2-21-18790/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-18790

Tsiviilasi

X avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr

027/2021/2051

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta

vastu

võtmata

X

17. detsembri

2021. a

määruskaebusele

lisatud

dokumentaalsed tõendid.

2. Jätta Harju Maakohtu 1. detsembri 2021. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-21-

18790 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Vabastada X määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu summas 50 eurot

riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 29. novembril 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

peatada täitemenetlus täiteasjas nr 027/2021/2051 kuni Tallinna Vangla on avaldajale

võimaldanud tööd.

Avalduse kohaselt viibib avaldaja Tallinna Vanglas. Avaldajal on tekkinud väga raske

majanduslik olukord, kuna vangla ei ole avaldajat kindlustanud tööga. Avaldaja on

maksejõuetu.

Esimese astme kohtu määrus

2. Harju Maakohus keeldus 1. detsembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 10 ja lg 2 p 2

alusel.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja välja toonud asjaolusid, mis annaksid

põhjendatud ja seadusliku aluse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 mõttes täitemenetluse

peatamiseks. Avaldaja ei ole selgitanud, miks oleks täitemenetluse kohene läbiviimine tema

suhtes ebaõiglane ja kuidas arvestaks menetluse peatamine sissenõudja huvisid. Vangistuses

viibimine ja töötus ei ole erandlikeks asjaoludeks TMS § 45 mõttes. TMS § 45 ei võimalda

täitemenetluse peatamist kuni töö võimaldamiseni vangla poolt. Kui avaldaja on maksejõuetu,

tuleb tal esitada pankrotiavaldus. Lisaks ei ole avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles ei nõustunud maakohtu määrusega ning palus teha

uue määruse, millega rahuldada avaldaja avaldus.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus tähelepanuta avaldaja raske majandusliku seisu ja

asjaolu, et Tallinna Vangla ei ole avaldajat tööga kindlustanud. Ebainimlik on nõuda avaldajalt

tema rasket majanduslikku seisu arvestades võlgade tasumist seni kuni avaldaja on töötu. See

on vastuolus vangistusseaduse (VangS) §-ga 41 (inimväärikuse austamine ja õiguste järgimine).

4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.

6. Avaldaja on koos 17. detsembri 2021. a määruskaebusega esitanud kinnipeetavate rahaliste

vahendite arvestussüsteemi (k-raha) väljavõtted 10. novembri 2021. a seisuga (tl 11–12).

Ringkonnakohus jätab need vastu võtmata, kuivõrd need on juba maakohtus esitatud ja seega

ka toimikus olemas (tl 2–3).

7. Avaldaja on praeguses asjas taotlenud täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel, mis näeb

ette võimaluse peatada täitemenetlus või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse

jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, kusjuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning

muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

8. Maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldunud TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel

põhjusel, et avaldaja ei ole avalduse esitamisel tasunud riigilõivu. Kolleegium märgib, et

riigilõivu seadusjärgses määras tasumata jätmise näol on alati tegemist kõrvaldatava

puudusega, mistõttu peab kohus enne nimetatud punkti alusel avalduse menetlusse võtmata

jätmist andma avalduse esitajale TsMS § 147 lg 1 kolmanda lause ja TsMS § 3401 alusel tähtaja

puuduse kõrvaldamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks jätnud avalduse enne

selle menetlusse võtmisest keeldumist käiguta, kohustades avaldajat tasuma avalduse esitamisel

3 (4)

nõutav riigilõiv. Seega ei saanud maakohus TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel jätta avaldust

menetlusse võtmata, mistõttu tuleb selles osas maakohtu määruse põhjendusi muuta.

9. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, st

põhjusel, et avaldus on perspektiivitu. TsMS § 371 lg-s 2 on sätestatud tingimused, mil kohtul

on diskretsiooniõigus otsustamaks avalduse menetlemisest keeldumine, kui asja sisuliselt

arutamata on selge, et nõue on perspektiivitu. See kohaldub TsMS § 477 lg 1 alusel ka hagita

menetluses (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 18). Sätte

eesmärgiks on menetlusökonoomia ja menetlusosalistele kulutuste tekitamise vältimine (vt

Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13). Kolleegiumi hinnangul

on maakohus õiguspäraselt järeldanud, et maakohtule esitatud avaldus sellisel kujul on

õiguslikult perspektiivitu. Avaldaja nõue võiks olla õiguslikult perspektiivikas juhul, kui

avalduses esitatud asjaolude tõendatuse korral on nõude rahuldamine võimalik. Avaldaja ei ole

esitanud maakohtule ega ka ringkonnakohtule asjaolusid, mis annaks aluse TMS § 45

kohaldamiseks.

9.1. Maakohus on õigesti selgitanud, et TMS §-i 45 tuleb erandliku normina tõlgendada

kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes

ebaõiglane. TMS § 45 kohaldamise aluseks saavad olla üksnes erandlikud asjaolud. Samuti ei

saa täitemenetluse peatamine TMS § 45 alusel olla pikaajaline, st küsimus saab olla menetluse

peatamises kuudeks, mitte aastateks (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-79-12, p 11).

9.2. Seega saab TMS § 45 alusel täitemenetluse peatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku

suhtes ebaõiglane. Avaldaja poolt välja toodud asjaoludele ei ole TMS § 45 kohaldatav.

TMS §-s 45 nimetatud täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist võimaldava normi

eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise

tõttu viiakse menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille

talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava

tulemusega. Täitemenetluse peatamine kahjustab sissenõudja põhiseadusega kaitstud

omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel

juhtudel. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et asjaolud, et avaldaja viibib

kinnipidamisasutuses ja tema võimalused sissetuleku teenimiseks on kitsendatud, ei ole

ilmselgelt sellisteks, mis lubaksid avalduse rahuldamise perspektiivi TMS § 45 alusel möönda.

Üksnes raske majanduslik olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse

peatada. Avaldaja ei ole tuginenud muudele erandlikele asjaoludele, mis võiksid tingida

täitemenetluse peatamist. Avaldaja taotletud täitemenetluse peatamine kuni tema tööle

asumiseni ei oleks kooskõlas ei täitemenetluse eesmärgi ega sissenõudja huvidega.

Kolleegium märgib täiendavalt, et võlgnikul töötasu puudumine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks

täitemenetluse peatamiseks juba seetõttu, et täitemenetluse seadustik ei piira sissenõudja nõude

täitmist võlgniku töötasuga, vaid nõude täitmine toimub kogu võlgnikule kuuluva vara arvel

(vallasasjad, kinnisasjad, varalised õigused), arvestades täitemenetluse seadustikus sätestatud

korda. Kolleegium ei nõustu ka avaldaja seisukohaga, et täitemenetluse jätkamine on

ebainimlik ja rikub inimväärikust. TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäituril kohustus võtta

viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Avaldaja

asub kinnipidamisasutuses, kus tema enda ülalpidamine on kindlustatud. Eeltoodust tulenevalt

nõustub kolleegium, et praegusel juhul jättis maakohus põhjendatult avaldaja avalduse

täitemenetluse peatamiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

9.3. Kuigi kolleegium leiab, et maakohus ei pidanud avaldajale selgitama vajadust muuta

avalduse eset või alust avaldaja eesmärkide paremaks saavutamiseks, tuleb siiski maakohtu

määrusest välja jätta põhjendus, mille kohaselt on Riigikohus asjas nr 3-2-1-147-16 tehtud

lahendi p-s 12 asunud seisukohale, et kui avaldus on sedavõrd ulatuslike puudustega, tuleb hagi

jätta menetlusse võtmata, mitte määrata puuduste kõrvaldamiseks tähtaega (maakohtu määruse

4 (4)

p 9). Sellist järeldust nimetatud Riigikohtu lahendist teha ei saa. Riigikohus selgitas viidatud

punktis, et hagi tagamise taotluse korral ei pea kohus juhul, kui hagiavaldus või hagi tagamise

taotlus on kõrvaldatava puudusega, määrama hagi tagamise menetluses hagejale TsMS § 3401

lg 1 järgi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise taotluse

rahuldamata. Seega käsitleti selles asjas puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist hagi tagamise

menetluses, millega praegusel juhul tegemist ei ole.

10. TsMS § 477 lg 1 ja § 372 lg 5 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse

peale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitanud avaldaja kanda.

Määruskaebemenetluses teisi menetlusosalisi ei olnud. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

12. Harju Maakohus on rahuldanud 1. veebruari 2022. a määrusega avaldaja menetlusabi

taotluse ning vabastanud ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot tasumisest.

Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleks määruskaebuse esitajalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4

alusel mõista riigi kasuks välja 50 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta määruskaebuse

esitamisel vabastati. Kuna maakohus tuvastas, et avaldajal puudub töötasu ja muu vara ning

puuduvad andmed, et avaldaja majanduslik olukord oleks paranenud, mh arvestades ka toimiku

materjalidest nähtuvat avaldaja suhtes algatatud täitemenetluste arvu, peab ringkonnakohus

põhjendatuks vabastada avaldaja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse

määruskaebuselt tasumisele kuulunud 50 euro osas.

13. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)