnistaja nähes, ometi ta seda ei teinud.

Ka tunnistaja ei tundnud süüdistatavaga rääkides intensiivset alkoholilõhna. Kui uskuda, et

Tarmo Meister tõesti pool pudelit viina jõi, oleks tunnistaja pidanud ka tundma tugevat

alkoholilõhna. Küsimusele, mis viinapudelist sai, süüdistatav istungil vastata ei osanud.

Sündmuskohale jõudnud politsei autost pudelit ei leidnud.

12. Tarmo Meistri ütlused ära joodud viina ja selle koguse kohta ei ole usaldusväärsed ka

seetõttu, et taolise koguse alkoholi ära tarvitanud inimese väljahingatavas õhus oleks pidanud

olema oluliselt vähem alkoholi. Ei pea olema ekspert, et selles veenduda. Eksperdid kasutavad

oma seisukohtade kujundamisel kokkulepitult Widmarki valemit, mis on ka ühtlasi internetis

vabalt

kättesaadav

(https://www.liikluskasvatus.ee/et/taiskasvanule/2/soidukijuht-ja-

soitja/joobes-juhtimine). Kui võtta Tarmo Meistri nimetatud alkoholikogus – pool pudelit viina

(250 ml, alkoholi kangus mahuprotsentides 40%, puhas etanool ca 71 grammi), siis pidanuks

ca 80 kg kehamassiga mehe väljahingatavas õhus vahetult pärast alkoholi tarvitamist olema

alkoholisisaldus ligikaudu 1,41 promilli (kogus liitrites x alkoholi mahuprotsent x 0,789 x

10/kehakaal (kg) x 0,7 (mehed)). Kuivõrd väljahingatavas õhus promille ei mõõdeta, on

teisendamine võimalik. Näit promillides, ehk mg/g kohta tuleb jagada väärtusega 2,1, seega

oleks väljahingatavas õhus alkoholisisaldus ca 0,7 mg/l kohta (1,41/2,1). 70 kg kaaluval mehel

oleks see näit vahetult pärast alkoholikoguse tarvitamist olnud ca 0,76 mg/l kohta, 75 kg

kaaluval mehel 0,71 mg/l kohta, 85 kg kaaluval mehel 0,63 ja 90 kg kaaluval mehel 0,59 mg/l

kohta. Kuigi asjas ei ole tuvastamist leidnud, kui palju Tarmo Meister süüdistuses nimetatud

ajal kaalus, saab tema ütluste usaldusväärsust sellele vaatamata kahtluse alla seada, sest tema

kaal jääb hinnanguliselt vahemikku 75-90 kg. Arvesse võtmata ei saa jätta ka asjaolu, et alkohol

elimineeritakse verest, seetõttu pidanuks näit selle mõõtmise hetkel olema veelgi madalam.

Seega, kui uskuda Tarmo Meistrit, et tema sõitis kainena tanklasse ja hakkas alkoholi tarbima

alles seal olles, tulnuks tal joobe 1,18 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus saavutamiseks ära

juua sisuliselt terve pudel viina. See aga ei ole asjaolusid kogumis hinnates mingitki moodi

usutav.

13. Nimelt tuleb silmas pidada ka sündmuste väga kitsast ajalist raamistikku. Tankla

turvakaamera salvestiselt (tl 24-35) on näha Tarmo Meistri tanklasse saabumine, tanklas sees

käimine ja tankuri juurest ära sõitmine, kõik eelnev ajavahemikus kell 13.28 kuni 13.34.

Tunnistaja Xxxx xxxx sõnul on kaamera 5 minutit ajalises nihkes, aga ta ei tea, kummale poole.

Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 56-58) nähtuvalt peeti Tarmo Meister kinni kell

13.54. Seega pärast tankuri juurest ära sõitmist ja enne politsei saabumist oli Tarmo Meistril

alkoholi tarvitamiseks aega umbes 20 minutit. Selle aja sees käis temaga mitmel korral rääkimas

tunnistaja Xxxx xxxx, kes millegi joomist ei näinud, samuti käis Tarmo Meister ise korraks

tanklas sees, kus ta samuti ei joonud. Selle ajavahemiku jooksul rääkis Tarmo Meister ka

telefoniga ning, arvestades, et viinapudelit autost ei leitud, oleks ta pidanud jõudma ka pudeli

kuhugi ära visata või peita. Seega veelkord saab tõdeda, et on äärmiselt väheusutav, et Tarmo

Meister oli tanklasse jõudes kaine ja et ta pärast tanklasse jõudmist ja enne politsei saabumist

alkoholi jõi. Veel vähem on usutav, et ta jõi ära pool pudelit viina, tervest pudelist rääkimata.

14. KrMS § 289 lg 3 alusel avaldas prokurör ristküsitluse käigus indikaatorvahendi kasutamise

protokollist Tarmo Meistri selgituse, mille kohaselt ta jõi enda sõnul õlut. Ka seda vastuolu ei

osanud süüdistatav selgitada.

15. Tarmo Meistri sõnul oli tal elukaaslasega kokku lepitud, et viimane tuleb talle Põlvasse

järele. Seega parkis ta auto ära ja hakkas alkoholi tarvitama, teades, et talle ja autole tullakse

järele. Kohus ei saa eeltoodud selgitust pidada tõele vastavaks. Süüdistatav ise möönis, et ta

helistas elukaaslasele alles tanklas ja seda kinnitab ka tunnistaja Xxxx xxxx. Mis veelgi

kaalukam, siis tunnistaja Xxxx xxxx sõnul tuli üks naisterahvas 15-20 minutit pärast seda, kui

politsei oli Tarmo Meistriga lahkunud, meest tanklasse otsima. Naisterahvas teadis, et mees

joob eelmisest õhtust saadik ja sõidab mööda külavaheteid ringi ning naine otsis teda taga.

Kuigi neid väiteid ei saa KrMS § 66 lg 21 alusel kasutada tõendamiseseme asjaolude

kindlakstegemiseks, saab neid väiteid kasutada Tarmo Meistri ütluste usaldusvääruse

hindamisel. Järelikult mingisugust kokkulepet või plaani, et Tarmo Meistri elukaaslane talle

järele tuleb, ei olnud. Samuti saab elukaaslase sõnade läbi veelkord kummutatud Tarmo Meistri

väide, et ta oli kaine ja jõi alles parkivas autos.

16. Osa Tarmo Meistri tegevusest on jäädvustatud tankla turvakaamera salvestisele. Salvestiselt

on näha, kuidas Tarmo Meister tangib, tanklahoones sees käib ja seejärel tankuri juurest eemale

sõidab, kadudes kaamera vaateväljast. Videosalvestiselt nähtuvalt jättis Tarmo Meister auto

ukse pärani lahti, kui ise tanklasse sisse läks. Kütuse eest ei saanud Tarmo Meister tasuda, sest

ta ei leidnud üles oma rahakotti, mille ta, nagu hiljem selgus, oli pannud poekotti. Pärast politsei

saabumist leidis ta siiski rahakoti üles ja tasus arve. Need kaks detaili – auto ukse lahti jätmine

ja rahakoti ära kaotamine – võivad olla juhuslikud, kuid kõiki asjaolusid arvestades on ka need

pisiasjad kohtule indikaatoriks, et Tarmo Meister ei olnud juba tanklasse saabudes adekvaatses

seisundis.

17. KrMS § 60 lg 2 kohaselt lahendab kohus süüküsimuse oma siseveendumuse alusel.

Kohtuniku siseveendumus peab rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud

tõenditel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2021. a otsus nr 1-20-1301, p 12). Olles

vahetult istungil kuulnud ja seejärel põhjalikult analüüsinud süüdistatava ütlusi, ei saa kohus

pidada esitatud kaitseversiooni usutavaks mitte pelgalt seetõttu, mida Tarmo Meister ütles, vaid

ka seepärast, kuidas ta kohtusaalis ütlusi andis. Nagu öeldud, ei osanud Tarmo Meister

selgitada, mida ta jõi, mis põhjustel ja asjaoludel jõi, kuidas tunnistaja millegi joomist ei näinud

ja mis sai väidetavast viinapudelist. Ta ei osanud kohtu jaoks veenvalt selgitada, miks ta jättis

tunnistajale purjus inimese mulje, kui oli tegelikult kaine. Eeldades, et kohtusaalis viibis Tarmo

Meister siiski kainena, on kohus seisukohal, et ütlused selle kohta, kuidas ta kainena jätab

joobes inimese mulje, ei ole usutavad – kohtule sellist muljet ei jäänud, nagu süüdistatav oleks

joobes olnud. Sellised ebaloogilised, ebamäärased, vastuolusid ning kohati ka valeväiteid

sisaldavad ütlused veenavad kohut inimese süüs. Mida rohkem Tarmo Meister selgitas, seda

vähem usutavalt ta kõlas. Lisaks sellele eitab ta oma alkoholiprobleeme ning kohus on

veendunud, et ka joobes juhtimise eitamine on osa nimetatud eitusest.

18. Tarmo Meister on juhtinud mootorsõidukit korduvalt joobeseisundis, täites sellega KarS §

424 lg 2 objektiivse koosseisu. Süüdistatav pani teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2

tähenduses, sest teadlikult alkoholi tarvitanuna autot juhtima asudes seadis ta süüteokoosseisu

teostamise oma eesmärgiks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tarmo

Meister tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi.

III Karistus

19. KarS § 424 lg 2 järgi karistatakse isikut kuni nelja-aastase vangistusega. Prokurör on

taotlenud mõista Tarmo Meistrile karistuseks 2 aastat 3 kuud vangistust.

20. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

21. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nr

03.04.2020. a otsus 1-18-2232, p 71).

22. Mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest mõistetava sanktsiooni keskmine määr on

kaks aastat vangistust. Kohtu hinnangul ei esine Tarmo Meistri puhul karistust kergendavaid

asjaolusid KarS 57 ega ka karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 tähenduses. Kuigi

süüdistatav oma süüd ei tunnista ja kahetsust ei väljenda, ei ole see põhjus talle raskema

karistuse mõistmiseks.

23. Toimepandud tegu hinnates tuleb eelkõige arvestada joobe suurust ja sõitmise asjaolusid.

Tarmo Meistril mõõdeti joove 1,18 mg/l väljahingatavas õhus, mis on oluliselt üle kriminaalse

joobe piirmäära 0,75 mg/l. Ta juhtis autot XxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxPõlva

teenindusjaama juures. Tankla juures liigub ilmselgelt teisi autosid ja ka jalakäijaid, mistõttu

võib joobeseisundis juht olla eriti ohtlik. Seega saab kuriteo toimepanemise asjaolusid pidada

rasketeks.

24. Tarmo Meistrit on ka varem KarS § 424 lg 2 järgi karistatud. Pärnu Maakohtu 30.11.2020.

a otsusega mõisteti talle karistuseks kaks aastat vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 720

tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati kaks aastat ja Tarmo Meister

allutati selleks ajaks ka kriminaalhooldusele. Uue samasuguse kuriteo toimepanemine näitab

selgelt, et varasem karistus ei ole olnud piisavalt efektiivne. Seetõttu peab käesolevalt mõistetav

karistus olema eelmisest karmim.

25. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista Tarmo Meistrile karistuseks 2

aastat ja 3 kuud vangistust, s.o üle sanktsiooni keskmise määra. Kuna üldkasulik töö, mida võib

pidada kõige rangemaks alternatiiviks reaalsele vangistusele, ei ole Tarmo Meistrit

distsiplineerinud, tuleb tal praegu mõistetavat karistust kanda vangistuses.

26. KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel tuleb karistust suurendada Pärnu Maakohtu 30.11.2020. a

otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8440 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Tarmo

Meistril on tegemata 469 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 1 aasta 3 kuud 19 päeva

vangistust. Kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tuleb seega mõista 3 aastat 6 kuud 19 päeva

vangistust, mille algust arvestada alates Tarmo Meistri kahtlustatavana kinnipidamisest.

27. KarS § 424 lg 4 p 1 lähtudes tuleb Tarmo Meistrilt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena

ära võtta sõiduki juhtimise õigus. Kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades nõustub kohus

prokuröri ettepanekuga võtta süüdistatavalt juhtimisõigus ära üheks aastaks.

IV Asitõendid

28. Kriminaalasjas on asitõendiks DVD-plaat XxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxPõlva tankla

turvakaamera salvestisega. DVD-plaat asub kriminaaltoimikus (tl 84).

29. KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend

või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus

jätab nimetatud DVD-plaadi KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

V Menetluskulud

30. Käesolevas kriminaalasjas on menetluse kuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis

vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 981 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasud (KrMS § 175

lg 1 p 4) summas 216,20 eurot kohtueelses menetluses ja 495,60 eurot kohtumenetluses. Kokku

on käesolevas asjas menetluskulud 1692,80 eurot.

31. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates

arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi

kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

32. Kaitsja taotles kohtuistungil jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Tarmo Meistril

puudub töövõime ja vabaduses oli tema sissetulekuks pension. Võttes lisaks eeltoodule arvesse

sedagi, et Tarmo Meistril tuleb asuda kandma karistust vanglas, kus sissetuleku teenimine on

raskendatud, on põhjendatud jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.

33. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta pool sundrahast, s.o 490,50 eurot riigi kanda. Tarmo Meistrilt

mõista välja pool sundrahast 490,50 eurot ja kaitsjatasud 711,80 eurot, kokku 1202,30 eurot.

Väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud määrata tasumisele ühe aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Tarmo Meister on kohustatud maksma igakuiselt

hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 100,20 eurot, viimase osamakse suurus on 100,10 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik