3-21-1917/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1917

Haldusasi

E. M., S. G., A. Š., E. S., A. K., A. B., I. B., S. M.-M., I. K., K.

H., R. H. ja J. V. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

Pelguranna puhkeala-Merimetsa piirkonna Kolde pst 65, 67a, 69

ja lähiala detailplaneeringu DP005430 Kolde pst 67a ning Kolde

pst 65 osas tingimuste täpsustamiseks 17.02.2021 väljastatud

projekteerimistingimuste tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitajad: E. M., S. G., A. Š., E. S., A. K., A. B., I. B., S.

M.-M., I. K., K. H., R. H. ja J. V.

Kaebuse esitajate volitatud esindaja: Roman Märtson

Vastustaja: Tallinna linn

Kolmas isik: Haridus- ja Teadusministeerium

Menetlustoiming

Tähtaja küsimuse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada seoses kaebetähtaja rikkumisega haldusasjas nr 3-21-1917 menetlus.

2. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 240 eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.10.2004 kehtestas Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 223 „Pelguranna puhkeala - Merimetsa

piirkonna detailplaneeringu Kolde pst 65, 67a, 69 kinnistute ja lähiala osas“. Detailplaneeringuga (DP)

kavandati muu hulgas Kolde pst 67a kinnistule kaheksa 4-korruselist hoonet ehitisealuse pindalaga 8000

m2 ja suletud brutopindalaga kokku 25 000 m2 ning Kolde pst 65 kinnistule kolm 6- korruselist hoonet

ehitisealuse pindalaga 4000 m2 ja suletud brutopindala kokku 8000 m2 (vt ka detailplaneeringu

põhijoonis positsioonid nr 47 ja 48). Kolde pst 67a kinnistule kavandati administratiivruumidega

keskkonnaministeeriumi hooned, millele viitab detailplaneeringu seletuskirja punkt 2.3. Kokku

planeeriti

keskkonnaministeeriumi

hooneid

kasutamiseks

ca

2000

ametnikule

ja

administratiivpersonalile. Hoonete teenindamiseks kavandati detailplaneeringuga kokku 605

parkimiskohta (vt DP seletuskiri lk 7). Koostatud detailplaneeringu peamine eesmärk on maakorraldav:

kruntimine, juurdepääsuteede lahendamine ja piirangute määramine. Kehtestataval alal ka uute ehitiste

ja asumite kavandamine koos liiklus- ja parkimiskorralduse ning tehnovõrkudega varustamise

väljatöötamisega (vt DP seletuskiri p 2.3 „Eesmärk“).

17.02.2021 väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) projekteerimistingimused nr

2011002/11272 (I kd, tl 8-16) Pelguranna puhkeala-Merimetsa piirkonna detailplaneeringu Kolde pst

65, 67a, 69 ja lähiala osas tingimuste täpsustamiseks Kolde pst 67a ning Kolde pst 65 osas.

Projekteerimistingimuste taotluse kohaselt soovitakse täpsustada detailplaneeringus käsitletud hoone

kasutamise otstarvet, hoone kõrguse muutmist kuni 10 protsendi ulatuses DP kohasest lahendusest

Kolde pst 67a kinnistu osas ning haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtteid Kolde pst 67a ja

Kolde pst 65 kinnistu osas (EhS § 27 lõike 4 punktid 1, 3 ja 7). Tulenevalt riigigümnaasiumi rajamise

otsusest (vt ka p 2) ning asjaolust, et DP kehtestamisest on möödunud 16 aastat, on põhjendatud EhS §

27 lõike 1 alusel DP-d täpsustada.

2. 19.08.2021 saabus Tallinna Halduskohtule E. M., S. G., A.Š., E. S., A. K., A. B., I. B., S.M.-M., I.

K., K. H., R.H. ja J. V. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Pelguranna puhkeala-Merimetsa

piirkonna Kolde pst 65, 67a, 69 ja lähiala detailplaneeringu DP005430 Kolde pst 67a ning Kolde pst 65

osas tingimuste täpsustamiseks 17.02.2021 väljastatud projekteerimistingimuste tühistamiseks.

Koos kaebusega esitasid kaebajad kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse.

3. 02.09.2021 määrusega otsustas kohus võtta kaebuse menetlusse kaebetähtaja küsimuse

lahendamiseks.

4. Kaebajad paluvad ennistada kaebuse tähtaeg alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Sõle 27F korteriomanikud väljendasid põhjendatud seisukohti avalikes kirjades 09.09.2020 Kolde

pst 67a roheala säilitamise poolt ning Kolde pst 67a kinnistul riigigümnaasiumi rajamise ja uue teede

võrgustiku vastu, tegid ettepaneku alternatiivse riigigümnaasiumi asukoha osas märkides kontaktisikuks

E. M., mida võib sisuliselt tõlgendada kui volitust, kokku allkirjastas avalikud kirjad Sõle 27F 19

korteriomaniku 20nest ning üle 200 Kolde pst 67a naaberkinnistute korteriomaniku ja Tallinna elaniku.

4.2. Projekteerimistingimuste eelnõuga pöördus 30.10.2020 linnaosa vanem KÜ Sõle 27F juhatuse

poole. Teades korteriomanike 09.09.2020 esitatud seisukohti ja tuginedes nendele esitas KÜ Sõle 27F

vastuväited ja ettepanekud projekteerimistingimuste osas. Ettepanekud ja vastuväited sisaldasid viidet

varem esitatud avalikele kirjadele ja palvet ka avalikud kirjad korteriomanike seisukohtadega võtta

menetluses arvesse. TLPA võttis KÜ poolt esitatud vastuväited ja ettepanekud vastu ning registreeris

need, kuid ei registreerinud varem esitatud avalike kirju tpr.tallinn.ee keskkonnas. TLPA vastas samuti

Sõle 27F korteriühistule. Nendest asjaoludest tekkis korteriühistul arusaam, et ka vaide peab esitama

korteriühistu.

4.3. Sõle 27f korteriomanikud/korteriühistu liikmed alustasid koheselt projekteerimistingimuste

vaidlustamist, esitades vaide 17.03.2021 (I kd tl 17-20p).

4.4. Vaide tagastamise otsuses nr 9-5/675 (I kd 52-53p) korteriühistule ei märgitud muid võimalusi

korteriomanikel/korteriühistu liikmetel oma õigusi kaitsta, kui pöörduda Tallinna Halduskohtusse.

4.5. Korteriomanikud/korteriühistu liikmed hääletasid Tallina Halduskohtusse pöördumise poolt (I kd tl

54-55p). Kaebus Tallinna Halduskohtule esitati 05.05.2021.

4.6. 18.05.2021 kohtumäärusega tagastas kohus kaebuse ilma läbi vaatamata, samuti märkimata muid

võimalusi korteriomanikel/korteriühistu liikmetel oma õigusi kaitsta, kui pöörduda Tallinna

Ringkonnakohtusse. 01.06.2021 esitati määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule.

4.7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.08.2021 määrusega määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis

Tallinna Halduskohtu põhjendusi (I kd tl 61-62p). Määruse p 15 kohaselt on Sõle KÜ korteriomanikel

õigus projekteerimistingimuste väljastamise otsuse peale esitada kaebus halduskohtule (HKMS § 43 lg

2).

4.8. Kaebajad on seisukohal, et nad ei lasknud kaebetähtaega mööda tahklikult või hooletuse tõttu, vaid

tegutsesid heas usus selle nimel, et saavutada kohtuvaidluses enda õiguste kaitse.

4.9. Kaebajad on seisukohal, et haldusorgan TLV/TLPA näol on käitunud pahatahtlikult ja eksitavalt,

sest vaide tagastamise kirjas oleks pidanud olema sellekohane tähelepanek või oleks vaide tagastamise

kiri tulnud saata kõigile korteriomanikele viitega nende, mitte KÜ kaebeõigusele. Kahjuks osundas

korteriomanike kaebeõigusele alles ringkonnakohus oma määruse p 15.

4.10. Korteriomanikele tekitas vale mulje kaebeõiguse olemasolu kohta ka asjaolu, et

projekteerimistingimuste avaliku arutelu käigus pöördus TLPA korteriühistute, mitte korteriomanike

poole (I kd tl 64-66p).

4.11. Kaebajad on seisukohal, et kui linn asus seisukohale, et formaalselt on vaide esitanud vale isik,

siis oleks TLV pidanud tegutsema HMS § 78 kohaselt, ehk kui vaie ei vasta HMS §-s 76 sätestatud

nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

4.12. Riigikohus leidis oma 15.02.2005 lahendi nr 3-3-1-90-04 punktis 14, et haldusmenetlus peab

olema kooskõlas ka haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muuhulgas Põhiseaduse §-ga 14 tagatud

õigusest hea haldusele tavale, õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega. Sama lahendi p 16

leidis Riigikohus, et lisaks selgitamis- ja nõustamiskohustuse järgimisele kuulub haldusorgani

ülesannete hulka ka võimaluste loomine koostööks taotlejaga. Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu

mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka

hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus

menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka

haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja

tõenäoline. Sisuliselt pani Riigikohus antud lahendiga paika „Hea halduse tava“, mille järgimise sooviga

Tallinna linn eriti silma ei paista.

4.13. Kaebajate hinnangul on ennistamine õigustatud juhul, kui isik astus kaebetähtaja jooksul

mõistlikke samme oma õiguste kaitseks ning isik ei saanud aru vaide esitamise õiguslikest nüanssidest.

4.14. Kaebaja 11 sai teada projekteerimistingimuste haldusaktist 11.08.2021.

4.15. Kaebajad on seisukohal, et kaebetähtaeg tuleb ennistada ja lugeda kaebus esitatuks õigeaegselt.

4.16. Vastuseks vastustaja seisukohtadele toovad kaebajad välja järgmist.

4.16.1. Kaebajad märgivad, et e-kirja (II kd tl 84) saajate hulgas ei ole ühegi Sõle 27CDEF korteriühistu

juhatuse liikme e-posti aadressi. Kaebaja 1 E. M. korraldab kommunikatsiooni nelja ühistu juhatuse

vahel igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisel, kuid ei ole ühegi korteriühistu esindaja ning ei

oma kõikide Sõle 27E, 27D ja 27C korteriühistuliikmete/korteriomanike kontaktandmeid.

Teavituskohustus on haldusakti väljastanud haldusorganil, mitte E. M. Samuti on haldusorgan võtnud

enda kanda riskid, eeldades, et E. M. teavitab kõiki korteriühistu liikmeid/korteriomanike.

4.16.2. Vastustaja on tõlgendanud kaebaja lause mõtet vääralt. Nimelt, kaebetähtaja ennistamise taotluse

punkt 3.1 koos punktiga 3.2 selgitab, et korteriühistu Sõle 27F juhatus, esitades 17.03.2021 vaide TLPA-

le, tugines 18 korteriühistu liikmete/korteriomanike poolt allkirjastatud seisukohtadele kui volitusele

korteriühistule ja korteriühistu juhatusele, mitte E. M. Projekteerimistingimuste eelnõuga pöördus

30.10.2020 linnaosa vanem KÜ Sõle 27F juhatuse poole. Teades korteriomanike 09.09.2020 esitatud

seisukohti ja tuginedes nendele esitas KÜ Sõle 27F vastuväited ja ettepanekud projekteerimistingimuste

osas. Ettepanekud ja vastuväited sisaldasid viidet varem esitatud avalikele kirjadele ja palvet ka avalikud

kirjad korteriomanike seisukohtadega võtta menetluses arvesse. TLPA võttis KÜ poolt esitatud

vastuväited ja ettepanekud vastu ning registreeris need, kuid ei registreerinud varem esitatud avalike

kirju tpr.tallinn.ee keskkonnas. TLPA vastas samuti Sõle 27F korteriühistule. Nendest asjaoludest tekkis

korteriühistul arusaam, et ka vaide peab esitama korteriühistu.

4.16.3. Vastustaja on välja toonud, et puudub vaidlus selle üle, et Sõle 27F korteriühistu

liikmed/korteriomanikud kaebajad 1-11 said projekteerimistingimuste väljastamisest teada kõige

hiljemalt perioodil 18.02.2021 kuni 17.03.2021. Vastustaja teavitas kaebajaid projekteerimistingimuste

väljastamisest 18.02.2021 e-kirjaga, mille adressaatideks olid kaebaja 1 ehk E. M. ning kõigi

korteriühistute (Sõle tn 27cdef kontakt e-postiaadressid – vt vastustaja 11.10.2021 vastuse lisa 10, II kd

tl 84). E. M. on märgitud Sõle 27F, 27E, 27D, 27C juhatuste liikmete kontaktisikuks. Kaebajad on

seisukohal, et E. M. puudub kohustus ja vastutus info edastamise eest Sõle 27E, 27D, 27C kõikidele

korteriühistute liikmetele/korteriomanikele. Haldusakti väljastamisest teavitamise kohustus on

haldusorganil ja haldusorgan võtab riskid enda kanda, eeldades, et info edastab tema eest keegi kolmas

isik.

4.16.4. Kontaktisik ei ole vaide esitaja. Kui vastustaja tõlgendab E. M. kui vaide esitajat, siis oli

17.03.2021 TLPA-le esitatud vaide tagastamine õigusvastane.

4.16.5. Puudub vaidlus selle üle, et Sõle 27F korteriühistu liikmed/korteriomanikud said

projekteerimistingimustest väljastamisest teada ajavahemikul 18.02.2021 kuni 17.03.2021. Sõle 27E

korteriühistu ei ole menetluses osaline ja vastustaja väited Sõle 27E osas on hüpoteetilised ja

tõendamata.

4.16.6. Kaebajad on seisukohal, et nad ei pea ümber lükkama vastustaja tõenäolisi ja ebatõenäolisi

teooriad. Fakt on see, et kaebaja Juliana Valmra sai teada projekteerimistingimuste väljastamisest

11.08.2021 ja E. M. ei ole kõigi korteriühistute liikmete/korteriomanike esindaja. Kui vastustaja

tõlgendab E. M. kui kõikide korteriühistute liikmete/korteriomanike esindajat, siis oli 17.03.2021

TLPA-le esitatud vaide tagastamine õigusvastane. Kaebajatele teadaolevatel andmetel esindab Kenneth

Rivis üksnes Tallinna Linnakantseleid, seega ei oleks tal kohane menetlusosalise nimel, keda ei esinda,

kaebajaid kahjunõudega ähvardada.

4.16.7. S. K. viibis volituste vormistamise perioodil väljaspool Tallinna ja tal puudus võimalus

digiallkirja andmiseks. Kui kohus leiab, et on vajalik tema seisukoht, seda saab küsida.

4.16.8. Õigusala asjatundja eksimus ei võta kaebajatelt õigust pöörduda tähtaja ennistamise taotlusega

kohtu poole. Kaebajad ei nõustu vastustaja seisukohaga, et projekteerimistingimuste avalik menetlus oli

korrektne ja kaebajate huvisid ja õigusi arvestav. Eksimus ei võrdu ebamõistliku tegevusega.

4.16.9. Vastustaja väide arvete osas on hüpoteetiline, millel puudub tõendus ning see ei vasta tõele.

Avaldajate lepinguline esindaja esitab oma tööpraktikas arveid kliendile üksnes teenindatava kliendi

jaoks soodsa kohtulahendi jõustumisel.

4.17. Kaebaja E. M. toob veel välja, et kaebaja 12, Sõle 27E korteriühistu liige/korteriomanik, ei ole

Sõle 27F korteriühistu liikmete/korteriomanike poolt esitatud avalikke kirju allkirjastanud ja ei ole E.

M. oma kontaktisikuna määranud ning ei olnud projekteerimistingimuste väljastamisest teadlik kuni

11.08.2021.

Tallinna Linnakantselei viitab, et korteriühistu üldist esindusõigust oma liikmete ühiste huvide kaitseks

on uue KrtS-ga kitsendatud, kuid TLPA korraldab endiselt projekteerimistingimuste menetlemise

raames teavitamist ning ettepanekute ja vastuväidete registreerimist korteriühistute juhatuste kaudu

lähtudes varem kehtinud korteriühistu seadusest ja sellega võtab võimalikud riskid enda kanda.

5. 19.04.2021 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebusele.

Vastustaja palub selles muuhulgas lõpetada kaebuse menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu ja

põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga:.

5.1. Vastustaja on seisukohal ja ka kaebajate enda ütlused viitavad sellele, et kõik kaebajad said

projekteerimistingimuste väljastamisest teada kõige hiljemalt perioodil 18.02.2021 kuni 17.03.2021.

Vastustaja teavitas kaebajaid projekteerimistingimuste väljastamisest 18.02.2021 e-kirjaga (II kd tl 84),

mille adressaatideks olid kaebaja 1 ehk E. M. ning kõigi korteriühistute (Sõle tn 27cdef) kontakt e-posti

aadressid.

5.2. Kaebuse p-s 3.1 on kaebajate esindaja viidanud E. M. isikule kui kontaktisikule, mida võib sisuliselt

tõlgendada kui volitust. Täpne tsitaat: „Sõle 27F korteriomanikud väljendasid põhjendatud seisukohti

avalikes kirjades 09.09.2020 Kolde pst 67a roheala säilitamise poolt ning Kolde pst 67a kinnistul

riigigümnaasiumi rajamise ja uue teede võrgustiku vastu, tegid ettepaneku alternatiivse

riigigümnaasiumi asukoha osas märkides kontaktisikuks E. M., mida võib sisuliselt tõlgendada kui

volitust, kokku allkirjastas avalikud kirjad Sõle 27F 19 korteriomaniku 20nest ning üle 200 Kolde pst

67a naaberkinnistute korteriomaniku ja Tallinna elanike.“ Seega – kui juba 09.09.2020 allkirjastasid

Sõle tn 27f 20-st korteriomanikust 19-st avalikke kirju ning valisid endale kontaktisikuks E. M., siis pidi

E. M. hiljemalt ajavahemikul 18.02.2021 kuni 17.03.2021 (ehk periood, mis jääb vastustaja teavituse ja

kaebajate esimese vaide esitamise vahele) teavitama ka ülejäänud korteriomandite omanikke.

5.3. Kaebuse p-s 3.3 on kaebajate esindaja väitnud: „Sõle 27f korteriomanikud/korteriühistu liikmed

alustasid koheselt projekteerimistingimuste vaidlustamist, esitades vaide 17.03.2021.“ Ka siinkohal

viitab kaebaja esindaja justnimelt korteriühistute liikmetele, mitte korteriühistu juhatusele, seega pidid

Sõle tn 27f, Sõle tn 27e, Sõle tn 27d ja Sõle tn 27c korteriühistute juhatuse liikmeid ja/või 09.09.2020

kaebaja enda sõnade järgi korteriühistu kontaktisikuks märgitud E. M. teavitama kõiki korteriühistute

liikmeid, st korteriomandite omanikke projekteerimistingimuste väljastamisest, vastasel juhul poleks

viimased saanud alustada vaidlustamist vaide esitamisega.

5.4. 17.03.2021 Sõle tn 27f, Sõle tn 27e, Sõle tn 27d ja Sõle tn 27c korteriühistute nimel esitatud vaide

esitas TLPA-le samuti kontaktisikuks määratud kaebaja 1 E.M. (II kd tl 84). Oluline on rõhutada, et

kaebaja 1 edastab vaide kõigi nelja korteriühistu (sh Sõle tn 27f ja 27e) nimel, kuid pole isiklikult

allkirjastanud vaiet ega kuulu ka mitte ühegi korteriühistu juhatusse. See asjaolu tõendab üheselt

mõistetavalt, et E.M. on kõigi korteriomanike esindaja, kes esindab nii Sõle tn 27f, 27e, 27d ja ka 27c

korteriühistuid ning ka korteriomandite omanikke ning seda on ka kaebajad oma kaebuses (ja ka

täpsustatud kaebuses) kinnitanud (vt p 3.1).

5.5. Kusjuures, selleks, et korteriühistud saaksid esitada vaiet (või teha ükskõik millist muud olulist

toimingut, mis väljub tavapärasest korteriühistu juhtimisest), peavad korteriühistu liikmed leppima

vaide esitamise kuidagi kokku, seda kas näiteks üldkoosolekul või siis üldkoosolekud kokku kutsumata

(vt KrtS § 20 jj), seega pidid korteriomanikud kuidagi saama otsustada ka vaide esitamise üle. Sõle tn

27f korteriühistu ja Sõle tn 27e korteriühistu tõenäoliselt kasutasid vaide esitamise hääletamiseks Korto

Pro süsteemi (www.korto.ee), millele viitab kaebuse lisa 4 (I kd tl 54-55p), millega korteriühistu

otsustab kohtuvaidluse pidamise: „Seoses kehtivate piirangutega ja varasemate edukate hääletamistega

korto.ee süsteemis pakume ka seekord otsus võtta vastu koosolekut kokku kutsumata. Otsust puudutav

eelinfo on saadetud e-posti kaudu kõigile korteriühistu liikmetele 14 – 21.04.2021 eesti ja vene keeles.

Kui teil on tehnilisi raskusi hääletamisel või küsimusi sisu osas, palun võtke ühendust juhatuse liikmega

A. D. või protokollijaga E.M.iga.“ Seega pidid korteriühistu liikmed olema teadlikud vähemalt enne

vaide esitamist asjaolust, et projekteerimistingimused on 17.02.2021 väljastatud TLPA poolt, vastasel

juhul ei oleks korteriühistud ühist vaiet esitada saanudki.

5.6. Kaebajate esindaja väidab kaebuse p-s 3.14: „Kaebaja 12 sai teada projekteerimistingimuste

haldusaktist 11.08.2021 seega kaebus on esitatud tema nimel õigeaegselt. Kaebaja 12 ei ole saanud infot

projekteerimistingimuste väljastamisest ei TLPA-lt, ei KÜ-lt ega ka naabritelt. Projekteerimistingimuste

väljastamisest sai kaebaja 12 teada telefonivestlusest kaebaja 1 E.M.iga. Kaebaja 12 ei saa oma väidet

tõendada muul moel, kui kinnitada, et tema ütlused on tõesed. Kaebaja 1 kinnitab telefonivestluse

toimumist ja info edastamist.“ Kaebaja väide telefonikõne toimumise kohta on hüpoteetiline ja

tõendatama. Ebatõenäoline on teooria, et kaebaja 12 J. V. ei teadnud enne 11.08.2021 mitte midagi Sõle

tn 27e korteriühistu vaidest ning väljastatud projekteerimistingimustest, kuid kohe peale väidetavat

telefonikõne oli nõus liituma ühise kaebusega kohtuasjas, mis on äärmiselt spetsiifiline planeerimis- ja

ehitusõigust puudutav vaidlus, mille tulemiks võib olla hoopis miljonitesse eurodesse ulatuv kahjunõue

kaebajate endi vastu HTM-i poolt. Tõenäolisem on, et kaebaja 1 E.M. kõigi korteriühistute ja

korteriomanike esindajana teavitas ka kaebajat 12 J. V. projekteerimistingimuste väljastamisest juba

ajavahemikul 18.02.2021 kuni 17.03.2021.

5.7. Kaebaja 9 I. K. osas on vastustaja seisukohal, et tema kaebeõigus ei ole samuti üheselt mõistetav ja

selge. Nimelt on isikule kuuluv kinnisasi Sõle tn 27f reaalosa eluruum nr 10 ühisomandis S. K., mistõttu

on oluline välja selgitada ka viimase tahe.

5.8. Igal juhul viis TLPA korrektselt projekteerimistingimuste avaliku menetluse läbi, teavitas

korrektselt isikuid ja avalikkust ajalehtedes ning projekteerimistingimused oli ka avalikul väljapanekul

ja toimus avalik arutelu. Kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud – professionaalne õigusala

asjatundja oleks pidanud suunama kaebajad õigele teele projekteerimistingimuste vaidlustamisel, kuid

ei teinud seda.

5.9. Vastustaja ei nõustu kaebaja esindaja seisukohaga, et kaebetähtaja ennistamine on põhjendatud, sest

TLPA ega Tallinna Linnakantselei sisekontrolöri teenistus ega ka Tallinna Halduskohus ei selgitanud

Sõle tn 27f korteriühistule piisavalt täpselt vaidlustamise võimalusi.

5.10. Vastustaja toob välja, et Tallinna Linnakantselei sisekontrolöri teenistus selgitas oma vaide

tagastuse kirjas üheselt mõistetavalt: „Selgitame, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lõike 1

kohaselt võib vaide esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema

õigusi või piiratud tema vabadusi. Paraku ei nähtu esitatud vaidest, kuidas rikub vaidlustatud haldusakt

Sõle tn 27f, 27d, 27c ja 27e korteriühistute subjektiivseid õigusi. Ükski vaides esitatud asjaoludest ei

saa ilmselgelt korteriühistu subjektiivseid õigusi rikkuda ega piirata tema vabadusi. Olete vaides

märkinud (viitega Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-28-04), et planeeringu kehtestamise otsuse

vaidlustamiseks võib halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, ning

olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või tema vabadusi piirab. Leiate ühtlasi, et

projekteerimistingimuste väljastamine on oma olemuselt planeeringu kehtestamisega võrreldav toiming,

mida saab vaidlustada samadel alustel. Selgitame, et populaarkaebuse ehk kaebuse avalike huvide

kaitseks saab planeerimisseaduse § 141 lõike 1 kohaselt esitada küll detailplaneeringu vaidlustamiseks,

kuid taoline laiendatud kaebeõigus ei laiene projekteerimistingimuste väljastamisele. Lisaks selgitame,

et kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei näe ette – erinevalt varem kehtinud

korteriühistuseaduse § 2 lõikest 1 – korteriühistu üldist esindusõigust oma liikmete ühiste huvide

kaitseks (pealegi ei oleks käesoleval juhul vähimatki alust eeldada, et riigigümnaasiumi rajamise

vaidlustamine oleks kuidagi korteriühistu liikmete ühine huvi).“

5.11. Vastustaja arvates ei saa mõistliku vaidlust olla selles, et korteriühistu on eraldiseisev eraõiguslik

juriidiline isik (KrtS § 1 lg 4) ning vaiet haldusorganile ja ka kaebust halduskohtule ei esitanud

korteriomanikud. Isegi kui möönda fakti, et õigusalal mitteprofessionaalsed isikud (kes korteriühistu

liikmed tõenäoliselt on) ei tee otsest vahet juriidilise isiku (st korteriühistu) ja füüsiliste isikute (st

korteriomandite omanike) vahel ning ei suuda eristada ka nende potentsiaalsete subjektiivsete õiguste

määra, siis selgitas oma kirjaga sisekontrolöri teenistus selgelt ka seaduslikke aluseid, mis puudutab

justnimelt korteriühistuga seonduvaid õigusakte. Veelgi enam – juba 29.04.2021 valis Sõle tn 27f

korteriühistu protokollitud otsusega enda esindajaks professionaalse õigusala asjatundja jurist Roman

Märtsoni, kes oleks pidanud selgitama sisekontrolöri kirja sisu korteriühistule ning muu hulgas

selgitama ka edasisi projekteerimistingimuste vaidlustamise võimalusi.

Tallinna Linnakantselei ega ka mitte Tallinna Halduskohus ei saa „välja mõelda“ hüpoteetilisi

kolmandaid isikuid vaide esitajate ja kaebajatena, kuna nimetatud isikud ei ole konkreetse vaidluse või

küsimusega otseselt seotud – kui vaide või kaebuse esitab füüsiline isik, siis lähtub haldusorgan (ja ka

kohus) sellest asjaolust, juhul kui juriidiline isik, siis täpselt sellest asjaolust. Füüsilised isikud ja

juriidilised isikud on teineteisest erinevate õiguste ja kohustustega – seda õpitakse ja õpetatakse ülikoolis

õiguse eriala esimesel kursusel – tsiviilseadustiku üldosa seadus selgitab lahti nii füüsilise isiku mõiste

(vt TsÜS § 7 jj) ja ka juriidilise isiku mõiste (vt TsÜS § 24 jj). Seega ei saa haldusorgan rakendada ka

HMS § 78, mille kohaselt: „Kui vaie ei vasta käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud nõuetele, aitab

haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks“, kuna

haldusorgan ei saa ette dikteerida ega ette näha asjaolu, et korteriühistu (ehk juriidilise isiku) vaie

puudutab hoopis korteriühistu liikmete (ehk füüsiliste õiguste) õigusi ja kohustusi. See kui haldusorgan

või Tallinna Halduskohus ütleks piltlikult, et „palun teie füüsilistel isikutel esitada vaie või kaebus“

oleks see meelevaldne käitumine ning vastuolus enam kui 200 aastat kehtinud õiguse alustaladega. Ka

selles konkreetses asjas ei puuduta ju kohtuvaidlus mitte kõiki Sõle tn 27f korteriühistu liikmeid, vaid

ainult ühteteist inimest 20-st (ja lisaks vaid ühte isikut Sõle tn 27e hoonest) ning ei haldusorgan ega ka

mitte Tallinna Halduskohus ei oleks saanud ennustada, kes täpselt need inimesed, kes potentsiaalselt

soovivad vaidlustada PT-d on.

5.12. Kaebajate esindaja väidab kaebuse p-s 3.8: „Kaebajad on seisukohal, et nad ei lasknud

kaebetähtaega mööda tahklikult või hooletuse tõttu vaid tegutsesid heas usus selle nimel, et saavutada

kohtuvaidluses enda õiguste kaitse.“ Vastustaja selle seisukohaga ei nõustu, kaebajate esindaja oleks

pidanud juba 29.04.2021 selgitama korteriühistu juhatusele ja liikmetele koosmõjus Tallinna

Linnakantselei sisekontrolöri teenistuste vaide tagastamise kirjas selgitatule, et korteriühistul ei ole

õigust vaidlustada projekteerimistingimusi, vaid igal liikmel oma subjektiivsete õiguste kaitseks see

õigus. Vahetegu juriidilise ja füüsilise isiku vahel on õigusala asjatundjatele niivõrd elementaarne

põhiteadmine, et vastustaja arvates tegutses kaebajate esindaja vähemalt hooletult (kui mitte tahtlikult,

sest tõenäoliselt pidi tasuma korteriühistu juristi poolt esitatud arved ka kohtuasjas nr 3-21-962 kahes

astmes).

5.13. Kaebajate esindaja on viidanud ka kohtulahendis 3-21-962 Tallinna Ringkonnakohtu määruse p-

le 15, mille kohaselt: „Sõle KÜ korteriomanikel on õigus projekteerimistingimuste väljastamise otsuse

peale esitada kaebus halduskohtule (HKMS § 43 lg 2).“ Vastustaja on seisukohal, et iseenesest võib

möönda fakti, et korteriomanikel on õigus esitada kaebus projekteerimistingimuste väljastamise otsuse

peale, kuid seda siiski tähtaegselt, st et Tallinna Ringkonnakohus viitab potentsiaalsetele

tulevikusündmustele ehk et kui korteriühistu liikmetel peaks tekkima tulevikus sarnane olukord, siis nad

teaksid, kuidas käituda. Lisaks püüab Tallinna Ringkonnakohus vastustaja hinnangul vältida kaebajatelt

kaebeõiguse „äravõtmist“ viidates HKMS § 43 lg-le 2, mille kohase olukorraga ringkonnakohtu

hinnangul ei ole käesoleval juhul tegu ehk et tegu ei ole olukorraga, kus kaebuse esitamine ei oleks

lubatud, sest isik on teine (juriidiline isik asendub potentsiaalse füüsilise isikuga). Ringkonnakohtu poolt

viidatud aga ei tähenda, et n-ö uus kaebus ei peaks olema kaebetähtaega ennistava taotlusega ning

korrektselt põhjendatud (mida ta käesoleval juhul vastustaja hinnangu ei ole).

5.14. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud ja palub menetluse

lõpetada.

6. Menetlusse kaasatud Haridus-ja Teadusministeerium oma vastuses kaebetähtaja osas seisukohta ei

avalda.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebetähtaja küsimuse lahendamine

7. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning

sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 124 lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline

taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta

põhjendatud määruse. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse

kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg 2.

HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti

teatavaks tegemisest arvates. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kui haldusakti või keeldumist ei ole

kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent

viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg

möödunuks.

Kohtupraktikas on leitud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil

selgunud teda puudutava haldusakti olemasolu, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma vajalikke

samme akti saamiseks. Seejuures tuleb eristada kõigepealt isikul kuluvat aega pärast haldusaktist

teadasaamist selle väljanõudmiseks, millele järgneb haldusorgani poolt haldusakti esitamise aeg, ning

pärast seda tuleb isikul pöörduda kohtusse. Ajavahemik pärast haldusakti saamist kohtusse

pöördumiseks ei või olla pikem kui 30 päeva, nagu on HKMS v.r § 9 lg te 1–2 järgi tavapärane

kaebetähtaeg (vt lahendeid kohtuasjades nr 3-3-1-23-07 (p 10) ja 3-3-1-82-07 (p 15)). Selle hindamiseks,

kas tühistamisnõudega on ebamõistlikult viivitatud, arvestab kohus nii möödunud aega, kui ka seda, kas

kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Kui haldusakti väljanõudmiseni või

kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks on mõjuv põhjus, ei ole tegemist

ebamõistliku viivitusega ning kaebus on tähtaegne. (Riigikohtu 18.04.2013 lahend nr 3-3-1-3-13)

8. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel.

HKMS § 71 lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast

menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva

möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal ajal

tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja

ennistamist taotletakse.

HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata

jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu

haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud

kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.

9. Käesoleval juhul on vastustaja taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise

tõttu. Kaebajad on esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse kaebajate 1-11 osas. Kaebaja 12

(Juliana Valmra) osas on kaebus esitatud kaebajate seisukoha kohaselt tähtaegselt, kuivõrd nimetatud

isik sai kaebuse kohaselt haldusaktist teada 11.08.2021. Vastustaja leiab, et ka kaebaja 12 osas tuleb

kaebuse menetlus lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu.

10. Käesolevas asjas on vaidlustatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Pelguranna puhkeala-

Merimetsa piirkonna Kolde pst 65, 67a, 69 ja lähiala detailplaneeringu DP005430 Kolde pst 67a ning

Kolde pst 65 osas tingimuste täpsustamiseks 17.02.2021 väljastatud projekteerimistingimused.

Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajatele 2-12 ei ole vaidlustatud projekteerimistingimusi isiklikult kätte

toimetatud.

Kaebajale 1 sai vaidlustatud haldusakt kaebuse kohaselt teatavaks 18.02.2021 ja kaebajatele 2-11 sai

haldusakt teatavaks 14.04.2021 (kaebajad märgivad kaebuses ilmselt ekslikult, et kaebajatele 2-10)

Vastustaja ei ole vastavaid andmeid omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Kohus leiab, arvestades

asjas kogutud tõendeid (vt II kd tl 84 ja I kd tl 54-55p), et esitatud andmed projekteerimistingimustest

teada saamise ajast on kaebajate 1-11 osas õiged.

11. Samas puudub eeltoodust tulenevalt poolte vahel vaidlus selles, et kaebajate 1-11 osas on kaebus

igal juhul esitatud kaebetähtaja rikkumisega, kuivõrd kaebus kohtule esitati 19.08.2021. Kaebaja 1 on

viivitanud kaebuse esitamisega üle 5 kuu ning kaebajad 2-11 vähemalt üle 3 kuu.

12. Seega tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas kaebajate 1-11 osas esineb kaebetähtaja ennistamise

alus või mitte.

Kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised

ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult

rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.

Kohus ei nõustu kaebuse esitajatega 1-11 selles, et käesoleval juhul on kaebetähtaja ennistamine

põhjendatud, kuna isikud olid arusaamisel, et projekteerimistingimusi tuleb vaidlustada korteriühistul,

mida korteriühistud (Tallinn, Sõle tn 27f korteriühistu, Tallinn Sõle tn 27d korteriühistu, Tallinn Sõle tn

27c korteriühistu ja Tallinn Sõle tn 27e korteriühistu) ka tegid esitades 17.03.2021 vaide, kuid kelle vaie

tagastati kaebeõiguse puudumise tõttu, samuti tagastati Tallinn Sõle tn 27f korteriühistu kohtukaebus

kaebeõiguse puudumise tõttu.

Riigikohus on oma 01.10.2002 lahendis nr 3-3-1-57-02 selgitanud järgmist: „Üksnes haldusakti

adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja

selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks

põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele

jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Samas

võib haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine mõjuva põhjusena

kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada.

Küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes

kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui

kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad.

Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse

keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Kui kaebaja eksimus

tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja

ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada.

Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Kogenematu inimese huvi saada õiguskaitset vaatamata

vabandatavale eksimusele tuleb tähtaja ennistamise otsustamisel kaaluda kolmanda isiku huviga, et

tema suhtes kord tehtud otsus jääks kehtima, samuti avaliku huviga. Kolmas isik ei tohi kanda

ülemääraseid kahjulikke tagajärgi seoses kaebuse esitaja kogenematusega. Kolmanda isiku huvi ja

avalik huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes on seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud.“.

Kohus leiab, et kaebajad 1-11 ei olnud piisavalt hoolikad, et välja selgitada projekteerimistingimuste

vaidlustamise kord sh tähtajad. Kohus leiab, et kaebajatel pidi hiljemalt 29.04.2021 kui kaebajad 1-11

olid saanud teadlikuks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.04.2021 otsusest nr 9-5/675-1, millega

tagastati

korteriühistute

vaie

tekkima

kahtlus,

et

korteriühistutel

puudub

kaebeõigus

projekteerimistingimuste

vaidlustamiseks

ning

projekteerimistingimusi

saavad

vaidlustada

korteriomanikud subjektiivsete õiguste rikkumise korra. Nimelt nähtub kohtule esitatud Korteriühistu

Sõle 27f hääletuse protokollist, mis lõppes 29.04.2021 (vt I kd tl 54-55 pöördel), et kaebajaid teavitati

viidatud linna 08.04.2021 otsusest ja selgitati ka selle sisu, mille peale korteriühistu liikmed sh kaebajad

1-11 hääletasid selle poolt, et anda korteriühistu juhatusele volitused õigusvaidluse pidamiseks ja

määrata korteriühistu volitatud esindajaks jurist Roman Märtson. Kohus leiab, et hiljemalt nimetatud

kuupäevast so 29.04.2021 tuli kaebajatel 1-11 välja selgitada projekteerimistingimuste vaidlustamise

kord vaatamata sellele, et kaebajad andsid volituse ka korteriühistule õigusvaidluse pidamiseks.

Kaebajad 1-11 seda aga ei teinud. Lisaks märgib kohus, et kaebajatel oli hiljemalt nimetatud kuupäevast

võimalik ühistu juhatuselt küsida ka vastav linna 08.04.2021 otsus tutvumiseks, kus oli ka linna poolt

lahti kirjutatud, miks linn leiab, et korteriühistul puudub kaebeõigus. Nimelt nähtub linna 08.04.2021

otsusest, et linn on selgitanud, et projekteerimistingimuste vaidlustamine eeldab isiku subjektiivsete

õiguste rikkumist (korteriühistu õiguste rikkumist vaidest ei nähtunud). Samuti selgitati, et kehtiv

korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei näe ette – erinevalt varem kehtinud korteriühistuseaduse § 2

lõikest 1 – korteriühistu üldist esindusõigust oma liikmete ühiste huvide kaitseks (pealegi ei oleks

käesoleval juhul vähimatki alust eeldada, et riigigümnaasiumi rajamise vaidlustamine oleks kuidagi

korteriühistu liikmete ühine huvi). Eeltoodust pidi olema ära tuntav, et projekteerimistingimusi saavad

vaidlustada korteriomandite omanikud juhul kui nende subjektiivseid õigusi on rikutud

(populaarkaebuse esitamist seadus projekteerimistingimustele ette ei näe, ka vastavat asjaolu selgitati

vaide tagastamise otsuses – vt I kd tl 52-53p).

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajatel 1-11 tuli kaebus kohtule esitada hiljemalt

31.05.2021 (kuivõrd 29.05.2021 oli laupäev). Kaebajad 1-11 esitasid kohtukaebuse alles 19.08.2021.

Seega olulise hilinemisega. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine selliseid ülekaalukaid kaebajate

huve, mis võiks kaasa tuua kaebetähtaja ennistamise olukorras, kus kaebajad on kaebuse esitamisega

viivitanud niivõrd pika aja jooksul. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kolmanda isiku huvi

projekteerimistingimuste kehtima jäämiseks ülekaalukam kaebajate 1-11 huvist projekteerimistingimusi

hilinenult vaidlustada.

Mis puudutab seda, et Tallinn Sõle 27F korteriühistu võttis endale volitatud esindaja juristi näol, siis

kaebajad ei ole väitnud, et nad oleksid konsulteerinud nimetatud esindajaga küsimuses, kas nad peaksid

iseseisvalt kaebuse esitama, siis ei saa nad ka tugineda sellele, et nende eksimus tugines

õigusteadmistega isiku arvamusele, kelle arvamust nad usaldasid.

Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga ka selles, et kui linn asus seisukohale, et formaalselt on vaide

esitanud vale isik, siis oleks linn pidanud tegutsema HMS § 78 kohaselt, ehk andma 10-päevase tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Vastav aeg puuduste kõrvaldamiseks tuleb anda siis kui vaides esinevad

sisulised puudused, mis on sätestatud HMS § 76. Käesoleval juhul oli vaide esitanud aga vale isik. Kui

vaide on esitanud vale isik, siis sellist kohustust seadusest ei tulene.

13. Kaebaja 12 (J. V.) osas märgib kohus järgmist:

Kaebaja J. V. (kaebajad viitavad kaebuses jällegi kaebuses ekslikult kaebajale nr 11), kuid kaebuse

tekstis viitavad õigesti J. V. (so kaebaja nr 12) väidab, et sai vaidlustatud haldusaktist teada 11.08.2021.

Kaebaja E.M. toob veel välja, et kaebaja 12, Sõle 27E korteriühistu liige/korteriomanik ei ole Sõle 27F

korteriühistu liikmete/korteriomanike poolt esitatud avalikke kirju allkirjastanud ja ei ole E.M.i oma

kontaktisikuna määranud ning ei olnud projekteerimistingimuste väljastamisest teadlik kuni 11.08.2021.

Ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja 12 sai E.M.i kaudu projekteerimistingimustest teada 11.08.2021

telefoni kõne kaudu kohtule esitatud ei ole.

Kohus tegi 03.12.2021 kohtunõude ka Tallinn, Sõle tn 27e korteriühistule selgitamaks välja, kuidas ja

kas nimetatud korteriühistu teavitas oma liikmeid vaidlusalustest projekteerimistingimustest. Tallinn,

Sõle

tn

27e

korteriühistu

teatas

10.12.2021

kohtule,

et

oma

liikmeid

ühistu

üldse

projekteerimistingimustest ega nende vaidlustamisest vaide korras, samuti vaide tagastamisest ei

teavitanud (III kd tl 3-4p ja 17-18). Kohus leiab, et ühistu rikkus sellega selgelt oma kohustusi, kuivõrd

juba üksnes vaide esitamiseks oleks pidanud ühistu korraldama üldkoosoleku. Samuti on ühistu jätnud

täitmata oma hoolsuskohustuse oma liikmeid teavitada – vt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 12

lg 2, mis sätestab, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga

järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Lisaks palus kohus andmeid Korto.ee keskkonnast seoses Tallinn, Sõle tn 27e korteriühistu tegevusega

nimetatud keskkonnas, et selgitada välja, kas korteriühistu või MTÜ Sõle 27 on oma liikmeid (sh liiget

J. V. teavitanud Tallinna linna poolt 17.02.2021 väljastatud projekteerimistingimustest nr

2011002/11272; nende vaidlustamisest vaide korras või vaide tagastamisest (III kd tl 19 ja selle

pöördel). Korto.ee vastuse kohaselt sellist teavitust ei ole tehtud (III kd, tl 20-22).

Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtul tõendid selle kohta, et kaebaja oleks saanud vaidlustatud

projekteerimistingimustest teada enne 11.08.2021. Nimetatud kuupäevast arvates on kaebaja pöördunud

kohtusse 30 päeva jooksul (kaebus esitati 19.08.2021). Küll aga tuleb analüüsida, kas kaebaja 12 pidi

projekteerimistingimustest teada saama varasemalt nagu väidab vastustaja.

Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud 17.02.2021 projekteerimistingimused on antud ehitusseadustiku

(EhS) § 27, Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrusega nr 21 kehtestatud Tallinna linna

ehitusmääruse (edaspidi Tallinna ehitusmäärus) § 31 (kehtetu alates 01.11.2021) ning Tallinna

Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu alusel.

Vaidlust ei ole, et projekteerimistingimused anti vastavalt seadusele avatud menetluses (EhS § 31 lg 1).

Avatud menetluse sätteid on järgitud.

EhS § 31 lg 4 sätestab, et pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral: 1)

kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste

taotluse esemega; 2) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav

ehitis või ehitamine puudutada.

HMS § 47 lg 2 kohaselt teatab avatud menetluse algatamisest haldusorgan: 1) avatud menetluses antava

haldusakti adressaadile; 2) isikule, kelle õigusi haldusakt võib piirata; 3) haldusorganile, kes peab

õigusakti andmise kooskõlastama või selle eelnõu kohta arvamust avaldama, samuti haldusorganile,

kelle haldusakti eeldab avatud menetluse korras õigusakti andmine. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et

haldusorgan avaldab menetluse algatamise kohta teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes.

Kohalikku elu puudutavas küsimuses avatud menetluse algatamise teate võib avaldada kohalikus või

maakondlikus ajalehes.

Käesoleval juhul on vastustaja avaldanud vastava teate nõuetekohaselt „Eesti Päevalehes“ ja „Põhja-

Tallinna Sõnumites“ (II kd tl 30-32).

Oma 27.10.2020 nr 4-1/3365 – 1 kirjas „Kolde pst 67a ja Kolde pst 65 kinnisasja osas detailplaneeringu

tingimusi täpsustavate projekteerimistingimuste eelnõu avalik menetlus“ on Tallinna Linnaplaneerimise

Amet Põhja-Tallinna Valitsusele märkinud, et avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast palume

teavitada projekteerimistingimuste taotlejaid, Kolde pst 65 (78408:803:4130), Sõle tn 27d

(78408:803:7040), Sõle tn 27 (78408:803:7150), Sõle tn 27e (78408:803:7050), Sõle tn 27f

(78408:803:7020), Sõle tn 25b (78408:803:1070), Sõle tn 27c (78408:803:7030), Kolde pst 67

(78408:803:0076), Helme tn 16a (78408:803:0096), Helme tn (78408:803:0098), Helme tn 14

(78408:803:0091), Helme tn 16 (78408:803:0095), Helme tn 7a // 7b (78408:803:0092), Helme tn 9a //

9b (78408:803:0093), Helme tn 11a // 11b (78408:803:0094), Helme tn 13a // 13b (78408:803:6501),

Helme tänav T1 (78408:803:0078) ja Helme tänav T2 (reformimata katastriüksus) kinnistute omanikke

(alus haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 punkt 3) vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku

algust (II kd tl 19-20p).

Samuti on teavitatud Sõle tn 27c, Sõle tn 27d, Sõle tn 27e ja Sõle tn 27f korteriühistuid 30.10.2020

kirjaga nr 5.-3.4/3478 – 10 „Kolde pst 67a ja Kolde pst 65 kinnisasja osas detailplaneeringu tingimusi

täpsustavate projekteerimistingimuste eelnõu avalik menetlus“ (vt II kd tl 33-35) avalikust

väljapanekust. Viidatud kirjas on vastustaja otsesõnu palunud korteriühistute juhatuste liikmetel

teavitada korteriomanikke Pelguranna puhkeala-Merimetsa piirkonna detailplaneeringu Kolde pst 65,

67a, 69 ja lähiala osas tingimusi täpsustavate projekteerimistingimuste eelnõu avalikust väljapanekust.

Korteriühistu Sõle tn 27e, kus asub kaebajale 12 kuuluv korteriomand on kohtule esitanud andmed, et

Korteriühistu Sõle tn 27e teavitas linna 30.10.2020 kirjast oma liikmeid meili teel. Kohtule esitatud

Korteriühistu g-maili väljavõttest nähtub, et vastav kiri on edastatud ka J. V. (aadressile pxxxxxxxx )

(vt III kd tl 16-18). Kaebaja 12 ei ole väitnud, et ta nimetatud kirja pole saanud (seejuures on isiku enda

kohustus anda korteriühistule kehtivad kontaktandmed, et vajalik info liiguks ühistult selle liikmeteni).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja 12 oli teadlik projekteerimistingimuste menetlusest ning

pidi edaspidi rakendama ka mõistlikku hoolsust jälgides projekteerimistingimuste menetlust. Soovi

korral oleks saanud kaebaja 12 paluda kaasata ennast isiklikult projekteerimistingimuste menetlusse ja

paluda teavitada end asjas tehtavatest toimingutest sh projekteerimistingimuste väljastamisest. Kaebaja

12 seda võimalust ei kasutanud.

Tallinna ehitusmääruse § 32 (kehtetu alates 01.11.2021) „Projekteerimistingimuste avalikustamine“ lg

1 sätestas, et Amet avalikustab väljastatud projekteerimistingimused TPR-i (Tallinna planeeringute

register) kaudu. Seega pidi kaebaja 12 jälgima peale projekteerimistingimuste menetlusest teate saamist

ise projekteerimistingimuste menetlust.

Ehitusseadustik ei näe projekteerimistingimuste avatud menetluses haldusakti andmisest teavitamiseks

(võrdle planeerimisseaduse § 139 lg 3-6). Seega tuli vastustajal juhinduda üldistest haldusmenetluse

sätestatud põhimõtetest ning ka projekteerimistingimuste andmise hetkel kehtinud Tallinna linna

ehitusmäärusest. Kohtu hinnangul on vastustaja seda teinud ning kaebajad ei ole tõendanud vastupidist.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja 12 projekteerimistingimuste menetluses arvamust ei avaldanud. Seega

ei tulnud teda ka isiklikult kirjalikult teavitada projekteerimistingimuste väljastamisest. Kohtule

vastustaja poolt esitatud andmete kohaselt teavitati 18.02.2021 isikuid, kes menetluses omapoolseid

seisukohti avaldasid (sh kaebajat 1, kes oli kõikide Sõle 27CDEF korteriühistute kontaktisikuks),

projekteerimistingimuste väljastamisest (vt II kd tl 84).

Arvestades

kõike

eeltoodut

kogumis

leiab

kohus,

et

kaebaja

oleks

pidanud

projekteerimistingimustest teada saama nende väljastamisest oluliselt varem kui kaebuses väidetud

11.08.2021, sest projekteerimistingimused väljastati juba 17.02.2021. Kaebaja 12 ei ole ise astunud

ühtegi sammu projekteerimistingimustest teada saamiseks, ei ole ta kohtu hinnangul rakendanud

piisavat hoolsust.

Kaebaja 1 on omal algatusel kaebuse kohaselt kaebajat 12 projekteerimistingimuste väljastamisest (ning

nende vaidlustamisest) teavitanud väidetavalt 11.08.2021. Kuivõrd kaebaja ei ole ise astunud enne seda

teavitust ühtegi sammu ligi poole aasta jooksul, et projekteerimistingimustest teada saada ega tundnud

mingit huvi projekteerimistingimuste menetluse vastu, siis leiab kohus, et kaebetähtaeg on ka kaebaja

12 osas möödunud. Kohus on seisukohal, et kaebaja 12 pidi kaebuse esitama 30 päeva jooksul

projekteerimistingimuste väljastamisest arvates so hiljemalt 19.03.2021.

14. Kohtusse pöördumise õigusele piirangute sh kaebetähtaja kehtestamiseks annab aluse eeskätte PS

§-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu haldusakte ja

–toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust.

Käesoleval juhul oleks tulnud kaebajatel 1-11 vastav tühistamiskaebus esitada kohtule hiljemalt

31.05.2021 ja kaebajal 12 hiljemalt 19.03.2021 (vt ülal HKMS § 46 lg 1). Kaebajad vastavat kaebust

seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitanud ei ole. Kaebajad ei ole kohtule esitanud selliseid mõjuvaid

põhjuseid, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Kohus leiab, et arvestades kaalul olevat avalikku

huvi riigigümnaasiumi ehitamiseks piirkonda, kaalub see Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-57-02

selgitatud mõttes selgelt üles kaebajate huvi saada kogenematusest tulenevale eksimusele õiguskaitset

kaebetähtaja ennistamise näol.

Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

Kohus märgib veel, et nõustub ka vastustaja poolt 11.10.2021 avaldatud seisukohtadega kaebetähtaja

osas ning ei pea vajalikuks neid seisukohti üle korrata.

15. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv

summas 240 eurot kaebajatele tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tagastada. Kohus selgitab, et riigilõiv

tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel.

16. Kohus lahendab vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse. Menetluse

lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4).

16.1. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (kuigi esitas kohtule taotluse

menetluse lõpetamiseks).

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui tegu on vaidlusega, mis ei välju linna põhitegevuse

raamidest, ei saa õigusabikulusid kaebajalt välja mõista (vt nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-63-10).

Käesolevas asjas on vaidlustatud projekteerimistingimuste õiguspärasus. Projekteerimistingimuste

väljastamine kuulub linna põhiülesannete hulka. Sellest tulenevalt ei saaks linna menetluskulusid

kaebajatelt ka välja mõista isegi juhul kui need kohtule oleks esitatud.

Kolmas isik ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Samas tuleb ka siinkohal

arvestada, et kolmanda isiku näol on tegemist riigiasutusega (Haridus- ja Teadusministeeriumiga), keda

esindavad volituse alusel menetluses ministeeriumi ametnikud. Seega ei saa ka kolmandal isikul olla

tekkinud selliseid menetluskulusid, mis oleks kaebajatelt välja mõistetavad.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik