Legislator Case Law & Legislation
2-21-10919/25 AI generated

2-21-10919/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-10919/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Pärnu Maakohtu 23. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-10919. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-10919 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

Legislator headnote

AI generated

2-21-10919/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Pärnu Maakohtu 23. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-10919. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-10919 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

Keywords

AI generated
protection of the euro medical needs of child child protection costs excessive price living expenses child-raising credit period
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10919

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 23. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja Q ja lepinguline esindaja Andrus Post

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Teet Veer

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 23. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-10919.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-10919 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

tingimused on järgmised:

2.1. Y kohustub tasuma X ülalpidamiseks elatist 220 eurot kuus alates 12. juulist

2021 kuni 31. märtsini 2023. Nimetatud summat ei indekseerita ja sellele ei

lisandu perekonnaseaduse § 101 lg-s 4 sätestatud summat.

2.2. Alates 1. aprillist 2023 kuni X täisealiseks saamiseni, s.o kuni 24. juulini 2032

kohustub Y tasuma X-le elatist 200 eurot (elatise baassumma) kuus, millist

summat indekseeritakse ja korrigeeritakse alates 1. aprillist 2023 vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3–5.

2.3. Elatis tuleb tasuda Q arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga

kalendrikuu eest ette, s.t hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks,

märkides selgituseks „elatis“ ja näidates selgituses ära kuu ja aasta, mille eest

elatist makstakse.

2.4. Elatise võla summas 490 eurot (seisuga 9. veebruar 2022) kohustub Y tasuma

osade kaupa hiljemalt 31. augustiks 2022 arvestusega, et igakuise elatise võla

makse suurus on vähemalt 70 eurot. Elatise võlg tuleb tasuda punktis 2.3.

nimetatud arveldusarvele koos elatise maksega.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa edasi kaevata.

2 (3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja, laps) esitas 12. juulil 2021 Pärnu Maakohtule Y (kostja, isa) vastu hagi, milles

palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 292 eurot kuus alates 12. juulist 2021 kuni hageja

täisealiseks saamiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt elab hageja koos Q-ga (ema) üürikorteris. Kostja ei

maksta elatist regulaarselt ja piisavas ulatuses. Hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavad

igakuised kulutused on järgmised: eluasemekulud 150 eurot; toidukulud 130 eurot; kulutused

tervishoiule 25 eurot; kulutused hügieenitarvetele 25 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 60

eurot; kulutused lasteaiale 83 eurot või koolikohustuse täitmiseks 25 eurot (hageja läheb 1.

septembrist kooli); kulutused vabale ajale 25 eurot; kulutused majapidamistarvetele ja

kodukeemiale 7 eurot; kulutused kodutehnikale 7 eurot; muud kulud (eelkõige transpordikulud)

15 eurot; ning sidekulud 15 eurot. Hageja ema sissetulekuks on igakuine töötasu. Samuti laekub

emale lapsetoetus 60 eurot kuus. Laps on kostja juures kaks kuni kolm päeva kuus. Samas ei

saa seda elatise suuruse määramisel arvestada, kuivõrd kostja võtab lapse hommikul ja õhtul

toob tagasi. Kostjal ei ole lapsega seoses ühtegi püsikulu.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt saab lapse vajadused rahuldatud 380 euroga kuus. Arvestada tuleb,

et osa lapse vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Samuti kulub Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud

uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt Pärnu maakonnas lapsele vanuses 7–

10 keskmiselt 336–348 eurot kuus. 2022. a jaanuarist jõustuvad ka perekonnaseaduse

muudatused, mille tulemusena elatise suurus väheneb. Iga kolme nädala tagant on kostja nädal

aega Eestis ja sel ajal viibib laps kostjaga, kes kannab ka lapsega seotud kulud. Kostja keskmine

sissetulek on 2000 eurot kuus. Kostja kulutusteks on eluasemelaen ja liising.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 23. novembri 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, mõistis

kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 292 eurot alates 12. juulist 2021 kuni hageja

täisealiseks saamiseni 24. juulil 2032, jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks

hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 216 eurot ületavas osas, samuti

menetluskulusid puudutavas osas ning teha uue otsuse, millega jätta hagi osaliselt rahuldamata

ja vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist 76 euro võrra, s.o kuni 216 euroni ja

jätta menetluskulud poolte endi kanda, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

5. Pooled esitasid ringkonnakohtule 10. veebruaril 2022 kinnitamiseks kompromissi, milles

paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1

alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

7. Pooled on kompromisslepingus kinnitanud kohtule, et nad on teadlikud TsMS §-des 430 ja

432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

8. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

3 (3)

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

9. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

10. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse menetluse lõpetamise määrusele välistanud

(TsMS § 661 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)