2-21-10714/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-10714

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi SW24 OÜ ja K K vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

9135,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital (registrikood: 11919806, asukoht:

Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn

Lepinguline esindaja: T I (PlusPlus Legal OÜ, e-post: xxx)

Kostja I: OÜ SW24 (registrikood: 12780492, aadress: E.

Vilde tee 102-56 12915 Tallinn, e-post: xxx)

Kostja II: K K (isikukood: xxx, tegelik elu-või viibimiskoht

xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi kostja II, K K osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista solidaarselt kostjalt II, K K`ilt (isikukood: xxx) hageja PlusPlus Capital

(registrikood: 11919806) kasuks välja xxx OÜ ja OÜ xxx vahel 16.11.2018 sõlmitud

laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr xxx/xxx tulenev võlgnevus summas

5420,22 eurot, intress summas 311,86 eurot, müügikulu summas 120 eurot, viivis

summas 1953,93 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

3. Mõista solidaarselt kostjalt II, K K`ilt (isikukood: xxx) hageja PlusPlus Capital

kasuks välja viivis alates 08.07.2021 kuni põhinõude 5420,22 eurot täieliku

tasumiseni viivisemääraga 23,88% aastas.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud solidaarselt kostja II K K`i (isikukood: xxx) kanda.

7. Mõista solidaarselt kostjalt II K K`ilt (isikukood: xxx) hageja PlusPlus Capital

kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot, millest riigilõiv summas 550 eurot

ja lepingulise esindaja kulu 50 eurot.

8. Välja mõista solidaarselt kostjalt II K K`ilt (isikukood: xxx) väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni

põhinõude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Kostja I OÜ SW24 ja kreeditor xxx OÜ sõlmisid 16.11.2018 lepingu, mille alusel liisis kreeditor

kostjale sõiduki 5748,85 euro eest. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma kreeditorile

maksegraafiku alusel alates 16.12.2018 igas kuus osamakse 141,42 eurot.

Kostja II ja liisinguandja sõlmisid 16.11.2018 käenduslepingu nr xxx/xxx, mille p 1 alusel käendaja

vastutab võlausaldaja ees lepingus nr xxx sätestatud ulatuses liisinguandja ning kostja I vahel

sõlmitud lepingust tulenevate kostja I kohustuste eest. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt on käendaja

vastutuse rahaline maksimumsumma 11 879,28 eurot. Käenduslepingu p 3.1 kohaselt jõustus leping

selle allkirjastamisest ja p 3.2 järgi kehtib käendusleping kuni 16.06.2018 või kuni laenulepingust

tulenevate kõikide kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Käenduslepingu p 6.1 sätestab, et käendaja

vastutab liisinguandja ees laenu- ja tagatislepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise eest

solidaarselt põhivõlgnikuga.

Kostja rikkus lepingut ning ei tasunud lepingu alusel maksegraafikujärgseid osamakseid ning

02.01.2020 ütles krediitor lepingu erakorraliselt üles ja nõudis kostjalt hiljemalt 2 tööpäeva jooksul

lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ning viivitamatut tagatise ja selle päraldiste kreeditori

otsesesse valdusse üleandmist. Kostja ei ole sõidukit tagastanud, kuna sõiduk pole enam tagastatavas

seisukorras.

25.01.2021.a loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale PlusPlus Capital, millest teavitati ka

kostjat. Hageja saatis kostjale võlateatise, millele kostja jättis reageerimata.

Kostjale II, s.o K K`ile on hagimaterjalid kätte toimetatud 05.01.2022.a teadaande avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid kostja II hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei

esitanud.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 550,00,

ja õigusabikulud summas 420,00 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 550,00 eurot, kuivõrd

hagiavalduse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv summas 550,00 eurot ja juhindudes TsMS §

175 lg-st 1 ja õigusabikulud 50,00 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust.

Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega,

samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas

summas kui 50,00 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu

seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus

leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt

esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt.

Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi

koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja

komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei

erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul

on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu

samuti 50 eurot.“.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson,

kohtunik