2-20-12004/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse kuupäev

11. veebruar 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-12004

Tsiviilasi

X hagi ISAMAA Erakonna ja Y vastu varalise ja

mittevaralise kahju hüvitise ning viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 9. veebruari 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus ning ISAMAA Erakonna ja Y

vastuapellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

X kaebuselt 3447,36 eurot ning ISAMAA Erakonna ja Y

vastuapellatsioonkaebuselt 1162,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjad (vastuapellandid): ISAMAA Erakond

(registrikood 80243584) ja Y

(isikukood XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja

vandeadvokaat Paul Keres

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil (menetluskonverents) 31. jaanuaril 2022,

millel osalesid hageja ja kostjate lepinguline esindaja

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Harju Maakohtu 9. veebruari 2021 otsus tühistada hagi osaliselt rahuldamata

jätmise, menetluskulude osaliselt hageja kanda jätmise, kostjate kulude

rahalise kindlaksmääramise ja hageja kulude 930,80 euro ulatuses rahaliselt

kindlaks määramata jätmise osas.

I.2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

I.2.1 mõista kostjatelt solidaarselt täiendavalt välja varalise kahju hüvitis

192 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot ning neilt summadelt

ka viivis;

I.2.2 jaotada maakohtu menetluskulud nii, et hageja kulud jäävad solidaarselt

kostjate kanda ja kostjad kannavad kumbki ise oma kulud;

I.2.3 jätta kostjate menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata;

I.2.4 määrata hageja vajalikud ja põhjendatud maakohtu menetluskulud

rahaliselt kindlaks täiendavalt summas 930,80 eurot.

I.3. Ülejäänud osas jätta punktis I.1 viidatud otsus muutmata, arvestades lisaks

käesoleva otsuse põhjendustega.

2 (16)

I.4. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.5. Kostjate vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

I.6. Mitte menetleda hageja 31. jaanuari 2022 e-kirjaga esitatud seisukohti.

I.7. Rahuldada kostjate taotlus riigilõivu tagastamiseks ja kanda 250 eurot samale

pangakontole, millelt tasuti kostjate apellatsioonkaebuse riigilõiv.

I.8. Jaotada ringkonnakohtu menetluskulud nii, et hageja kulud jäävad

solidaarselt kostjate kanda ja kostjad kannavad kumbki ise oma kulud.

I.9. Määrata ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus kindlaks vastavalt

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagi rahuldada.

II.2. Mõista kostjatelt ISAMAA Erakonnalt ja Y-lt solidaarselt välja hageja X

kasuks:

II.2.1 varalise kahju hüvitis summas 768 eurot ja sellelt summalt viivis alates

19. augustist 2020 kuni summa tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras;

II.2.2 mittevaralise kahju hüvitis summas 2000 eurot ja sellelt summalt viivis

alates 19. augustist 2020 kuni summa tasumiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

II.3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jaotada nii, et hageja kulud jäävad

solidaarselt kostjate kanda ja kostjad kannavad kumbki ise oma kulud.

II.4. Rahuldada

hageja

X

taotlused

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks maakohtus 3568 eurot ja ringkonnakohtus

1644 eurot – kokku 5212 eurot ning mõista see summa välja solidaarselt

kostjatelt ISAMAA Erakonnalt ja Y-lt hageja X kasuks. Kostjatel tuleb välja

mõistetud menetluskulu summalt tasuda hagejale alates otsuse jõustumisest

kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3 (16)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 19. augustil 2020 Harju maakohtule hagi ISAMAA Erakonna (kostja I) ja

Y (kostja II) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ning viivise nõudes. Hageja

täpsustas hagi 25. augustil 2020.

1.1. Hageja nõuded on järgmised:

(1) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 768 eurot;

(2) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras varalise

kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni selle täieliku rahuldamiseni;

(3) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu

õiglasel äranägemisel;

(4) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kohtu

õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest

kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.

1.2. Hageja peamised väited on järgmised:

-

sügisel 2017 toimunud kohalike omavalitsuste valmiste kampaanias kasutasid kostjad

„meenena“ nn korruptsiooniprussakamürgi pudelit (edaspidi: reklaampudel), millel

olid surnud prussakatena kujutatud Z, B, U ja hageja. Samal pudelil kujutati kostjat II

kui kangelaslikku tegelast, kes „kahjureid“ hävitab. Pudelil oli tekst „Hr Y.

Kahjuritõrje. Tõhus vahend korruptsiooni vastu“;

-

kampaania käigus kasutas kostja II spetsiaalset sinist mikrobussi, millega käis

kahjuritõrje purke jagamas ja ühtlasi hageja kohta laimu levitamas. Kostja II eesmärk

oli sellise tegevuse tulemusena saada valijatelt hääli, et pürgida Tallinna linnapeaks.

Kostjad lõid putukamürgi pudeliga spetsiaalselt valimiskampaania tarvis narratiivi, et

nad on asunud võitlema korruptsiooni vastu ja üks korruptiivne prussakaks on hageja;

-

kostja II avaldas 7. oktoobril 2017 Delfis arvamusartikli, kus kujutati reklaampudelit

ja mille kohaselt kostja II lubas keskenduda korruptsioonile Tallinnas. Lugeja seostab

artiklis nähtuvat reklaampudeli kujutise tõttu hagejaga ja nii võimendas kostja II hageja

maine kahjustamist. Kostja II avaldas 13. oktoobril 2017 teisegi arvamusartikli, milles

lisaks reklaampudeli kujutisele toodi välja hageja nimi, seostades teda tekstiosaga, et

„praegune linnavalitsus on läbinisti seotud korruptiivse tegevusega, mille konkreetsed

näited on siin loetletud“;

-

hageja pöördus kostjate poole nõudekirjaga, milles pakkus kohtuvälist kompromissi.

Kostjad sellele ei vastanud. Suuliselt andis kostja I mõista, et asi lahendatakse kohtus;

-

kostjad põhjustasid hagejale mittevaralist kahju läbi avaliku solvamise ja

häbimärgistamise; kostjate korraldatud kampaania tõttu tundis hageja end halvasti ja

alandatult, see rikkus hageja meeleolu ning kujundas tema mainet ebakohasel viisil.

Alandav ja mainet kahjustav on olukord, kus süütule ja poliitikas mittetegutsevale

inimesele heidetakse valimiskampaania võimendamise eesmärgil ette tegusid, mida ta

pole teinud. Kostjate tegevuse ulatus reklaampudelite jagamisel piirdus Tallinna

linnaga, aga kampaaniat kajastati üleriigilises meedias (nii ERR-is kui ka Delfis) – nii

jõudis kostjate õigusvastase tegevuse mõju kogu Eestini;

-

2020. aasta kevadel jõustus hagejat õigeks mõistev kohtuotsus, ka siis kostjad ei

vabandanud. Eriti ilmestab kostjate suhtumist see, et isegi pärast nõudekirja saamist ei

pidanud nad vajalikuks vabandada ega eksimust tunnistada. Kuigi 2017. aasta kohalike

omavalitsuste valimised on ammu läbi, saab hageja maine jätkuvalt tugevat kahju, sest

reklaampudelid on inimestel alles ning hageja au teotavad artiklid ja pildimaterjal on

internetis vabalt kättesaadav.

4 (16)

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, nende vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hageja ei toonud esile, kes, mil viisil ja millal pani toime etteheidetavad teod, sh

kaudsete faktiväidete avaldamise, samuti millistest otsestest faktiväidetest väidetav

kaudne mulje luuakse ja kelle poolt;

-

kostja I valimiskampaania oli Tallinna linnavõimule adresseeritud satiir, mille

avaldamine ei olnud õigusvastane, mistõttu on hageja kahjunõue põhjendamatu;

-

teise võimalusena on avaldatud hageja kohta tõestel asjaoludel põhinev kohane

väärtushinnang, mille avaldamine oli õiguspärane ja kahjunõue on ka sel juhul alusetu;

-

2017. aasta valimiste eel keskendus kostja I (tolleaegne Isamaa ja Res Publica Liit)

korruptsioonivastasele võitlusele. Kostja I Tallinna linnapea kandidaadiks olnud

kostja II töötas selleks välja mitmeosalise korruptsioonivastase plaani;

-

satiirile iseloomulik kunstilisus väljendus juba ainuüksi kampaania sõnademängulise

pealkirja kaudu, mis kasutas sõna „aeg“ alati kahes tähenduses: rõhutades esmalt

kostja II kui erakonna linnapeakandidaadi isikut ja teiseks väljenduse „on Y“ kaudu

kutset teha valik korruptsiooni tõkestamiseks, kuna sellega ei saa enam viivitada.

Kampaania oli ajendatud pidevatest kahtlustest linna valitsemisel leviva korruptsiooni

kohta ja Justiitsministeeriumi statistikast, mis näitas, et korruptsiooniga võitlemise tase

kohalikes omavalitsustes oli nõrk;

-

reklaamipudel oli osa satiirist, mis väljendas pilget Tallinna linnavõimu aadressil.

Pudeli tekst „korruptsioon, mis võtab raha igaühe taskust, nõrgestab demokraatiat,

mõjutab meie õiglustunnet ja võtab meilt töökohti“ illustreerib Korruptsiooni-

muuseumi avamist. Purgil on selgelt trükitähtedes väljendatud, et see on kutse, lisatud

olid avamise kellaaeg ja aadress. Purgi tekst on väljavõte muuseumi kodulehe

tutvustusest. Hagiavalduses on hageja teksti põhjendamatult sidunud oma isikuga.

Tegemist on subjektiivse hinnanguga, mis tähendab, et see on väärtushinnang, mille

õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda avalikkuse subjektiivsest õigusetõlgendusest.

Hageja kohta avaldatud väärtushinnang on kohane, sest see põhineb tõestel faktidel;

-

määrav pole asjaolu, kas hageja on korruptsioonikuriteo eest kriminaalkorras süüdi

mõistetud või mitte. Hagejale esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2

p-de 2 ja 3 järgi omastamises, mis on toime pandud ametiisiku poolt suures ulatuses.

Kuigi hageja mõisteti õigeks, ilmneb samas ajas tehtud kohtulahenditest, et hageja

tegutses huvide konfliktis ehk korruptiivselt;

-

avaliku elu tegelase roll määrab, kuivõrd on avalikkusel õigustatud huvi sekkuda tema

privaatsfääri. Iga isik, kes teeb tehinguid avaliku rahaga ja seejuures ise juhib selle

kasutamist, on vastavas osas avaliku elu tegelane ning peab taluma kõrgendatud

avalikkuse tähelepanu ja kriitikat. Hageja ei toonud esile, kuidas kostjate tegevus

põhjustas talle kannatusi. Hageja kohta avaldati mitmeid artikleid, mis kajastavad temal

lasunud kuriteokahtlustust, süüdistust ja kohtumenetluse käiku. Tõendamata on

põhjuslik seose kostjate tegevuse ja hageja väidetava kahju vahel. Reklaampudeleid

jagati üksnes piiratud koguses, toote Yumistähtaeg oli 2019. aasta novembris. Seega

on eluliselt usutav, et jagatud pudelid on tänaseks kas ära tarvitatud või ära visatud.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 9. veebruari 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 576 eurot, mittevaralise kahju

hüvitise 500 eurot ja neilt summadelt viivise. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning

jättis neist 5% hageja ja 95% solidaarselt kostjate kanda. Kohus määras kindlaks hüvitatavate

menetluskulude summad ja tasaarvestas need, mille tulemusel mõistis kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja menetluskulude katteks 2577,20 eurot ja sellelt viivise.

5 (16)

3.1. Maakohus tuvastas, et 2017. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste

valimiskampaanias kasutasid kostjad „meenena“ reklaampudelit, millel oli surnud prussakana

kujutatud mh hageja. Pudelil oli tekst „Hr Y. Kahjuritõrje. Tõhus vahend korruptsiooni vastu“.

Valimiskampaanias kasutati spetsiaalset sinist mikrobussi. Lisaks avaldas kostja II

7. oktoobril 2017 arvamusartikli, kus fotol oli kujutatud reklaampudelit ja 13. oktoobril 2017

arvamusartikli, millele on lisatud foto reklaampudelist ja milles toodi esile mh hageja nimi.

Kostjate avaldatut tuleb hinnata konteksti põhjal ja tuvastada, mida kostjad mõistliku inimese

arusaama järgi üldsusele avaldasid. Kirjeldatud viisil avaldasid kostjad hageja kohta nii

faktiväiteid kui ka väärtushinnanguid.

3.2. Kostjate avaldatu seondub mõistlikule inimesele korruptsiooniga. Selgelt on esile toodud

korrumpeerunud isikud, sh hageja. On üldtuntud, et korruptsioon tähendab altkäemaksu võtmist

ja seondub kuritegeliku käitumisega. Hageja suhtes on tehtud õigeksmõistev kohtuotsus

kriminaalasjas

nr X-XX-XXXX.

Ebaõige

on

seostada

isikut

avalikkuse

ees

korruptsioonikuriteoga juhul, kui puudub süüdimõistev otsus. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige

kostjate poolt reklaampudelil järgmiste kaudsete faktiväidete avaldamine: „hageja on toime

pannud korruptiivse sisuga kuritegusid, hageja on kurjategija“. Kostjad ei saa tugineda sellele,

et reklaampudelil pole need väited selgelt kirjutatud, sest need faktiväited järelduvad avalduste

sisust ja neid saab hinnata tõesuse põhjal.

3.3. Kostjad on reklaampudelil illustratiivselt kujutanud hageja näokujutisega prussakat

(„korruptsiooniprussakas“). Selleks puudus hageja luba ning kujutis avaldati halvustavas ja

ebaõige informatsiooni kontekstis. Nii on kostjad avaldanud väärtusotsustuse, mis väljendab

isikule antud hinnangut. Seda on võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või

väärust. Kirjeldatud viisil hageja kujutamine on inimväärikust alandav ja sellel on mõnitav

tähendus, mis on igale mõistlikule lugejale ilmne ja mille eesmärk sai olla üksnes hagejale

halvustava tähendusega hinnangu andmine. Kostjatel puudus mõistlik õigustus hageja

halvustamiseks üldsuse ees ebasündsas vormis.

3.4. Füüsilise isiku kohta ebaõige faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamine

tähendab selle isiku isiklike õiguste rikkumist VÕS § 1045 lg 1 p 4 alaliigiks oleva õigusvastase

teoga. Sel juhul kohalduvad õigusvastasuse tuvastamisel lisaks VÕS §-le 1047 ka § 1046 lg-te 1

ja 2 põhimõtteid, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse

huve.

3.5. Kostjate avaldatud järelduslikud ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud on

hageja au teotavad. See tuleneb avaldatud teabe ebaõigest sisust ja vormist (hageja kujutamine

prussakana). Isegi kui kostjate eesmärk oli satiiri avaldamine Tallinna linnavõimu aadressil, ei

ole see oluline, sest kohus ei anna hinnangut lähtudes kostjate arusaamast avaldatu kohta, vaid

mõistliku inimese arusaamise järgi. Mõistlik inimene saab avaldatu kontekstist aru, et hageja

on korrumpeerunud isik, kes paneb toime kuritegusid. Kuigi mõistlik inimene tajub teabe

satiirilist esitust, ei õigusta see kostjate avaldusi. Ainuüksi isikule esitatud kahtlustuse põhjal ei

saa asuda seisukohale, et isik on korrumpeerunud või etteheidetava teo toime pannud.

3.6. Kostjate teo õigusvastasuse tuvastamisel tuleb VÕS § 1046 lg 2 ja § 1047 lg 3 järgi võtta

arvesse, kas rikkumine oli õigustatud, pidades silmas muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve. Maakohus leidis, et kuigi hageja oli avaliku elu

tegelane, ei toonud kostjad esile tuvastatud kahju tekitava teo õigusvastasust välistavaid

asjaolusid. Eelneva põhjal on täidetud delikti üldkoosseisu kuuluv teo element, milleks on VÕS

§ 1046 lg 1 ja § 1047 lg-te 1 ja 2 alusel kostjate poolt järelduslike ebaõigete faktiväidete ja

ebakohaste väärtushinnangute avaldamine hageja au teotavas vormis.

6 (16)

3.7. Mittevaraline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 5 järgi eelkõige hageja füüsilist ja hingelist

valu ning kannatusi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju negatiivne mõjutus kannatanu isiklikus

sfääris, võrrelda tuleb au teotamise eelset olukorda selle järgse olukorraga. Hageja tõi esile, et

au teotamisega kaasnesid negatiivsed muudatused tema elukorralduses, sest ta peab korduvalt

selgitama kostjate avaldatu ebaõigsust ja jagama selgitusi kolmandatele isikutele. Hageja

isikliku õiguse rikkumise tagajärjel tuleb sellise mittevaralise kahju olemasolu eeldada, sest

muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta

ega väljendada. Mittevaralise kahju põhjustas hageja isikuõiguste rikkumine (VÕS § 127 lg 4).

Kostjad avaldasid hageja kujutise ja väited tema kohta teadvalt kindlal eesmärgil (valijate

teavitamine korruptsioonist Tallinnas), kuid raskest hooletusest tulenevalt ebaõigesti. Teave

avaldati hageja kohta seoses üksnes süüdistuse esitamisega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX,

seega ennatlikult. Nii tekitasid kostjad kahju süüliselt raske hooletuse vormis (VÕS § 1050,

§ 104 lg 4). Kostjad ei toonud esile süüd välistavaid asjaolusid. Arvestades rikkumise raskust,

intensiivsust, ulatust, kostjate käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist jm, on kohane

määrata nõude (3) rahuldamisel mittevaralise kahju hüvitiseks 500 eurot.

3.8. Varalise kahjuna on VÕS § 128 lg 3 ja § 131 alusel hüvitatav hageja õigusabikulu

kohtueelses menetluses. Maakohus tuvastas, et hagejal tekkis varaline kahju seoses esindaja

20. juuli 2020 nõudekirjaga kostjatele. Kirja koostamise eest esitas esindaja tegutsemiskohaks

olev advokaadibüroo hagejale arve summas 768 eurot. Ka selle kahjuliigi puhul on hüvitamise

eeldused täidetud. Esindaja ajakulu suhtlusele kliendiga, esitatud asjaolude põhjal

õigusanalüüsi tegemisele ja nõudekirja koostamisele on põhjendatud 4 t. Esindaja tunnitasu

192 eurot pole põhjendatud. Maakohtu hinnangul on kohane tunnitasuks 144 eurot (koos

käibemaksuga), sest vaidlus on keskmiselt keerukas ning tulenevalt oma praktilisest

kogemusest au teotamise vaidlustes tunneb esindaja selle valdkonna kohtupraktikat ja

kohalduvat õigust. Neil kaalutlustel rahuldas maakohus varalise kahju nõude (1) summas

576 eurot (= 4 × 144) ja rahuldamata jäi sama nõue 192 euro saamiseks.

3.9. Nõuete (2) ja (4) alusel mõistis maakohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nii varalise kui ka mittevaralise kahju

hüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest kuni vastava põhinõude täitmiseni.

3.10. Maakohus määras tsiviilasja hinna järgmiselt: mittevaralise kahju hüvitamise nõude hind

on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 3), varalise kahju hüvitamise nõudel 768 eurot ning TsMS § 367

alusel lisanduval viivisel VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 133 lg 2 alusel vastavalt 61,44 eurot ja

280 eurot – TsMS § 134 lg 1 järgi on hind kokku 4609,44 eurot (3500 + 768 + 61,44 + 280).

3.11. Menetluskulud jaotas maakohus vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, jättes neist 5%

hageja kanda ja 95% solidaarselt kostjate kanda.

3.12. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kulu 4120 eurot, sh õigusabikulu

3720 eurot (18,5 t eest tasumääraga 192 eurot/t koos käibemaksuga) ja riigilõiv 400 eurot.

Maakohtu hinnangul oli hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 t võrra väiksem, st

16,5 t. Ühtlasi vähendas maakohus hageja esindaja tunnitasu 144 euroni ja rahuldas avalduse

õigusabikulude osas 2376 euro (= 16,5 × 144) ulatuses. Kokku on hageja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud 2776 eurot (= 2376 + 400), millest 95% ehk 2637,20 eurot tuleb

kostjatelt solidaarselt välja mõista.

3.13. Kostjate kulunimekirjas kajastati õigusabikulu 5692,80 eurot 34,8 t ulatuses. Maakohus

leidis, et esindaja toimingud olid vajalikud 10 t ulatuses ja mõistlik tunnitasu on 120 eurot. Nii on

kostjate vajalik ja põhjendatud menetluskulu 1200 eurot ( = 10 × 120), millest 5% ehk 60 eurot

tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista.

3.14. TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestas maakohus poolte vastastikused hüvitisnõuded, mille

tulemusel mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2577,20 eurot (= 2637,20 – 60).

Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjatel sellelt summalt maksta viivist.

7 (16)

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja hagi

tervikuna rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda ja kogu ulatuses hageja

kasuks ka välja mõista. Hageja kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

esiteks mõistis maakohus hageja kasuks välja ebaproportsionaalselt väikese

mittevaralise kahju hüvitise summa 500 eurot. Kohus jättis ekslikult tuvastamata, et

lisaks halvustavale tähendusele alandab teise isiku prussakana kujutamine selle isiku

eneseväärikust. Väljamõistetud hüvitis ei vasta hageja au teotamise raskusele ja

ulatusele. Kohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti (VÕS § 134 lg 2). Arvestades

kohtupraktikat ning Riigikohtu selgeid suuniseid võrdsuspõhiõiguse ja kohtusüsteemi

autoriteedi säilitamise kohta, oleks õiglane hüvitis 5000–10 000 eurot;

-

teiseks oleks kohus pidanud varalise kahju hüvitise nõude täies ulatuses rahuldama.

Kohus põhjendas kulu vähendamist ainult sellega, et hageja esindaja on varem au

teotamise vaidlust lahendanud ja vähendas tunnihinda. Kohus ei oleks tohtinud

vähendada nõuet, kuna kostja ei vaielnud varalise kahju hüvitise nõudele vastu, ega

viidanud, et peaks vähendama VÕS § 139 lg 1 alusel. Kostja pole tõendanud, et hageja

oleks saanud sama kvaliteediga õigusabi mujalt odavamalt. Kohus lähtus varalise kahju

hindamisel ekslikult sarnaselt menetluskulude kindlaksmääramisega hagita menetluse

normidest (TsMS § 178 lg 8), kuigi oleks pidanud lähtuma hagimenetluse normidest;

-

kolmandaks eksis kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel. Kohus ei

põhjendanud esindaja ajakulu vähendamist 2 t võrra ja leidis ebaõigesti, et esindaja

tunnitasu on liiga kõrge.

5. Kostjad esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustavad maakohtu otsuse hagi

rahuldamise, menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Kostjad paluvad jätta

hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja need kostjate kasuks välja mõista. Kostjate

kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

esiteks tuvastas maakohus ekslikult nagu oleks kostjad avaldanud hageja kohta väite,

et „hageja on toime pannud korruptiivse sisuga kuritegusid, hageja on kurjategija“.

Sellist väidet ei ole kostjad avaldanud ja see ei tulene ka kaudselt tegelikult avaldatust.

Siinjuures luges maakohus ekslikult üldtuntuks asjaolu, et isiku seotus korruptsiooniga

võrdub altkäemaksu võtmisega (KarS § 294 tähenduses). Eelkõige tuleks korruptsiooni

mõista kui huvide konfliktis tegutsemist, mis võib, kuid ei pruugi olla õigusvastane.

Isegi kui lähtuda korruptsiooni kitsast (seadusekesksest) tähendusest, siis näevad KarS

ja korruptsioonivastane seadus (KVS) ka mitmed muud süüteod;

-

teiseks kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 1046 lg 1, kui leidis, et hageja kohta

avaldatud väide on faktiväide ja mitte väärtushinnang;

-

kolmandaks rikkus maakohus selgitamiskohustust ja tegi üllatusliku otsuse, kui leidis,

et kostjad on avaldanud hageja kohta kaudse faktiväite;

-

neljandaks on vaidlustatud otsus vastuoluline isiklike õiguste kahjustamise

õigusvastasuse (VÕS § 1046 lg 1) küsimuses, sest maakohus ei eristanud ebakohase

väärtushinnangu avaldamist ja isiku kujutise õigustamatut kasutamist;

-

viiendaks ei selgu vaidlustatud otsusest kostjale II etteheidetav tegu ega tema vastutus

väidetava kahju eest;

-

kuuendaks ei ole kostjate menetluskulude osaline kindlaks määramata jätmine

kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1.

6. Pooled vaidlesid kaebustele vastastikku vastu.

8 (16)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles varalise

kahju nõue (1) jäi rahuldamata 192 euro saamiseks ja mittevaraise kahju nõue (3) rahuldati

väiksemas summas kui 2000 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega

suurendab mõlema põhinõude rahuldamise ulatust. Ühtlasi suurenevad summad, millelt kostjad

peavad nõuete (2) ja (4) järgi tasuma viivist. Lisaks muudab ringkonnakohus menetluskulude

jaotust ja rahalist kindlaksmääramist, jättes kõik maakohtu menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda, kellelt tuleb hageja põhjendatud kulud ka välja mõista. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud

otsus muutmata, arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendustega. Hageja apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt ja kostjate kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus

jäävad solidaarselt kostjate kanda.

8. Esmalt on asjakohane käsitleda kaebuste ulatust.

8.1. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jaotas vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

menetluskulud, mis määras ka rahaliselt kindlaks.

8.2. Hageja vaidlustas varalise kahjuna 192 euro välja mõistmata jätmise ja soovib

mittevaralise kahju hüvitise määramist suuremana kui 500 eurot. Hageja leiab, et õiglane oleks

hüvitis vahemikus 5000–10 000 eurot. Ühtlasi tuleks hageja kaebuse järgi vastavalt avardada

viivisnõuete rahuldamise ulatust. Lisaks ei nõustunud hageja menetluskulude jaotusega

(tulenevalt sellest, et hageja arvates tulnuks hagi tervikuna rahuldada) ja ta soovib oma kulude

rahalist kindlaksmääramist taotletud summas 4120 eurot.

8.3. Kostjad vaidlustasid varalise kahju 576 eurot ja mittevaralise kahju 500 eurot välja-

mõistmise ning samuti menetluskulude jaotuse ja nende kahjuks vähendamise.

8.4. Kokkuvõtvalt on maakohtu otsus tervikuna vaidlustatud.

8.5. TsMS § 631 lg 1, § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 ning § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonna-

kohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kaebuse väidetest nähtuvates piirides.

Erandiks on olukord, kus maakohus on menetlusõigust oluliselt rikkunud (TsMS § 656). Kuigi

maakohtu otsus on tervikuna vaidlustatud, siis ei ole pooltel vaidlust, et kui hageja rahalised

nõuded on mingis osas põhjendatud, siis tuleb neilt maksta viivist alates hagi esitamisest VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks ei nähtu kostjate kaebusest väiteid, et

maakohus oleks eksinud varalise või mittevaralise kahju hüvitise summa määramisel, st kui

kostjate kaebuse sisulised väited pole põhjendatud, siis ei saa ringkonnakohus hüvitisi

vähendada. Ühtlasi ei esitanud kostjad eraldi väiteid põhjusliku seose ega süü puudumise kohta.

9. Järgmiseks teeb ringkonnakohus ülevaate hageja nõuete õiguslikest alustest ja selgitab

kaebuste lahendamist.

9.1. Hageja põhinõuete (1) ja (3) õigusliku aluse moodustavad VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4,

§ 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1 ja 2 koostoimes sama seaduse kahju hüvitamist käsitlevate sätetega,

mis sisalduvad eelkõige §-des 127, 128, 131, 134 ja 137. Viivise nõuete (2) ja (4) õiguslik alus

on VÕS § 113 lg 1. Maakohus lähtus asjakohaselt neist normidest.

9.2. Põhinõuete ese on kahju hüvitamine. Nõudega (1) soovib hageja varalise kahju

hüvitamist kohtueelse õigusabi kulu eest ning nõudega (3) mittevaralise kahju hüvitamist tema

kohta ebaõigete ja ebakohaste avalduste tegemise eest. Pooled ei vaidle, et kohtueelse õigusabi

kulud on varalise kahjuna hüvitatavad. Samuti ei pole vaidlusalune, et ebaõigete andmete ja

ebakohaste väärtushinnangute avaldamine või isiku kujutise kasutamine au teotaval viisil

põhjustab mittevaralist kahju. Keskse nõudenormi ehk VÕS § 1043 järgi saab hageja nõuda

kostjatelt kahju hüvitamist, kui kostjad on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, on selles

süüdi või vastutavad kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

9 (16)

9.3. Maakohus märkis õigesti, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise

vastutuse kohaldamiseks peab hageja tooma esile ja vaidlusaluses ulatuses tõendama kostjatele

ette heidetavad teod ja nende õigusvastasuse, samuti kahju ning põhjusliku seose tegude ja

kahju vahel. Kostjad vabanevad vastutusest, kui tõendavad mõne VÕS § 1045 lg-s 2, § 1046

lg-s 2 või § 1047 lg-s 3 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu või vastavalt VÕS § 1050

lg-le 1 süü puudumise (vt lisaks vaidlustatud otsuses juba viidatule nt Riigikohtu 5. juuni 2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-13, p 12 ja seal viidatud varasem praktika).

9.4. Eespool p 8 alapunktides kirjeldatud kaebuste ulatust ja eelmises p-s 9.3 refereeritud

õiguslikke põhjendusi arvesse võttes tuleb kaebuste lahendamist alustada kostjate viiendast

väitest, et maakohus ei eristanud kostjatele ette heidetavaid tegusid (järgnevas p 10). Seejärel

saab kostjate esimese kuni neljanda väite alusel kontrollida, kuidas tuvastatud teod

õigusvastasuse aspektist kvalifitseerida (p-d 11 ja 12). Kui kahju hüvitamise üldised eeldused

osutuvad täidetuks (vt vahekokkuvõte p-s 13), siis tuleb hageja kahe esimese väite raames

hinnata maakohtu määratud kahjuhüvitiste kohasust (p-d 14 ja 15). Pärast põhinõuete

rahuldamise ulatuse selgumist saab lahendada viivise nõude (p 16) ning teha menetluskuludega

seonduvad otsustused, käsitledes sealjuures vajalikus ulatuses hageja kaebuse kolmandat ja

kostjate kaebuse kuuendat väidet (p 17). Lõpuks lahendab ringkonnakohus kaebused ja teeb

muud menetluslikud otsustused (p 18 jj).

10. Õige on kostjate kaebuse viies väide, et maakohus ei eristanud ega tuvastanud piisavalt

kummalegi kostjale ette heidetavaid tegusid. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.

10.1. Hagiavalduse p-de 3, 8, 9, 17 ja 90 järgi seisnevad hageja etteheited kostjatele järgnevas:

(a) mõlemad kostjad kasutasid valimiskampaanias reklaampudelit hageja kujutisega;

(b) mõlemad kostjad lõid kampaaniaks narratiivi, et nad on asunud võitlema korruptsiooni

vastu ja hagejat kujutati selle käigus korruptiivse „surnud prussakana“;

(c) kostja II avaldas 7. ja 13. oktoobri 2017 artiklid, mille juures kasutati reklaampudeli

kujutist, viidati korruptsioonile ja märgiti hagejat nimeliselt.

10.2. Kostjad vaidlesid hageja esiletoodule osaliselt vastu ning leidsid, et sisuliselt kirjeldas

hageja ainult kostja I tegevust ega tõendanud kostja II osa reklaampudeli kujundamisel ja

jagamisel. Lisaks leiavad kostjad, et kostjale II ei saa omistada artiklite juures reklaampudeli

fotode avaldamist, sest pildid lisasid väljaanded iseseisvalt.

10.3. Pooled ei vaidle kostja I rolli üle valimiskampaanias, sh reklaampudeli kujundamisel ja

jagamisel. Seega tuleb hageja väidete (a) ja (b) osas kontrollida, kas neis sisalduvad etteheited

on tõendatud kostja II suhtes. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited on selles osas piisavalt

tõendatud ja põhjendab seda järgmiselt.

10.3.1. Kostjad möönsid hagile vastates, et korruptsioonivastase plaani töötas välja kostja II

(dtl 274, p 3). Lisaks selgitasid kostjad, et plaani osad olid nii reklaampudelite tellimine ja

jagamine kui ka Korruptsioonimuuseumi avamine (samas p-d 5 ja 7). Ühtlasi sisustasid kostjad

reklaampudeli teksti just viidatud muuseumi avamisega (dtl 278, p 32).

10.3.2. Kostja II seotust reklaampudelite jagamisega soovis hageja tõendada fotoga, millel

kujutatakse kostjat II mikrobussi taustal (dtl 20). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

viidatud foto kontekst ja mikrobussi kujunduse sarnasus reklaampudeliga (dtl 19) muudavad

vähemalt usutavaks väite, et ka kostja II jagas valimiskampaania käigus pudeleid. Kostjate endi

väitel oli kostja II kogu kampaania väljatöötaja, Tallinna linnapea kandidaat ja tegi valimiste

ajal avaldusi, mis sarnaselt reklaampudeliga viitasid otseselt hagejale kui korruptandile (dtl 46–

49, vt pikemalt järgnvas p 10.4.3). Kostja II on hilisemas avalduses leidnud, et kampaania oli

vajalik (dtl 51), millest samuti ei saa järeldada nagu poleks ta kampaaniat tervikuna toetanud ja

selle ühe tunnuselemendina reklaampudeleid ise jaganud.

10 (16)

10.3.3. Kostjate väitel tuleks reklaampudelit käsitleda kutsena Korruptsioonimuusemi

avamisele. Nii kitsa käsitlusega ringkonnakohus ei nõustu (vt järgnevas p 11.2), aga siiski

kinnitab pudeli mh nimetatud eesmärgil kasutamine kostja II seotust. Nimelt oli just kostja II

kostjate endi väitel korruptsioonivastase plaani autor, kusjuures plaan hõlmas ka nimetatud

muuseumit.

10.3.4. Väidete (a) ja (b) osas saab eelneva põhjal kokkuvõtvalt märkida, et neis kostjatele ette

heidetavad tegevused on omistatavad mõlemale kostjale.

10.4. Väites (c) sisalduv etteheide on suunatud kostja II tegevusele. Hageja ei väida, et artiklid

oleks avaldatud kostja I nimel. Seega tuleb kontrollida, kas mõlema artikli avaldamisega võis

kostja II rikkuda hageja isiklikke õigusi.

10.4.1. Vaidlust ei ole selles, et 7. ja 13. oktoobri 2017 artiklid pärinevad kostjalt II. Samas on

tõendamata, et kostja II oleks koos artikliga edastanud väljaandele ka reklaampudeli kujutise

või andnud juhise avaldada tema artikli juures just selline pilt. Niisiis ei ole artiklite juures

reklaampudeli pildi avaldamine kostjatele etteheidetav.

10.4.2. Delfi veebilehel 7. oktoobril 2017 avaldatud artiklis (dtl 44–45) hagejat ei mainita.

Koostoimes eelmises alapunktis märgituga tähendab see, et kõnealuse artikliga kostja II hageja

õigusi ei rikkunud.

10.4.3. Seevastu 13. oktoobri 2017 artikkel (dtl 46–49) sisaldab hageja kohta lõiku, mille

kohaselt olevat ta Tallinna Televisiooni (edaspidi: TTV) juhina lasknud mitme aasta vältel

maksta temaga seotud ettevõtetele igakuist tasu teenuste eest, mida tegelikult ei osutatud. See

andvat alust arvata, et nii tekitati kahju suurusjärgus paarsada tuhat eurot (dtl 48, p 10). Lõik

oli üks neist, mis järgnes vahepealkirjale, et linnavalitsus on läbinisti seotud korruptiivse

tegevusega, mille konkreetseid näiteid asutakse loetlema (dtl 47 keskel). Ühtlasi järgnes

loetelule kokkuvõte, milles selgelt viidati eelnevale kui näidetele korruptsioonist (dtl 48

eelviimane lõik). Nii tegi kostja II siinkohal vaadeldavas artiklis hageja kohta avaldusi, mis

võivad rikkuda hageja õigusi.

10.4.4. Väite (c) alusel tuleb seega kontrollida, kas hageja õigusi rikuvad kostja II poolt

13. oktoobri 2017 artiklis hageja kohta tehtud avaldused.

10.5. Kostjate tegevus moodustab terviku, mida seob 2017. aasta kohalike omavalitsuste

valimiskampaania Tallinnas. Sellisele toimingute seotusele on sisuliselt tuginenud mõlemad

pooled. Ühtlasi olid pooled ringkonnakohtu istungil üksmeelsed, et väidetes (a)–(c) märgitud

hageja etteheited kostjatele seisnevad esiteks avalduses nagu oleks hageja käitunud

korruptiivselt ja teiseks tema kujutamises prussakana. Vaidlusalune on siiski, kas korruptandiks

nimetamine oli otsene või kaudne faktiväide või väärtushinnang (vt järgnevas p 11), samuti kas

prussakana kujutamist tuleb hinnata väärtushinnangu või isiku kujutise kasutamisena (p 12).

11. Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus küsimust, kas avaldused hageja kui korruptandi kohta

liigitada käesoleva juhtumi asjaoludel (kaudseks) faktiväiteks või väärtushinnanguks, st kuidas

kostjate vastavad avaldused õiguslikult kvalifitseerida.

11.1. Maakohus märkis asjakohaselt, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus

või väärus kohtumenetluses tõendatav, aga väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus,

mis sisu või vormi tõttu võib olla halvustava tähendusega, kusjuures väärtushinnangut on

võimalik põhjendada, mitte tõendada selle sisu tõesust või väärust. Ühtlasi on õige maakohtu

põhjendus, et lähtuda tuleb sellest, kuidas avalduste adressaadiks olev mõistlik isik neist aru

sai, mistõttu pole oluline, kas kostjad ise hindasid reklaampudelit satiirina. Valimiskampaania

puhul saab asjaomaste adressaatidena käsitleda eelkõige valijaid. Vaidlusalused avaldused

puudutasid Tallinna linna juhtimist ja kostja II kandideeris Tallinna linnapeaks. Seega on

avalduste peamine adressaat Tallinnas kohaliku omavalitsuse valimistel valimisõiguslik isik.

11 (16)

11.2. Keskmine ja mõistlik valimisealine tallinlane saab 13. oktoobri 2017 artiklist selgelt aru,

et hageja olevat TTV juhina lasknud maksta temaga seotud ettevõtetele tasu teenuste eest, mida

tegelikult ei osutatud, millega tekitati kahju umbes 200 000 eurot. Mõistlik valija näeb selles

avalduses etteheidet hagejale, et huvide konfliktis tegutsedes põhjustas ta linnale olulise kahju.

Kostjate endi õiguskäsitluse järgi on see piisav, et avalduse adressaat järeldaks asjaomasele

isikule korruptiivse käitumise omistamist. Sama järelduse teeb artikli lugeja selle kontekstist,

kus hageja käitumist kirjeldava tekstilõigu eel ja järel viidatakse korruptsioonile. Ühtlasi saab

valija koostoimes kostja I ülejäänud valimiskampaaniaga reklaampudelist aru, et mh hagejale

heidetakse ette korruptiivset tegu. Pudelil on selgelt väljendatud korruptiivsete toimingute

vastane sõnum, mida toetas kogu kostja I kampaania (dtl 40, 285–290 ja 451–452). Pudelil

hageja näo kujutamine loob mõistlikule adressaadile selge arusaama, et ka hageja on korruptant.

11.3. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostjate

avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea

kostjad olema sõnaselgelt avaldanud faktiväidet, et hageja on korruptant. On piisav, et see väide

avaldatust järeldub (vrd Riigikohtu 28. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17980, p 19

esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja II

13. oktoobri 2017 artikli sisust ja reklaampudeli kujundusest kostja I valimiskampaania

kontekstis järeldub, et hageja on korruptant.

11.4. Avaldus, et isik on korruptant (st on korrumpeerunud ehk käitus korruptiivselt ehk pani

toime korruptiivse teo), on andmete (faktiväite) ja au teotava asjaolu avaldamine VÕS § 1047

lg-te 1 ja 2 tähenduses. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.

11.4.1. Isiku au teotamisest tulenev kahju hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et faktiväide

oleks hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine oleks õigusvastane.

Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või

võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide ei sisalda hinnanguid, vaid fakte.

Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse

hinnanguga (Riigikohtu 29. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p-d 30 ja 31 ja seal

viidatud varasem praktika).

11.4.2. Õige on kostjate arusaam, et korruptsioonisüüteona ei saa käsitleda ainult KarS § 294

koosseisu (altkäemaksu võtmine). Maakohus kitsendas asjatult mõistliku valija arusaama

korruptsioonist ja sellele viitavatest süütegudest. Pigem on korruptsioon ametikoha või võimu

kuritarvitamine omakasu eesmärgil (dtl 453). Samas on mõistlikule inimesele teada ka see, et

korruptiivsed teod on taunitavad ja karistatavad. Karistused vastava käitumise eest on ette

nähtud nii KVS 4. ptk-s kui ka KarS 17. ptk-s. Kokkuvõttes saab mõistlik valija kellegi

korruptandiks nimetamisest aru, et see isik on omakasu eesmärgil ametikohta või võimu

kuritarvitades pannud toime karistatava teo. Asjaomase väite esitamine võimaldab niisiis isiku

„väärtustamist“ negatiivse hinnanguga.

11.4.3. Iga karistatava teo puhul saab selle toimepanemise väite õigsust kontrollida lähtudes

süütuse presumptsioonist. Kui isik ei ole vastava teo toimepanemises süüdi mõistetud, siis tuleb

eeldada tema süütust. Nii saab karistatava teo etteheitest aru ka mõistlik valija. Isiku

nimetamine korruptandiks tähendab tema arusaama järgi seega, et juba on tuvastatud või

edaspidi tuvastatakse, et isik on süüdi korruptsioonisüüteos.

11.4.4. Eelneva põhjal otsustas maakohus kokkuvõttes siiski õigesti, et kostjate avaldatust võib

mõistlikult järeldada hageja kui korruptandi kohta käivaid fakte, mistõttu tuleb avaldusi selles

osas käsitleda kaudsete faktiväidetena, mitte aga väärtushinnangutena (vt sarnaselt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-58990, lk 16–17).

11.4.5. Õige on siiski kostjate kaebuse väide, et maakohtu otsus oli kaudse faktiväite käsitluse

osas üllatuslik. See ei mõjuta asja lahendamist, sest kostjad said oma seisukohad esitada

apellatsioonimenetluses.

12 (16)

11.5. Ühtlasi on õige maakohtu järeldus, et kostjad ei tõendanud nende avaldatust järelduva

kaudse faktiväite õigsust, sest tõendite järgi pole hagejat korruptsioonisüüteos süüdi mõistetud.

11.6. Lisaks märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole vaidluse lahendamisel faktiväite

ja väärtushinnangu eristamine määrava tähtsusega. VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest

tulenevalt on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane.

Sellest eeldusest tulenevalt ei ole isikul juhul, kui ta esitab tema mainet kahjustava

väärtushinnangu avaldamisega seoses hagi oma õiguste kaitseks, kohustust vaidlustada

väärtushinnangu põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid. Nende faktiväidete tõendamise

koormis lasuks ikkagi kostjal sõltumata sellest, kas hageja on neid faktiväiteid eraldi

vaidlustanud (Riigikohtu 20. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-15, p 11 teine

lõik). Nii tulnuks kostjatel igal juhul tõendada, et õiged on need faktiväited, millega nad

põhjendavad hageja korruptiivsust. Kostja II artikli põhjal tulnuks tõendada, et hageja põhjustas

Tallinna linnale 200 000 euro suuruse kahju. Seda asjaolu pole tõendatud.

11.7. Kostjad käitusid niisiis õigusvastaselt VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 tähenduses, kui tegid

reklaampudelil ja kostja II ka 13. oktoobri 2017 artiklis avaldusi, millest mõistlik valija

järeldas, et hageja on korruptant. Reklaampudelil kujutati hagejat tema au teotaval viisil (vt

pikemalt järgnev p 12). Selliste andmete avaldamist ei õigusta kostjate tegutsemine

valmiskampaanias, nende enda arusaam reklaampudelist kui satiirist ega ka tuginemine hageja

suhtes algatatud kriminaalasjale või selle meediakajastusele. Isiku kohta andmete avaldamine,

millest mõistlik adressaat saab teha järelduse isiku kui korruptandi kohta, on piisavalt oluline

ja raske etteheide. Kirjeldatud andmeid tuleks seetõttu kontrollida põhjalikult, mh veenduda, et

isiku suhtes on lõpule viidud süüteomenetlus, mille tulemusel ta tunnistati vastavas teos süüdi.

Järelikult puuduvad VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud õigusvastasust välistavad asjaolud.

12. Hageja pea kujutamine reklaampudelil surnud prussaka peana on au teotamine ja kujutise

õigustamatu kasutamine VÕS § 1046 lg 1 esimese lause tähenduses. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et prussaka kehaosana kujutamine on nii oma sisu kui ka vormi tõttu meie

kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Ühtlasi kätkeb hageja sel viisil kujutamine endas

ebakohast väärtushinnangut. Reklaampudel kujundati putukatõrjevahendina ja seeläbi edastati

adressaadile hinnang, et hageja on taunitav isik, kelle vastu tuleks võidelda. Põhimõtteliselt on

küll õige kostjate kaebuse väide, et maakohus ei eristanud kujutise õigustamatut kasutamist ja

väärtushinnangut piisava selgusega, aga see ei muuda kostjate teo õiguslikku kvalifikatsiooni.

13. Vahekokkuvõttena saab märkida, et mõlemad kostjad käitusid õigusvastaselt, kui esitasid

2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiskampaanias reklaampudeli vahendusel hageja au

teotaval viisil andmeid, millest mõistlik valija võis järeldada, et hageja on korruptant (VÕS

§ 1047 lg-d 1 ja 2). Ühtlasi kasutasid nad hageja kujutist õigustamatult ja au teotaval viisil

(VÕS § 1046 lg 1). Lisaks avaldas kostja II õigusvastaselt hageja kohta 13. oktoobri 2017

artiklis ebaõiged andmed nagu oleks hageja korruptant ja põhjustanuks Tallinna linnale

200 000 euro suuruse kahju (VÕS § 1047 lg 1). Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kostjate tegusid ei saa õigustada hageja võimaliku rollina kui avaliku elu tegelane, sest ka

sellele tunnusele vastav isik ei pea taluma oma au teotamist ega tema kohta ebaõigete andmete

avaldamist. Kostjad tegutsesid ühiselt valimiskampaania raames, st nad vastutavad VÕS § 137

lg 1 alusel kahju hüvitamise eest solidaarselt.

14. Varalise kahjuna nõudis hageja kohtueelse õigusabikulu hüvitamist summas 768 eurot.

Maakohus rahuldas selle nõude 576 euro saamiseks ja jättis rahuldamata 192 euro osas.

14.1. Eespool p 13 vahekokkuvõttest järeldub, et maakohus tuvastas lõppjärelduses õigesti

varalise kahju hüvitamise eeldused. Kostjad rikkusid õigusvastaselt ja süüliselt hageja õigusi,

põhjustades mh varalise kahju kohtueelse nõudekirja koostamise kuluna, ja vastutavad selle

hüvitamise eest solidaarselt. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega

korda neid. Kostjate kaebus ei ole mittevaralise kahju hüvitise osas põhjendatud.

13 (16)

14.2. Õige on hageja kaebuse väide, et maakohus eksis varalise kahju hüvitise suuruse

määramisel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et esindaja tunnitasu kohtueelse

nõudekirja koostamisel tuleb vähendada. Maakohus leidis, et esindaja valdab kohtupraktikat ja

kohalduvat õigust tulenevalt oma praktilisest kogemusest au teotamise vaidlustes. Nii on

maakohus sisuliselt möönnud, et hageja esindaja on kohtuasja valdkonnas hästi kvalifitseeritud.

Öeldu ei anna aga alust eeldada odavama tasumääraga õigusteenuse osutamist. Pigem on

elulised asjaolud vastupidised, sest asjaomases valdkonnas kõrgema kvalifikatsiooniga

esindajad saavad üldjuhul nõuda oma töö eest ka kõrgemat tasu. Seetõttu tuleb varalise kahju

nõude lahendamisel lähtuda esindaja tasumäärast 192 eurot/t (sisaldab käibemaksu).

14.3. Kostjad ei väitnud ja maakohus ei tuvastanud, et 20. juuli 2020 nõudekirja oleks esindaja

pidanud koostama vähema ajakuluga kui 4 t. Järelikult saab ringkonnakohus lähtuda sellest kui

põhjendatud ajakulust (TsMS § 231 lg-d 2 ja 4, § 652 lg 1 p 1).

14.4. Varalise kahju hüvitamise nõue on niisiis tervikuna põhjendatud summas 768 eurot (= 4

× 192) ja hagi selles osas tuleb rahuldada. Maakohtu otsus tühistatakse osas, milles kõnealune

nõue jäi rahuldamata 192 euro saamiseks. Hageja kaebus on selles osas edukas.

15. Mittevaralise kahju eest palus hageja määrata kohtul õiglase hüvitise. Maakohus määras

selleks 500 eurot.

15.1. Sarnaselt eespool p-s 14.1 varalise kahju kohta märgituga, tuvastas maakohus õigesti

mittevaralise kahju hüvitamise eeldused. Ka selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu

põhjendustega ja kostjate kaebus pole edukas.

15.2. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu määratud hüvitise suurusega. Õige on hageja

kaebuse väide, et 500 euro suurune hüvitis ei vasta hageja kohta valeväidete avaldamise ning

tema au teotamise raskusele ja ulatusele. Maakohus märkis asjakohaselt, et kostjad tegutsesid

õigusvastaselt vähemalt raske hooletusega, avaldasid ebaõigeid andmeid ja hageja kujutist au

teotaval (ühtlasi halvustaval) viisil Tallinnas valijatele jagataval reklaampudelil (mille kujutisi

hakati kasutama laiemalt meedias) ning ei lõpetanud hageja õiguste rikkumist ega vabandanud

hageja ees ka pärast hageja vastuväidetest teadasaamist. Vaidlustatud otsusest ei nähtu aga

põhjendused, kuidas jõudis kohus neid asjaolusid kaaludes ning VÕS § 127 lg 6, § 128 lg 5,

§ 134 lg-d 2 ja 5 koostoimes TsMS §-ga 366 kohaldades tulemuseni, et 500 eurot on piisav

hüvitis. Nii rikkus maakohus TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat otsuse põhjendamise

kohustust, mis võimaldab kõrgema astme kohtul muuta diskretsioonil põhinevat otsustust.

15.3. Ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 10.5, et kostjate tegevus moodustab terviku, mida

seob 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiskampaania Tallinnas. Selle raames toimus nii

hageja kujutise õigusvastane kasutamine kui ka selliste avalduste tegemine, millest mõistlik

valija sai teha ebaõigeks osutunud järelduse hageja kui korruptandi kohta. Kuigi ebaõigete

faktiväidete avalikustamine iseenesest võib olla aluseks mittevaralise kahju hüvitamisele

(Riigikohtu 29. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 29 esimene lõik), siis tuleb

ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul käsitleda kostjate põhjustatud mittevaralist kahju

samuti ühe tervikuna.

15.4. Kostjate rikkumise raskus avaldub eelkõige selles, et hageja pea kujutist kasutati surnud

prussaka peana, millel on halvustav tähendus. Sel viisil oma kujutise kasutamist ei pea taluma

avaliku elu tegelane ega kohaliku omavalitsuse ametnik. Kostjate käitumist ja suhtumist

hagejasse pärast rikkumist iseloomustab pigem enese õigustamine, mitte aga kahetsus või

vabandus. Teisest küljest võtab ringkonnakohus arvesse väidete esitamist valimiste kontekstis

ja seda, et valmiskampaania ei olnud suunatud otseselt hageja vastu, vaid pigem oli selle

eesmärk valijate häälte saamine. Kostjad tõendasid, et reklaampudelite eeldatav kasutusaeg on

möödunud (dtl 487). Neil kaalutlustel on kohane mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot.

14 (16)

15.5. Ringkonnakohtu määratud hüvitis on kooskõlas senise kohtupraktikaga. See on sama suur

nagu määrati tsiviilasjades nr 2-14-53877 ja 2-18-17361. Käesolev kohtuasi on nendega

võrreldav just andmete avaldamise ulatuse ja õigusvastaselt käitunud isiku motiivide poolest.

Tsiviilasjades nr 2-17-5228 ja 2-14-58990 mõisteti välja suuremad hüvitised, kuid hagid esitati

meediaväljaannete vastu ning kohtud kohaldasid VÕS § 134 lg 6, milles nimetatud eelduseid

käesoleva asja hageja esile ei toonud. Suurem hüvitis määrati ka tsiviilasjas nr 2-13-25867, aga

seal avaldati valeandmed raamatus ja need seondusid otseselt hageja kutsetegevusega.

16. Kokkuvõttes lahenevad hageja nõuded järgmiselt:

-

varalise kahju hüvitamise nõue (1) on kogu ulatuses põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Maakohtu otsusega selle nõude alusel välja mõistetud summa suureneb 192 euro võrra;

-

mittevaralise kahju hüvitamise nõude (3) rahuldab ringkonnakohus summas

2000 eurot, suurendades maakohtu määratud hüvitist 1500 euro võrra. Kuivõrd hageja

esitas mittevaralise kahju nõude TsMS § 366 alusel nii, et jättis õiglase hüvitise kohtu

määrata, siis on see nõue rahuldatud;

-

vastavalt põhinõuete rahuldamise ulatusele suurenevad summad, millelt nõuete (2)

ja (4) alusel mõistetakse kostjatelt välja viivis. Pooled olid ringkonnakohtu istungil

nõus, et viivise saab käesoleval juhul välja mõista protsendina põhinõudest alates hagi

esitamisest – nii nagu tegi ka maakohus;

-

kuna kõik nõuded (1)–(4) rahuldatakse, siis tähendab see hagi tervikuna rahuldamist.

17. Seoses menetluskuludega teeb ringkonnakohus järgmised otsustused.

17.1. Hagi tervikuna rahuldamise tõttu (vt eespool p 16) tuli maakohtu menetluskulud jätta kõik

kostjate kanda. Kuivõrd kostjad vastutavad kahju hüvitamise eest solidaarselt (eespool p 13),

siis TsMS § 165 lg 3 esimese lause järgi vastutavad kostjad hageja menetluskulude hüvitamise

eest samuti solidaarselt. Seevastu TsMS § 165 lg 2 esimese lause kohaselt ei hüvita kostjad

vastastikku teineteise kulusid. Neil kaalutlustel tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust,

jättes hageja kulud kõik solidaarselt kostjate kanda ja kummagi kostja kulud tema enda kanda.

17.2. Maakohtu menetluskulude jaotuse muutumise tõttu tühistatakse vaidlustatud otsus

kostjate kulude rahalise kindlaksmääramise osas. Seetõttu pole vaja teha tasaarvestust poolte

hüvitatavate menetluskulude vahel.

17.3. Hageja taotles maakohtus 4120 euro hüvitamist menetluskuluna, sh 400 eurot riigilõiv ja

18,5 t õigusabi hinnaga 192 eurot/t. Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike kulude

suuruseks 2637,20 eurot. Esiteks vähendas maakohus esindaja toimingute ajakulu 2 t võrra,

teiseks tunnitasu 192 eurolt 144 eurole ja kolmandaks võttis arvesse menetluskulude jaotusel

määratud osakaalu 95%. Hageja tasus maakohtu menetluses riigilõivu 400 eurot, mis on vajalik

ja põhjendatud kulu. Hageja esindaja põhjendatud ja vajaliku ajakulu suuruseks hindas

maakohus 16,5 t. Ringkonnakohus nõustub sellega. Maakohus põhjendas oma hinnangut

piisavalt ega teinud kaalumisviga. Põhjendatud ei ole hageja kaebuse väide, et maakohtul

puudus ülevaade esindaja töö sisust ja mahust. Maakohus hindas esindaja toiminguid õigesti

tsiviilasja toimiku põhjal. Eespool p-s 14.2 märgitud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus

maakohtuga aga selles, et hageja esindaja tunnitasu tuleks vähendada. Nii tuleb hüvitatavad

kulud määrata kindlas lähtudes hageja esindaja tunnitasust 192 eurot. Hageja füüsilise isikuna

ei saa tagasi õigusabiteenuselt tasutud käibemaksu. Järelikult peavad kostjad hagejale hüvitama

maakohtu menetluskuludest 3568 eurot (= 400 + 16,5 × 192). Maakohtu määratud summa

suureneb 930,80 euro võrra (= 3568 – 2637,20).

17.4. Eelmises alapunktis märgitu tähendab ühtlasi hageja apellatsioonkaebuse osalist

rahuldamist, sest hageja vaidlustas menetluskulude rahalise kindlaksmääramise, soovides kogu

kulu 4120 eurot hüvitamist. Rahuldamata jääb hageja taotlus maakohtu menetluskulu

hüvitamiseks summas 552 eurot (= 4120 – 3568).

15 (16)

17.5. Ringkonnakohtu menetluskulud on TsMS § 171 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel õiglane jaotada

nii, et hageja kulud jäävad solidaarselt kostjate kanda ja kumbki kostja kannab ise oma kulud.

Kuigi eelmises alapunktis märgitu kohaselt rahuldatakse hageja apellatsioonkaebus osaliselt, ei

anna see alust muuta menetluskulude jaotust. Hageja nõuded tervikuna on edukad (vt eespool

p 16) ja TsMS ei näe ette, et apellatsioonimenetluse kulud tuleks jaotada vastavalt kaebuse

rahuldamise ulatusele.

17.6. Tulenevalt ringkonnakohtu menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS § 173–175 sätete

järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja palub talle hüvitada

2366 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulu 2016 eurot (10,5 t eest tasumääraga

192 eurot/t). Kostjad ei esitanud hageja kuludele vastuväiteid. Eespool p-s 14.2 märgitud

kaalutlustel on hageja esindaja tunnitasu põhjendatud. Vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku

7 t (sh 4 t kaebuse koostamine, 2,5 t vastuse koostamine ja 0,5 t muud toimingud).

Ringkonnakohus võtab esindaja ajakulu hindamisel arvesse, et vaidlus käsitles samu küsimusi

nagu maakohtus ning pooled ei esitanud apellatsioonimenetluses uusi asjakohaseid väiteid ega

tõendeid. Riigilõivu tasus hageja ettenähtust rohkem, kostjatelt saab välja mõista üksnes sellest

vajalik osa 300 eurot (vt järgnevas p 19.2). Põhjendatud ja vajalik hageja menetluskulu

ringkonnakohtus on seega 1644 eurot (= 300 + 7 × 192). Eespool p 17.1 järgi vastutavad kostjad

kulu hüvitamise eest solidaarselt. Rahuldamata jääb hageja taotlus summas 722 eurot (= 2366

– 1644).

17.7. Kokku tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja menetluskulude katteks 5212 eurot

(=3568 + 1644). Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel peavad kostjad maksma hüvitatavalt

menetluskulult viivist.

18. Senise põhjal saab ringkonnakohus teha kaebuste lahendamise kohta järgmised otsustused:

-

hageja kaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei määra hageja maakohtu

menetluskulusid rahaliselt kindlaks hageja soovitud summas;

-

kostjate kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

19. Ringkonnakohus järgib eespool p-s 3.10 refereeritud maakohtu arusaama tsiviilasja hinna

osas ja selgitab selle suurust apellatsioonimenetluses.

19.1. Kuigi mittevaralise kahju hüvitamise nõude käsitlemine mittevaralisena ja samas sellelt

ühe aasta eest viivise arvutamine on pigem ebatavaline, siis ei näi seadusest tulenevat paremat

ja selgemat lahendust käesoleva asja hinna moodustamiseks. Võttes arvesse eespool p-s 8

märgitud kaebuste ulatust, kujuneb asja hind apellatsiooniastmes TsMS § 122 lg 2; § 124 lg 1

esimese lause; § 132 lg 1; § 133 lg-te 1 ja 2; § 134 lg-te 1 ja 2 ning § 137 lg-te 1 ja 3 alusel:

-

hageja kaebuselt 3447,36 euro (= (192 + 8%) + (3000 + 8%)) ja

-

kostjate kaebuselt 1162,08 euro (= (576 + 8%) + (500 + 8%)).

19.2. Hageja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 350 eurot ja kostjad 450 eurot. Mõlemal juhul

on lõivu tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1 ja 15 ning kaebuste

esitamise ajal kehtinud lisa 1 järgi tuli hagejal tasuda 300 eurot ja kostjatel 200 eurot.

20. Kostjad esitasid 1. veebruaril 2022 koos menetluskulu nimekirjaga riigilõivu tagastamise

taotluse. Eelmises p-s 19.2 märgitu ja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel on taotlus põhjendatud ning

rahuldatakse. Hageja ei ole riigilõivu tagastamise taotlust esitanud, vastavat õigust selgitas

kohus 8. oktoobri 2021 kirjas. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli,

üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti

(TsMS § 150 lg 4 esimene lause). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel

selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga

lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

16 (16)

21. Hageja esitas 31. jaanuaril 2022 pärast kohtuistungi lõppu e-kirja teel kohtule täiendava

seisukoha. Kohus lõpetas asja sisulise arutelu istungil, mistõttu ei saa pärast seda esitatud

seisukohti enam arvesse võtta. TsMS § 331 lg 1 alusel jätab kohus hageja seisukoha

menetlemata.

22. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi

seniste menetluskulude jaotuse.

(allkirjastatud digitaalselt)