2-20-7156/54 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

10.02.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-7156

Tsiviilasi

S K hagi N M vastu alusetu rikastumise nõudes ja

N M vastuhagi S K vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 4157,71 eurot

Vastuhagi hind 3500,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja) S K (isikukood xxx),

lepinguline esindaja M R

Kostja (vastuhagis hageja) N M (isikukood xxx),

lepinguline esindaja advokaat Deivi Vaht

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.10.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista N Mlt S K kasuks 3329,80 eurot.

3. Jätta N M vastuhagi S K vastu kahjunõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta hagiavalduse menetluskulud 20% ulatuses S K kanda ja 80% ulatuses N

M kanda.

5. Jätta vastuhagi menetluskulud N M kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja õetütar. Kostja oli hageja ema eluajal volitatud

hageja ema nimel raha pangast välja võtmiseks. Hageja ema suri, pärijateks olid hageja ja

2(7)

tema õde (kostja ema), kumbki ½ mõttelises osas. Kostja algsel väitel oli ema pangakontol

8000,00 eurot, mille hageja ja õde jagasid selliselt, et kumbki sai 4000,00 eurot. Hiljem

selgus, et pangakontol oli 10 891,63 eurot. Pärast ema surma laekus kontole veel 434,12

eurot. Kostja kandis hageja ema matusekulud. Arvestades matusekulude jaotust pärijate ja

kostja vahel, oleks hagejal olnud õigus saada 5074,30 eurot. Kostja kandis 1200,00 eurot

hageja pojale. Hageja kiidab selle heaks. Hageja leiab, et ülejäänud summa on tal õigus

kostjalt välja nõuda. Kostja pole tõendanud kulutuste kandmist ega arvestanud

matusetoetuseid Tallinna linnalt ja Vene Föderatsioonist.

2. Hagejale teadaolevalt oli emal kogutud ka eraldi matuseraha. Kostja ei saa nõuda korteriga

seotud kulude hüvitamist, sest kostja ise elas korteris, ema viibis haiglas, mistõttu ei olnud

tekkinud kulud seotud emaga. Õigusrahu huvides nõuab hageja ainult 2500,00 eurot. Hageja

leiab, et ta saab nõuda raha maksmist endale mitte pärandvarasse, sest vaidlus on kolmanda

isikuga, mitte kaaspärijate vahel. Hageja väitel on kostja hageja arvel alusetult rikastunud

ning alternatiivselt saab nõude esitada deliktilise kahjunõudena. Hageja palub esitatud

hagiavalduses kostjalt välja mõista 2500,00 eurot.

3. Hageja leiab 30.06.2021 menetlusdokumendis, et kostja peab hagejale rikkumisest

tuleneva väärtuse hüvitama VÕS § 1037 järgi ulatuses, milles hagejal tekkis pärandvara

jagamise tulemusel õigus rahale 5357,71 eurot. Kuivõrd kostja on hageja pojale üle kandnud

1200,00 eurot, siis palub kostja hagejalt välja mõista 4157,71 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja võttis omaks asjaolu, et hageja ema suri xxx ja surmapäeval oli kontol rahalisi

vahendeid 10 891,63 eurot ja hiljem laekus veel 434,12 eurot. Pärast kulude kandmist jäi

pärandvarasse 152,10 eurot. Kostja kandis matusega ja hilisema haua korrastamisega kulu

2677,00 eurot, meditsiiniteenustega seoses 50,65 eurot, korteri majandamiskulusid kuni

annaku üleandmiseni 445,25 eurot ning tasus pärijate nõusolekul 8000,00 eurot pärijatele.

Seejärel jäi järele 152,10 eurot. Matusekulude kandmise kohustus oli võrdsetes osades

hagejal ja tema õel pärijatena. Matusekulud olid 2842,00 eurot, millest 485,00 eurot on

tasutud sularahas. Kostja palub kantud matusekulud hageja nõudega tasaarvestada.

5. Hageja keeldus annakuks olevat korterit kostjale üle andmast. Seetõttu tuleb kuni annaku

üleandmiseni tekkinud kulusid tasuda hagejal kui pärijal võrdses osas teise pärijaga. Kostja

on oma nõuded hageja vastu tasaarvestanud. Kostja tunnistab nõuet summas 76,05 eurot.

Ülejäänud osas esitab kostja hageja vastu vastuhagi.

VASTUHAGI

6. Vastuhagiga taotleb kostja hagejalt 3500,00 euro väljamõistmist. Vastuhagi kohaselt

keeldus hageja kostjale pärast hageja ema surma andmast üle annakut. Hageja ei tulnud

02.07.2019 notari juurde. Kostja pidi annaku saamiseks pöörduma hageja vastu kohtusse.

Kostja leppis õigusteenuse osutamise tasuna kokku 3500,00 eurot. Kuna vaidlus sisuliseks

menetluseks ei muutunud, tuleb neid kulusid pidada kohtueelseteks kuludeks. Kohtueelses

menetluses sai hageja advokaadilt enda õigusliku positsiooni kohta ülevaate. Ühtlasi võttis

advokaat ühendust ka enne hagi esitamist hagejaga, et ilma kohtumenetluseta asi lahendada.

7. Kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 115 alusel hüvitatavad.

VASTUVÄITED VASTUHAGILE

8. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja ei saa tasaarvestada nõuet, millele hageja esitab

vastuväiteid. Samuti ei saa tasaarvestada kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat nõuet.

Hageja pole rikkunud ühtegi kohustust. Seetõttu ei saa temalt nõuda kahju hüvitamist.

3(7)

Tekkinud kulud, mille hüvitamist kostja nõuab, ei ole kohtueelse menetluse kulud. Tegemist

on tsiviilasjas 2-19-11313 tekkinud kuludega, kostja tasus kulud vahetult enne tsiviilasjas 2-

19-11313 hagist loobumist. Kostja ei nõudnud tsiviilasjas 2-19-11313 menetluskulude

hüvitamist. Hageja käis notari juures juba 26.07.2019. Notar soovitas hagejal välja selgitada,

kuhu jäi hageja ema raha. Hageja helistas kostjale, et leppida kokku annaku vormistamine,

kuid pärast seda kui hageja küsis raha kohta, pani kostja toru ära ega võtnud enam telefoni

vastu. Hageja saatis kostjale selle kohta ka kirja 15.08.2019. 25.08.2019 sai hageja teate

kohtumenetluse algatamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu.

Hageja alusetu rikastumise nõue

10. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Pärandaja O H

suri xxx. Hageja on pärandaja tütar ja kostja pärandaja lapselaps. Kostjal oli pärandaja eluajal

volitus pärandaja nimel raha pangast välja võtmiseks. Seisuga 16.03.2019 oli pärandaja

arvelduskontol 10 891,63 eurot (I kd, tl 8). Hiljem laekus arveldusarvele veel 434,12 eurot

(I kd, tl 11). Kokku oli pärandaja arvelduskontol rahalisi vahendeid 11 325,75 eurot. Kostja

on nimetatu ka omaks võtnud. Pärandaja kontolt on raha välja võetud ja konto suletud. O Hi

pärijateks on tema tütred S K (hageja) ja A M (kostja ema) (I kd, tl 6-7). Kostja ei ole O Hi

pärija. Pärandaja määras annakuna korteriomandi xxx kostjale (pärandaja lapselaps) (I kd, tl

6-7). Hageja võtab omaks, et kostja on hageja pojale üle kandnud 1200 eurot.

11. Kohus täitis 03.06.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas käesolevale vaidlusele

kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (I kd, tl 158-160).

12. Hageja leidis hagis, et nõue on võimalik lahendada VÕS § 1028 või alternatiivselt VÕS

§ 1045 lg 1 p 5 järgi.

13. Hagiavalduse kohaselt seisneb kostja rikkumine asjaolus, et kostja vähendas hagejale

kuulunud pärandvara ning tegi pärandvara arvelt alusetuid makseid. Esitatud asjaoludel ei

ole hageja kostjale midagi üle andnud. Seetõttu ei ole hageja nõuet võimalik lahendada VÕS

§ 1028 järgi. Kohtu hinnangul ei saa kahjuks olla täitmata kohustus (nt pärandvara üle või

välja andmise kohustus). Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane

eelkõige, kui see tekitati omandi või sellesarnase õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5).

14. Kui kohustust on rikutud, on kohane õiguskaitsevahend kohustuse täitmise nõue. Kui

kolmas isik on hageja õiguseid rikkunud, keeldudes pärandvara ühisusse kuuluvat vara

pärijatele üle andmast, on pärijatel ühiselt õigus esitada rikkumisest tulenevaid nõudeid

rikkuja vastu. Pärijatel saaks olla kas kohustuse täitmise nõue VÕS § 108 järgi, et kohustada

kostjat andma välja pärandvarasse kuuluva vara (kostja kontrolli all olev pärandvarasse

kuuluv raha), või rikkumisest tulenev väärtuse hüvitamise nõue VÕS § 1037 järgi (kostja

poolt pärandvara kasutamise tõttu saadu välja andmise nõue).

15. Kui kolmas isik on rikkunud hageja õiguseid, keeldudes pärandvara jagamise tulemusel

hagejale kuuluvat raha hagejale üle andmast, siis saab hageja esitada rikkumisest tuleneva

nõude kostja vastu üksi. Hagis esitatud asjaoludel väidab hageja, et kostja rikkus hageja

õiguseid, kasutades pärandvarasse kuulunud raha. Kostja ei olnud hageja ema pärijaks. Seega

ei olnud kostjal pärast hageja ema surma õigust kasutada hageja ema arvelduskontol olevat

raha. Hagejal võib olla VÕS §-ist 108 tulenev kohustuse täitmise nõue ehk pärandvaraks

oleva raha välja andmise nõue või VÕS §-ist 1037 tulenev rikkumise kaudu saadu välja

andmise nõue, ulatuses milles hagejal tekkis pärandvara jagamise tulemusel õigus rahale.

4(7)

Mõlema nõude puhul peab hageja tõendama oma õigust konkreetsele osale pärandvarast.

Kostja on omaks võtnud, et kontol oli raha ning ta kasutas seda ega andnud hagejale ehk et

ta on raha välja andmise kohustust rikkunud. Rikkumisnõude lahendamiseks peab hageja

täiendavalt tõendama rikkumise teel saadu harilikku väärtust.

16. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt

(PärS § 147). Kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest

(PärS § 148 lg 1 ls 1). Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid

esemeid või mõttelist osa nendest (PärS § 148 lg 1 ls 2). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate

vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid (PärS § 147 ls 2). Pärandvara jagamisel

määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused

ja kohustused jäävad igale kaaspärijale (PärS § 152 lg 1 ls 2). Kaaspärijad jagavad

pärandvara kokkuleppel (PärS § 152 lg 4). Seega kuulub pärandaja surma hetkel kogu

pärandvaras olev vara pärijatele ühisomandis. Nii kaua kuni pärijad ei ole pärandvara

kokkuleppel jaganud, ei tohi ükski pärija käsutada pärandvarasse kuuluvat vara sh raha

üksinda. Vastavalt ei saa ka üks pärija esitada pärandvara suhtes nõudeid üksinda. Hagejal

tuli tõendada oma nõudeõigust pärandvara osale ehk pärandvara jagamist ning hagejale

pärijate kokkuleppel jäänud pärandvara koosseisu. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole

tõendanud, et pärijad oleksid pärandvara jaganud. Seega ei saa hageja esitada pärandavara

suhtes üksinda nõuet.

17. Kohus on seisukohal, et hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 1037. Õigustatud isiku

nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise,

ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab

õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse (VÕS § 1037 lg 1).

18. Kostja on omaks võtnud, et pärandaja kontol oli raha ja ta kasutas seda. Seega peab kostja

hagejale rikkumisest tuleneva väärtuse hüvitama VÕS § 1037 järgi ulatuses, milles hagejal

tekkis pärandvara jagamise tulemusel õigus. Asjaolu, et kostja tasus pärijate nõusolekul

8000,00 eurot pärijatele, ei oma asjas tähtsust. Kostja ei ole pärija, seega ei olnud kostjal

mingit õigust sõlmida pärandavara jagamise kokkuleppeid ega jagada pärandvara. Kokku oli

pärandaja arvelduskontol rahalisi vahendeid 11 325,75 eurot. Seega tekkis hagejal õigus

saada nimetatud summast ½, so 5662,87 eurot.

19. Kohus analüüsib kostja tasaarsestusavaldust. Kostja esitas mh vastuväite, et on hageja

nõude

tasaarvestanud

18.05.2020

enda

menetluskulude

nõudega.

18.05.2020

tasaarvestusavalduses

tasaarvestas

kostja

matusega

seotud

kulud

2677

eurot,

meditsiiniteenuste arved 50,65 eurot ja korteriomandi majandamiskulud kuni annaku

üleandmiseni 445,25 eurot ja pärijatele 8000,00 euro väljaamaksmise. Kostjal tuli selgitada

ja tõendada tasaarvestamiseks kasutatud nõude olemasolu, sisu ja suurust ning tasaarvestuse

tegemist ehk tasaarvestuse avalduse esitamist. Pärast kohtu selgitamiskohustust esitas kostja

protsessuaalse tasaarvestuse matusekulude ja haua korrastamisele summas 2842 eurot ja

kulutuste osas pärandvaraks olevale korterile.

20. Kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel

on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (VÕS § 197 lg 1).

Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil

neid võis tasaarvestada (VÕS § 197 lg 2). Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele

poolele (VÕS § 198). Võlgnik ei või pärandi hulka kuuluvat nõuet tasaarvestada talle mõne

teise kaaspärija vastu kuuluva nõudega (PärS § 150).

21. Kui kostja kandis pärijate eest matusekulusid, siis võib kostjal olla pärijate vastu

käsundita asjaajamisest tulenev nõue. Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku

(soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda

5(7)

tegu tegema, võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud

kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest, kui soodustatu kiidab asjaajamise

heaks või asjaajamine vastas soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS

§ 1023 lg 1 ls 1 ja § 1018). Pärija kannab pärandaja matusekulud, arvestades tavasid ning

pärandi suurust (PärS § 131 lg 1 ls 1). Pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse,

pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende

pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti (PärS § 151 lg 1).

22. Annakusaajal pärandaja matusekulude ega pärandvara valitsemise kulude kandmise

kohustust ei ole. Seega ei olnud hagejal kohustust tasuda pärandaja matusekulusid ega

pärandvarasse kuuluva korteriomandi kulusid. Samuti ei olnud kostjal õigus võtta pärandvara

arvelt raha matusekulude tasumiseks. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud

kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja

võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks (VÕS § 1023

lg 1 ls 2).

23. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt olid matusekulud xxx tasutud 635,00 eurot (I kd, tl

44), xxx peiede eest tasutud 1014,00 euro (I kd, tl 45), hauakivi paigalduse eest xxx OÜ-le

tasutud 180,00 eurot (I kd, tl 46), hauaplatsi liiva vahetuse eest tasutud 60,00 eurot (I kd, tl

47) ja tasutud haiglakulu 33,15 eurot (I kd, tl 14), kokku 1922,15 eurot. Kostja 19.10.2021

toimunud kohtuistungil vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostja tasus seoses

pärandaja surmaga ka xxx kalmistule 255,00 eurot, transpordikulud summas 150 eurot,

küünalde eest 40 eurot ja kirkliku matusetalituse eest 150 eurot ja kandjatele 145 eurot

sularahas, kokku 740,00 eurot (II kd, tl 57). Vaidlus puudub, et tegemist oli kirikliku

matusega ning kirikus olid ka küünlad. Kostja ei ole tõendanud enda vastuväidet, et küünlad

olid pärandajal endal olemas. Seega on tõendatud, et kostja tasus pärandaja matusekulud

kokku summas 2662,15 eurot. Kohus jätab arvestamata xxx kalmistu arve nr xxx, summas

60 eurot (I kd, tl 177). Nimetatud arve on kahe hauaplatsi liiva vahetamise eest. Nimetatult

arvelt ei nähtu, et tegemist oleks pärandaja hauaplatsiga. Kostja sai Tallinna linnalt

matusetoetust 250,00 eurot. Venemaa tasus kostjale matuse hüvitist 26.04.2019 566,83 eurot

(II kd, tl 5). Seega 566,83 eurot ei kandnud kostja ise ja neid kulusid ei ole tasutud ka

pärandaja pärandvara arvelt. Lähtudes eeltoodust tuleb pärandvarast maha arvata kulutusena

816,83 eurot (566,83 ja 250,00 eurot). Seega kandis kostja matusekulud summas 1845,32

eurot. Samuti tuleb pärandvarast mahaarvata kostja poolt pärandaja surmast kuni annaku

üleandmiseni kantud korteriomandi kulud summas 420,83 eurot (I kd, tl 164-173). Pärijad

andsid kostjale annaku üle 10.09.2019. Kohus jätab arvestamata xxx 28.02.2019 arve

summas 22,34 (II kd, tl 171) ja 23.03.2019 tasutud 67,84 eurot korteri eest (I kd, tl 84), kuna

teenuste osutamise ajal oli pärandaja elus ja pärijatel ei olnud kohustust nimetatud kulu

kanda. Vastavalt jäi pärandavarasse pärast matusekulude ja päranvara valitsemiskulude maha

arvamist 9059,60 eurot ja seega oli kummagil pärijal õigus saada 4529,80 eurot. Kostja

kandis hageja pojale üle 1200 eurot, mille hageja kiitis heaks.

24. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, so summas 3329,80 eurot.

Vastuhagi

25. Kohus leiab, et vastuhagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

26. Vastuhagiga taotleb kostja hagejalt kohtueelsete kulude 3500,00 euro väljamõistmist,

kuna kostja pidi annaku saamiseks pöörduma hageja vastu kohtusse. Kostja on seisukohal, et

kulusid tuleb pidada kohtueelseteks kuludeks, kuna vaidlus ei muutunud sisuliseks.

27. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle

asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et

6(7)

kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitatavad kahjunõudena väljaspool

menetluskulude hüvitamist (RKTKo 3-2-1-5-13, p 50).

28. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4). Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju

ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju

hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Kostja pidi tõendama kahju tekkimist, kahju

suurust, põhjuslikku seost hagejale etteheidetava rikkumisega ning põhistama kahju

ettenähtavust ja hõlmatust rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga.

29. Kostja on ise vastuhagis märkinud, et kuna vaidlus sisuliseks menetluseks ei muutunud,

tuleb neid kulusid pidada kohtueelseteks kuludeks. Kostjale esiati 18.09.2019 arve

tasumiseks õigusabi eest summas 3600 eurot (I kd, tl 62). Kohus võttis tsiviilasjas nr 2-19-

11313 N M hagis S K vastu annaku üleandmise nõudes 19.09.2019 määrusega vastu hagist

loobumise ja lõpetas asjas menetluse (I kd, tl 64). Kostja ei ole vastuhagis välja toonud

konkreetseid toiminguid millised esindaja tegi kohtueelses menetluses. Tehtud toimingud ei

nähtu ka kostjale esitatud arvelt. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata, millised kulud saavad

tulla kõne alla kahjuhüvitise koosseisus ja millised mitte. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga,

et kuna vaidlus sisuliseks menetluseks ei muutunud, tuleb neid kulusid pidada kohtueelseteks

kuludeks. Kohtueelsed õigusabikulud on vaid sellised kulud, mis tekkisid enne hagiavalduse

ettevalmistamist ja koostamist.

30. Riigikohus on märkinud, et nõude esitamisega seotud kulude hüvitamiseks on ette

nähtud eriregulatsioon TsMS § 174 lg-s 7, mille järgi ei või menetlusosaline menetluskulude

kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks

kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Seega ei saa hagiga nõuda selliste

nõude esitamisega seotud kulude hüvitamist, mille väljamõistmist saab menetlusosaliselt

nõuda

kohtuotsuses

tehtud

menetluskulude

jaotuse

alusel

menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses. Sellisteks kuludeks, mida ei saa menetluskulude

kindlaksmääramise menetluse väliselt nõuda, on TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi ka

lepingulise esindaja kulud menetluses. Need on kulud alates hagiavalduse või muu kohtule

esitatava menetlusdokumendi koostamisest. Hagi ettevalmistamise ja koostamise kulusid

hagimenetluses kahjuhüvitisena TsMS § 174 lg-st 7 tulenevalt nõuda ei saa, vaid need saab

esitada menetluse n.ö võitmise korral sissenõudmiseks menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 27).

31. Kuna kostja ei ole toonud vastuhagis välja konkreetseid toiminguid, siis tuleb

õigusabikulu summas 3500 eurot pidada täielikult kohtumenetluse kuluks.

32. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.

33. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asjas lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

34. Kohus rahuldas hagi osaliselt, so 80% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse menetluskulud tuleb

jätta 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.

7(7)

35. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega

jätab kohus vastuhagi menetluskulud täielikult vastuhagis hageja, so kostja N M kanda.

36. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

37. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.